Vooluallika elektromotoorjõud e=2,9 V Kasutatud voltmeeter oli täpsusklassiga 1,5 ja mõõtepiirkonnaga kuni 5 V. Seega U=0,075 Ampermeetri mõõtepiirkond oli kuni 0,1A ja täpsusklass 1. Seega I=0,001 Mõõte- ja arvutamistulemused: I U N1 N1 n n e-U r R U/(e-U) 0,84 0,1 0,084 0,0630 0,034 0,0259 2,800 3,333 0,119 0,036 0,8 0,2 0,160 0,0600 0,069 0,0259 2,700 3,375 0,250 0,074 0,76 0,4 0,304 0,0570 0,138 0,0261 2,500 3,289 0,526 0,160 0,72 0,5 0,360 0,0540 0,172 0,0262 2,400 3,333 0,694 0,208 0,68 0,61 0,415 0,0510 0,210 0,0264 2,290 3,368 0,897 0,266 0,64 0,79 0,506 0,0480 0,272 0,0268 2,110 3,297 1,234 0,374 0,6 0,9 0,540 0,0450 0...
docstxt/13819494638967.txt
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 3 TO: Vooluallika kasutegur Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku Stend voltmeetri, ampermeetri, võimsuse ja kasuteguri kahe kuivelemendi, kahe (või määramine sõltuvalt kolme) reostaadi ja lülitiga voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Vooluallika kasuteguri ja kasuliku võimsuse määramine Jrk nr I, mA U, V N1, mW % -U, V r, R, R/r =
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 9 OT allkiri: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt elemendi, kolme reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast (koormusest)
Vooluallika kasutegur KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Vooluallika kasutegur ja võimsus Jrk. I I U U N1 -U r R % R/r nr. xmA mA xV V mW V 1 100 50 0 0 0 0,00 2,80 56,00000 0,00000 0,00000 2 95 47,5 1 0,1 4,75 3,57 2,70 56,84211 2,10526 0,03704
kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbija takistus ja r on vooluallika sisetakistus. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö Järelikult vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn kasulik võimsus (1) Tarbijal on eralduv võimsus maksimaalne kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Kasutegur, s.o kasuliku ja koguvõimsuse suhe, on leitav valemiga (2) Valemite (1) ja (2) analüüs näitab, et nii kasutegur kui ka kasulik võimsus on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. Tutvume allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu
745763 12.27001 14.44354 0.4370 171.4286 28.5714 6 9.447795 15.66095 2.5270 318.7500 31.2500 10.2 6.585305 16.62205 1.1857 1345.0000 55.0000 24.45455 3.712747 17.51905 616.9719 30.1611 Ua(rkesk) 3.8564 uliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus voolutugevusest kasulik võimsus, nW kasutegur, % U C Nl I U C U 2 U U C I 2 I U C U U U C I 2 Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus välis 2 2
emj: 2,7 V (I ) N l N l (I ) Funktsioonide ja graafik: Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus 50 100.00 40 80.00 30 60.00 Kasulik võimsus, mW Võimsus, mW Kasutegur, % 20 40.00 10 20.00 0 0.00 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Voolutugevus, mA Graafik 1. Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus voolutugevusest. Ohmi seadusest vooluringi välistakistus R: U R I Ohmi seadusest vooluringi sisetakistus r:
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 OT: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt kuivelemendi, kahe (või kolme) voolutugevusest ning sise- ja reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Joonis 1. Voltmeetri stendi skeem TEOORIA
65517 0.3 26 3 8.666667 2.9 19 5 0.05 2.7 13.5 93.10345 0.2 54 4 13.5 2.9 20 0 0 2.8 0 96.55172 0.1 0 0 0 2.9 Kasuteguri ja võimsuse võrdlus 100 80 80 60 60 % Kasutegur % 40 40 N1, mW 20 20 0 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 60 % Kasutegur % 40
R.I Vooluallika kasutegur FÜÜSIKA LABORATOORSE TÖÖ aruanne Õppeaines: Füüsika II Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: Tallinn 2014 VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. 3. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 28.03.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe elemendi, kolme reostaadi määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja lülitiga. ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistad. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele. 3
70 40 60 Kasulik võimsus, mW 30mW Võimsus, 50 Kasutegur, % 40 20 30 20 10 10 0 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80
100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 N=f(R/r) =f(R/r) 40.0 30.0 20.0 10.0 0.0 0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00
100.0 90.0 80.0 70.0 60.0 50.0 N=N(I) =(I) 40.0 30.0 20.0 10.0 0.0 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3
docstxt/122511106421957.txt
docstxt/126285929134538.txt
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. Töö teoreetilised alused.
