- trepid qk = 3,0 kN/m2 - rõdud qk = 4,0 kN/m2 Grupp B, bürooruumid qk = 3,0 kN/m2 Grupp H, katused - kalle kuni 20º qk = 0,75 kN/m2 Kuna vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 punkt 3.3.2 (1) ei tuleks katusele samaaegselt rakendada kasuskoormust ja lume- või tuulekoormust ning ilmselgelt saab määravaks lumekoormus, on katuse kasuskoormus jäetud arvestamata. Kergete vaheseinte kaal on arvesse võetud ühtlaselt jaotatud koormusena Kuna vaheseina omakaal on 0,1x 2,8 x 6,5 =1,82 kN/m, siis arvestan kasuskoormusele 1,0 kN/m2 juurde. a. eluruumides mõjuv kasuskoormus qk = 3,0 kN/ m² qk = 3,0 kN/ m² qk = 3,0 kN/ m² qk = 3,0 kN/ m²
hooldusjuhend tööprojekti seletuskirjas. Tööprojekt sisaldab põhiprojektis esitatud tehniliste lahenduste teostamiseks vajalikke jooniseid ja juhendeid koos erinõuete äranäitamisega. 28. Nimetage 3 eeldust standardi koostamisel ja kasutamisel. Kandesüsteemi skeemi valib ja konstruktsiooni projekteerib kvalifitseeritud ning kogemustega personal; ehitajal on tööks vastavad oskused ja kogemused; konstruktsioone hooldatakse nõuetele vastavalt. 29. Kuidas leitakse enamasti konstruktsiooni kasuskoormus? Muutuvkoormus inimeste, mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade, seadmete, liiklusvahendite jms kaalust. Arvestada tuleb ka erandolukordi, näiteks mööbli jm esemete kuhjumine remondi või kolimise tõttu. Kasuskoormusi käsitletakse ühtlaselt jaotatuna või koondatuna või nende kombinatsioonina. 30. Defineerige mõiste koormustulem. Koormuste mõju konstruktsioonielementidele (sisejõud, pinged, deformatsioonid j.n.e.).
RB Projekt 1 Lahendus 4 Dimensioneerimine Toearmatuur Plaadi arvutus Koormused: = 0,03989 (Msd1/4) = 0,04072 KK(Kasuskoormus): qk= 9,4 kN/m2 As,1= 80,04 mm2 põrand=20mm 0,4 OK(omakaal): gk= 2,25 kN/m2 mahumass 20kN/m2 KOKKU: 12,05 kN/m2 Valime armatuur diameetriga: Arvutuskoormus ...
...................................................................................5 1.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass [2]............................................................................5 1.2.3. Teostusklass ja järelvalve tase [2].............................................................................5 1.3. Koormused.......................................................................................................................5 1.3.1. Kasuskoormus [3].....................................................................................................5 1.3.2. Lumekoormus [4]......................................................................................................6 1.3.3. Tuulekoormus [5]......................................................................................................6 2. KOORMUSTE ARVUTUS....................................................................................................7
Xxxxx Yyyyy Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ........................................................................ 6 4. Peatala dimensioneerimine ........................................................................ 9 5. Joonised.................................................................................................... 10 5.1. Vahelae plaan ......................................................................................
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime...................................................
......................................................... 47 LISA. JOONISED.................................................................................... 50 1 1. LÄHTEÜLESANNE 2 2. PLAADI ARVUTUS 2.1. Koormused plaadile Valin h1=100 mm plaadi paksuseks ja betoonipõrand paksusega h2=30 mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b=1 m. Normkoormused: - kasuskoormus qk = 8.0 1 = 8.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gk1 = 0.03 24 1 = 0.72kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 1 = 2.5kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 8.0 = 12.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 0.72 = 0.97kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal
fyd 350 oikelised rangid 210 A400 6 tk., mille ristl~oikepindala on Asw = 945mm2 . Valin kahel~ 5 Posti arvutus ¨ Esimesel korrusel postile rakendub koormus kolmelt korruselt. Uhte posti koormavate vahe- laeosade pindala on 6, 2 · 5, 4 = 33, 48m 2 Normikoormused: kasuskoormus: qk = 12, 4 · 33, 48 = 415, 2kN (215) betoonp~ oranda omakaal: g1k = 0, 6 · 33, 48 = 20, 1kN (216) raudbetoon vahelaeplaadi omakaal: g2k = 2, 0 · 33, 48 = 67, 0kN (217) plaadist v¨ aljaulatuva abitala omakaal:
3 - Rullmaterjal (3 kihti) g5SBS,k=0,05∙3=0,15 kN/m2 KOKKU g5,k=3,40+0,25+0,15=3,8 kN/m2 1.2.6 Trepid Monteeritavast betoonist valmistatud trepid ja mademed on keskmise paksusega 200 mm. g6,k=25,0∙0,2=5,0 kN/m2. 1.2.7 Kasuskoormus Eluruumi normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=2,0 kN/m2 2+(n−2)ψ 0 2+ ( 4−2 ) 0,7 Korruste arvust sõltuv vähendustegur αn ¿ = =0,85 n 4 kus n – korruste arv ja ψ 0 =0,7 – kasuskoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur eluruumides.
mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Koormuste liigitus Liigitus ajalise kestuse järgi: · alalised e püsikoormused (G) konstruksioonide omakaal, püsiv tehnoloogiline sisseseade ja teede pinnakatte kaal, otsesed mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormused, eelpingekoormus (P) · muutuvkoormused (Q) kasuskoormus vahelagedele, tuulekoormus, lumekoormus, jääkoormus, liikuvate transpordiseadmete koormus, koormused konstruktsioonide transportimisel, ilmastikust sõltuv temperatuurikoormus · erakordsed koormused (A) plahvatused, sõidukite kokkupõrge Liigitus mõjumisviisi järgi: · staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi · dünaamilised koormused, mis põhjustavad arvestatavaid kiirendusi.
Hoonete osad ja tehnilised näitajad Juhendid, määrused Ehitise tehniliste andmete loetelu Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr. 69 (24.12.2002). Hoonete näitajad ja nende arvutamise eeskirjad*, Ehitusministeeriumi käskkiri nr. 63 (19.06.1991); Ehitusmõisteid* Ehitusinseneride Liidu juures tegutsenud ehitusterminoloogia komisjon, ET-2 0101-0278. *2. ja 3. on juhendmaterjalid, mis ei ole otseselt kehtivad ega kohustuslikud, kuna neid ei ole õigusaktiga 2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind e...
Plaatvundamendid tehakse raudbetoonist. Samuti on plaatvundament mõistlik lahendus keldriga hoonetele, mis rajatakse kõrge pinnaveega aladele (vundament täidab üheaegselt põranda ja vundamendi fruktsiooni). Soklid Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks. Küsimused: 1. mis on vundament? · Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest (tuul, kasuskoormus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele ehk ehitise alusele. 2. Milliseid tegurid mõjutavad hoone vundamente? · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust.
· tinavalge (pliivalge) 39 · muda (üle 50% veesisaldusega) 10,8 (Tabel A.7 Ladustatud tahked kütused - analoogne tabelile A.3) (Tabel A.8 Ladustatud tööstus- ja muud kaubad - anal. tabelile A.3) Projekteerimise alused 44 EPN-ENV 1.2: PROJEKTEERIMISE ALUSED. KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.4: KASUSKOORMUSED 1.1 Üldsätted (1) Ehitise kasuskoormus on tema ekspluatatsiooniga seotud koormus. Kasuskoormuse võib põhjustada · inimeste kaal; · mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade jms. kaal; · seadmete, masinate ja liiklusvahendite kaal; · erandlik olukord, nagu mööbli või muude esemete kuhjumine remondi, kolimise vms. tõttu. (2) Konstruktsioonide omakaal, statsionaarsete seadmete jms. kaal loetakse alaliseks koormuseks, mida selles osas ei käsitleta (vt. EPN- ENV 1.2.3).
maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks. • Hoone osa sissepääsu korruseks on peamine vahetult hoone osasse sisse pääsemise korrus. • Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos
Kristian Nõmmik Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ...........................................................................................5 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid ..........................................................................................5 1.1.1 Styrofoa...
