alates 11.13. sajandist. Kuni 11. sajandini valitsenud surnupõletamise kombe tõttu on rõivastest väheseid jäänuseid. Enim on andmeid naiste piduliku riietuse kohta. Naise rõivastuse põhilised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub või ümber puusade mähitud riidelaid vaipseelik, kinnitatud vööga. Ülerõivaks oli arvatavasti varrukatega villane pikk-kuub ja talvel kasukas. Õlgadel villasest riidest sõba või linasest riidest kaal ehk palakas. Rõivad kaunistati pronksist spiraalikeste ja rõngakestega vaselised. Peas kandsid neiud usutavasti peapaela (või pärga), abielunaised pikka linikut või seotud rätti. Piduliku rõivastusega kanti rohkelt ehteid (hoburaudsõlgi, rinnanõelu, pronkskeesid, klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda. 13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta
mansetinööpidega. Daamidel ei maksa päevastel üritustel ehetega üle pakkuda. Reeglina juveelidega komplekti ei kanta. Rahvariiete juurde kantakse ainult etnograafilisi ehteid. Kõik muud kasutatavad aksessuaarid peavad samuti olema kooskõlas riietusega. Õhtutualettide juurde kuulub elegantne kotike (ridikül). Peokingad on soovitav valida kõrge kontsaga. Õhtukleidi peal võib olla mantel, keep või kasukas. Medaleid ja ordeneid kantakse riiklikel tähtpäevadel ja ametlikel vastuvõttudel. Need kinnitatakse kleidi, kostüümi, ülikonna vasakule rinnale (lisa 4). Sõjaväelastele kehtib oma vastav määrustik. Kui soovitakse kanda ainult medali- või ordenipaela, siis see kinnitatakse kuue vasakpoolse revääri nööpauku. 6 7. Kasutatud kirjandus 1. M
metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. Valgejänes on rangelt taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju-, kase-, haavaoksad ja võrsed ning koor. Halljänese peamiseks elupaigaks on põllud ja niidud. Nii nagu valgejänest võib pidada metsajäneseks, võib halljänest pidada põllujäneseks. Kuidas erineb nende välimus? Valgejänes on, nagu nimigi ütleb, valge värvusega. Täpsemalt, tema kasukas on lumega ühte tooni siiski ainult talvel. Selline värvus kaitseb teda. Liikumatult lumel lösutav jänes ei hakka lume taustal silma. Halljänes on talvel pruunikashall. Suvel on valgejänes ja halljänes ühtviisi hallid. Valgejänesel jääb vaid sabaots pealtpoolt valgeks, halljänesel on sabaots must. 6 Jooksuaeg kestab veebruarist juunini
2000. (Miksike) Hallhülged elavad kõikjal Atlandi Ookeani põhjapoolses osas ning sellega ühenduses olevates meredes, mille hulka kuulub ka Läänemeri. (Looduspilt) Hallhüljes on üks meie kahest hülgeliigist. Ta on kuni 3 m pikk ja 300 kilo raske. Hülgepojad on valged, nõnda on neid nende lastetoas - jääpangal - raske märgata. Soojadel talvedel on hülged sunnitud poegima laidudel ja saartel, kus valges kasukas hülgepojad on kerge saak kiskjatele. (Looduseheli) Hallhüljes http://miksike.ee/docs/referaadid2005/laanemeri9_ester.jpg Viigerhüljes - Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. (Eesti Selgroogsed) Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad
- kui teine poolkohtleb sind ebaõiglaselt, anna sellest talle teada (Shell 2005:77). 2.5 Teise poole huvid Kui edu valem üldse olemas on, seisneb see võimes tabada teise inimese vaatepunkti ja näha asju nii enda kui ka tema nurga alt. - Henri Ford Kõige olulisem asi elus on otsustada, mis on kõige olulisem. (Blanchard,Connor 1997:29) Edukate läbirääkimiste pidamiseks tuleks kasukas, näha maailma teise poole silmade läbi. Läbirääkimiste edu saavutamiseks tuleks õppida endalt küsima, mil moel võiks olla teise poole huvides aidata sul saavutada sinu eesmärk. Leia otsustaja; Kuidas võiks sinu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine teenida teise poole huvisid?; 7 Miks võiks teine pool öelda ,,ei?"; Millised vähekulukad valikuvõimalused võiksid teise poole vastuväited
lõpetamisel.Nüüd võeti käsile talvised tubased tegemised.Naistel algasid ühised tööõhtud(neljapäeva-ja laupäevaõhtutel),olulisel kohal oli siis ketramine.Keelatud oli ketrustöö mardipäeval.Kui keelust kinni ei peetud,võis lambaõnn kaduda.Mehed siirdusid mardipäevast raie-ja veotöödele. Mardipäeva eelõhtul, 9.novembril,käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre.Nende juhtijaks oli mardiisa.Mardiisal oli seljas pahupidi pööratud kasukas ja tavaliselt ka pill ühes. Mardiemal suur ruuduline rätik peas ja kasetohust mask ees.Ühel santidest oli ka suur kott kaelas,millesse koguti ande.Martidel olid seljas mustad ja karvased riided või olid maskeeritud loomadeks (hobuseks,karuks,sokuks). Mardid pidid tooma viljaõnne ja halva eemale peletama.Mardid määrisid ka nägu tahmaseks,toppisid takku ja sammalt juustesse. Enne sisenemist palusid mardid selleks luba,kurtes,et käed,jalad külmetavad.