Sellise takistuse Rm leidmiseks, mille juures kasulik võimsus N1 oleks maksimaalne, leiame valemist (1) tuletise takistuse R järgi. Tähistame R ümber Rm -iks ning võrdsustame tulemuse nulliga. Siit Rm = r Järelikult on tarbijal eralduv võimsus maksimaalne siis, kui tarbija takistus R ja vooluallika takistus r on võrdsed. Maksimaalne kasulik võimsus on aga arvutatav valemist. Vooluallikate kasutamisel pole tähtis mitte ainult võimsus, vaid ka kasutegur. Kasutegur on defineeritud kasuliku ja koguvõimsuse suhtena ning see arvutatakse valemist: N 1 IU U ¿ = = N I või IR R ¿ = I (R+r ) R+ r Valemeist (1) ja (3) järeldub, et tingimused suurima kasuliku võimsuse ja suurima kasuteguri
8.klass: Valemid, mida läheb kindlasti vaja · Tihedus: = m : V (tihedus = mass : ruumala) põhiühik: g/cm3 · Jõud: F = mg (jõud = mass x 10) põhiühik: N(njuuton) · Rõhk: p = F : S (rõhk = jõ : pindala) põhiühik: Pa(pascal) · Kiirus : v = s : t (kiirus = teepikkus : aeg) põhiühik: m/s · üleslükkejõud : Fü = gV (üleslükkejõud = 10 x ruumala x tihedus) · Töö : A = Fs (Töö = jõud x teepikkus) põhiühik: J(dzaul) · Võimsus : N = A : t (võimsus = töö : aeg) põhiühik: W(watt) · Kasutegur : = A(kasulik) : A(kogu) Vastus protsentides.
mehaaniliseks tööks (silinder on mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid). Kasutatakse autodel (bensiinimootor sisselasketaktis siseneb bensiini gaas, diiselmootor sisselasketaktis siseneb õhk) 2. Kirjuta gaasi töö arvutusvalem ja too 2 näidet igapäeva elust, kus gaas teeb tööd. A= pV A gaasi töö (J) p rõhk (Pa) V = V2-V1 ruumala muut (m³) 3. Mida näitab kasutegur? Milline on bensiinimootori kasutegur? Kasutegur näitab, milline osa masinale antavast soojushulgast kasutatakse ära kasuliku töö tegemiseks. Bensiinimootori kasutegur on umber 26% 4. Kui sõiduauto kulutab 100 km läbimiseks 6,5 l bensiini, siis kui suur kui palju kulutatud bensiinist läheb kasulikuks otstarbeks. Kasulikuks otstarbeks kulub umbes 1,69 l bensiini. 5. Mis on soojusmahtuvus? Millest ta sõltub? Too 2 näidet erineva sojusmahtuvusega keha kohta.
=m:V v=s:t = A 1 : A2 3 tihedus (g/cm ) v kiirus (km/h, m/s) kasutegur (%) m mass (g, kg) s teepikkus (km, m) A1 kasulik V ruumala (cm3, m3) t aeg (h, s) A2 kogu A = Fs N =A: t F= mg p=F:S A töö (J) N võimsus (W) F jõud (N) p rõhk (Pa) F jõud (N) A töö (J) m mass (g) F jõud (N)
Kui aga suunda iga natukese aja tagant muuta (toit on pöörleval alusel ning mikrolained põrkuvad ahju seintelt), peavad ka molekulid pidevalt kiiresti vibreerima. See tekitab molekulide üksteise vastu hõõrdumise ning seega aine soojenemise. Allika kohaselt peaks mikrolaineahi tarbima elektrienergiat üsna säästlikult. Tavalise kodudes kasutatava mikrolaineahju võimsuseks on 1100 vatti, millest 700 kulub mikrolainete tekitamiseks. Kasutegur seega 64 protsenti. Ülejäänud energia hajub peamiselt transformaatoris ja magnetronis tekkinud soojusena (Siim Sepp ÄP OnLine). Antud väite põhjal tekkis huvi laboratoorselt uurida ja määrata mikrolaineahju kasutegur. Eksperimendi taustainfo Mikrolaineahju efektiivsuse ehk kasuteguri määramiseks peame leidma, kui palju seade kasutatavast elektrienergiast kasutab kasulikult vee soojendamiseks. Antud suhte leidmiseks
docstxt/133041345291473.txt
N 4 U(r_) 0.0005 m0 1.25664E-006 U(i) 0.005 r_ 0.107 U(a) 0.00873 U(BH,i) 0.00000037 a 0.9459684546 I 1.2 Uc 3.95119E-007 _=((()/(2tan )) ((())/(2tan (2^2tan ))^2+((())/(2 (sin Jrk nr l 1 2 tan 1 0.53 39.00 39 39.00 0.810 2 0.85 51.00 50 50.50 1.213 3 0.90 53.00 52 52.50 1.303 4 0.97 55.00 55 55.00 1.428 5 1.04 ...
