julge olla. Varsti tuli enamlaseks riietunud oma sidemees neile teatama et tuleb edasi liikuda. Nüüd tuli minna alevikust välja lagedale ja seal valvetõke üles seada. Kohale jõudes leidis Käsper hea koha, kust sai vaenlaste küla jälgida. Esimesena läks valvesse Kohlapuu. Tema valvesoleku ajal liikus ringi 5 ratsaniku (vaenlase). Ahelikus mehed ei saanud kohe aru, et need on vaenlased aga kui Kohlapuule appi tõtati oli too juba ühe enamlase maha lasknud. Kasukas ning saapad kuulusid õigusega talle. Teisena läks valvesse Konsap. Tema tuli peagi suure jooksuga, et vaenlased tulevad. Toimus ka suur paugutamine aga vaenlast ei olnud. Kõndimise hääl tuli hoopis sellest, et jääkirme oli kõrtes ja krõbises nii. Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa Kohlapuu, Konsap ja Ahas
julge olla. Varsti tuli enamlaseks riietunud oma sidemees neile teatama et tuleb edasi liikuda. Nüüd tuli minna alevikust välja lagedale ja seal valvetõke üles seada. Kohale jõudes leidis Käsper hea koha, kust sai vaenlaste küla jälgida. Esimesena läks valvesse Kohlapuu. Tema valvesoleku ajal liikus ringi 5 ratsaniku (vaenlase). Ahelikus mehed ei saanud kohe aru, et need on vaenlased aga kui Kohlapuule appi tõtati oli too juba ühe enamlase maha lasknud. Kasukas ning saapad kuulusid õigusega talle. Teisena läks valvesse Konsap. Tema tuli peagi suure jooksuga, et vaenlased tulevad. Toimus ka suur paugutamine aga vaenlast ei olnud. Kõndimise hääl tuli hoopis sellest, et jääkirme oli kõrtes ja krõbises nii. Kõik naljatasid Konsapi üle, tema aga tundis end haavunult ja tusaselt. Kui poisid ahelikku tagasi jõudsid tegi Käsper ettepaneku, et minna vaenlase tagalasse. Julgematest läksid temaga kaasa Kohlapuu, Konsap ja Ahas
muistendid, kuid kõik need kratid, puugid ja kogu see värk, mida on tohtutult palju kogutud, on kõrvale jäänud. Ega inimene suuda seda välja mõelda, mille vanarahvas on välja mõelnud. Need on ikka nii jubedad asjad, mida eestlased on üksteisele rääkinud. Nii see «Rehepapp» sündiski. Mõni loeb seda kui eestlaste ühist raamatut: kui kanged ja vägevad meie esivanemad ikka olid. Üldiselt on ju orjaaega kujutatud mustades toonides. Eestlane oli selline hallis kasukas talupoeg, kes sai mõisas peksa. Nina oli tal kogu aeg verine ja kõht tühi. Käis ja hädaldas ja vingus. Mõtleme näiteks Vilde või siis Liivi «Varju» peale. Eestlased olid teenijarahvas, aga võim oli nende käes, sest aidavõtmed olid nende käes. Teistpidi on see kurb raamat, sest midagi toredat ei ole, kui maailm on nii madal ning vaevab mure, kuidas õhtusöök lauale saada ja päevast päeva selle halli taeva all elada.
ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi ja vanavene laenud (...–13. saj; 41–75 tüve) viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes põllundus, kalandus, jahindus: sahk (< *soxa), sirp, ike, hurt, und olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas (< *kožux), koonal, lootsik, saan, turg, religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar
pungadest. Eriti meeldivad talle paju, haab, vaarikas, pihlakas jt. Kuusekultuurides teeb suurt kahju süües noorte kuuskede ladvakasvusid. Punahirv on maailmas laialt levinud, Eestis aga väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel siit täiesti puudunud. Tänapäeval on ta sagedasem Eesti läänesaartel ja Lõuna-Eestis. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn "sabapeegel". Elupaigana eelistavad nad rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Isasloomad elavad üksikult, emasloomad moodustavad koos järglastega väikeseid salku. Hirve toiduks on peamiselt rohttaimed ja puhmad, lehtpuude ning -põõsaste võrsed, eelistab paakspuud, toomingat, pihlakat, kadakat, paju jt. Koorib ka kuuskede ja mändide tüvesid.