· Jumestusvahendid ei koorma nahka mitte rohkem kui nahale päeva jooksul kogunev mustus ja saasteained, mis ummistavad poore ja tekitavad inetuid vistrikke. · Pigem vastupidi, õiged ja kvaliteetsed vahendid kaitsevad nahka selle kõige eest, niisutavad ning annavad ühtlase mati jume. · Eriti hinnatud peaks olema jumestuskreem talvel kui nahk vajab rohkem kaitset külma vastu, jumestusvahendid on sellisel juhul kui kasukas. · Me ju riietume talvel soojalt, sama vajab ka meie nahk. NÄGU ON MEIE ENDI VISIITKAART !!! Jumestuskreem: · Kaasajal on värvikreemi valikul peamiseks eesmärgiks leida võimaikult loomulik ja oma nahavärvile lähedane toon. Et mitte rikkuda oma riideid, kantakse kreemi ainult näole ja mõne sentimeetri võrra lõua alla. · Seetõttu tuleb värvikreem valida kaela värvi järgi, et vältida kaela ja näo erivärvilisust.
BAROKK Portugaali k. Lopergune pärl. Barokk on korrapäratu, emotisonaalne, voolav, maaliline. Peamiselt kasutati tumedaid värve ja tunnete väljendamist. Sellel perioodil oli ka absolutismi levik- revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur. Absolutistlikud riigid, kus kuningavõim on kiriku endale allutanud. ...
Kasutatud allikad ……………………………………………………………………………..11 Pildid 3 Sissejuhatus Minu töö teemaks on Hülged Kihnu kultuuris. Hülged mängisid vanal ajal kihnlastele suurt rolli-hülgetest saadi süüa, hülgerasvaga määriti paate ja hülge kasukas andis väga hästi sooja. Valisin selle teema just sellepärast, et mulle maitseb hülgeliha väga ja tunnen hüljeste vastu huvi. Tahtsin teada kuidas käidi hülgeid püüdmas, milliseid toite hülgelihast valmistati ja kas kõik korrad lõppesid hülgepüügil käies hästi. Töö koosneb neljast peatükist. Esimeneses peatükis on vaatluse all see, millised näevad hülged välimuselt välja, kui suured nad on ja kui suur on nende populatsioon. Teine peatükk
(värvuse mõttes) ümbrusega, kuid see on aeglane protsess. Samas - tihti on käibel ühe liigi puhul paralleelselt nii aeglane, kui kiire tee. Osa neist fenomenidest on eksperimendis kontrollitavad - näiteks altpoolt valgustatava akvaariumi puhul. Just akvaariumikatsed näitavad, et siin on tegu evolutsioonilise kohanemise ja mitte statistilise fenomeniga, kus mittekohanenud lihtsalt nahka pistetakse. Adaptatsiooni eri liikide terminid: a) geneetiliselt adapteerunud; (talvine valge kasukas jänesel - kui talvel lund ei tule, on niisugune kasukas eriti ebaõnnestunud, kuid paraku ei ole see reguleeritav organismi eluajal (ega ka paljude põlvkondade jooksul).) b) füsioloogiliselt muutlik/tolerantne; (võime muuta kiiresti värvust (adapteeruda keskkonnale). Ja kasvõi meie higistamine soojas ja värisemine külma käes. Kalade võime reguleerida soola sisaldust organismis,
eluga jääaja karmides oludes. Need tugevad loomad liikusid Põhja-Ameerikas, Venemaal, Aasias ja Põhja-Euroopas mitu tuhat aastat. Neil olid pikad ja võimsad võhad, mida kasutati kiskjate tõrjumiseks ning lume ja jää alt taimede väljakaevamiseks. Nahaalune rasvakiht kaitses neid külma eest. Suurest rasvaga täidetud küürust ammutasid mammutid energiat siis, kui toitu nappis. Viimastena surid välja karvased mammutid, keda iseloomustas paks pulstis kasukas. Nad elasid viimasel jääajal nüüdisinimestega külg külje kõrval, kuid surid välja umbes 4000 aasta eest. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Umbes 50 000 aastat tagasi hakkasid ürginimesed küttima mammuteid ja muid suurulukeid. Üheskoos tegutsedes ja mõistust kasutades võisid inimesed tappa loomi, kes olid neist endist palju suuremad. Tuntuimad jahiloomad olid karvased elevandisarnased mammutid, kes nüüdseks on välja surnud. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia)
