Koostöö on sama palju kui on koostööprojekte. Erastamine Euroopa kontekstis on erastamine · Riigivara võõrandamine või müümine erasektori ettevõtetele · Otsese kontrolli kauba tootmise või teenuse pakkumise üle kaotamine Põhjused on pragmaatilised Tulu elavdamine Majanduspoliitika jne Riigi vara müümine erasektorile, mille tulemusel riik kaotab kontrolli antud teenuse üle aga saab selle vara eest raha. +erasektor on innovatiivsem, tulemuslikum + kui riigi vara on erastatud erasektori poolt, siis erasektor(eraisik) peab maksma makse, mis moodustab tulu riigile Näiteks kui eraisikul on korter või maja mis asub riigi maa peal, siis ta peab maksma maamaksu -kasumile orinteerimus, riigil kontroll puudub -/+ riik saab tagasi osta kui on selline võimalus (kui ostja on nõus müüa) Näiteks Eesti Raudtee
750 : 22 = 34,09 (palk ühes päevas) 19 päeva * 34,09 = 647,71 (bruto) TK 1,6% = 10,36 (bruto*0,016) KP 2% = 12,95 (bruto*0,02) TM 20% = 647,71 - 10,36 - 12,95 - 170 = 454,40 *20% = 90,88 Neto 647,71 - 10,36 - 12,95 – 90,88 = 533,52 Ettevõtte kulud: Töötasu 647,71 Sotsiaalmaks 33% 213,74 brutopalgast (bruto*0,33) Töötuskindlustusmaksekulu 0,8% brutopalgast 5,18 (bruto*0,08) 8. Määrake tehingute bilansimuudatuse tüüp (AP suurenemine, AP vähenemine, A vahetus, P vahetus), mõju kasumile (suurendab, vähendab, ei mõju kasumile) Bilansi- Mõju kasumile, Lausend muudatus 1. Arvelduskontolt Ei mõju D: Võlad töövõtjatele makstakse töötajate palgad AP vähenemine K: Arvelduskonto 2. Ostjad tasuvad varem Aktiva vahetus Ei mõju D: Arvelduskonto saadud arve K: Nõuded ostjate vastu arvelduskontole
kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata. 22. Mille alusel saab eristada AS'i ja MTÜ'd? AS on orienteeritud kasumile. MTÜ põhitegevus aga ei ole kasumi tootmine. 23. Kuidas ja mis ajaks valmiv klubi eelarve ja millest see koosneb ning kes kinnitab eelarve 24. Mis on erisoodus ? Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:
HINNAKUJUNDUSMEETODID Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 HINNA KUJUNDAMISE ETAPID........................................................................................ 4 1.1 Hinnaeesmärgid................................................................................................................ 5 1.1.1 Kasumile orienteeritud eesmärgid..............................................................................5 1.1.2 Kogusele (müügile) orienteeritud eesmärgid.............................................................5 1.1.3 Konkurentsile orienteeritud eesmärgid...................................................................... 6 1.2 Nõudluse uurimine............................................................................................................7 1
- 240.- (müügihind-muutuvkulu) Jääktulumäär (kaks kohta peale koma) 0,64 0,60 ühiku jääktulu / ühiku müügihind Püsikulud kokku 120 000.- 270 000.- Tasuvuspunkt toodanguühikutes 750 1125 püsikulud / ühiku jääktulu Tasuvuspunkt rahas 187 500.- 450 000.- püsikulud / jääktulu määr Soovitav kasum (I) 200 000.- 300 000.- Soovitud kasumile vastav müügimaht (püsikulud + soovitav kasum) / toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale (eeldatac käive - tasakaalupunkti koma) 0,625 0,526 käive) / eeldatav käive Ohutusvaru rahas Ohutusvaru toodanguühikutes Ülesanne 9 Täiendkulu ja -tulu
5. Lihtsam võimalus vahetada töökohta. Töötaja miinused: 1. On võimalik kergemini kaotada töökoht. 2. Töö võib olla füüsiliselt raske. 3. Puudub võimalus ise töögraafikut teha. 4. Puudub võimalus otsustada ise töövahendite soetamist. 5. Ei ole võimalik ise otsustada palgatõusu. Palgatöötajal on vähem kohustusi ja vastutust kui ettevõtjal, kuid ettevõtjal on võimalus mitu korda suuremale rahalisele kasumile. Mina oleksin pigem palgatöötaja, sest ettevõtlusega tegelemine nõuab suurt vastutust, organiseerimisvõimet ja juhtimisoskust. 2. 3.
Äriplaan ,,Kasside spaa" 1. Kapital: mina ja mu kaaslase säästud 10 000 krooni, 2 inimest Kogemus: otsesed kogemused puuduvad, kvalifikatsioon omandatakse töö käigus, olemas algteadmised. Tööjõud: algselt kapitali sissepanijad. Hiljem palgatakse tööjõudu juurde. Asupaik: asula piiril, suurtest magistraalidest eemal, isiklik omand. 2. Asutus on mõeldud inimestele, kellel hõivatuse tõttu ei ole aega tegeleda oma lemmikloomaga, kassiga. Teenusena pakutakse massaazi, hooldusprotseduure (kammimine, pesemine, küüntelõikus jne), liigtoitumuse all kannatavatele loomadele kehalist aktiivsust (ronimismängud, püüdmismängud), värskes õhus viibimine. Soovi korral ja vajadusel saab omanik oma lemmiku jätta mitmeööpäevasele hoiule, nn hotelliteenus. Teenuse omahind: lihtprotseduurid 100 kr/ h, vabas õhus jalutamine 120 kr/ h, hotelliteenus (to...