põhjal) ning nende üle saab seetõttu filosofeerida. 4. Instrumentaalväärtused on objektid või asjad, mis on väärtuslikud mingi eesmärgi saavutamiseks, iseväärtused on aga objektid või asjad, mis sisaldavad väärtust iseendas. Inimene ostab jube kalli karusnahkse kasuka, siis on see tema sotsiaalse staatuse määratlemiseks, samas tavaline talvejope on pigem praktilise väärtusega, kaitseks külma eest. Esimesel juhul on kasukas instrumendiks sotsiaalse staatuse määramisel, teisel juhul on jopel endal kui soojahoidjal väärtus. 5. Kuidas tõlgendas Sokrates Delphi oraaklit, mille kohaselt Sokratesest targemat inimest pole? Esiti hakkas Sokrates „järele katsuma“ inimesi, keda peeti targaks. Nendega vesteldes sai ta aru, et tema eelis seisnes selles, et kui teised arvasid, et nad teavad kõike, siis tema seda ei teinud. Ta ütles, et teab, et tegelikult ei tea ta midagi
Siis läks Jüri koos Kaarliga alla randa vaatama, ega kedagi näha pole ja saatis Lui Sääre majakasse, et sealt ka otsitaks kadunuid. Kui toas hakkasid rääkima, et Veere Hilde võib nüüd leseks jääda hakkas Kustas tahes- tahtmata mõtlema, et see oleks ta võimalus Hildega koos olla. Kustas läks ka randa, kuid oma õue kaudu, et vältida Hildega kohtumist. Rannas peeti juba igasuguseid plaane ja haliseti kadunuid taga, kui äkki nähti kahte valges kasukas kogu tulemas Veere Alleksit ja Hüdjape Juhanit, kes nagu muuseas koduranna poole sammusid. Rääkisid siis mehed, et eksisid Kaavi randa ära ja olid sugulaste pool ööd. Nüüd pidi Kustas pealt vaatama, kuidas Alleks ja Hilde taasühinesid. Jüri saatis ta aga Luid majakasse tagasi helistama, et mehed on koju jõudnud. Paastukuu algul peeti Tuisul joote (ristiti Tooni ja Lui tütar Ehte). Juta oli jälle koolmeistriga koos. Kustas
» oli vaidlus lõppenud. «Musta.» Poiss seisis T-särgis ukselävel, saapad jalas ja suitsetas. Kuigi Säde ei olnud see tüdruk, keda ta öösiti unes nägi ja kelle nime ta vahel üksi olles kõva häälega ütles, et see ta naeratama paneks, tundis ta praegu, et oskus kiiresti riidesse panna oli üks selle tüdruku raudseid eeliseid kõigi teiste maailma emaste ees. Kontsad tegid ta pikemaks ja saledamaks. Topp tõi esile noorte rindade laitmatu kuju. Karvase kraega must kasukas, mille lõhn oli läppunud toasuitsu ning magusa lõhnaõli segu, kiire puuder päeval nutetud silmaalustele ja väike huulepulk lauapeegli abiga tegid sellest tüdrukust kellegi, keda ta kiirelt enne ukse lukustamist laubale suudles. Sest lihtsalt oli see tunne. 6. Mida pakub raamat lugejale Raamat on hästi põnev ja räägib tänapäeva noortest. Soovitaksin kindlasti lastevanematele, et rohkem mõista või aimu saada sellest, millega tegelevad nende
kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N. läinud tööle tulles üle autode parkimisplatsi ja libastudes kukkunud kohta, kus oli auto karterist välja tilkunud mootoriõli. Kohus tegi kindlaks, et Reet N. nõustus OÜ tingimustega ja see oli märgitud ka kviitungil. Kohtu määratud kaubaekspertiisiga tehti kindlaks kasuka kiirpuhastamisel tekkinud vead ja leiti, et kasukas on kaotanud oma väärtusest 35%. Kohus jättis Reet N-i hagi rahuldamata motiivil, et ta nõustus sellega, et puhastamisel võivad tekkida defektid ja seega ka kasuka väärtuse langemisega 35%. Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata? Lahendus Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata? Kohus otsustas õigesti.Tarbijat oli hoiatatud võimalike ohtude eest ja ta aktsepteeris neid. Võttes sellega teenusepakkujalt vastutuse ära. (VõS §155) V-4
VÖÖ · 5 10 cm lai · 270 cm pikk · Läti identiteedi sümbol · Märgid ETNOGRAAFI · looduse ja kosmilised olendid LISED · Jumal ORNAMENDID · Saatuse otsustaja LÄTI · Viljakuse jumal MÜTOLOOGIA S · Emad · Madalama tasandi olendid 5) LÄTI SÖÖK JA JOOK Hallid herned pekiga,sõir, heeringas, kasukas, sült Liepkalni Pärnamäed pagar 6) RIIA ELANIKUD 703 581 LÄTI MAATUNDMINE PINDALA 307, 2 km2 LINNAÕIGUS 1225 LV PEALINN 1918 Ametlikult 1931 KULT.PEALINN 2014 VAPP 1660 · Kaks torni, punane müür, avatud värav · Lõvi pea riialaste vaprus
elutingimused muutusid, eluvormid nende muutustega kohanesid. Tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. Kohastumused avalduvad nii sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. (Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine). Kohastumise eri mehhanismid: 1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega. Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused!
