olemusest, mitte nende funktsioonist. Kasumiaruanne skeem 2 Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. Kasumiaruande skeemide võrdlus () skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõu kulud Põhivara kulum ja väärtuse langus
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus. Investeeringute eelarvestamine 24 4.1
Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine 2) Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine 3) Rühmatöö Tõhususe, efektiivsuse kontroll KULUOBJEKT Selle määrab ettevõte ise. Läbi kuluarvestuse on võimalik kontrollida
KODUTÖÖ NR.2 1.01.01 oamndas Palmer Company 90% osaluse Stevens Firmast hinnaga $ 1 000 000. Stevens omakapitali 01.01.01: Aktsakapital 500 000 Jaotamata kasum 190 000 Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000). B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine ...
· Horisontaalliitumine sama tegevusega ja ühel majandustasemel olevad firmad liituvad. Nt: pangad. Pakuvad sama teenust , hoiavad kokku raha üüri ja tööliste pealt. · Vertikaalliitumine samas majandusharus kuid erinevas tootmisetapis firmad liituvad. Nt: ühed teevad, teised müüvad, kolmandad pakendavad - firmad liituvad ühisel eesmärgil säästa. 12. Ettevõtte bilansi koostamine, kasumiaruanne. Bilanss (tulud, kulud) · Passiva ettevõtte varade katteallikad: koosneb kohustustest ja oma kapitalist. · Aktiva firma vara peale võlgade maksmist. 13. Otsesed ja kaudsed maksud, erinevad maksusüsteemid: · Otsesed maksud - tulumaks, sotsiaalmaks. · Kaudsed maksud aktsiis, käibemaks 14. Lorenzi kõver näitab ebavõrdsust riigis nt: rahva seisused 15. Maslowi vajaduste hierarhia · oluline on esmavajadused nagu toit ja peavari
oarvele on märgitud maksetähtpäev või maksetingimus oarve nähtavale kohale on lisatud märkus, milles teavitatakse ostjat nõude loovutamisest ja tasumise kohustusest Panga arvelduskontole Faktooring Mida peab ettevõte taotlemiseks tegema/esitama? oTAOTLUS Vajadusel palutakse Teil esitada juurde mõned lisadokumendid, mis on vajalikud lepingu sõlmimiseks. oRaamatupidamisaruanded: oEelmise majandusaasta auditeeritud aastaaruanne; oHiliseim bilanss ja kasumiaruanne. oKommertslepingud maksjatega (müügi-, töövõtulepingud jne), mille alusel esitatavaid arveid soovite faktoorida Faktooringulepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid oEttevõtte esindaja pass või ID-kaart oVajaduse korral volitusi tõendav dokument Faktooring Mis maksma läheb? oLepingulimiit minimaalselt 13000 - 50 000 EUR oAvansimäär maksimaalselt 70 - 90% oLepingutasu kuni 1% lepingulimiidist, 160 - 320 eurot
autentsus. §10. Parandused dokumentides ja registrites §11. Raamatupidamise sise-eeskiri §12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus4 3. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE §13. Majandusaasta §14. Majandusaasta aruande koostamine § 141. Majandusaasta aruande taksonoomia §15. Raamatupidamise aastaaruanne §16. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid §17. Rakendatav raamatupidamistava §18. Bilanss ja kasumiaruanne §19. Rahavoogude aruanne §20. Omakapitali muutuste aruanne §21. Raamatupidamise aastaaruande lisad §22. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus §23. [Kehtetu RT I 2009, 19, 116 jõust. 01.07.2009] §24. Tegevusaruanne §241 Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavate väärtpaberite emitendi tegevusaruanne §242 Ühingujuhtimise aruanne §25. Majandusaasta aruande allkirjad §26. Raamatupidamiskohustuslase aruanded tema asutamisel, likvideerimisel ja lõpetamisel 4
