Elektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks. Akudesse laetaksse (salvestatakse) elektrienergiat juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise protsessi käigus muundub akusid läbiv alalisvool keemiliseks energiaks salvestudes aku plaatidele. Akude tähtsamad tunnussuurused on: pinge,mahutavus ehk nimilaeng ja kasutegur. Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud
võrdselt. Sisetakistuse praktiline tähtsus, et ta võimaldab valida neist väiksema takistusega ehk parima patarei. Sisetakistus on määratud gabariit mõõtmetega. Patarei sisetakistust otseselt oommeetriga mõõta ei saa kuna pinge patarei klemmidel häirib. Sisetakistus arvutatakse amper- voltmeetri meetodiga. Töö eesmärk: Tundma õppida Ohmi- ja Kirchhoffi seadustega vooluringile. Leida kolme eri tüübilise patarei sisetakistuse maksimaalvõimsus ja kasutegur. Töö käik: 1. Tutvuda tööks vajalike mõõteriistadega, kolme eri tüübiliste patareidega ja märkida üles nende tehnilised andmed. 2. Mõõta voltmeetriga patareide elektromotoorjõudu e. emj E joonis 1. E1=...... V, E2=...... V, E3=....... V. 3. Koostada joonise 3. järgi elektriskeem ja mõõta patarei pinget Uv, voolu I ja takistus Rt.
6 1. elektrimahtuvus 2. vooluallika kasutegur 3. biot-savarti-laplace seadus 4. transformaator 5. soojuskiirgus 1. Tähendab laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga fii-q Võrdetegur on 1/C C=q/fii Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra 2. Elektriahel koosneb ühendusjuhtmetest, vooluallikast ja tarbijast.
· masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest ventilatsioonikadu · hõõrdest laagrites hõõrdekadu Vaseskadu Rauaskadu P2 Ventilatsioonikadu Hõõrdekadu Kadude tõttu on elektrimasina kasulik võimsus võllil P2 alati väiksem kui elektrivõrgust tarbitav võimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil
· masinaosade ja õhu vahelisest hõõrdest ventilatsioonikadu · hõõrdest laagrites hõõrdekadu Vaseskadu Rauaskadu P2 Ventilatsioonikadu Hõõrdekadu Kadude tõttu on elektrimasina kasulik võimsus võllil P2 alati väiksem kui elektrivõrgust tarbitav võimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil
1 kraadi võrra. 7. Milline on isohooriline protsess, kuidas avaldub töö isohoorilisel protsessi korral? (Põhjendada) Ruumala on konstantne. Tööd ei tehta 8. Milline on isobaariline protsess, kuidas avaldub töö isobaarilise protsessi korral? (Tähtede tähendused). Rõhk on konstantne. A = p(V2 – V1) 9. Milline on isoterminiline protsess? Milline on adiabaatiline protsess? Temperatuur on konstantne. Adiabaatiline – soojusvahetust ei toimu väliskeskkonnaga. 10. Mis on soojusmasina kasutegur ja milline on maksimaalne võimalik soojusmasina - kasutegur? (Tähtede tähendused) - Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Maksimaalne võimalik kasutegur 62%. n = A/Q1 = Q1 – Q2 / Q1. (Q1 – soojendilt saadud energia, Q2 – jahtule antud energia). 11. Mida näitavad ruumlaeng, pindlaeng ja joonlaeng? Ruumlaeng on ühemärgiline (negatiivne või positiivne) elektrilaeng, mille kandjad (elektronid,
Termodünaamika 1. printsiip: termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemisiseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=DU+A, kus Q-soojushulk; DU-siseenergia muut; A- gaasi töö (J). A=-pV; U=Q+A', kus A'=V [A=N(W)t] Soojushulga arvutamise valem: (1)Q=cmT(T2-T1), kus Q- soojushulk(J); c-aine eritegur (J/kgK); m-mass(kg); T-tº muut (aine erisoojus näitab, mis kulub ühe kilogrammi selle aine tº tõstmiseks ühe K võrra) (2)Q=m, kus - aine sulamissoojus(J/kg)(3) Q=Lm, kus L- aine aurustumissoojus (näitab hulka, mis kulub ühe selle aine kg aurustamiseks) Termodünaamika 2.printsiip: Kui süsteem läheb ühest olekust teise, siis tema entroopia kasvab. dS=dQ/T , kus dS- entroopia muut; dQ-soojushulk; T-absoluutne tº Gaaside isohooriline erisoojuse valem: Cv=iR/2M, kus Cv- isohooriline erisoojus (J/kgK); R-8.31; molaar ja vabadus Gaaside isobaariline erisoojuse valem: Cp=(i+2)R/2M, kus Cp-i...