Keskaja linlane ja linnaelu 13. sajandil toimus agar linnastumine, mis muutis keskaja inimest. Linn pakkus õppimise ja eneseharimisvõimalusi. Linlane sõltus turust, kus valitses raha. Domineeris kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Eelkõige oli linn majanduskeskus, mille süda oli turg. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik
Loovus on see, tänu millele tuuakse turule uusi tooteid ja ärimudeleid ning algatatakse uusi ettevõtteid. Loov mõtlemine aitab sul ellu viia ideid, mida keegi pole veel välja käinud. Samas ka annab see sulle võimaluse välja käia võib-olla juba vana idee, täiesti uuel näol. Olles ettevõtja, pead sa asjale keskenduma nii mõistuse, kui ka südamega. Kindlasti mitte ei saa su ainuke eesmärk olla raha teenimine. Mõeldes ainult kasumile võid sa asjade kulgemise enda vastu pöörata. Sa võid hakata teenitud raha kulutama mittevajalikkudele asjadele. Targad teevad nii, et muudavad oma hobi äriks. Sellisel juhul võid sa kindel olla, et sul ei teki tüdimust oma ärist ning sul on alati hea meel sellega tegeleda. Ettevõtjale tähtis omadus on veel riskivalmidus. Pead arvestama sellega, et just Sina ja ainult Sina vastutad oma firma eest. Vastutad selle eest siis kui sellel läheb hästi ja siis kui
probleemidega. Olles ettevõtjana iseenda boss, ei ole vaja karta ka ootamatuid palgakärpeid, koondamisi jms. Palgatöölisena võid olla kindel, et sa saad oma palka, sõltumata sellest kui hästi ettevõttel hetkel läheb ning peale koondamist on oodata ka koondamistasusid. Ettevõtjana vastutad sa ka kõigi oma alluvate eest, palgatöölisena aga vaid oma töölõigu eest. Minu arvates on ettevõtja töö palju huvitavam ja mitmekülgsem, samuti on võimalus suuremale kasumile kui seda oleks tavatöötajana. Samas on aga palgatöölise töö palju kindlam, ei vaja palju vastutust ning on palju lihtsam. Mina ise eelistaksin peale kooli lõppu asuda tööle palgatöölisena, saada kogemusi omal alal ning siis veidi hiljem alustada oma ettevõttega. Ma ei soovi väga töötada, kellegi teise heaks terve oma elu ning ei talu ka pidevat rutiini. Ettevõtjana saaksin töötada endale sobiva ajagraafiku alusel, valida omale sobivad
Turuhind ise ei motiveeri kedagi. Motiveerib eeldatav (projitseeritud) kasum, mida tootja võib oma toote/teenuse müügist teenida tingimusel, et tema tootmis- ja püsikulud on kontrollitavad. 7.Millised on turuhinna rollid? Turuhind (realisatsioonihind) näitab kui palju tarbija on nõus maksma mingi toote/teenuse eest. Hindade tõus või langus CPI ostukorvis näitab inflatsiooni või deflatsiooni. Muidugi näitab ka KÜSITAV hind tootja soove kasumile. 8.Kes või mis on ,,sõnumitoojad"? Miks nad olulised on? Turgu tasakaalustavad hinnad on vaba ettevõtluse majandusele elulise tähtsusega. Nad võtavad kokku tarbijate eelistused, öeldes tootjatele, mida tarbijad kõige rohkem soovivad. Nad räägivad ka tarbijatele tootjate kuludest nende soovide rahuldamisel. Sellisel viisil on turuhinnad väga tõhusad sõnumitoojat. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid: ülejääk, defitsiit, turu tasakaal, suunaja, tasakaalustaja
HINNA TÄHENDUS Olemus ja tähtsus Hind Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Vahetuskaup ehk bartertehingut nõutakse mingi toote vastu ja sel juhul on tegemist mitterahalise vahetusega. Hinna mõju firmale Hinnast oleneb kogutulem ja kasum. Kasumivõrrand: Kasum = Kogutulem Kogukulud Kasum = (hind x müügikogus) Kogukulud Hind tasakaalustab tootmisressursside nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind on turundusmeetmestiku koostisosa, ainuke, millel on otsene mõju firma kasumile. Hinna roll on esmatähtis, kui temast algab meetmestiku kujundamine. Hinna roll on teisejärguline, kui kehtestatakse muudest meetmetest lähtuvalt (nt. intensiivsest turustamisest hinnaalandused, tippkvaliteediga kõrge hind). Turustus Tootjal on suurem kontroll hindade üle kui ta arendab välja tugeva brändi avab firmakauplusi Pakub teistele kanalilülidele piisavat vaheltkasu...