varade raamatupidamise väärtusest. Jaotusskeem on järgmine: A B C Ruumide pind m2 800 120 80 Töötajate arv 25 20 5 Varade väärtus 8 500 000 1 000 000 500 000 1. Tehke kasumiaruanne, milles on näidatud kaudkulude jaotamine osakondade peale. 2. Kui selgub, et mingi osakond annab kahjumit, kas see tuleb sulgeda? Marketing: A=375 000/500 000=75%, seega marketingikulu=34 000*0,75=25 500 B=20% > 6 800 C=5% > 1 700 Hooldus: A=800/(800+120+80)=80% > 21 000*0,8=16 800 B=12% > 2 520 C=8% > 1 680 Admin. kulu: A=25/50=50% > 40 000*0,5=20 000 B=40% > 16 000 C=10% > 4 000
Füüsilised esemed kui ka inimesed, elusolendid ning teadmised. 30. Kartell - konkurentidevahelised kokkulepped, millega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti kokkumängud hankemenetlustes. 31. Kasum - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. 32. Kasumiaruanne - näitab ettevõtte tegevust mingi vaatlusaluse perioodi jooksul. 33. Kindlustusmakse - summa,mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale. 34. Kindlustus - kindlustusfondi summadel baseeruv rahalise hüvitamise moodus. 35. Kaubamärk - tähis, mida kasutatakse majandus- ja äritegevuses oma kaupade teiste firma kaupadest eristamiseks. 36. Karjäär - traditsiooniliselt tõus ametiredelil, edu saavutamine elus. 37. Konkurents -
oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat
eri perioodide aruanded praktiliselt võrreldamatuks. Ettevõtte peamise eesmärgi ehk kasumi edukal maksimeerimisel on möödapääsmatu omada ettevõttes põhjalikku majandusarvestuse süsteemi, mille puhul ettevõte tegevusega seotud andmeid pidevalt plaanipäraselt kogutakse, registreeritakse ja töödeldakse. Kogutud andmete põhjal paneb ettevõtte raamatupidamise üksus teatud perioodi kohta kokku finantsaruanded, milledeks on bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. Finantsaruannete põhjal on võimalik teostada finantsanalüüsi, mis annab erialaste teadmistega inimestele ettevõtte edukaks juhtimiseks olulist informatsiooni (Peterson 2000, lk 100). Põhilised ettevõtte tegevust iseloomustavad finantsandmed on kirjas raamatupidamise aruannetes. Vastutus nende koostamise eest lasub ettevõttejuhtkonnal. Kuna seadusandlikult on sätestatud aruandluse esitamise kindel kord, tähtajad ja vormid, siis on
· Finantsjuhtimise meetodeid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses. · Finantsjuhtimine kontrollib strateegiliste plaanide elluviimist. · Finantsanalüütik koostav rahaeelarved, mis aitaksid vältida likviidsusprobleeme. · Finantsjuhtimine panustab strateegilisse planeerimisse riskijuhtimise kaudu. 51. Proforma finantsaruanded Prognoositav bilanss ja kasumiaruanne. ,,Ülalt alla" või ,,alt üles" müügiprognoos. Ülalt alla meetod kasutab makrotasandi ja tööstusharu prognoose müügieesmärkide seadmiseks. Alt üles meetod prognoosib müüki klientide baasil. 52. Jätkukasvu mudel Mudel, mis kajastab ettevõtte kasvu kiirust. Mudeli eeldused: 1) Ettevõte ei emiteeri tuleval aastal lihtaktsiaid 2) Ettevõtte koguvarade käibekiiruse suhtarv (S/A) jääb konstantseks.
Finantsrisk ettevõtte tulu aktsia kohta (EPS) varieeruvus. Seda tüüpi risk tuleneb otseselt ettevõtte juhtimisotsustest ning võõrkapitali ja omakapitali suhtest ettevõtte kapitali struktuuris. 30) Riski hindamise meetodid ? Võimenduste koosmõju ehk koguvõimendust ehk aktsiatulu elastsust müügikäibe suhtes iseloomustab nii äririski kui ka finantsriski ehk koguriski. 31) DuPonti süsteem DuPont'i finantskontrolli süsteem näitab, kuidas on ühendatud omavahel kasumiaruanne ja bilanss. Lõppkokkuvõttes ta näitab firma tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik firmast kiirpildi saamiseks. 32) Kapitali hind ja investeeringu tulunorm Tulumäär, mille ettevõte peab kapitalilt teenima, et tasustada oma investoreid, antud riskitaseme juures. See sõltub otseselt fondide/raha kasutamisest, mitte nende allikast. Investeeringuga seotud kapitali hind sõltub otseselt investeeringu riskitasemest.
28. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. (lk 130-131, Majandusarvestus_II._Aruandlus) · Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond-näitajad arvestusperioodi jooksul: o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 · Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne:
28. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. (lk 130-131, Majandusarvestus_II._Aruandlus) · Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond-näitajad arvestusperioodi jooksul: o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 · Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne:
28. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. (lk 130-131, Majandusarvestus_II._Aruandlus) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond-näitajad arvestusperioodi jooksul: o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne:
Materiaalne põhivara "-"Omaaktsiad Soetusmaksumuses Maa ja ehitised Soetusmaksumuses Masinad ja seadmed "-" Akumuleeritud põhivara kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms. Firmaväärtus (goodwill) 24 8.5. Kasumiaruanne KASUMIARUANNE Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). KASUMIARUANDE VALEM TULU KULU = KASUM AMORTISATSIOON EHK KULUM Põhivara maksumuse järk-järguline kuludesse kandmine. Ettevõte kehtestab raamatupidamise sise-eeskirjas põhivara liikide amortisatsiooniperioodi
............... 28 7.2 Rahakäibeprognoos ........................................................................................28 7.3 Kulude arvestused........................................................................................... 29 7.4 Projekti maksumus ja investeerimise vajadus..............................................30 7.5 Plaanilised bilansid .........................................................................................31 7.6 Kasumiaruanne ...............................................................................................32 KOKKUVÕTLIKULT VÕIB ÖELDA, ET PLAANITUD KÄIVETE, PROGNOOSIDE, INVESTEERINGUTE, BILANSSIDE JA KASUMITEGA ON TÖÖ AUTOR TEOREETILISELT RAHUL.............................................................32 8. RISKITEGURITE HINDAMINE JA KONTROLL..............................................33 KOKKUVÕTE.................................................................................................
Riigiorganid (MTA) - ettevõtte maksukohustuste täitmine, käive, kasum, dividendid Avalikkus, analüütikud, ajakirjanikud. Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid ühte mingit osa finantsaruandest. Kõigile on mingil määral see kasulik või ära kasutatav. 14. Bilansi ja kasumiaruande struktuuri loogika. Olulised kirjed ja sisu Majandusaastaaruanne koosneb – Tegevusaruanne, Raamatupidamisaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne, aastaaruande lisad), audiitori järelotsus, kasumi jaotamise ettepanek. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist)
Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 15. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. b) Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). c) Rahavoogude (-käibe) aruanne annab infot finantsseisundi muutustest, ettevõtte raha allikatest ja nende kasutamisest 16. Kuidas hinnata ettevõtte maksevõimet?
2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6. Rahavoogude eelarve 18 7. Eelarveline kasumiaruanne (skeem 2 järgi) 20 8. Eelarveline bilanss 22 Kokkuvõte 24 Kasutatud kirjandus 25 2 SISSEJUHATUS Firma kasumi kavandamiseks tehakse eelarveid, mida võiks määratleda kui kvantitatiivseid tulevikuplaane
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
a) raamatupidamise bilansis b) raamatupidamise kontodes c) raamatupidamise bilansi lisades 4. Kohustusliku reservkapitali lõppsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Milline neist väljenditest on vale: a) iga majandustehing kajastub vähemalt ühel kontol b) iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol c) majandustehing kajastub kolmel kontol 6. Milliseid aruandeid sisaldab raamatupidamise aastaaruandlus. täielik loetelu 1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. aastaaruande lisad 7. Mitu komplekti kassaruumi ja seifi võtmeid peab firmal olema a) üks b) kaks c) kolm d) neli 8. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa sissetuleku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 9. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks: a) töötamise aeg ületab planeeritud tööea b) kulumi summa ületab soetusmaksumuse c) kulumi summa võrdsustub soetusmaksumusega d) jääkväärtus on väiksem kui 5% soetusmaksumusest 10
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe PA10 AS DALE LD FINANTSANALÜÜS Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Vastavalt Tallinna Majanduskooli õppekavale tegin finantsanalüüsi AS DALE LD kohta. AS DALE LD asutati 9.detsembril 1991.a. Leisu külas Hiiumaal Emmaste vallas endise Emmaste Põllumajanduse Osaühingu juurde kuulunud tootmisüksuse baasil. Ettevõte põhineb kohalikul erakapitalil. Täna on ettevõttel üle 2300 m² tootmis- ja laopinda ning 1,6 ha maad. Nii tootmishooned kui kontor asuvad Leisu külas. DALE põhitegevusalaks on plastmasstoodete valmistamine survevalu- ja ekstrusioonimeetodil, survevalu kogemus pärineb meil aastast 1986. Tootmises kasutatakse nii klientidele kuuluvaid kui töötajate endi poolt tellitavaid survevaluvorme. 2012...