Töö A=Fs g - grav konstant g - 9,8N/kg Kasutegur η = Ak/A*100% ρ - tihedus ρ - g/cm3 kg/m3 Potentsiaalne energia Ep=mgh V - ruumala V - m3 Kineetiline energia Ek=mv2/2 v - kiirus v - km/h m/s Kogu energia E=Ep+Ek η - kasutegur η-% Soojushulk Q = cm(t2-t1) E - koguenergia E-J Soojushulk sulamisel Q = Lm Ep - pot. energia Ep - J Soojushulk keemisel Q = λm Ek - kin. energia Ek - J Voolutugevus I = q/t Q - soojushulk Q-J
soojushulga Q1,mille arvelt gaas paisub,tehes tööd A1. Kui soojendamine lõpetatakse,sis gaas paisub siseenergia arvelt edasi,mille tulemusena temp.väheneb. Peale seda hakatakse gaasi kokku suruma isotermselt,selleks jahutatakse gaasi ja juhitakse ära soojushulk. Q2. Jahutamine lõpetatakse,kuid gaasi surutakse veel edasi,kuni temp.tõuseb esialgse väärtuseni ja kolb jõuab oma esialgsesse asendisse ·Soojusmasina kasutegur - näitab,kui suur osa juurdeantavast soojushulgast muudetakse kasulikuks tööks. Akas = *100% Q1 A A = A1-A2=Q1-Q2 kas = Q1-Q2/Q1 * 100% Q soojushulk U siseenergia Akas kasulik töö m mass kasutegur Q1 tsüklis soojendilt saadud soojushulk Q2 tsüklis jahutile antud soojushulk S entroopia
voolikuliinidesse. Üheastmelise tsentrifugaalpumba tööpõhimõte Kaheastmelise tsentrifugaalpumba tööpõhimõte (kõrgem surve) VÄLJASTATAVALT RÕHULT JAGUNEVAD NORMAALSURVE PUMP (...-20bar) KÕRGSURVE PUMP (üle 20bar) SURVEPUMP (tsentrifugaalpump) KIIRE JÕUALLIKAGA ÜHENDAMISE VÕIMALUS VÄIKESED GABARIIDID LIHTNE JA KERGE KONSTRUKTSIOON LIHTNE RÕHU JA TOOTLIKKUSE SEADMINE SUUR KASUTEGUR PUMPA ISELOOMUSTAVAD SUURUSED TOOTLIKKUS (l/sek või l/min) VÄLJASTATAV RÕHK (kPa või bar) IMIKÕRGUS (m) VÕIMSUS (Kw) KASUTEGUR (%) TULETÕRJEPUMPADE TOOTLIKKUSEKS ON KESKMISELT 2000-4000 l/min 10bar JUURES TULETÕRJEPUMBAD ON ENAMUSES NORMAALSURVEPUMBAD MEIE TÖÖS KASUTATAVAD PUMBAD SURVEPUMP (tsentrifugaalpump) VAAKUMPUMP (kolbpump/membraanpump) SUKELPUMP (tsentrifugaal/propellerpump) EJEKTORPUMP (imi-jugapump) UJUVPUMP VAAKUMPUMP
aeg, mis kulus kütusenivoo langemisele 238 238 239 Mõõtetoru sisemine ristlõige A kütuse tihedus k 64,7 64,3 64,6 Kütuse kulu B siseneva vee tihedus v siseneva vee entalpia hsv väljuva vee entalpia hvv katla kasutegur k Kasulik veele antud võimsus Qkas lahkuvgaasi koostise abil q2 Z a kiir 0,00426 hapnikku sisalduse abil q2 q5 2,40 soojuskadu ebatäiuslikust põlemisest q3 liigõhutegur soojuskadu katla välisjahtumisest q5 t=tF-truum
tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises 5 punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja. Selle idee kasutas ära saksa leidur Nikolaus Otto, kes ehitas 1878. Aastal esimese gaasil töötava neljataktilise sisepõlemismootori. Otto mootori kasutegur ulatus 22%-ni, ületas selles osas isegi kõiki seni kasutatud mootoritüüpe. (Vt. Lisa 2.) Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütusteliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Et kütus bensiinimootoris täielikult põleks. Segatakse see enne silindrisse juhtimist õhuga. Selleks kasutatakse erilist segistit karburaatorit. Õhu ja bensiini segu nimetatakse kütteseguks. Et kütus täielikult põleks, peab 1 kg bensiini kohta tulema vähemalt 15 kg õhku
Efektiivsus-kui palju saadakse kasu võrreldes kulutusega. *kasu-mehaaniline töö *kahjulik e kulutatu mingi soojus, mis tuleb masinal anda,et saada mehaanilist tööd. Soojusmasina kasutegur- prots, väljendatav arv, mis näitab kui suure osa moodustab masin a kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud s oojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne.