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused
10 4% 5 2% 0 0% 0 10 20 30 40 50 60 70 80 I, mA Kasutegur, % Kasulik võimsus, mW Graafik 1. Kasuliku võimsuse ja kasuteguri sõltuvus sise-ja välistakistuse suhtest 30 0.16 0.14 25 0.12 20
IMPULSIKS nim keha massi ja kiiruse korrutist. REAKTIIVLIIKUMINE on keha ühe osa liikumine, mis on põhjust tema mingi teiste osa liikumisest. JÕUMOMENT on jõu ja tema õla korrutis. IMPULSIMOMENT on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS- kui kehade süsteemile ei mõj u väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv . IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS- välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. MEHAANILINE TÖÖ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. TÖÖ ARVUTAMISE ÜLDVALEM A= Fs. TÖÖ ÜHIK on 1J (dzaul) - töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs...
SISUKORD 1.VOLTMEETRI KALIIBRIMINE..........................................................................................2 2.ERITAKISTUS......................................................................................................................6 3.VOOLUALLIKA KASUTEGUR........................................................................................11 4.VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS..........................................17 1. VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused.
Nimetus Tähis Ühik Valem V.E.S.K.P.Ü Jõud F N F=m·g m=mass(g), g=9,8(N/Kg) F=Jõud(N) Töö A J A=f·s A=meh. Töö(J) S=teepikkus(m) Potensiaalne Ep J Ep=m·g·h h=kõrgus(m) Energia Ep= pot. Energia Kineetiline Ek J Ek=m·v²/2 v²=kiirus energia Võimsus N W N=A/t A=töö Kiirus v m/s v=S/t S=teepikkus Rõhk P Pa P=F/S S=Pindala(m²) P= rõhk(pa) Vedeliksamba p Pa p=·g·h V=Ruumala(m³) Rõhk ...
Q= U: Kogu juurdeantav energia läheb siseenergia suurendamiseks. 2) Isobaariline protsess (p=const); A=p V=> Q= U + p V: Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumisel tehtava töö ja siseenergia muudu vahel. 3) Isotermiline protsess (T=const) T=0; U ~ T = U=0; Q= U+A => Q=A: Kogu juurdeantav energia läheb tööks. See on soodsaim võimalus, paraku tehniliselt võimatu lahendada. Reaalselt on järjepidevalt võimalik soojust tööks muundada vaid tsüklilisel protsessil. Soojusmasina kasutegur: Näitab kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. =(Q - Q')/Q ; =(T-T')/T. Entroopia: * Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteedi. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. * Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. * Entroopia on suurem, mida kasutatakse TD II printsiibi sõnastamisel. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab
Jõu õlga mõõdetakse kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini. F1/F2=d1/d2, kus d1=jõud, F1=õlg, d2=jõud, F2=õlg Lihtmehhanism: Tehnikas kasutatavad seadmed, mille abil saab võitu jõus. (Kang, kruvi, hammasratasülekanne, jne) Mehhaanika kuldreegel: Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda , kui võidetakse jõus, kaotatakse teepikkuses. Väljendab lihtmehhanismide korral energia jäävuse seadust. Kasutegur: Kasuliku töö ja kogutöö suhe n=Akas/A*100 % Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. Kasutegur väljendatakse tavaliselt protsentides. Kasutegur=kasulik töö/kogutöö
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused
VÕIMSUS = TEHTUD TÖÖ/TÖÖ TEGEMISEKS KULUNUD AEG N= A/t N üks vatt (1 W) 1 W = 1 J/ 1 s Võimsus on üks vatt, kui töö üks dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. 1 kW = 1000 W 1 MW = 1 000 000 W KASUTEGUR Kasutegur füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö(kasuliku töö) ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku(kogutöö) jagatisega. KASUTEGUR = KASULIK TÖÖ/ KOGUTÖÖ = Akas/A Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides. = Akas/A x 100% Ülesanded 1) Kui palju tööd teeb jõuluvana vedades kingikotiga kelku mööda 2 km pikkust teed, tõmmates kelgunööri jõuga 15 N? 2) Rahetera, mille mass oli 0,1g langes maapinnale 1 km kõrguselt. Kui suur oli raskusjõu töö? 3) Inimene, kelle mass on 70 kg, jookseb 10 m kõrgusest trepist üles 0,25 minutiga. Kui suurt keskmist võimsust ta arendab? 4) Isa ja tütar kiiguvad mänguväljakul
· Archimedese ehk üleslükkejõud Fü = gV · g raskuskiirendus, g = 9,8 m/s2 · G gravitatsioonikonstant, G = 6,67.10 11 N.m2/kg2 · Impulsi jäävuse seadus - · h kõrgus, (m) m1 v1 + m 2 v 2 = m1 v1 + m 2 v2 kasutegur · · Mehaaniline töö A = Fs · k keha jäikustegur, (N/m) A · x varda pikenemine, (m) · Võimsus N µ hõõrdetegur t ·
Füüsika mõisted võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus ehk ta on töö tegemise kiirus töö on füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke sooritab keha antud jõu mõjul. Energia on keha või kehade süsteemi võime teha tööd kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts on keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutmatult seni, kuni talle ei mõju teine keha. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus teatud ajaühikus aine ja väli on mateeria liigid aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad väli on aktiivne keskkond, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikm...
Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri. Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 3.Määran lintkonveieri nõutava võimsuse. Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = F·v = 1,5· 103· 1,3 = 1,95 kW 4.Määr...
gaasi vahepeal ka jahutada ja kokku suruda. Soojusmasin ei saa töötada ühel kindlal temperatuuril. Kui suruda gaasi kokku paisumisest madalamal temperatuuril, kulub kokkusurumiseks vähem tööd, kui gaas seda paisudes teeb. Jahutiks nimetatakse keha või süsteemi, millele saab ära anda gaasi kokkusurumisel soojushulga. Soojendi annab soojushulga, mida kasutatakse gaasi paisumisel. Efektiivsus tähendab seda, kui palju saadakse kasu võrreldes kulutustega. Soojusmasina kasutegur on protsentides väljendatud arv, mis näitab, kui suure osa moodustab masina kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast (ei saa suurendada üle 90%). Looduses pole kõik protsessid määratud vaid energia jäävuse seadusega. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteem püüab korrastatud olekust üle minna mittekorrastatud olekusse. Korrastatus väheneb osakestest koosnevas süsteemis osakeste soojusliikumise tulemusena
võimalik. PÖÖRATAV PROTSESS on protsess, kus on võimalik esialgsele vastupidises suunas toimuv protsess. (Klaas vett külmkappi-saame jää-välja võttes jälle vesi.) PÖÖRDUMATU PROTSESS on selline protsess, mis ei saa toimuda esialgsele vastupidises suunas. SOOJUSMASINAKS nim. masinat, mis muudab kütuse siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auto-, laeva-, lennukimootor, keskkütteahi on soojusmasinad. SOOJUSMASINA KOOSTISOSAD on: soojendi, töötavkeha ja jahuti. SOOJUSMASINA KASUTEGUR -eeta näitab milline osa kulutatud soojusest Q1 muudeti kasulikuks tööks A. IDEAALSE SOOJUSMASINA töötavaks kehaks on ideaalne gaas. REALSE SOOJUSMASINA kasutegu ei saa olla suurem sama tempe- ratuuriga soojendit ja jahutit omava ideaalse masina kasutegurist.