1. Majandusüksuse printsiip. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast kohustustest ja majandustehingutest. N: oma raha ja firma raha tuleb lahus hoida. 2. Jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. J...
erinevat toodet või osutab mitut erinevat teenust, siis nende osatähtsused nii tulude kui kulude aspektist vaadatuna tuleb eraldi lahti kirjutada. · Prognoositud kassavoogude aruanne. Kassavoogude aruanne arvestab igakuiselt kõiki sissetulevaid ja väljaminevaid rahasummasid. Kui teatud perioodil on ette näha raha defitsiiti tuleb korrigeerida müügiprognoosi, tegevuskulude aruannet või planeerida lisa rahastamisallikaid. · Prognoositud kasumiaruanne · Prognoositud bilanss · Arvestades asjaolu, et ettevõtte finantside planeerimisel on olulise tähtsusega eelkõige nende sisu tundmine ettevõtja enda poolt, mitte niivõrd vormiline külg, pakume võimalust ja soovitame kasutada finantsprognooside koostamisel kassavoogudel põhinevaid isegenereeruvaid aruandeid (xls). Mida silmas pidada plaani elluviimisel Oletagem, et teil on suurepärasena tunduv äriidee. Seejärel olete kogunud infot
(näiteks kreeditor versus omanik) Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni. 14. Mis informatsiooni pakub ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. Bilansis eristub kaks poolt varad (aktivad) ja varade finantseerimise allikad (passivad). ..... 15. Mis informatsiooni pakub ettevõtte kasumiaruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest. Kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja perioodi majandustegevuse tulemus (kasum kahjum). 16. Mis informatsiooni pakub ettevõtte rahavoogude aruanne finantsanalüüsi seisukohalt? (avatud küsimus) Info finantsseisundi muutustest, e/v raha allikatest ja nende kasutamisest.
põhimõtted. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants- aruannetest, kuhu on koondatud ette-võtte kogu majandusarvestuse koond-näitajad arvestusperioodi jooksul: o Seisundi aruanne: Bilanss seisuga 31.12.2004 18 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne:
Raamatupidamise aastaaruanne ja selle osad Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja kasutatavaks vääringuks peab olema euro. 1. Bilanss ja kasumiaruanne Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). 2. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kajastab ettevõtte aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Selles aruandes näitate
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Äriplaan Loomakasvatus magister 1. kursus Tartu 2015 SISUKORD 1.KOKKUVÕTE 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED 3. ÄRIIDEE 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 5. SWOT-analüüs 6. TOODE 7.TURU ANALÜÜS 8. KONKURENTS 9. TURUNDUSPLAAN 10. PERSONAL JA JUHTIMINE 11.FINANTSPLANEERIMINE 12. RISKIANALÜÜS 1. KOKKUVÕTE 2 Minu talu nimi on Terepi talu ja minust saab FIE Maris Pihlapuu. Talu juurde kuulub 25 ha maad ja 30 pealine lambakari. Toodanguks on ettevõttes liha, mida hakatakse müüma Otepää lihatööstusele. Loomad on vabapidamisel,...