TERMODÜNAAMIKA Soojusülekanne- siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusülekande liigid: · Soojusjuhtivus- soojusülekande liik,kus energia levib ühelt kehalt teisele molekulide vaheliste põrgete tõttu. · Konvektsioon- soojusülekande liik, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. · Soojuskiirgus- soojusülekandeliik, kus energia levib elektromagneetiliste lainete kiirgamise tõttu. Keha pinna soojuse äraandmise võime sõltub: · Temperatuurist · Massist · Pinnaomadustest · Pindalast Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Q- soojushulk-1J Q = cmt Q = cm( t 2 - t1 ) c-aine erisoojus-1J/g*K m-keha mass- 1kg t- temp.muut- K Aine erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui...
välisõhku; sisemise toru kaudu väljuvad põlevad gaasid, välimise kaudu voolab koldesse põlemisõhk. 2. Milline on eluruumides lubatav müratase (dB)? 30 dB 3. Milline on õhuvahetuse põhimõte õhu saastuse seisukohast lähtudes? Värske õhk peab liikuma saastunud õhusuunas. Eluruumid peavad olema kõrgema rõhu all, et vältida saastunud õhtu liikumist nendesse. 4. Kui suur on rekuperatiivsete soojustagastite kasutegur? 55-66% 5. Kui suur on regeneratiivsete soojustagastite kasutegur? 75-80% 6. Milliseid koormusi peavad taluma toestatud õhukanalid? Toed peavad kandma nii kanalite isolatsiooni kui nendel olevate seadmeid kui ka väliseid lisakoormusi. 7. Millistel eesmärkidel õhukanalid isoleeritakse? -tulekaitse -energia kokkuhoid -mürasummutus 8. Millised ehituslikud meetmed peavad olema rakendatud katusel paiknevate
3. PÄIKESEPANEELIDE LIIGID Suurem osa päikesepaneelide-materjalist on räni. Leidub amorfset või kristallilist räni. Tulenevalt sellest on maailmaturul eri liiki elektrienergiat tootvaid nii mono- ja polükristallilised ning amorfse kilega päikesepaneelid. Räni tüübist sõltub päikesepaneelihind ja efektiivsus. Kõige odavam on amorfne räni, kuid ta on ühtlasi ka vähemefektiivne. Kristallilisest ränist päikesepaneelide kasutegur on suurem, kuid materjal on kallim, see tuleneb räni puhastusprotsessist. Monokristallilised päikesepaneelid- kõige efektiivsemad, kuid tootmine on kulukas, sest paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena ning hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks millest valmib üks suur element.Monokristalliliste päikesepaneelide kasutegur on ligikaudu 20%.
liikumiskiirusega; esineb generaatoritalitluses. Lihtsaima alalisvoolumasina latil indutseeritud jõud on proportsionaalne latti läbiva vooluga; on proportsionaalne magnetvootihedusega. Kui alalisvoolumasin on tühijooksul ja vool on 0 siis on ideaalne tühijooks. Ühikud: Joonkiirus m/s; nurkkiirus rad/s; joonkiirendus m/s2; nurkkiirendus rad/s2; jõud N; pöördemoment Nm; elektrivool A; töö J; energia J; võimsus W; kasutegur %; pöörlemiskiirus p/min; pinge V; elektromotoorjõud V; elektrivälja tugevus V/m; magnetväljatugevus H; magnetvootihedus Wb/m 2; magnetvoog Wb; magnetomotoorne jõud A; magneetimisergutus A/m 2; reluktants A*k/Wb; aheldusvoog Wbk; induktiivsus H; maht F; sagedus Hz; periood s; vahelduvvoolu näivvõimsus VA.
Soojusmasin seade, mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks, kasutades gaasi paisumise tööd, põhiosad: soojendi (süsteemile siseenergiat andev keha, põlev küttesegu), töötav keha (gaas), jahuti (süsteemilt siseenergiat saav keha, väliskeskkond), soojusmasinates muundatakse soojust tööks tsüklilises protsessis, töö keha sooritab ringprotsessi, kogu soojust ei saa kunagi tööks muundada, ideaalne soojusmasin seade, mis töötab ideaalse soojusmasina tsüklil, kasutegur näitab kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab. Termodünaamika protsessid: pööratavad, mittepööratavad (reaalsed, kuna toimub soojusülekanne), soojusülekanne toimub kõrgema temp kehalt madalama temp kehale. Entroopia makroskoopiline suurus, mida kasutatakse termotermodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel, kus suletud süsteemis entroopia kasvab, kvaliteet kütus
merre. Kui tarbimine on väike, aga tuult on külluses, siis kogutakse vees olevad kotid suruõhku täis. Kui tuult ei ole, siis paneb turbiinid tööle kottidest vabastatud suruõhk. Akudesse saab salvestada tuuleenergiat keemilise energiana. Kõige tõhusamad on liitiumioonakud. Selle eeliseks on, see et akude ehitamise tehnika on hästi teada ning neid saab omavahel ühenda. Puuduseks on akude väike energiatihedus, tundlikud temperatuurile. Kasutegur on 85%. Tuul säilitatakse nagu gaas. Tuulegeneraatori toodetud elektri ülejääki saab kasutada vee lõhustamiseks vesinikuks ja hapnikuks. Katalüsaatorite abil reageerib vesinik süsihappegaasiga. Tulemuseks on metaan, mille saab saata gaasivarustusvõrku. Eeliseks on see, et gaasi on lihtsam säilitada ja laiaulatuslik gaasijaotusvõrk on juba olemas. Puudusteks on see,et see on kallis ja kasutegur on 60%.