Seejuures peab ta amatöörastronoomina sageli loenguid ka tähtedest ja planeetidest. Enamik kontsertidest toimub tema Jäneda lossis asuvas Tähetorn-Planetaariumis, kus ta saab kuulajate ja vaatajate abil täita oma missiooni teha rahvale kuuldavaks 17 miljardit aastat tagasi Jehoova poolt loodud universumi ,,oreli" kooskõla. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Kahro, A. 2000. Sindrinahkses kasukas. Tallinn: Talmar & Põhi. Koppel, M.-M. 2004. Ellen Orav. Kultuur ja Elu, nr 4, lk 32-35. Aluoja, K. 2004. Kosmose müstikast. http://www.jt.ee/280704/esileht/20000035.php, (26. september 2009) EAAB = Eesti Ansamblite Andmebaas. 2007. Urmas Sisask. http://www.dcc.ttu.ee/bands/get.asp? ident=3871, (25. september 2009) EMIK = Eesti Muusika Infokeskus. 2009. Urmas Sisask. http://www.emic.ee/helilooja/urmassisask, (17. oktoober 2009) Grünfeldt, I. 2006
SISUKORD 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL........................... 2 2. MÄNGUJUHT.................................................................................................. 5 3. MÄNGUDE LÄBIVIIMISE METOODIKA ...................................................6 5. HARJUTUSMÄNGUD ....................................................................................8 6. RINGMÄNGUD............................................................................................. 12 7. VÕISTLUSLIKUD MÄNGUD...................................................................... 17 8. INTELLEKTUAALSED MÄNGUD..............................................................20 9. MÕISTATUSED JA VANASÕNAD............................................................. 25 1 1. MÄNG. LIIGID. PÕHINÕUDED MÄNGUDE VALIKUL Mäng on isik...
sellest teab. Kasvataja aitab lapsel üksikasju meelde tuletada ja räägib uusi asju lisaks. NB! Sobib igasse valdkonda, kui esemeid muuta. KARU RIIDESSEPANEMISE MÄNG Eesmärgid: õppida tundma riietusesemeid ja värvusi, õppida õiges järjekorras riideid selga panema Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: paberriided (alussärk ja -püksid, sokid, pikad ja lühikesed püksid, pluus, kampsun, sall, müts, jope, kasukas, kindad, kingad, saapad jne) Mängu käik: Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg Osavõtjad: mitte väga palju, nii, et laua ümber ära mahuks
Kassid võivad talvel sooja otsida ka õues seisva auto alt.(Allikas: http://cats.suite101.com Refereerinud Vivika Veski) 5.2.Toit Ei tohiks unustada kui kiiresti võib vesi kausis pakasega jäätuda. Pange kassi toit ja vesi varju alla, kui võimalik. Külmal ajal tuleks kontrollida veekaussi mitu korda päevas. Kasutada tuleks plastkaussi, metalli vastas võib loom külmaga keelt vigastada. Kass vajab talvel lisaenergiat, et võtta kaalus juurde ja kasvatada selga paksem kasukas. Pakkuda tuleks talle rohkem ja veidi rasvasemat toitu kui suvel. Pealegi kütivad õuekassid suvel palju ning vajavad juba sellepärast siis vähem lisatoitu.(Allikas: http://cats.suite101.com Refereerinud Vivika Veski) 5.3.Poegimine Paljud kassid poegivad jaanuaris-veebruaris ning õuekassi pojad sünnivad siis väga karmidesse tingimustesse. Samuti võib poegima hakkav õuekass lahkuda kodust, et otsida kohta, mis tundub talle poegimiseks parem.(Allikas: http://cats.suite101