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
ettemaksed, kaubavarud jms. Põhivara seevastu on kasutusel pikemalt kui üks aasta – näiteks kontorihoone, auto, kallis arvutiprogramm, kaubamärk, pikaajaline antud laen, investeering tütarettevõttesse jms, amortsisatsioon – ehk kulum, kui palju läheb toote hinnast ajaga maha, omahind – kulud kokku jagatud tootmismahuga, müügiprignoosid – kui palju ja mis hinnaga kavatsetakse tooteid müüa, rahavood – raha liikumine sisse ja välja, näitab ettevõtte likviidsust, kasumiaruanne – kulud, tulud ja kasum/kahjum ja bilanss – aktiva ja passiva osa, raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali 20)Äriplaani olemus, struktuur ja vajalikkus - Äriplaan on oma olemuselt lahtikirjutatud äriidee. Äriplaani sõnaline osa kirjeldab ideed ja selle elluviimiseks vajalikke eeldusi ning toiminguid, ning äriplaani numbriline osa prognoose. Äriplaani on vaja selleks, et
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
Kui palju maksab kapital? Võõrkapitali hinna leidmine sisaldab subjektiivset hinnangut palju vähem kui omakapitali hinna leidmine. Kõige lihtsam on selleks võtta intressimäär mille alusel firma viimati laenu sai. Hind, mida pank või võlakirjaturg ettevõttelt laenukapitali eest küsib, sõltub intressimäärade üldisest tasemest majanduses ja ettevõtte ebaõnnestumise riskist. Ettevõtte raamatupidamine Bilanss võtab kokku ettevõtte vara, kohustused ja omakapitali teatud hetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi jooksul. Ettevõtte bilanss koosneb kahest poolest. Ühel pool on ettevõtte varad, mida raamatupidamises nimetatakse aktivaks. Teisele poole, passivasse, kantakse varade katteallikad ehk see, mille eest varad on soetatud. Varade katteallikad koosnevad ettevõtte kohustustest ja omakapitalist. Kõikidel ettevõtte varadel on alati katteallikad. Kokkuvõte Peaaegu iga ettevõte vajab oma tegevuse alustamiseks raha
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS
Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumide katteks kui kõik ülejäänud allikad on ära kasutatud või kasutada seda aktsiate fondi emissjoniks mis tähendab täiendavate aktsiate emiteerimist ilma rahaliste sissemaksetetta; 4. Tagasi ostetud oma aktsiad. Reeglina oma aktsiaid tagasi osta ei ole lubatud, kuid teatud majanduslikes tingimustes võib see osutuda vältimatuks; 5. Perioodide jaotamata kasum/kahjum. 4 Kasumiaruanne Kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ning nende vahet kas siis kasumi või kahjumina. Kasum näitab ettevõtte vastavust jätkuvuse printsiibile, samas ei tähenda lühiajaline kahjum veel selle printsiibi rikkumist. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid.
välja juhtida langeb ta negatiivsetesse rahavoogudesse. 52. Võimalikud stardikapitali allikad. Isiklikud vahendid, sugulaste/sõprade vahendid, pangakrediit, liising, tarnijate poolt antav krediit, väärtpaberite müük, laen jne 53. Majandusarvestus ettevõttes. Raamatupidamine on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, kajastades ettevõtte varasid ja nende varade moodustamise allikaid ning nendega kaasnevaid tehinguid. 54. Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude prognoos. Bilanss on raamatupidamisaruanne, kus kajastatakse antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Varad=kohustused+omakapital ehk aktiva=passiva Kasumiaruanne raamatupidamisearuanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit. Kasum=tulukulu Rahavoogude prognoos rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust
kui kaup vastu võetakse. Mõlemad arvestusmeetodid on raamatupidamises lubatud. FIE võib oma aruandluseks kasutada kassapõhist arvestust ja tekkepõhist arvestust. Ettevõtted võivad kasutada ainult tekkepõhist arvestust. Mõlemat arvestusmeetodit on vaja kasutada äriplaani finantsprognoose tehes, esitades need kolme tabeli näol: planeeritud kassavoogude prognoos, planeeritud kasumiaruanne, planeeritud bilanss. Planeeritud kassavoogude aruanded koostamisel kasutatakse kassapõhist arvestust. Planeeritud kasumiaruande ja bilansi koostamisel kasutatakse tekkepõhist arvestust. Kassapõhist kassavoogude prognoosi on oluline teha selleks, et näha, kas ettevõttel on igal ajahetkel raha, et planeerida teatud kulutusi. Tekkepõhiselt koostatud kasumiaruandest võib välja lugeda, et ettevõte teenib kasumit, kuid see ei tähenda, et ettevõttel ka tegelikult ka kassas raha on
Ettevõtte finantsjuhtimine Ettevõtte rahandus Ettevõtte eesmärk: Ettevõtte eesmärgiks on pikaajaliselt omanike rikkuse suurendamine (EPS). Sealjuures tuleb arvestada riski, mis kõrgema tulususe juures on samuti kõrgem. Finantsjuhi võimaluseks ettevõtte tulemuste parandamisel on hankida võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. Ettevõtte finantsjuhtimise ,,tööriistad": bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses 4
Majandusarvestus KT 1 1. Raamatupidamise korraldamine. Riiklik raamatupidamise korraldus on eesti keeles, esitusvaluutaks euro, st aruandlused peavad toimuma eesti keeles. RTJ kasutatakse selleks et kõik raamatupidamisega tegelevad isikud, ettevõtted, teeksid seda ühte moodi ja et raamatupidamine oleks kõigile ühte moodi mõistetav. 2. Raha arvestus Kontodest kasutatakse kassa/ pank/ valuuta. Kassas kajastatakse sularaha liikumine. Pangas kajastatakse tehingud mis on tehtud läbi pangakontode. Valuuta konto on vajalik selleks et kajastada tehinguid, mis on tehtud välisvaluutas. Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. ...