kuluva kütusehulga mass peab raketi tühimassi ületama 1,7 korda, kahekordse gaasijoa kiiruseni 6,3 korda. Et raketi lõppkiirus ületaks gaasijoa väljumiskiirust 10 korda, peab kütuse kogumass ületama raketi tühimassi 21 364 korda. Kui me aga arvestame, et raketile mõjuvad lisaks veel gravitatsioonijõud ja õhutaksitus, peab vajaliku kütuse mass olema veel tunduvalt suurem. 5.2 Töö, võimsus, kasutegur Töö keha liigutamine jõu mõjul. 5 F s Konstantse jõu korral võrdub töö jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisega. A = Fs cos = F s
TERMODÜNAAMIKA- soojusnähtuste mikrokäsitlus, mis tugineb mittetõestavatele printsiipidele. SOOJUSMASINAD- masinad, mis muundavad soojust tööks. TERMODÜNAAMIKA I PRINTSIIP- Energia ei teki ega kao mittemillestki, vaid muundub ühest liigist teise. TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP- Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehal soojemale üle, looduses olevatel protsessidel on kindel suund. SISEENERGIA- molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. KUIDAS MUUTA SISEENERGIAT? Soojusvahetuse käigus, kui kehale antakse mingi soojushulk või keha annab ise mingi soojushulga ära või siis saame kehade siseenergiat suurendada mehaanilist tööd tehes. MILLE POOLEST ERINEB SISEENERGIA MÕISTE KÄSITLUS MIKRO-JA MAKROTASANDIL? Parameetrite poolest. Soojusmasinates töötava kehana kasutatakse just gaasi mitte vedelikku või tahket ainet, sest see on otstarbekam, kuna gaas paisub tunduvalt rohkem. VALEM A=PV kehtib ainult gaaside jaoks,...
2. Pumbatav vedelik 3. Energiaallikas 4. Ehitus 5. Tööpõhimõte · Kaks rühma 1. Dünaamiline 2. Mahtpumbad Magnetsiduriga keemiapump parim lahendus mürgiste ja agressiivsete vedelate ainete siirdamiseks. Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedus n (s-1, p s-1) Tootlikkus ehk jõudlus · Survetorustikku pumbatava vedeliku kogus ajaühikus. · Sõltub tööorgani liikumiskiirusest ja torustiku omadustest. Jaotatakse kaheks: Mahuline tootlikkus, Q m3/s, m3/h, l/s, l/min Massiline tootlikkus, G kg/s, t/h · Mahuline ja massiline tootlikkus on seotud valemiga: Q = G/ Tõstekõrgus ehk surve, H
Energia ei teki ega kao , ta muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt Teisele. 48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral Energia jäävuse seadust. 50.Mida näitab kasutegur? Kasutegur näitab, millise osa kogutööst moodustab kasulik töö. 51.Mis on akustika? Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. 52.Mis on heli? Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. 53.Missugused kehad on heliallikateks? Heliallikateks nimetatakse võnkuvaid kehasid. 54.Millist liikumist nimetatakse võnkliikumiseks? Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla Ajavahemiku järel. 55.Mis on võnkeamplituud? Ühik.
Selleks, et p=const puhul gaasi ruumala väheneks, tuleb gaasi jahutada, st temp langeb. 2. Teine lihtsam ringprotsess A B C A. (analoogne eelmisele) A B selleks, et V=const (iokoor) puhul rõhk suureneks tuleb gaasi soojendada, st temp tõuseb. B C toimub p ja V kiire muutumine e adiabaatiline protsess, mille käigus temp langeb. C A gaas tuleb algolekusse tagasi. Selleks, et p=const puhul gaasi ruumala väheneks, tuleb gaasi jahutada, st temp langeb. Soojusmasina kasutegur. Kuna ringprotsessil gaas jõudis algolekusse tagasi, siis nüüd on tema siseenergia sama, mis alguses. Tavaliselt teevad soojusmasinas tööd paisuvad gaasid (nt sisepõlemismootor, kus bensiini ja õhu segu plahvatamisel paisub ja paneb silindris kolvi liikuma). Selleks tuleb gaasi soojendada (plahvatus sisepõlemismootoris). Kui gaas on ma töö teinud, tuleb seda jagutada. St: soojendi annab soojust, jahuti võtab soojust. Osa tööst läheb kaduma, kuna jahuti saab oma osa.
· Mis on energia ja selle liigid ühik, ülesanded Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorda. Energia jaguneb: kineetiline ja potensiaalne energia · Mis on töö? Ühik, ülesanded Töö on protsess , mis viib ühest olukorrast teise, siis tööga kaasneb energia muutumine. 1J (dzaul) · Mida näitab võimsus? Ülesanded, ühik Töö tegemise kiirus ehk kui palju tehakse tööd ajaühikus. 1W(vatt) · Mida näitab kasutegur, ülesanded Kasutegur näitab kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet. · Suletud ja avatud süsteem Suletud süsteem keha on vastasikmõjus ainult süsteemi siseste kegadega.N: termos Avatud süsteem kega on vastasikmõjus lisaks süsteemi kehadele ka süsteemi väliste kegadega. N: avatud termos. · Millal on nähtused põhjuslikult seotud ja nimeta põhjuslikult seotuse liigid ja iseloomusta lühidalt? Põhjuslikult seotuks nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