determineeritud. Delfiinid suudavad ka keskkonnaobjektide kohta infot edasi anda, nt laevade kohta: kui üks delfiin on saanud laevalt löögi, siis annab teistele teada ja grupp suudab hiljem mõnda aega seda laeva vältida. Kui delfiin saab viga, siis püüavad teised teda pinnale tõsta, kuna imetajale on suurim oht vigasaanuna uppumine. Skunk tõstab hoiatuseks saba üles. Imetajatel üldiselt hoiatusvärvused väga haruldased, aga skungi kontrastne mustvalge kasukas võib selleks olla. Kui loom paneb pea urusuust sisse ja vibrissid väga tugevat takistusest tingitud ärritust ei tunne, võib loom olla üsna kindel, et mahub sealt ka ise sisse. Samuti on vibrissidel toiduotsimisel roll. Võib olla oluline, kes keda puhastab sõltuvalt hierarhiast – nt madalal positsioonil olev primaat ei tohi karjajuhti puhastada. Kui lähedases kontaktis agressiivne ei olda, siis on sellel taktiilsusel juba oluline roll. Gregory Bateson: loomade
kolmepäävase kuke-kuldi sabast kinni ega põle enne mitte lahti last, kui kuke-kult ise tõmmand saba kääst ää. Viimaks läind kaks naest pulmas riidu: teine ikka sõimand teist, teine lugend teisele paha sõnu, viimaks teine löönd teist leivakannikaga, teien teist piatoiduga ehk ka jumalaanniga; teine teist õlekõrrega, teine teist jumalavilja varrega; teine lükand teise jõkke, teine teise vette. Mõlemil old kasukad selgas, teisel tuliuus, teisel alles räätsepa kääst tuld; teine kasukas soand läbimärjaks, teise liotand ka üsna ää; kasukad pandud kuivama, teine palavasse, teine kerikse kohta; teine põlend sial apraks, teine kõrvend krimsu. Naesed läind kaevama: teine kohtusse, teine õiguse ette; teine soand suure õiguse, teine kange võimuse. Kivita Mats aga põle änam ilmas luband pulme teha, et kulu läheb suureks ja naesed tülisse. H II 22, 1015/9 (36) < Jüri -- J. Pihlakas (1888); avaldatud R. Põldmäe raamatus Eesti rahvanaljandid I (Tartu, 1941, lk. 201) 2
kui veel olemas ei olnud meie maal ronge, autosid, jalgrattaid ega tehtud pikki matku, nagu tänapäeval kõikjal näha saab. Refr. Uhke postipoiss sõitis kord maanteel, külast külla, linnast linna viis ta tee. Kõikjal uudiseid tõi postipoiss kaugelt nüüd vaid möödund ajast mälestus :,: on see. :,: 24 Talvel lumi tuiskas, tormas maantee pääl, juba kaugelt kostis aisakella hääl. Soojas kasukas seal sõitis mõni rikas linnakaupmees, sõidust mõnusasti habe härmas tal. Refr. Uhke postipoiss sõitis ... Kirja kallimalt ka postipoiss veel tõi, vahel suudluse ta selle eest siis sai. Mitu hõberaha taskus selle vaeva ära tasus, mida teekond pikk tall' kaasa tuua võis. Refr. Uhke postipoiss sõitis ... Postijaam ja külakõrts need üheskoos. Soojas kambris oli tuju ikka hoos. Siis kui jalgu puhkas hobu, peeti külmarohust lugu. Varsti sõit läks lahti jälle täies hoos. Refr
neid ei suudeta realiseerida mõistliku aja jooksul. Materjali ja lõpetamata toodangut hinnatakse alla, juhul kui nendest valmistatavate valmistoodangu hinnanguline soetusmaksumus ületab samade valmistoodete netorealiseerimismaksumuse. Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem allahinnatud varude netorealiseerimisväärtus hilisematel perioodidel taas tõuseb, tuleb varasem allahindlus tühistada. Näide: Suvel hinnatakse kasukas alla aga enne talve perioodi hind taas tõuseb. Rahavoogudearuanne Rahavoogudearuanne kajastab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile: – äritegevuse rahavood – investeerimistegevuse rahavood – finantseerimistegevuse rahavood Rahavoogudearuande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt genereeritavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitud rahast, finantseerimise allikatest ning muutustest ettevõtte kasutuses oleva raha ja raha