FINANTSARVESTUSED...............................................................................................16 8.1 Vajaliku stardikapitali hinnang................................................................................... 16 8.2 Investeeringute allikad................................................................................................ 17 8.3 Prognoositav bilanss (sh avamispäeva seisuga bilanss)..............................................17 8.4 Prognoositav kasumiaruanne.......................................................................................18 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud.......................................................................... 18 8.5 Rahavoog (esimene aasta kuude lõikes)......................................................................20 9. RISKIKÄSITLUS ........................................................................................................... 24 9
ostude ja müükide kohta KMT INF A ja B osa. Maksud kantakse juhataja poolt ühele maksuameti maksude kontole. Finantsaruannete koostamine Kui kõik algdokumendid on sisestatud ja kuu lõpetamise kanded on tehtud siis võimaldab raamatupidamisprogramm genereerida bilansi, kasumiaruande, ostu-ja müügivõlgnevuste aruande. Töökäigus toimus jooksvalt pearaamatu saldode ja käivete kontroll, vajadusel toimus täiendav kontroll peale kuu lõpetamist. Bilanss ja kasumiaruanne on detailne pearaamatu kontode lõikes. Nimetatud aruanded esitab raamatupidaja iga kuu juhatajale, koos analüüsitakse ettevõtte finantstulemusi. Täiendavalt sain koostada praktikal raamatupidajaga detailse kasumiaruande excelis, kus on väljatoodud tulemused kaupluste lõikes (müügikate, kasum, müügitulu osatähtsus üldkäibest, müügitulu muutus võrreldes eelmise kuu ja aastaga)
Professionaalsele raamatupidajale tundub see olevat ideaalne tööriist. Kui enne seda praktikat polnud ma nii julgelt ja iseseisvalt saanud katsetada erinevate registrite korraga haldamist, siis ma enne sellest ka aru ei saanud, kui tähtis on hea programmi kasutamine. Programmi Standard Books moodulid ja registrid, mida ettevõttes kasutatakse: e-mail on Standard Books programmis sisse integreeritud; finants – kanded ja kontod, päevaraamat, pearaamat, kasumiaruanne, käibeandmik, saldoaruanne, bilanss; 7 kassa – sularaha kassa puudub, sularaha toimingud kajastatakse laekumistena; kliendihaldus – kontaktid ja klientide statistika; komplekteerimine – tootmised, artiklid ja retseptid; logistika – laoliikumised ja mahakandmised; müügiarved – artiklite nimekirjad ja statistika, müügiarvete laekumised ja nende statistika, laekumiste hetkeseis k
sobivad müügikanalid. 8. Finantseerimine - kirjeldatakse ettevõtte käivitamiseks vajaminevat finantseeringut ja rahastamisallikaid; - loetletakse vajaminevad vahendid (seadmed, ruumid, käibevahendid) ja nende maksumused; - analüüsitakse laenukapitali kaasamise vajadust ja allikaid ning tuuakse välja omakapitali kasutamise võimalused. 9. Finantsprognoosid - esitatakse tulude ja kulude prognoos, prognoositud kassavoogude aruanne, kasumiaruanne ja bilanss; - kõik prognoosid esitatakse 3 aasta kohta, esimesel aastal kuude kaupa ning järgnevatel aastatel aasta kaupa. 10. Riskianalüüs - viiakse läbi SWOT analüüs, kus analüüsitakse ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning võimalusi ja ohte; - tuuakse välja riskid ja nende maandamise võimalused 3. Kasumiplaan ehk tulude-kulude eelarve peaks kajastama ettevõtte majandustegevuse arengut ja andma vastuse küsimusele, kas tegemist on kasumliku äriga