osi koprad toiduks tarvitavad. Siiski pole kuigi palju neid taimi, mis moodustavad nende toidu põhiosa. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest. Vähesel määral söövad nad soo- ja veetaimi (Rukovski, 1981) Vees aitab kopral ujuda lai saba ning tagajala varvaste vahel paiknev ujunahk. Kopral oli vanasti väga hinnatud kasukas, see on tihe ja kopra sabajuurel paikneva kopranäärme nõrega kaetud täiesti vettpidav. Kobras kannab nõret kõikidele kehaosadele, mis kaitseb karva määrdumise eest. Õhukiht, mis jääb aluskarva vahele, kaitseb looma nahka märgamise ja jahtumise eest. Karvastiku üldtoon varieerub helekaspruunist kuni mustani. Kobras hoolitseb oma karvkatte eest pidevalt. Tagajalgadel seistes vajub ta eeskäppadega karvadest vett välja ja kammib seda (Kuresoo, 2005).
pereliikmed elus ja terved. Sügisest 1944 kuni surmani jätkas Paul näitlejatööd "Estonias". Paul Pinna suri 1949. aastal Tallinnas. Mälestusi Paul Pinnast Kalju Komissarovile meenub seik Paul Pinna elust. "Kui Pinna mõne äri akna alla seisma jäi ja peremees seda nägi, siis palus too jumalat, et Pinna mööda lä- 6 heks, sest muidu tuli talle anda kasukas, kaabu või midagi muud. Vastasel juhul pilas Pinna ta õhtul varietees või kabarees üle linna ära," naerab Komissarov (http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/index.html? op=lugu&rubriik=83&id=6800&number=378) Paul Pinna on öelnud, et näitlejad ei joo rohkem ega vähem kui tavalised ini- mesed. Lihtsalt kui nad joovad, siis nad joovad, aga kui tavalised inimesed joo- vad, siis nad räägivad, kui palju näitlejad joovad. (http://www.postimees.ee /020708/lisad/arter/arteri_persoon/335568.php
vaheldusrikast toitu pakkuda. Ka kassi käimlat tuleks üle päeva puhastada. Tuleb hoolitseda selle eest, et loomal ei oleks kirpe ega usse, ja lasta teda regulaarselt loomaarstil vaktsineerida......... Puhkuse ajaks vajate inimest, kes oleks nõus teie kassi või kasse toitma ja nende eest hoolitsema. Unustada ei tohiks sedagi, et kass vajab küllalt suurt eluruumi. Tema käsutuses peaks olema vähemalt üheksa ruutmeetrit. Ehkki paljude kasside kasukas kutsub silitama, ei tohi unustada, et nad ajavad kogu aasta karvu, mis tähendab, et koristamiskordi tuleb juurde. Mõnikord teritab kass oma küüsi ebasobivas kohas, oksendab diivanile või uuele vaibale, seda tuleks kassi kui kodulooma pidamisel silmas pidada. Keskmine emane kass võib sünnitada 2-3 pesakonda aastas, 1-8 poega korraga. Oma elujooksul on emakass võimeline siia ilma juurde sünnitama 100 poega.
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu. Juhtivuse kaudu võib inimene soojust kaotada, kui kasutab häid soojusjuhte, võib ka soojuskadu kokku hoida. Väga hea soojusjuht on metall, siid, halvad soojusjuhid villane materjal, nahad, kasukas, takistab soojuse äraandmist. (Lambanahksed kindad aga soojad.) c) Higistamine higiaurumine keha pinnalt - ümbritsev temperatuur ületab kehatemperatuuri. Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine. Soojuskiirgust ja soojusjuhtivust reguleerivad omakorda veresooned, higistamist higinäärmed.
Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu. Juhtivuse kaudu võib inimene soojust kaotada, kui kasutab häid soojusjuhte, võib ka soojuskadu kokku hoida. Väga hea soojusjuht on metall, siid, halvad soojusjuhid villane materjal, nahad, kasukas, takistab soojuse äraandmist. (Lambanahksed kindad aga soojad.) c) Higistamine higiaurumine keha pinnalt - ümbritsev temperatuur ületab kehatemperatuuri. Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine. Soojuskiirgust ja soojusjuhtivust reguleerivad omakorda veresooned, higistamist higinäärmed.
· 12...25 kg taimestikurikastel veekogude · Eestis üle 6000 kallastel · segatoiduline · tegutseb peamiselt öösel ja · Eestis tavaline jahiloom videvikus · esineb ainsa koerlasena taliuinak · suvel roostepruun, talvel hallikaspruun, PUNAHIRV noortel on kasukas valgetäpiline · saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Cervus elaphus L. · elada eelistavad rikka alusmetsa ja · tüvepikkus kuni 230 cm lagendikega segametsi, milles on lagedaid · 100...150 (200) kg, pullid on raskemad kohti. · kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline · paikse ja reeglina peidulise eluviisiga
Ehtimiseks kasutati õunu, präänikuid, kompvekke. Paberist, papist ja õlekõrtest lumeräitsakate, keede jm meisterdamise algatus saadi koolist ning sealt levis see oskus ka kodudesse. Küünlad ilmusid hiljem. Lapsi kuuske ehitama tavaliselt ei lubatud, sest kuusk pidi olema üllatus. Koos jõulupuuga kodunes jõuluvana. Jõuluvana käis perest peresse alates jõululaupäevast, tõi perele kingitusi ja talle tuli tänutäheks salmi lugeda. Tema rõivastuseks olid pahupidi kasukas, karvamüts, vildid ja labakindad. habe oli linapeost. Kaasas oli vitsakimp. Nii mõnestki mälestustest selgub, et vits polnudki juhuslik kaunistus, vaid seda läks mõne nähvi andmiseks tõepoolest vaja. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija. Jõulukaarte on saadetud juba 19. saj lõpust, leeviku sai see 1920. aastatel. Kaarte saadeti peamiselt sugulastele ja need hoiti mälestuseks. Enamasti saadeti need ümbrikuta. 1980.
Franz Kafka Franz Kafka (1883-1924) sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana ja veetis seal suurema osa oma elust. Konflikt isaga mängib Kafka kujunemisloos olulist rolli, samuti püüded luua stabiilsemaid suhteid naistega. Kafka oli kolm korda kihlatud kaks korda Felice Baueriga ja korra Julie Wohryzekiga, kuid ei abiellunud kunagi. Alles viimasel eluaastal (Kafka suri 40-aastaselt tuberkuloosi) alus- tas ta kooselu Dora Dymantiga. Enamik Kafka eluloost lähtuvaid kirjanduseuurijaid on seisukohal, et need kaks konflikti konflikt isaga ja konflikt naistega olid Kafka loomingu jaoks pöördelise tähtsusega. Oma eluajal avaldas Kafka vaid ükskuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus peale surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli mää- ranud põletamisele. Kafka looming jaguneb kahte suurde gruppi: novellid ja romaa- nid. Kui esimestest osad ilmusid juba Kafka eluajal, siis kolm lõpe-...
elutingimused muutusid, eluvormid nende muutustega kohanesid. Tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. Kohastumused avalduvad nii sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. (Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine). Kohastumise eri mehhanismid: 1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega. Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused!
Tartu Mart Reiniku gümnaasium EESTI KÄRPLASED Referaat bioloogiast Maria Kaare, 7. klass Juhendaja õp. Lauri Mällo Tartu, 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Kärp lk 4 Nirk lk 5 Mink ja naarits lk 6 Tuhkur lk 8 Metsnugis ja kivinugis lk 9 Saarmas lk11 Mäger lk13 Ahm lk14 Võtmesõnad lk16 Kasutatud materjalid lk17 2 Sissejuhatus Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi rikkamaid. Ta hõlmab 65 70 liiki, mis jagunevad 24 29 perekonna ja 5 alamsugukonna vah...