Uueks esimeheks sai üks prillidega isik, kes talupidamisest midagi ei teadnud ja ainult lubadusi andis. Surmapõhjus: loomulik surm 12 4.29. Jonne Jenkin Sünnikoht: Harala Välimus: ühesilmaline Olemus: usklik Surmapõhjus: loomulik surm 4.30. Evald Huljata Sünnikoht: Harala Olemus: peeti veidrikuks ja kohtlaseks sest tal oli eluaeg külm; Lugu: Elu oli kurb, sest tal oli kogu aeg külm. Mitte miski ei aidanud, isegi mitte, vooder, kasukas või tuli. Seetõttu peeti Evaldit imelikuks. Ta sai külmatundest alles hauas lahti. Perekond: Tal oli ühtekokku kolm naist. Surmapõhjus: loomulik surm 4.31. Juhan Orav Sünnikoht: Harala Unenägu: Stalin tuli, kummisaapad jalas, tuppa, võttis kõrviku peast ja ohkas eesti keeles, et küll võib selles kolkas igav olla. Pärast sõid nad ühest kausist seajalgadega hernesuppi, sest parajasti oli vastlapäev. Kui jutt libises normipäevatasule, kadus juht nagu tina tuhk
rohu vms. varjus. b)maskeering – putukas oksa moodi, värvus sulandub, ei paista silma c)tähelepanu kõrvalejuhtimine, n: paljud linnud teesklevad vigast, et pesa kaitsta. d) Mimikri – olen ohtlik või mittesöödav, n: liblikate „silmad“ 2) aus hoiatamine a)aposemaatilisus, olen ohtlik, silmatorkav. Saakloomadele suunatud signaalid: a) peidulisus, n: hiilimine b)maskeering ja mimikri, n: jääkaru valge kasukas, palvetajaritsika sulandumine keskkonda. Liigisisese suhtluse põhifunktsioon. Vastastikku kasulik suhtlus ja manipuleerimine. Liigisisene suhtlus on eelkõige teise isendi manipuleerimine. Vastastikku kasulikku suhtlust esineb vähe, ainult pigem sugulaste vahel. Liigisisene pettus. Odavad versus mittevõltsitavad signaalid, näiteid nendest. Valeinfo jagamine, selleks et sellest kasu saada, on pettus. N: noored isased päikeseahvenad
(Vanasõna.) parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul.) paronüümid sarnandsõnad, kõlalt lähedased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüümiat kasutatakse sageli luules. Näiteks: Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas, iga kasu ei ole kasukas. (A. Alliksaar.) paroodia pilav luule- või proosateos, mis jäljendab alusteose vormi, kuid teisendab selle sisu ja stiili. Näiteks Miguel de Cervantese (15471616) romaan "Don Quijote" või Uno Lahe (1924) kogumik "Paroodi-koodi- oodiaid". paskvill tahtlikult solvav ja teotav kirjutis, mis on harilikult anonüümne. Mõiste "paskvill" pärineb pilkehimulise Rooma käsitöölise ja värsisepa Pasquino nimest. pastoraal karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav
näiteks John Mainard Smith tarvitab adaptatsiooni eri liikide kohta järgmisi termineid: a) geneetiliselt adapteerunud; b) füsioloogiliselt muutlik/tolerantne; c) arenguliselt paendlik Need mõisted seletavad end ise, kuigi vaid täpne vaatlus ja tihti vaid katse suudavad anda selge vastuse, millega kus tegemist. Ja nende terminite kasutamisel ei tohi minna liiale - st. ei tohi olla jäik. Geneetiliselt määratletud adapteerumine oleks siis näiteks talvine valge kasukas jänesel - kui talvel lund ei tule, on niisugune kasukas eriti ebaõnnestunud, kuid paraku ei ole see reguleeritav organismi eluajal (ega ka paljure põlvkondade jooksul). Füsioloogiline muutlikkus - näiteks võime muuta kiiresti värvust (adapteeruda keskkonnale). Ja kasvõi meie higistamine soojas ja värisemine külma käes. Kalade võime reguleerida soola sisaldust organismis - kuid on vaid vähe kalu, kes on võimelised elama ühtviisi hästi nii soolases merevees, kui ka magedas vees
.. PERENAINE. Ah, latseke, mis sa nõnda palju küsid! (Sõtkub voki jälle vurama. Margus on selle aja sees vokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.) MANN (kilgates ja savikult maha karates). Oh, kui ilus! Näin, vaata, kui ilus! PERENAINE (pahaselt). Oi sina vallatu, kas ei ole käest ara! No oota, kui isa 2 koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! PERENAINE. Ei ole enam pühapäev; tähed juba taevas. Mure ka, inimesed alles väljas! Leiavad nad selle tuisuga teed või ei leia ja eksivad metsa ära.