Tase rakendatud Kokkusurutavuse Katsetulemuse koormus kPa nimiväärtus mm tolerants CP5 2,0 5 CP4 3,0 4 +2 CP3 4,0 3 CP2 5,0 2 +1 1.2.10Paksuse pikaajaline vähenemine Juhul kui viimistluskihile mõjuv kasuskoormus ületab 5 kPa, võib kasutada üksnes tooteid, mille kokkusurutavus vastab tasemele CP2. Toodete pikaajaline paksuse vähenemine tuleb määrata. 1.2.11Helineelduvus Helineelduvustegur tuleb määrata standardi EN ISO 354 järgi. Helineelduvust iseloomustavad omadused tuleb arvutada, kasutades praktilise helineelduvusteguri p väärtusi sagedustel 125 250 500 1000 2000 4000 ning kaalutud helineelduvusteguri w ühearvulist väärtust.
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
kmod lühema kestusklassi järgi. Koormuse kestusklassid Koormuse kestusklass Normkoormuse kestus Koormamise näited Alaline üle 10 aasta omakaal Pikaajaline 6 kuud – 10 aastat laokoormus Keskkestev 1 nädal – 6 kuud kasuskoormus, lumi Lühiajaline vähem kui 1 nädal lumi, tuul Hetkeline tuul, avariikoormus PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 11/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Konstruktsiooni kasutusklass:
konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on tasapinnaline, parapetiga ning sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 0°-2,5° ehk i=1:80. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sanditspaneelid SW Tartu Maja AS-st, mida on kasutatud ka vundamendi soklipaneelina. 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus Hoone projekteeritud funktsioon on ametipinnad ehk remonditsehh. Normatiivne kasuskoormus on 3 kN/m2 ning hoonesse on projekteeritud kergkonstruktsioonil olevad kipsseinad, mis on kergesti eemaldatavad ja ümberplaneeritavad ning tulepüsivusklassiks on TP-1. Eelneva põhjal võib öelda, et hoone sihtotstarvet on võimalik muuta ning seda saaks teha ilma raskusteta. Ruumide loetelu on toodud välja järgmises Tabel 1. Ruumide eksplikatsioon Tabel 1. Ruumide eksplikatsioon Nr. RUUMI NIMETUS suurus/ühik 01
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
2.3 Koormused 2.3.1 Määratlused (1) Koormus F on kas -- otsene koormus (jõud), s.o konstruktsioonile otseselt rakendatud koormus, või kaudne koormus e mõjur (sunddeformatsiooni mõju), näiteks temperatuuri mõju. (2) Koormusi liigitatakse: a) nende ajalise muutumise järgi alalised koormused G, näiteks konstruktsiooni omakaal, sanitaartehniliste seadmete, abi- seadmete ja statsionaarse sisseseade kaal, muutuvad koormused Q, näiteks kasuskoormus, temperatuuri-, lume- ja tuulekoormus, avariikoormused A, näiteks plahvatuse või ratta löögikoormus; b) nende liikuvuse järgi ruumis kinniskoormused, näiteks omakaal seoses konstruktsioonidega, mis on väga tundlikud oma- kaalu muutuste suhtes), liikuvkoormused nende liikuva iseloomu tõttu, näiteks liikuv kasus- või temperatuurikoor- mus, tuule- ja lumekoormus; c) nende mõjumisviisi järgi -- staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis või selle osas nimetamisväärseid
!f cd b Armatuuri pindala saadakse valemist (3.18): As1 = fcdbd1/fyd . Ristlõike kõrgus h = d1 + c1, kus c1 on armatuuri raskuskeskme kaugus ristlõike tõmmatud servast. Kui arvutuse või konstrueerimise käigus ristlõike mõõtmeid muudetakse (täpsustatak- se), siis korratakse arvutust 2. ülesandetüübi järgi. Näide 3.2 Antud: Raudbetoontala arvutusskeem (joonis 3.3); normkoormused [alaline koormus gk = 45 kN/m ( G = 1,2), kasuskoormus pk = 48 kN/m ( q = 1,5)]; betoon C25/30 (fcd =16,7 MPa); ar- matuur A-III (fyd = 340 MPa). Tala laius b = 250 mm on määratud sellele toetuva seina laiuse- ga. Tuleb dimensioneerida tala. Arvutus: Arvutuslik kogukoormus qd = 1,2 · 45 + 1,5 · 48 = 126 kN/m. Arvutuslik paindemoment ava leff = 6,0 m keskel MEd = 126 · 6² / 8 = 567 kNm. Joonis 3.3 Näites 3.2 arvutatav tala Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 48
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