-; c) K Aktsiakapital 480 000.-; d) D Ülekurss (Aazio) 180 000.-. 33. Ülekurss (üleväärtus, aazio) tekib: a) Võlakirjade emiteerimisel nimiväärtuses; b) Võlakirjade emiteerimisel alla nimiväärtuse; c) Emiteeritud aktsiate müügil üle nimiväärtuse; d) Emiteeritud aktsiate müügil alla nimiväärtuse; e) Mitte ühelgi eeltoodud juhul. 34. Majandustehing Pangakontolt tasuti Lühiajalise laenu põhisummat 83 000.-: a) Mõjub kasumile suurendavalt; b) Mõjub kasumile vähendavalt; c) Kasumit ei mõjuta; d) Tehingu mõju kasumile ei saa kindlaks määrata. 35. Aruandeperioodi lõpul ei suleta: a) Tulude kulude koondkontot; b) Akumuleeritud kulumi kontot; c) Renditulu kontot; d) Mitmesuguste tegevuskulude kontot. 36. Juhul kui firma ostab maatüki, tasudes selle eest kohe, siis selle tulemusena: a) Suureneb vara ja suureneb omakapital; b) Mõju varale on 0;
Peamiselt toimus heategevus ettevõtjatel minnes ise kohalikkesse kommuunidesse suurte tšekkidega. Seda võib isegi nimetada tänapäevase ühiskonna heategevuse rajamiseks. Grainger-i ettevõtte oli üks esimestest firmadest, kes hakkas panema rohkem rõhku inimesse ja tema heaolule. Kuna tegemist on firmaga, kes on tegev just tootmisettevõttena siis leidis Grainger-i juhtkond, et on aeg hakata mõtlema roheliselt. Ehk oma tööstustooteid toota nii, et mõeldakse mitte ainult firma kasumile, vaid ka sellele mis moodi on ülesse ehitatud tootmine keskkonna mõttes, et see ei oleks keskkonnale kahjulik. Sellest arenes edasi Grainger-i põhimõte, eelkõige tuleb mõelda järgnevatele generatsioonidele ja sellele, kui suure jalajälje jätab tööstustootmine keskkonnale. Ettevõte hakkas arendama kahte peamist suunda. Esimene oli keskkonna sõbralik tootmine ja teiseks sellise käitumise propageerimine üle maailma.
Hiljem pool aastat hiljem helistas LaPiérre kõikidesse hotellidesse ja restoranidesse kus kohas kollektiiv peatusid ja küsis ta kas nad oleksid nõus vastu võtma hiinlastest kliente. Enamus kohtade omanikest ja juhatajatest vastasid, et mitte mingil juhul. Reaalselt aga võtsid kõik kohad vastu. See oli tingitud, sellest et kui situatsioon on reaalselt olemas käituvad inimesed mõeldes vaid hetkelisele seisule. Sellel hetkel mõeldi kasumile. Selgituseks veel, et tegemist oli aasta 1934- ga, sellel ajal oli väga suur rassistlikuse tase ameerikas. Kui nüüd seda situatsiooni hakata tänapäeva eluga võrdlema siis tuleb siiski tunnistada, et teatud hoiakud ja tõekspidamised oleme me endile küll nn reegliteks teinud kuid vastavalt situatsioonidele me siiski muudame, vastavalt vajadusele, kas siis grupihuvidest -, rahalisest seisust -, olukorrast lähtudes. Olen ka
toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 5.Millised on turuhinna rollid? Turuhind (realisatsioonihind) näitab kui palju tarbija on nõus maksma mingi toote/teenuse eest. Hindade tõus või langus CPI ostukorvis näitab inflatsiooni või deflatsiooni. Muidugi näitab ka KÜSITAV hind tootja soove kasumile. 6.Kes või mis on ,,sõnumitoojad"? Miks nad olulised on? Turgu tasakaalustavad hinnad on vaba ettevõtluse majandusele elulise tähtsusega. Nad võtavad kokku tarbijate eelistused, öeldes tootjatele, mida tarbijad kõige rohkem soovivad. Nad räägivad ka tarbijatele tootjate kuludest nende soovide rahuldamisel. Sellisel viisil on turuhinnad väga tõhusad sõnumitoojat. 7.Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha?
1 1 -0.3 150 0 1 0 0 1 800 0 0 5 0 10 18500 y1 y2 y3 W y1 kui saadaks juurde 1 ühik I resurssi (aeg) - siis kasum suureneks 5 euro võrra y2 kui saadaks juurde 1 ühik II resurssi (materjali) - siis see ei avaldaks mõju kasumile, sest tegem y3 kui toote M2 nõudlus kasvaks ühe ühiku võrra - siis kasum suureneks 10 euro võrra W kasum c) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub esimese toote kasum c 1; c1=50 x1 x2 x3 x4 x5 b 1 0 0.1 0 -0.2 50 0 0 -0.1 1 -0.3 150
Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse an...
*Turunduskanalid kui hulgimüüjad ei ole huvitatud sinu kauba edasimüümisest, tuleb iseseisvalt leida tee lõpptarbijateni. *Õiguslikud piirangud turule sisenemiseks on vaja vastavaid lubasid. *Ressursside piiratus uutele tulijatele ei pruugi jätkuda tootmisressursse, mis võivad kuuluda juba tegutsevatele ettevõtetele. 4.Asenduskaubad *Asenduskaubad - seavad toodete hinnale lae ja seega ka kasumile piirid. *Sünteetilised siirupid tootmine on odavam ja võimalus toote omadused viia väga ligilähedaseks. *Säilitusainetega ekstraktid lisatud säilitusaine võimaldab pikemat säilivusaega ja seega suuremate koguste korraga tarnimist, mis omakorda vähendab toote transpordikulusid. *Teiste marjade ekstraktid/looduslikud õlid näiteks pohla-, jõhvika-, astelpajuekstraktid/õlid, millel on palju ühiseid omadusi ja mis on ka sarnase kvaliteediga
vajadusi ja ületavad ootusi ; Teevad oma tööd professionaalselt ; Loovad pikaajalisi kliendisuhteid. Väärtustavad kliente: Mõistavad, et kõik sõltub inimestest ; Soodustavad töötajate eneseteostust ja arengut ; Väärtustavad initsiatiivi võtmist ja lubaduste täitmist . Ühtne meeskond: Ühendavad jõud, et saavutada rohkem ; Väärtustavad koostööd ; Usaldavad ja toetavad üksteist ; Lepitakse kokku selgetes ja täidetavates reeglites. Nende alustalad: Kasumile suunatus ning kulude, riski ja kapitali juhtimine Firma väärtused sõltuvad tema tegevusvaldkonnast. Teadlik tegelemine väärtustega tagab organisatsioonikultuuri, kus asjad toimivad nii sõnades kui tegudes, kus on suurem koostöövaim ja tugevam meeskonna-tunne, kus töötajaid iseloomustab kõrge motivatsioon ja pühendumus ning kus organisatsiooni iseloomustab kõrge töösooritus ja head majandustulemused.