" kurtsid varblased. ,,Ärge laiselge puu otsas. Korjake ise materjal kokku, küll näete, kui ruttu siis valmis saate!" õpetas linavästrik aia otsast. Mis jäi varblastel muud üle kui talitada linavästriku nõu järgi. Ja näe, pesa saigi õhtuks valmis. Mõistatusi varblasest: 1. On üks tuntud maiasmokk, kes muudkui rasva kugistab, kasvu poolest pöidlapikk, loomult uudishimulik. Piilub sinu akna taga, klaasil koputamas agar. 2. Väike poisike hallis kasukas õues keksib, terakesi otsib. q Hando Runnel Rimps-rämps, kilts-kalts, virts, vurts, kints, konts, kilks, kolks, sulps, solps, vilks, volks, tilks, tolks lonks, konks, pintsel, pulst, kõrtsmik, kunst, mampsel, kantsler, plitrama, plätrama, ketrama, vaatrama, lops, küps laps, lüps. q Liivi Parma Koosjalu keksib varblasekutt, paigal ei püsi, tal teiste seas rutt. Hüpleb, sirtsub ja sädistab, uudiseid linnas ka levitab, hekipõõsaiski pesitseb ta. Nii aastaringi võib muretult elada.
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
Kohe toon OSVALD: Ei usu. (Vahepeal on Roland teile midagi ümber. (Toob teki.) Istuge, peitnud mehele märkamatult 100 000 istuge. (Laura ja Roland istuvad voodile. dollarit padja alla.) Osvald paneb neile teki ümber selja.) Ja MEES: Kas teile on pakkuda minu jutule võtke tugevasti teineteisel ümbert kinni. mingi alternatiiv? Pigistage. Ei anna ükski kasukas ega ahi nii OSVALD: On küll, aga teile ma seda ei ütle. palju sooja kui teine inimene. Kohe teen teile MEES: Oi, sõbrad, mu aeg hakkab otsa kohvi. Teeb ka seest soojemaks. Kohv on, saama. Teen paar korraldust. Ma võtan selle nagu öeldakse, kõige parem tee. Ei ole raha tagasi. Ega te pahanda? Ja väga õige. midagi kaunimat kui kaks armastavat (Lahkub ja tuleb mõne hetke pärast tagasi. inimest. Kadestan, kadestan. Kuidas teie
Ei ole viga, õues on ju vinge ilm. Oh te vaesed, täiesti läbi külmanud. Ei ole viga, kohe saame sooja. Ärge pange tähele, mul on siin kõik pilla-palla. Üksinda elan, ei pane tähelegi, milline seapesa tekib. Kohe teeme korra majja. Tulge, kallid lapsed. Istuge siia pehme voodi peale. Kohe toon teile midagi ümber. (Toob teki.) Istuge, istuge. (Laura ja Roland istuvad voodile. Osvald paneb neile teki ümber selja.) Ja võtke tugevasti teineteisel ümbert kinni. Pigistage. Ei anna ükski kasukas ega ahi nii palju sooja kui teine inimene. Kohe teen teile kohvi. Teeb seest ka soojemaks. Kohvi on, nagu öeldakse, kõige parem tee. Ei ole midagi kaunimat, kui kaks armastavat inimest. Kadestan, kadestan. Kuidas teie nimed on? ROLAND: (Paus.) Roland. OSVALD: Väga meeldiv. Uhke nimi. Ja?... LAURA: Laura. OSVALD: Väga meeldiv. Mina olen Osvald. Oi kui hea meel mul on. (Toimetab kohvi kallal.) Ma ju tean, mida tähendab armastus. On teil kõik hästi? Söögipoolist mul pakkuda pole