Teise ekstraktori molaarvoog: NA2=G2=9,5402*10-4 kg/s Kolmanda ekstraktori molaarvoog: NA3= G3= 1,2121*10-3 kg/s y1*; y2* ja y3* on äädikhappe tasakaaluline kontsentratsioon raskes faasis(vees). (moolosa) y1; y2 ja y3 on äädikhappe tegelik kontentratsioon raskes faasis (vees).(moolosa) Esimese ekstraktori massiläbikandetegur: Ky1= = =1,718 kg/s Teise ekstraktori massiläbikandetegur: Ky2= = = 9,369 kg/s Kolmanda ekstraktori massiläbikandetegur: Ky3= = = 2,572 kg/s Seadme kasutegur: = = = = 0,46298 = = = = 0,41417 = = = = 0,65594 Keskmine kasutegur =0,51103
p0=0,05bar= 0,05*105 N/m2 =5000 p=5000 N/m2 + 4,5m*700 kg/m3*9,81m/s2 = 5000N/m2+ 30901,5N/m2=35901.5N/m2 p= 37250N/m2 = bar 0,36bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk p on antud juhul 0,36 bar. Ülesanne 3 (variant 12) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 2800 kg = 28000N = 0,86 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A=
p0=0,26bar= 0,26*105 N/m2 =26000 p=26000 N/m2 + 15m*750 kg/m3*9,81m/s2 = 26000N/m2+ 11250N/m2=37250N/m2 p= 37250N/m2 = bar 0,37bar Vastus: Vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk p on antud juhul 0,37 bar. Ülesanne 3 (variant 14) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: F = 3600 kg = 36000N = 0,9 pmax=200bar=200x105 dmin=? F = pA p rõhk silindris F kolvile mõjuv jõud A kolvi pindala kasutegur Avaldan F A=
Rapsiõli oluliselt suurema hapnikusisalduse (10.8%) tõttu võrreldes naftast toodetud diislikütusega põleb rapsiõlikütus täielikumalt kui diislikütus, samas väheneb süsinikoksiidi ja süsivesinike ning tahkete osakeste sisaldus heitgaasides. Rapsiõli mootorikütusena Rapsiõli ja naftast toodetud diislikütuse võrdleval katsetamisel on saadud üsna ühesugune mootori termiline kasutegur. Rapsiõlikütuse korral on mootori kasutegur keskmistel ja suurtel koormustel õige vähe kõrgem (0.39) kui tavadiislikütuse kasutamisel (0.38). Vaid väga väikesel koormusel on mootori kasutegur rapsiõlikütuse korral väiksem kui tavadiislikütuse kasutamisel. Rapsiõli mootorikütusena Mootori suuremat kasutegurit keskmistel ja suurtel koormustel
mehaaniline töö-on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutus (tähis A, ühik 1J, W=F*s) potentsiaalne energia-energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes (tähis Ep, ühik 1J, valem Ep =m*g*h) kineetiline energia-energia, mis on tingitud liikumisest teiste kehade suhtes (tähis Ek, ühik 1J, Ek=m*v2) võimsus-füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (tähis N, ühik 1W, N=F*v) kasutegur- kasuliku töö ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe (tähis , ühik %, =Akas/Akogu * 100%) tehakse tööd-lift tõuseb hoone tippu(veojõud),jääpurikas kukub katuselt(raskusjõud),auto rattad teevad kohapeal ringe(veojõud),tüdruk tõstab lusika maast lauale(tõstejõud) ei tehta tööd- mees tõstab kappi,kapp ei liigu(-). milline energia?-painutatud puuoks POT, lendav lennuk KIN, jääl libisev litter KIN, kõrvale kallutatud pendel POT, täis pumbatud autorehv POT. energia m...