Algajad ettevõtjad pole niivõrd kogenud ning ei tea, kus oleks kasulik enda tulevast teenust/toodet reklaamida. Kindlasti tuleks leida selleks õige koht ning reklaam peaks olema silmapaistev ja eriline. Ettevõtjal võib olla super äriidee, teostus, piisav kogus ressursse kuid kui pole head reklaami ei saa keegi sellest teada ning kogu plaan kukub läbi. Üheksandaks põhjuseks võib olla ka liigne rahaahnus. Ettevõtjad mõtlevad vaid kasumile ning tegelikult pole kogu ideel mingit põhja all. Arvatakse, et äriplaan toob neile juba paari kuuga meeletu kasumi sisse, samal ajal kui nendel endil puuduvad teadmised ja kvaliteet. Kindlasti ei tohiks ettevõtte rajamisel mõelda vaid rahale, kõige tähtsam on teada enda konkurente ning tarbijate vajadusi. Viimaseks ning üheks väga tähtsaks põhjuseks miks ettevõtja läbi kukub on minu nägemist mööda kindlasti vajalike isikuomaduste puudumine
Kuid linlane oli teatud paiga vang, mis võis tunduda talle maailma parima või jubedaimana sõltuvalt sellest, milline oli tema amet ja mõtteviis. Linlane oli eilne talupoeg. Ta pidi linna sisse elama, oma kultuuri lihvima. Elati enamasti teistega tihedalt koos. Majast väljas oli veidi enam ruumi, kuid see oli piiratud linnamüüriga. Eelkõige oli linn majanduskeskus, tema süda oli turg. Linnas valitseb raha. Domineerib kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Tänu kooliharidusele ootab vähemalt linlase lapsi parem tulevik. Linnakodanik kuulus ka ühte või enamasse korporatsiooni, see mõjus kaitsvalt ja rahustavalt. Just linlasele oli suunatud kerjusmungaordude vaimulik tegevus: nad hoolitsesid tema hingeõndsuse ja lunastuse eest. Haigete ja vaeste jaoks on haiglad. Terve inimese jaoks karnevalide ja lõbustuste naer ja pillerkaar. Keskaja ideoloogia oli linnalembene.
Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi (n.. toodete omahinda) ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. Järelikult on vajalik projekteerida ja juurutada majandusüksuse sisene kuluarvestussüsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida erinevate toodete ja teenuste kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. NÕUETE MÄÄRATLEMINE KULUARVESTUSE SÜSTEEMILE: · Planeeritud -- planeerides, (eelarvestades) kulusid luuakse eeldused kulude kontrollimiseks ja juhtimiseks. Omades ülevaadet kui palju võib kulutada, et saavutada soovitud kasum, saab oodatust suuremate väljaminekute korral kiiresti reageerida ja selgitada välja põhjused ning mõjud; · Oluline - majandusüksuse kulusid tuleb vaadelda lähtuvalt nende olulisusest.
Selliste teenuste hulka kuuluvad tavaliselt kommunaal- ja teised elutähtsad teenused (side, elekter, gaas, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, esmatarbekaubad, ühistransport, kultuur), mida osutavad kohalikud omavalitsused või riigiettevõtted omahinnaga, st nende teenuste hinna sisse ei arvestata kasumit. · Äriettevõtete osutatavad avalikud teenused. Need on tavaliselt sellised teenused, mis on vajalikud inimestele nende erihuvide rahuldamiseks ja mida nad ostavad kasumile orienteeritud äriühingutelt (eratransport, luksuskaubad, lõbustus, turismireisid, puhkus jt). Loomulikult teenivad kapitaliühingud nende teenuste osutamise pealt kasumeid. Paljudes riikides on selliste teenuste vajajad asutanud ka ühistud, mille kaudu nad saavad endale vajalikud teenused omahinnaga. Millist avalike teenuste hinnasüsteemi või teenuste kompleksi ühes või teises riigis (omavalitsuses) kasutatakse, otsustab pädev võimuorgan
10. Torrini Firenze 1369 Itaalia Kullassepp Täiendatud 2016, M. Schults (terviklik tabel - A. Miettinen, J. Teder (2006) - Ettevõtlus I, lk 160) Pikaealisi ettevõtteid iseloomustab: • Orienteeritus pikaajalisele, suhteliselt aeglasele kasvule või stabiilsele tegutsemisele • Püsiv kaader • Välditakse suurte riskide võtmist, ei mängita kiirele kasumile • Oluliseks peetakse pere majanduslike huvide kindlustamist ja töö kindlustamist järeltulijatele A. Miettinen, J. Teder (2006) - Ettevõtlus I, lk 169-170 FUN FACT! Pikaealiste pereettevõtete assossatsioon (asutatud 1981. aastal) Liikmeteks on jätkuvalt tegutsevad ettevõtted
oportunistlik ettevõtlik äril ebatõenäoliselt ei pühenda palju jõupingutusi planeerimisse. Juhtimine eesmärkide kaudu 6 1. Strateegia eesmärk. Intuitiivselt võib paista silmnähtavalt et strateegia on ainult väärt seni kuni aitab kaasa äri tasuvusele. Samal ajal on see võrdselt silmnähtav et strateegia on pikaajaline termin ja ebatõenäoliselt aitab kaasa palju nüüdse aasta kasumile ja kaotusele. Käesolevas kirjutises seisneb ka probleem. Õigeusu rahalise meetmetega laitmatu loogikaga kooskõlastatud suurimate väärtustega kõige kiiremate saavutusteni. Üks nael on praegu väärt rohkem kui üks nael aastate ajas. Siiski strateegia on väga tihti huvitatud koos viie või kümne aasta horisioonis või isegi kauem. Strateegia kaalutlemise sagedane tulemus on väga erinev evulatsioon nendele kes toodavad kasutusolevat õigeusu arundlus kriteeriumeid