Häälikute kordumine sõna või luulerea lõpus. · Läbipõimumine: anafoor+epifoor · Tagasipööre: anafoor=epifoor Kõlakujundeid kasutatakse kas suurte tähenduste loomiseks (semantika). Meelas meede neelab neete. · Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada: Iga maja ei ole majakas Iga kaja ei ole kajakas Iga kasu ei ole kasukas Kõik viisid ei ole viisakad Artur Allikas · Kalambuur. Sõna piiride ümberjaotamine: kana nahas, seisavad nad kananahas. Viit viit viivad viiskümmend virtinat. 8. Kõne- ja lausekujundid. Metafoor ja metonüümia Kõla-, sõna- ja lausekujundid on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest. Kõlakujund hälbib häälikute tavatu esinemissageduse poolest, sõnakujund harilikust erineva, ülekantud tähenduse, lausekujund erilise struktuuri poolest. 1
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
Saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel – Niisamuti nagu saakloomadel on kasulik jääda kiskja eest varjatuks, tasub ka saaki luuraval kiskjal ennast ohvrile mitte liiga vara reeta. Seepärast on ka kiskjatel saakloomade suhtes kasutusel terve arsenal krüptilisi signaale, nagu peidulisus ja maskeering. Peidulisuse näideteks võib tuua saaklooma juurde hiilimise kaslastel, kakkude hääletu jahilennu. Hulgaliselt on näiteid suurepärastest maskeeringutest kiskjatel: jääkaru valge kasukas (paremal ülal), mis aitab tal saagile juurde hiilida arktika valgetel jää- ja lumeväljadel ameerikas elav mustviu, kes kütib väikesi imetajaid, sarnaneb oma lennusilueti poolest raisakotkastega, kes toituvad raibetest ega kujuta endast mustviu ohvritele ohtu varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele ja jääb ohvritele seepärast kergesti märkamatuks. Liigisisene suhtlus – Erinevalt liikidevahelisest suhtlusest, mis toimub
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...
113. Kuidas tekib ja lõppeb vallasomand? Vallasomand võib tekkida 1) vallasasja üleandmisel 2) peremehetu vallasasja hõivamine 3) kaotatud vallasasja omandamine leiuga 4) peitvara omandamine 5) vallasasja ümbertöötamine, segamine või ühendamine 6) igamine 7) loodusvilja omandamine 114. Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja lõppeb? Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivate kinnisasja valitseva kinnisasja kasukas selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma. See tekib kinnistusraamatusse kansmisega ja lõpeb kustutamisega. 115. Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine? Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju
Ise lähete ilma lubata välja ja siis mina lükkan!" ,,Kuis sa siis ei lükka!" vaidles Tigapuu vastu. ,,No mis see maksab sul öelda: pole tulnd, pole näind -- ja meie ronime ilusasti Siberisse, tuleme alles õhtusöögiks alla. Ja kui vana küsib, siis: magasime. Või veel parem: mina õpetasin temale ladina keelt, Siberis ei segand meid keegi." ,,Niisukest valet ei usuks minagi, veel vähem vana. Tema ei usu tõttki, veel vähem siis valet. Parem mine ja võta oma kasukas auga vastu." ,,Ja lähen ja võtangi," ütles Tigapuu. ,,Aga sinule panen selle soola. Pea meeles, sinu asju tean ma väga hästi. Tuleb aeg, ütlen vanale kõik. Sest milleks pean mina igavesti sinu sõber olema, kui sina ühtegi päeva ei taha olla minu sõber." Aga Tigapuu ähvardused ei saavutanud soovitud tulemusi: Jürka jäi kindlaks ja kordas: ,,Ei aita, ei aita, kukume kõik sisse." Nõnda pidid nad otseteed direktori juurde minema -- alla suurde tuppa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