Esmaskulud ehk põhikulud on vahetud tootmiskulud: põhimaterjali maksumus ja põhitööliste palgakulu. Muundamiskulud ehk töötlemiskulud ehk konverteerimiskulud on kulud, mida tehakse põhimaterjali muundamisel lõpptoodanguks (põhitööliste palk ja tootmise lisakulud). Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu turustamise, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega. --- Kulude kajastumine finantsaruannetes: Ettevõtte kaks põhilist finantsaruannet on bilanss ja kasumiaruanne. Bilansis kajastuvad jätkuvad kulud ja kasumiaruandes lõplikud kulud. Finantsaruannetes kajastamise seisukohalt on oluline ka kulude liigitamine kapitaliseeritavateks ja mittekapitaliseeritavateks kuludeks. Kapitaliseeritavad kulud kajastatakse enne kasumiaruandes näitamist bilansis varana, mittekapitaliseeritavad kulud kajastatakse vahetult kasumiaruandes (ei läbi bilanssi).
30 + km Praktikas võib vedude arv kujuneda siiski mõnevõrra väiksemaks kuna 1) Ainuüksi sõidusuundade ühitamisel saab kauba tarned kliendile ja tooraine kogumised ühitada, et kauba tarnel ei oleks tagasisõit tühisõit 2) Auto täituvus suureneb kliendibaasi suurenedes 3) Paljud toorainekliendid on valmis oma kasutatud kile ise kohale tooma, et a) saada eest ära b) kile eest makstav tasu ca 800 kr/T on majanduslikuks hoovaks, et tegutseda. 7. Kasumiaruanne Kasumiaruandesse on koondatud müügiprognoosidest tulubaas ning võimalikest kuludest tulud. Eraldi on välja toodud vastavalt pakkumistele saadud transpordi ühikuhindadest ja veomahtudest kujunev transpordikulu. Tabel 5. Kasumiaruanne A B E F G H Investeeringu tegemise Investeeringu tegemisele
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut MS. 0065 ,,Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus" Äriplaan ,,Suvituse Hooldekodu OÜ" Juhendaja: Enn Plaan, maj. Dr Koostas: Sten Tamar, MS III (PÕ) Tartu 2013 1. SISUKORD 2. 3.KOKKUVÕTE Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud hoones korralik värskenduskuur ning on sisustatud kaasaegselt ja vanuritesõbralikult, kuid samas koduselt ja õdusalt. Avamise päevaks on eellepingutega ära müüdud juba 4 kohta ning aasta lõpuks prognoositakse kõikide kohtade täitumist. Hooldekodu pakub teenuseid ja tegevusi, mis sobivad kõigile vanuritele ning on suunatud oma elanike vaimse...
Kui klass ja konto pole valitud, siis aruanne formeeritakse kõikidele andmetele. Saldoaruanne - aruande formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke kõik read. Päevaraamat formeeritakse aruanne päevaraamatust valitud perioodi eest Käibeandmik käibeandmiku formeerimiseks valige: periood, konto klass ja konto, kindlasti täitke klass. Koondkäibeandmik, Käibeandmik artiklite järgi, Klientide saldod, Kliendivõlgnevuse aruanne Kliendikaart, Bilanss, Kasumiaruanne (skeem 1), Kasumiaruanne (skeem 2), Käibedeklaratsioon, Rahavoogu, Kassaraamat, Saldoteatis Lao aruanded Saate trükkida järgmisi aruandeid: Lao jäägid, Laokäibeandmik, Sissetulek lattu hankijate järgi Sissetulek lattu tootmisest , Inventuur Pearaamat Avatakse pearaamat. Ekraanil kajastatakse pearaamatu informatsioon käesoleva momendil. Konto Nimetus konto nimetus Deebet deebeti summa Kreedit kreedeti summa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