saab seda rakendada?. 5.Milles avaldub turunduskontseptsioon ja millises majandussituatsioonis saab seda rakendada?. 6.Milliseid tegevusi eeldab turunduskontseptsioon? ????Turunduskontseptsioon realiseerub 5 elemendi koosmõjus (pikemalt õpik lk 32): 1)Kliendivajaduste rahuldamine 2)Tarbijakeskse ettevõtluskultuuri kujundamine 3)Tegevuste kooskõlastamine 4)Konkurentsivõime tõstmine 5)Orienteerumine pikaajalisele kasumile 1.Mis on sotsiaalse turunduse eesmärgiks? (õpik lk 32) Pööratakse tähelepanu eetilistele, keskkonna-,juriidilistele ja sotsiaalsetele aspektidele. Keskkonnasäästlikkus, mõistlikud tarbimisharjumused, pikemale perspektiivile mõtlemine 2.Iseloomustage turuvahemikke ja nendega seonduvaid turundustegevusi. 3.Mille poolest sarnanevad ja erinevad turunduse mikro- ja makrokeskkond?
funktsioonide väljadelegeerimist jne. Organisatsiooni teoreetikud jagunevad avaliku ja ärisektori organisatsioonide võrdlemisel kahe pooluse vahel: ühed leiavad, et tegu on võrreldamatute objektidega, teiste arvates on need võrreldavad ning isiklikult nõustun viimastega. Avaliku ja ärisektori juhtimise peamiseks vaheks pean seda, et üks peab hoolima inimeste erinevatest vajadustest ja elukeskkonna arengust tervikuna, teise ideoloogia on orienteeritud kasumile. Avaliku sektori olemasolu eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada maksimaalne heaolu. Kontserdimajad, teatrid ja muuseumid ei ole börsil ja riik ei nõua neilt vähemalt 20 protsendilist omakapitali tootlust hoopis maksab peale. Normaalne ärimees paneks sellised asutused kohe kinni või müüks maha. Tihtipeale on äriinimestel kalduvus kiruda asju, mis takistavad nende segamatut äriajamist. Linnakodanikule ei meeldi, kui tema eramaja vaate rikub ära kolmekordne korrusmaja
tegevusi seletav informatsioon kergendab ja toetab rahvusvahelistumist, teabe tõlgendamist raskendav kultuuritausta erinevus mõjub vastupidi. Majandusliku üleilmastumise kõige olulisemad osalised on rahvusvahelised firmad. Siinse käsitluse eesmärk ei ole valida poolt majanduse üleilmastumise mõju üle käivas diskussioonis. Rõhutan vaid, et nähtusel on oma käivitav mootor, milleks on eraomandil ja turgudel põhinev majandus ning selle orienteeritus kasumile. Sealjuures on kasumi teenimise kontekstiks konkurents, mis sunnib firmasid tegema pidevalt uuendusi, mis omakorda on elustandardi tõusu lähtekoht. Erinevates majanduskeskkondades tegutsemisel on tähtsad nii kasumi teenimise võimalused kui ka riskid. Taotluste ja võimaluste piires on ettevõtlussektor selleks ülesandeks suhteliselt hästi valmis. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu osa selles protsessis on palju mitmetahulisem ning sageli mitmetähenduslik
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade
Miks üldse kapitalism sündis läänes? Weber leiab,et niisugune püüe ilmneb kelnerite, arstide, kutsarite, kunstnike, riigiametnike, sõdurite, ristisõdijate, röövlite, hasartmängurite ning kerjuste hulgas ta on loomulik inimkonna kõigi rahvustele ning asjaoludele ja ajastutele, kõikjal, kus selleks eksisteerib objektiivne võimalus. Läänelik kapitalism on püüe kogumise suunas katkematult toimiva ratsionaalselt organiseeritud ettevõtluse raames, vahetpidamatult tekkivale kasumile, rentaablusele. Niisugune viis on tuttav vaid uuele lääne maailmale, kuna antud nähtus on hiline. Kapitalism on orienteeritud kaubaturule, mitte poliitilisele lahingule või irratsionaalse spekulatsioonile. Ratsionaalne organisatsioon ei oleks võimalik ilma kahe komponendita: ettevõtluse eraldamine kodu majandusest (juriidiliselt vormistatud ettevõtluse kapitali lahutus ettevõtja isiklikust omandist) ja raamatupidaja aruandlusest. Lääne kodanliku
1. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse lühema ajaperioodi vältel kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemisel kehtivad ranged reeglid. 5. Näitaegveksel lunastatakse esitamisel. Näitaegveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast. 6
kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid. Rüütel oli teiste silmades kangelane, kes vapralt võttis osa turniiridest, kuid tema elus oli koht ka vägivalla ja röövretkede jaoks. Rüütel oli sarnaselt mungale kuradiga vaimuliku võitluse pidaja. Hiljem ilmus ka palgasõdur, kes võitles raha pärast. Keskajal olid veel kaupmehed, haritlased ja linnakodanikud, kes ilmusid tänu agarale linnastumisele, mille haripunkt oli 13. sajandil. Keskaja linnas valitses raha, domineeris kasumile orienteerunud mõtteviis, ilmikute tähtsus tõusis ja väärtused laskusid taevast maa peale. Kõige levinum ilmikute liik oli talupoeg. Talupoja eristas linnakodanikust ja käsitöölisest see, et ta oli tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik ühiskondlik struktuur. Talupoegi iseloomustas püüe oma suurema isikuvabaduse poole. Ta soovis andamite ja loonusrendi kergendamist, vabadust elukaaslase valikul ja mõisa põllul tööpäevade kaotamist.