loomakasvatuse tase ja see mõjutab majandust ka. Taimekasvatusega abil on tasuvam sisaldada kariloomi. Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese kasuteguriga, sest looma söödaenergiast läheb toodanguenergiaks suht vähe.Näiteks, lehmale söödetud sööt läheb toodanguenergiaks ainult 15 % , veiseliha tootmisel 3-4%. Loomakasvatuse saaduste kasutegur energiaosas on keskmiselt 11%, valguosas 14%. Lehm annab aastas 5000 kg piima, 4% sellest rasva. See lehm vajab 1 ha maad. 1 ha rapsi 2000kg seemet annab 40% rasva. Seega otseselt taime kaudu on võimalik vähemalt 3 x rohkem toota, kui looma kaudu. Taimekasvatus ja inimtegevus Taimedel on oluline seos inimtegevusega. Maad varem asustanud taimedest on moodustunud fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi jt.). Taim on tooraine tööstus. Inimesed kasutavad taimi
Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele tootlikkusele ,tuleb see pumbatava keskkonna tihedusega. Q = (D2/4) S 60 nv [t/h]. Kolbpumba mahuline kasutegur v = 0,85...0,99 ja oleneb : - mahuliste kadude suurusest läbi kolvigrupi ebatiheduste, - kadudest läbi kolvisääre tihendite, - kadudest läbi imi-ja surveklappide ebatiheduste, - kadudest silindri mittetäielikust täitumisest pumbatava keskkonnaga. Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist. Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb "rebib" ennast vedelikust lahti,
Näide 12 V akuga töötav elektridrell võtab voolu 25 A. Kui suur on võimsus? P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas kirjanduses avaldatakse kasutegur mõnikord ka protsentides. Seadeldise sildil avaldatakse tavaliselt · mootoritel võimsus mootori võllil P2 · kodumajapidamisseadmetel tarbitav võimsus P1. Kasutegur 14 P2 = P1 P2 kasulik võimsus P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse
Näide 12 V akuga töötav elektridrell võtab voolu 25 A. Kui suur on võimsus? P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas kirjanduses avaldatakse kasutegur mõnikord ka protsentides. Seadeldise sildil avaldatakse tavaliselt · mootoritel võimsus mootori võllil P2 · kodumajapidamisseadmetel tarbitav võimsus P1. Kasutegur 14 P2 = P1 P2 kasulik võimsus P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse
Näide 12 V akuga töötav elektridrell võtab voolu 25 A. Kui suur on võimsus? P = U I = 12 ·25 = 300 W. See on mootori tarbitav võimsus. Ainult teatav osa sellest muudetakse kasulikuks võimsuseks ehk võimsuseks mootori võllil ehk väljundvõimsuseks. Elektrimootoris kulub osa võimsust mähiste soojendamiseks, osa hõõrdejõudude ületamiseks. Kasulik võimsus on tarbitavast võimsusest alati väiksem. Kasuliku ja tarbitava võimsuse suhet nimetatakse kasuteguriks. Kasutegur on dimensioonita suurus ehk suhtearv. Kasuteguri tähiseks on (kreeka väiketäht eeta). Vanemas kirjanduses avaldatakse kasutegur mõnikord ka protsentides. Seadeldise sildil avaldatakse tavaliselt · mootoritel võimsus mootori võllil P2 · kodumajapidamisseadmetel tarbitav võimsus P1. Kasutegur 14 P2 = P1 P2 kasulik võimsus P1 tarbitav võimsus ehk koguvõimsus Tarbitava ja kasuliku võimsuse vahet nimetatakse
Q=cmt Ideaalse gaasi olekuvõrrand p=nkT k Boltzmanni konstant n konsentratsioon Termodünaamika esimene seadus süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehtakse välisjõudude vastu. U=Q-A Termodünaamika teine seadus soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Soojusmasin Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade. Soojendi, jahuti, töökeha. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa antud soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks. =(Q1-Q2)/Q1=A/Q1 Q=Lm=m L-aurus, -sulamis
q A = ( 29,0 - 24,4 ) + 0,009 = 0,38% 20,9 -12,0 F1 qA = 0,38% F2 qA = 0,31% F3 qA = 0,15% F4 qA = 0,29% Põlemisprotsessi liigõhutegur 21 = (3.3) 21 - O2 21 = 21 -12,0 F1 = 2,33 F2 = 1,98 F3 = 2,06 F4 = 2,12 Arvutuslik kasutegur, arvutatuna ülemise kütteväärtuse järgi = 100% - q A (+ K f , kuiT A T0 ) % (3.4) = 100% - 0,38 + 9,6 = 109,22% F1 = 109,22% F2 = 107,29% F3 = 105,15% F4 = 99,71% CO sisaldus põlemisgaasis, taandatuna hapnikusisaldusele 0% COõhuvaba = CO (3.5) COõhuvaba = 131 2,33 = 305,23 ppm F1 COõv = 305,23ppm F2 COõv = 140,58ppm F3 COõv = 78,28ppm