7 4. Ei saada aru et tegu on väär, ebaseaduslik infopuudus 5. Ressursside vähesus "otsetee" kasutamine aja ja raha kokkuhoiu mõttes tundub piisava põhjusena toimida valesti III põhjus: rahulolevad kliendid Kui tavapärast äritegevust iseloomustab orientatsioon kliendile, tootele, juhtimisele ja kasumile, oluline on saavutada kliendi rahulolu ja eetikaga tegeletakse reaktiivselt, üldjuhul siis, kui midagi on läinud valesti, siis maailmatasemel äritegevust iseloomustab orientatsioon kliendile (sh nii sise kui väliskliendile) ja teistele huvirühmadele ning ühiskonnale. Tähtis on saavutada klientide rõõm ja nauding. Äritegevusele on oluline orienteerida oma tegevus kvaliteedile ja teenuse pakkumisele, kasumit vaadatakse laiemalt ka
Konflikti lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenesest, iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile uute konfliktide taustal. Iga päev, iga arengusuunaga tekib uusi. Me ei saa loota ja ei taha ka soovitada konfliktivaba tööõhkkonda. Konfliktid tekivad ikkagi ka edaspidi ja see, kuidas me käsitleme konflikti või laseme sel suureneda ning tuua seega kahju firmale tootlikkusele, efektiivsusele, kasumile ja reputatsioonile, sõltub juba töötajaist endist. Kokkuvõte Ühised edusammud nii meeskonnas kui kogu ka organisatsioonis tervikuna on kergemini saavutatavad, kui ettevõttes valitseb hea suhtluskultuur, mis kantakse üle ka meeskonna sisesesse töösse. Tähtsaim on seejuures valmisolek kaastöötajaid mõista ning tegutsemismotiivides kokku leppida, sest umbes 90% konfliktidest tekivad üksteisest möödarääkimistest ning mittemõistmisest.
28. Mida te peaksite teadma, et tulla võistupakkumisel välja optimaalse hinnaga (a)…Millised on kulud toote tootmiseks……………………………………….. (b)…Tarbijate ja konkurentide tundmine……………………………………….. 29. Mida peab hinnakujunduses kõige enam silmas pidama, kui soovitakse saada ettekujutust, millist mõju võib planeeritav kulude kasv, käibemahu kasv jne omada kasumile? (a) püsikulude muutumine (b) muutuvkulude muutumine (c) summaarsete kulude muutumine (d) jääktulumäära muuutmine 30. Mis on jääktulumäär? Mida veel on tarvis teada, et selle näitaja abil välja arvutada ettevõtte kasum? Jääktulumäär näitab jääktulu osatähtsust hinnas ja seda väljendatakse harilikult kümnendmurruna või protsentides. Peame teadma müügi laekumist ja püsikulusid 31
FIFO meetodi eelised on järgmised Varud on kantud bilanssi nende tegelikus soetusmaksumuses; Perioodiline ja pidev arvestussüsteem annavad ühesuguse tulemuse. FIFO meetodi puudused on järgmised: Ei järgita tulude ja kulude vastandamise printsiipi, sest tulu viimasena soetatud kaupade müügist kajastatakse järgmises perioodis; Hindade pideva tõusu tingimustes tekib nn laokasum. Varude arvestamise erinevate meetodite rakendamise mõju kasumile ja varale: Väikseima müüdud kaupade kulu ja suurima kasumi annab muudel võrdsetel tingimustel, kuid hindade pideva tõusu tingimustes FIFO meetodi rakendamine. Suurima varude maksumuse bilansis annab FIFO meetodi kasutamine. Varude ligikaudne hindamine Majandusüksused võivad sattuda olukorda, kus varusid ei ole võimalik inventeerida, kuid varude ligikaudset suurust on vaja teada. Samasugune olukord tekib ka siis, kui on vaja planeerida optimaalset varu.
nii palju. Mulle ei meeldinud selle teksti puhul jõhkrus. See kuidas inimesi ära kasutati ja kuidas nad ei saanud enda eest seista. Samas mulle meeldis selle teksti puhul see, et see oli huvitav ja sain uut mõtlemisainet olukordadest, mille peale pole ise varem tulnudki. Üldiselt olen nõus autori poolsete väidetega, kui väga paljuski ei nõustu ma kapitalistide arvamusega, sest nende arvamus on väga enesekeskne ja kasumile suunatud, tihtipeale on see lausa kallutatud ja seal puudub tõde. 3. Paralleelid kaasaegse Eesti ühiskonnaga Kaasaegses Eesti ühiskonnas esinevad mõhi olemuselt samad probleemid. Alustades näiteks laste ära kasutamisega odava tööjõuna. Kõige parem näide selle kohta on suvel rannas jäätiseid müüvad lapsed, kes teenivad iga jäätise pealt heal juhul 10% selle maksumusest. Nad veavad neid raskeid kaste kõrvetava päikese all päevast-päeva ja ei saa selle eest miinimumtasugi
Turunduskonseptsioon vastandubki eelmisele kolmele konseptsioonile sellepoolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad). Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri kujundamine, orienteerumine pikaajalisele kasumile. 4. Turulõhed. Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud, turundustegevus peab tagama kauba pakkumise tarbija jaoks sobilikus kohas, luues sellega ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu üldjuhul samaaegselt, vaid teatud ajalise intervalliga. Koguselõhe: tootjatele on kasulik valmistada ja müüa suurtes kogustes, tarbijad seevastu eelistavad väiksemaid koguseid. Valikulõhe:
Ülejäänud pool aastat laeva kai ääres seismine on ainult kahjum. Kindlasti saaks teha vahepeal eri reise näiteks Visbysse ning võibolla ka kuskile mujalegi, mis aitaks tõsta kasumit. Laevaks on valitud ka reaalne olemasolev laev. Reaalselt võiks liini jaoks ehitada vastava laeva, mis arvutuste järgi võiks olla väiksem ning ökonoomsem. Praegustesse arvutustesse on sisse arvestatud ka dotatsioon, mida loodetakse anda esimesed 3 aastat ja hiljem loodetakse, et liin jääb kasumile ka ilma selleta. Seda ei oska praegu keegi eriti ennustada kuna seda liini pole reaalselt testitud. Sellele projektile on lubanud ka Läti riik õla alla panna ja siis võibolla oleks võimalik loota ka suuremat dotatsiooni. Liin iseenesest on võimeline konkureerima auto sõiduga Kuressaarest Riiga. Sõit Kuressaarest Riiga autoga kestab umbes 5,5 - 6 h, teepeale jääb ka praamisõit ning kokku on teepikkus 337 km. Kiirkatamaraan aga läbib selle tee 3h ja 15 minutiga.
· Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud/ühiku jääktulu (2 000/20) · Tasakaalupunkt käibes = püsikulu/jääktulu määr (2 000/0,4) · Müüdavate toodete hulk või käive peavad olema nii suured, et tekkiv jääktulu kataks ära ettevõtte püsikulud · Tasakaalupunktist suurematel tegevusmahtudel hakkab ettevõte teenima kasumit ja ettevõttel on vaja tagada vaid täiendava muutuvkulu kate 65 Soovitud kasumile vastav jääktulu · Jääktulu peab olema nii suur, et ta kataks jääktulupõhises kasumiaruandes temast allapoole jäävad elemendid · Kui soovitakse teatavat kasumit, peab jääktulu katma nii püsikulud kui ka kasumi ja vastama seega tingimusele · Jääktulu = püsikulud + soovitav kasum · Soovitavale kasumile vastav müügimaht = (püsikulud + soovitav kasum)/ühiku jääktulu · Näiteks, kui soovitakse kasumit 5 000 , siis tuleb müüa (2 000 + 5 000)/20 = 350 toodet
ülejäägi. · Oskusteabe kaitstus turul olijatega ei saa võrdselt konkureerida, kui konkurentidel on patentidega või salastatud tehnoloogiatega kaitstud teadmisi. · Kogemuskurvi efekt väiksemad kulud tulenevad kogemustest ja teadmistest. Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus turgu valitsevate kaubamärkide ja klientide lojaalsuse murdmiseks tuleb kulutada palju raha ja aega turundusele. 3. Asenduskaubad · Asenduskaubad seavad toodete hinnale lae ja seega ka kasumile piiri. · Asenduskaubad suunavad tarbijaid võrdlema toodete omadusi ja kvaliteeti. Vajadus veenda tarbijaid oma toodete eelistes võib suurendada kulusid. · Mida väiksemad on ümberlülituskulud klientidele, seda tugevam on konkurentsijõud. 4. Tarnijate mõjukus · Tarnitavatel toodetel ei ole sobivaid asenduskaupu ja toode ise on tähtis. · Ettevõtted ei ole tarnijatele olulised kliendid, mistõttu on ei olda huvitatud alandada hindu või parandada kvaliteeti.
ühiskonnale kasulikud turvariskide avastajad. Tekib küsimus, kas mõned sissemurdmised saavad olla eetilised, ning kui saavad, siis kuidas eristada moraalselt sobimatut sissemurdmist. [8] Üks vaidlustatumaid teemasid arvutieetikas on intellektuaalse omandi õigused ja piraatlus. Litsentseerimine ja patenteerimine toob kaasa väikefirmadele raskused ja konkurentsi ja vähendab kättesaadavate programmide hulka. Samas on õigus autoril hüvitisele töö eest või ettevõttel kasumile investeeringute katteks [8] Tarkvara kopeerimine omaniku loata on enamasti seadusvastane, kuid omanikusuhtega tuleb ette mitmeid küsimusi: mis annab õiguse väita, et tema on just millegi omanik. Näiteks kui mingi programmi loojaid on mitu, siis kuidas kindlaks teha, kellele kui suur osa täpselt kuulub? Igas tarkvaras on teadmisi ja ideid, mis võiksid olla kasulikud kõigile, kuid kõigil pole ilmselt võimalik lunastada ligipääsu kõikidele programmidele. Autoriõiguse arusaamad
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? 92% mikro (0-9 töötajat) 7% väike (10-49) <1% kesk (50-249) 0.2% suur (250+) 6. Start-up ettevõtte mõiste. Iduettevõte. Toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Kasumile orienteeritud ettevõte. Alustamisest pole möödunud rohkem kui 6 aastat. Üle keskmise käivet, 20% enam kasvu käibes, kasumis või töötajate arvus aastas. Turule uus toode või tehnoloogia (15% kuludest teadus- ja arendustegevuse kulud). Fookus ekspordil ja rahvuvahestumisel. 7. Ettevõtluskiirendite tegutsemispõhimõtted. Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu ja osalevad programmis (vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest)
Silmapaistvate ärijuhtide juhtimistegevusest Tänapäeva maailmas on palju juhte, nii suurte korporatsiooide kui ka ühe-kahe inimese firmade juhte, kuid millegi pärast paistavad siiski mõned paremini silma kui teised. Selles essees tuleb juttu lähemalt kolmest erinevast märkimisväärsest juhist, kes on silmapaistnud just oma suurepäraste juhtimisoskustega nii Eestis kui ka mujal maailmas. John C. Maxwell on rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimisekspert ja autor. Maxwell on õppinud ja praktiseerinud liidri põhimõtteid üle 50 aasta. Ta on müünud üle 19 miljoni raamatu ja tema asutatud Dr Maxwell on EQUIP ja John C. Maxwell Company on koolitanud rohkem kui viis miljonit juhti maailmas. (Million Mindset 2020) John C. Maxwell on number 1 New York Times best-selling autor ning Business Insider and Inc. on kuulutanud ta maailma kõige mõjuvõimasamaks juhtimiseksperdiks (Kruse 2019). John C. Maxwelli on alati soovinud muuta inim...
Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide tulemust (näiteks toodete omahinda) ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. KELLELE JA MIKS ON KULUARVESTUSE SÜSTEEM KASULIK? Üks olulisemaid põhjuseid, mis vähendab kuluarvestuse süsteemide efektiivsust ettevõtetes, on tingitud kuluarvestuse nõrkadest seostest teiste ettevõtte funktsionaalsete tegevuste ja väliskeskkonnaga. Kuigi klassikalises kuluarvestuse teoorias vaadeldakse kuluarvestust ettevõtte sisese tegevusena, tuleb praktilises kuluarvestuses arvestada järjest rohkem ka erinevate väliste mõjuritega.
väljatöötamine. Hinnakujundust mõjutavad tegurid: Ettevõttesisesed tegurid: -Ettevõtte eesmärgid ja strateegia. -turunduse eesmärgid ja strateegia -tootmiskulud -kasumivajadus -laovarud -turupositsioon Ettevõtte välised tegurid: -nõudlus -kliendid ja nende ootused -konkurents -turustuskanali nõuded Hinnaeesmärkide määramine: Kasumile orienteeritud: Hind peab katma kulud, piisav kasum. Kogusele orienteeritud: Müügi kasv, kindla aja jooksul jõutakse kindla müügikoguseni. Turuosa kasv: hinnad, mis püüavad turuosa kasvatada. 13 Konkurentsile orienteeritud: Ellujäämine: ettevõtte lühiajalise püsimajäämise kindlustamine Hinnaliider: ettevõte, kellel on tugev brändi- või muu turueelis
Turundusprofessor Philip Kotler soovitab unustada ära oma äri definitsioon, missioon ja strateegia. Need tuleb luua uuesti. Tegelikult on kõik ju tuttav. Ainult et võrguajastu märk on see, et veel kord on kindlatel turgudel protsessi järjekord, elemendid ja kasumi võtmise punkt muutunud. Samal ajal on muutunud ka protsessi meedium elektronkeskkonnaks. 6 Sajandi tippjuht John Sculley väidab, et kasumile eelneb kapitali investeeringute asemel klientide olemasolu. Vaatame näiteks firmat www.edmunds.com. See on kõige parem info hankimise koht autoostu plaanidega inimesele, keda huvitab sõltumatu ülevaade, puudustele tähelepanu juhtimine, mudelite omavaheline võrdlus ning mudelite varustus ja hind. Lisaks saab sealt teada, kui palju maksab auto kasutatult aastakäikude kaupa. Edmunds asutati esialgu tasulise trükitud ülevaatena USAs, kuid peatselt julge otsuse alusel
Nüüd on mõned täie mõistuse juures olevad inimesedki hakanud ürgsel kombel põhu- ja isegi savimaju püstitama. Need ei kuku ümber, vaid võivad tohterdamata seista mitukümmend aastat ja sooja hoiab põhumaja hästi. Natuurehituse juhatuse esimees Allan Kokkota möönab, et väikefirma põhumajad on siiski suhteliselt alternatiivne ehitusviis käputäiele ökofännidele. "Savimaju me soojapidavuse poolest meie kliimasse eriti ei soovita, põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Kasumile me muidugi orienteeritud ei ole, see on ikka rohkem missiooniasi." Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse tadelaktviimistluse. Nui neljaks täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusdteaduskond Edukas juht tänases Eestis Referaat Lektor: Hannes Veskimäe Tallinn 2007 Milline võiks olla edukas juht tänases Eestis? Kevadest sügiseni viis konsultatsioonifirma Fontes koostöös Pärnu Konverentsidega läbi Eesti edukate juhtide uuringu. Hinnati 19 palgatud juhti, kel vähemalt kaks edukat kogemust tippjuhina ning kelle juhtimise all oli kasvanud juhitava eraettevõtte väärtus, turuosa või kasum. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millele juhid oma töös peamiselt keskenduvad. Seda eelkõige läbi nende käitumise, mitte niivõrd läbi nende ees seisvate ülesannete ja lahendamist vajavate probleemide. Erinevate hindamismeetoditega püüdti selgusele jõuda selles, milliseid kompetentse kasutavad juhid oma töös kõige enam, mis nende tegutsemist kõige enam iseloomustab. Mis on kompetents? Lihtsustatult: käitumisviis, millega kaasn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