13. ARCHIMEDESE SEADUS Fü N Fü= x g x V V-ruumala (kuupmeetrites) E. ÜLESTÕUKE JÕUD 14.KINEETILINE ENERGIA Ek J Ek= (m x v²) / 2 15. POTENSIAALNE ENERGIA Ep J 1. Ep= m x g x h 2. Ep=A 16. SAGEDUS f Hz f= n/T n-võngete sagedus, T- periood 17. KASUTEGUR (eeta) 1. = A/Q x 100% A-töö (J) Q-soojushulk(J) 2. = (Q2-Q1)/ Q1 18. KASUTEGUR % või J = (Tkas / Tkogu) x 100% Akas- kasulik töö (J), Akogu- kogutöö (J) 19. KIIRENDUS a m/s² a= v/t v - kiiruse muut (m/s) t - ajamuut (s) 20
Austraalia, Hiina, LAV,Indoneesia,Poola. Importijad:Jaapan,Saksamaa,Prantsusmaa,Suur- britannia, Lõuna-Ameerika. Eelised:kõrge kütteväärtus, suured varud, kerge transportida, kaevandused hästi mehhaniseeritud. Puudused: suur õhureostus, kaevanduste rajamine kallis, aeglane transport. Tuumaenergia(5%)-elekter,kütus. Varud: Kanada,USA,LAV. Tootjad:USA, Prantsusmaa,Jaapan,Saksamaa,Venemaa. Eelised:väikesed jäätmekogused,keskkonna sõbralik, ei saasta õhku, käigushoidmine odav, kasutegur suur.Puudused:avariioht,tuuma- santaazi oht,radioaktiivsed jäätmed, rajada kallis, vajab pidevat hooldust ja valvet. Vesi(5%)- elekter. Varud:kiirevooluliste,suureveehulgaga jõgede juures. Tootjad:Kanada,USA,, Brasiilia, Norra, Venemaa,Hiina. Eksportijad:Norra,Island. Eelised:keskkonna sõbralik, käigushoidmine odav,vajab vähe tööjõudu. Puudused: kallis rajada,veehoidlad ujutavad suure ala üle, veekogus sõltub kliimast,kalade rõnne on häiritud.
aeg[t]=1s Võimsus näitab ajaühikuks tehtud tööd Näiteks mootori võimsus 200w näitab, et mootor teeb 1s jooksul 200 J tööd Võimsus, kui keha liigub ühtlaselt, siis võib liikuvapanev keha võimsuse leida valemist n=fv N-võimsus[n]=1w, F-jõud[f]=1N, v-kiirus [v]=1m/s. Tööd tegeva keha puhul võib kasulik olla ainult osa tööst. Kasutatakse kasuteguri mõistet. Müü= Nkasu/nkogu Nkas- kasulik võimsus, Nkogu- kogu võimsus, müü- kasutegur. Tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides. 3) ENERGIA energia liigid : mehaaniline energia, mikroosade vastastikenergia, tuumaenergia, valguseenergia, tuulenergia jms. ENERGIA EI TEKI EGA KAO VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE JA KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE. Mehaaniline energia jaguneb A) keha liikumise kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist Ek=mv2/2 Ek-kineetiline energia [Ek]=1J, m -mass [m]=1kg v-kiirus[v]= 1m/s
Ülesanded V Lahendusi 2. Milline on süsteemi lõpptemperatuur, kui 100 g toatemperatuuri juures olevasse vette sukeldati 100 g massiga raudnael temperatuuriga 40°C? Antud vee mass m1=0,1 kg vee temperatuur t1=20ºC J kg vee erisoojus c1 = 4190 K raua mass m2 = 0,1 kg raua temperatuur t2=40ºC J kg raua erisoojus c1 = 470 K Leida lõpptemperatuur t=? Lahendus Lähtume energia jäävusest soojusülekandel Q1 + Q2 = 0 . Avaldame soojushulgad massi, erisoojuse ja temperatuuri muudu kaudu ja avaldame lõpptemperatuuri t: m1c1 (t - t1 ) + m2 c2 (t - t2 ) = 0 m1c1t - m1c1t1 + m2 c2 t - m2 c2 t2 = 0 ( m1c1 + m2 c2 )t = m1c1t1 + m2 c2 t2 m1c1t1 ...
................................................................................................................5 SISEPÕLEMISMOOTORID.......................................................................................... 8 GAASITURBIIN...........................................................................................................10 LISAD..........................................................................................................................11 Soojusmasina kasutegur.......................................................................................................................................11 Soojusmasinad keskkonnasaastajatena...............................................................................................................12 KOKKUVÕTE .............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................
Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax.
vertikaalsed) Kasutusala järgi (põllumajandus, keemiatööstus, transport) 17. Transformaatorid, otstarve, ehitus ja tööpõhimõte. Primaarmähis, sekundaarmähis, korpus, lehtmetallist pressitud südamik. Muundab vahelduvvoolu . 18. Trafo tühijooks ja koormusolukord. Trafo tühijooks on tööolukord kus primaarmähised on ühendatud võrguga ja sekundaarmähised on avatud I2=o Koormatusolukorras vastupidiselt I2 ei võrdu 0iga 19. Trafo energeetika ja kasutegur. Primaarmähise poolt võrgust tarbitav võimsus P=U*I*cos Kasutegur 20. Kolmefaasiline trafo, keevitustrafo, autotrafo. Keevitustrafo Trafo tühijooksupinge peab kindlustama kaare süttimise ja stabiilse põlemise Välistunnusjoon peab olema järsult langev keevitusvoolu piiramiseks lühis Kolmefaasiline trafo Kolmefaasiline trafo on trafo mida kasutatakse 3 faasilise voolu muundamsieks Kolmefaasilisel trafol keritakse kõik kolm mähist ühele südamikule
6. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia elektri kogutoodangus? Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? Põlevikivi moodustab 95% toodetud elektrienergia kogutoodangust. 7. Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Kui palju moodustab nende kahe elektrijaama toodangu elektri kogutoodangust? Eesti Elektrijaam _ Ehitatud 1969-1973 _ 1.-7. plokk a 200 MW, kasutegur 30% _ 2003.a 8. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 77% kogu elektrienergiast _ Balti Elektrijaam _ Ehitatud 1958-1966 _ 4 plokki a 200 MW, kasutegur 30% _ 2005.a 11. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 16% kogu elektrienergiast
( ) ( ( )) ( ) ( ) JÄRELDUSED TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA Metalli takistuse kasutegur = 4,00 · 10-3 ± 0,20 · 10-3, Pooljuhi aktivatsioonienergia W = 75,71 · 10-21 ± 0,93 · 10-21 J. JÄRELDUSED Et puhta metalli takistuse kasutegur on juhendi järgi 3,66 · 10-3 1/K, siis uuritud metall ei ole kindlasti puhas, isegi määramatuse piires. Pooljuhtides on W ~1 eV. Mina sain pool elektronvolti, mida ma pean piisavaks. Metalli takistus kasvab temperatuuri tõustes
Juhul kui on antud gaasi hulk ν või gaasi mass m , saab olekuvõrrandi anda veel kahel, eelmisega ekvivalentsel kujul kus R on universaalne gaasikonstant ja µ molaarmass. Termodünaamika I seadus: kehale antav soojushulk, keha siseenergia muut ja paisumistöö on seotud järgmise valemiga Q = ∆U + A , kus Q on juurde antav (või ära võetav) soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö. Soojusmasina kasutegur: kus Q1 on süsteemile juurde antav soojushulk ja Q2 jahutile ära antav soojushulk. Ideaalse soojusmasina kasutegur: kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Soojendamisel vajaminev soojushulk, kui soojendamisel aine agregaatolek ei muutu, arvutatakse valemist Q = c m∆T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja ∆T temperatuuri muut. Aine sulatamiseks sulamistemperatuuril vajaminev soojushulk Q = λ m , kus m on
· pooljuhtlaser (dioodlaser) · kemolaserid Gaaslaserid Gaaslaserid on enamasti alalislaserid. Ergastamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid (näiteks Ne), ioonlasereis ioonid (Ar+, Cd+-aur), molekullasereis molekulid (CO2). Molekullasereis rakendatakse võnkeseisunditevahelisi siirdeid. Niisuguste molekullaserite kasutegur on 10-30%. Gaaslaseritega on saadud valguse seni ületamatud koherentsus, monokromaatilisus ja suunatus. Võimsamad ja suurimad gaaslaserid on jugalaserid ehk gaasidünaamilised laserid (võimsus 104-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi (enamast CO2) molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et
8760 < hours 0 1 1 1032 16782.6 Tipukoormusega küte Baaskoormusega küte Data on heat sources (boilers) Natural gas Light fuel Biomass Peat oil Efficiency 90% 90% 75% 80% keskmine kasutegur Boiler Investments, k capacity, MW 1 64 77 320 350 2 115 138 600 625 3 160 192 870 940 4 190 228 1150 1250 6 260 312 1600 1875 10 400 480 2500 3125
tahkest olekust vedelasse soojuse juurdevoolu tõttu. Tahkumine - aine ülem vedelast olekust tahkesse koos soojuse eraldumisega. Aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on . 16. Soojusmasina kasutegur - Soojuse arvel tehakse tööd ,kasutegur on seda suurem ,mida väiksem on Q2(ära antav soojushulk).Q1=U2-U1+A1 U1-siseenergia ühes punktis ,U2-sen teises punktis ,Q1-juurde antav soojushulk,A1-välisjõudude vastu tehtud töö . A=Q1-Q2 η=A/Q1 η=(Q1-Q2)/Q1 η-kasutegur .
piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel. Soojusmasina tööprintsiip Soojusmasina kasutegur Kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. "Kahjulik" soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad
temp. neljanda astmega. See kahur T ees = 5,67*10 -8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. konstant 2). Wieni nihke seadus: abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10 -3 m*K - Wieni constant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit). Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur. hõõglambi kasutegur 5%, kuna kiirguse max asub pikkadel lainepikkustel. Valguse kiirgamiseks kulub ainult 5% kogu kiiratavast energiast. Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe hapnikku ,et W ei saaks oksüdeeruda) Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma ning valgust kiirgama. W-juht ei ole ühtlane hakkab kõrgemaltel temp-idel kiiremini oxydeeruma. Kitsamates kohtades suureneb voolu tihedus (J=I/S), millega koos tõuseb ka kitsama juhtmelõigu temp
t1 t 2 ... t n kus P1, P2,..., Pn - suurimad koormused; t1, t2 ,..., tn - nende koormuste kestus. Arvutuslik näivkoormus arvutatakse saadud tulemuse korrutamisega võimsusteguriga. Elektrimootorite vajaliku võimsuse leidmisel tuleb arvestada võimsus- ja kasuteguriga (mootori sildil on antud mehaaniline võimsus mootori võllil). S üv Pins K k /( cos ) , (2) kus on kasutegur, Kk töömasina koormustegur. Teistel seadmetel on arvutuslik võimsus võrdne installeeritud (paigaldatud) võimsusega, st. Süv = Sins. Tehnoloogiliste kaartide puudumisel määratakse arvutuslik koormus teadaolevate üheaegsus tegurite korral järgmise valemiga: m n P K Pai K ki Pa aj kj , (3)
Laudsüdamik Vajalik, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. Põhimõte Primaarmähisesse antakse vahelduvpinge, see tekitab seal vahelduvvoolu ning vahelduvvool tekitab omakorda samas taktis muutuva välja. Sama magnetväli muutub ka sekundaarmähises. See magnetväli tekitab sekundaarmähises induktsiooni elektromotoorjõu ning ühendab sinna tarbija saame elektrivoolu. Kasutegur on väga kõrge! Valemid: U1/U2=N1/N2=I1/I2=K 1 primaarahel 2 sekundaarahel K trafo ülekandetegur K < 0 pinge tõuseb K > 0 pinge alaneb Impulsimoment L=m*v*r Jõud (Faraday seadus) F=(K*I1*I2*l)/d µ0*E0=1/C2 Juhtmele mõjuv jõud magnetväljas F=B*I*l*sin Magnetinduktsioon B=K*I/d , vaakumis B=µ0*I*N/l , B=M/I*S Jõumoment M=F*l Lorenzi jõud FL=q*v*B*sin
protsessi igal ajahetkel algolekust lõppolekusse tasakaalus või sellele lähedases seisundis). Kõik reaalsed protsessid tagastamatud. Kui aga süsteemi algolekut ei ole võimalik pöördprotsessiga taastada või kui süsteem vajab selleks täiendavalt energeetilist suhtlemist ümbruskeskkonnaga (vastastikmõju), on protsess tagastamatu. Tagastamatu protsessi korral termodünaamilise süsteemi algolek ei taastu. 14. Ringprotsessi mõiste, ringprotsessi termiline kasutegur. Seade, mis pidevalt muundab soojust kasulikuks (enamasti mehaaniliseks) tööks, on tuntud kui soojusjõuseade. Soojus muundatakse siin kasulikuks tööks termodünaamilise keha ringluse, s.o termodünaamilise ringprotsessi vahendusel. Et muundada soojust tööks, on vaja vähemalt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellise süsteemi kõrgema temperatuuriga (TI) keha nimetatakse soojendiks (soojusallikaks) ning madalama temperatuuriga (TII) keha jahutiks.
33330,5 : 105 = ,0333 bar 0,333 : 10 = 0,033 MPa Leida: p = Pa-s, bar, MPa Vastus: Rõhk paskalites 33330,5 Pa, baarides ,0,333 bar ja megapaskalites 0,033 MPa. Ülesanne 2. Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur m on 0,85 m? Vali silindrite standartsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks töövedeliku rõhk, bar? A= kus A on silindri põhjapindala, F on tõstejõud ja p on rõhk ja on mehaaniline kasutegur. Antud: m = 1000 kg g = 9,81 m/s² p = 200 bar = 20000000 Pa = 0,85 Leida: d =? F= mgF=1000*9,81= 9810 A= = 0,000577 m² = 5,77 cm²
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