kohta. VIII Raamat: Pime maja `'Tea siiski, et me kreetlased teenime elavat jumalat, selles suhtes erinedes mandrirahvastest, kes teenivad surnud jumalaid ja puust tehtud kujusid.''- Tõesti tore lause, mis pani mõtlema, et miks inimese ikka siiski jumalaid, kes on üldiselt vaid mütoloogilised, usuvad või on uskunud. `'Ma ei või näha, et sa haledasti määgid nagu kits ja lähed lahjaks mu silme ees ja su juuksed muutuvad takuseks nagu isase kassi kasukas jooksuajal.'' Lause meelitas oma kirjelduse osavuse ning leidlikkusega. `'Isand, süütame tõrvikud, sest valgus ei paista siit välja ja see pimedus on koledam kui allmaailma pimedus, millest keegi ei pääse, aga sellesse pimedusse oleme vabatahtlikult astunud.'' Väga huvitav lause, isiklikult leidsin võrdluse masendusega, mis on tihtipeale samasugune väljapääsu otsimine pilkases pimeduses. IX Raamat: Krokodillisaba
8. Hunt sööb, karu kaitseb 9. 0Olgu hunt ehk karu, igalühel oma aru 10. Olgu isa hunt või karu, kui aga mies ise mies on 11. Ei karu karule liiga tee 12. Karu elab vanast rasvast 13. Karu ep ole ligidal ial nii kuri, kui teda eemalt kisendatakse 14. Karu imeb ikka talvel käppä 15. Karu kardab kõige enam oma kellukesi 16. Karu kasukas ei karda külma 4 17. Karu käppad ja põdra mokkad, savermu saba ja lattika naba üeldasse kõige magusamad lihatoidud õlema 18. Karu läheb mihklipäeval pessa, küünlapäeval käänab teise külje, maarjapäeval tuleb enne päeva välja 19. Karu olema rääkinud, kiitnud punamarju: "Punamarjad -- poska marjad, sinimarjad -- sita marjad"
mõttes, üldiseks omaduseks päritavus. struktuur/protsess/etc, mis on kujunenud LV tulemusena. uuritav fenomen on adaptsiooniline ainult siis, kui tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. kohanemine võib olla nt makroehituses (kabjaliste vs sõraliste jalad), värvus (kaitsevärv), käitumises (lindude ränded). adaptsiooni eri liigid: 1) geneetiline adaptsioon (nt jänese talvine valge kasukas – pole reguleeritav organismi eluajal, kui ka kasulikuks ei osutu) 2) füsioloogiline tolerantsus (nt võime kiiresti keha värvust muuta; kaladel reguleerida soola sisaldust organismis; kohastumus laiale toidulauale jne.) 3) arenguline paindlikkus (nt lihaste tugevnemine kehalise töö tegemisel; erütrotsüütide hulga
inimkesksed. 6 Kujunditest Nagu ütluste, nii ka mõistatuste vormiplaanis on metafoor ja lausestruktuur omavahel seotud. Kõige üldisemas plaanis jagunevad eesti ja paljude muude rahvaste mõistatustekstid oma vormilt kahte suurde rühma: 1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega: Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas (pähklit nimetatakse poisikeseks); Siidiniidi kera, seitse auku sees (inimese pead nimetatakse niidikeraks) jne.; 2) määratlemata subjektiga mõistatused, kus kujundil puudub substantiivne "tipp" ja lahendobjekti ei nimetata kindla metafoorse nimega, vaid kirjeldatakse ta tegevuste, omaduste, suhete, kohtade, aegade, helide vm. kaudu kaude ja "anonüümselt" (kuigi neis kirjeldustes võib olla vahel ka ilmseid vihjeid sellele, millist "valet" asja kujund silmas peab): Kaks korda sünnib,
Pojad võõrduvad emapiimast 5-6 nädalaselt. Eluiga 10 a tehistingimustes, kui looduses palju vähem. ( Euroopa imetajad) Tuhkur ( Mustela Putorius ) Kehaehitus ja välimus Tume- kuni mustjaspruun, koonuots ning silma- ja kõrvalesta vaheline ala valged. Talvel annab tumedama ja hõredama pealiskarva alt paistev kahvatukollane aluskarv loomale eripärase välimuse. Noorloomadel on esimesel talvel tihe tuhmkollane kasukas. Karvavahetus toimub mais- juunis. Tüvepikkus isastel 610- 1300 g, emastel 310- 600 g (sünnikaal 9-10 g ). Anaalnäärmed toodavad nõret, mida kasutab lõhnamärgistamisel aga ka enesekaitsel.( Euroopa imetajad) Leviala Pesitseb madalikualade metsamaastikel, samuti jõekallastel ja soistel aladel. Tihti talude ümbruses. Uru kaevab ise või võtab üle suurematelt närilistelt. Pesa vooderdab rohu ja samblaga. Tuhkur
Nüüd saame teada, kuidas tegutsevad sel ajal hirv, metskits, metssiga, rebane, kobras, kodukakk, hiireviu, rähn, jäälind ja teised. Liikide juures on pildid ka loomade jälgedest ja muudest märkidest, näiteks räppetombust või väljaheitest, mille järgi looma ära tunda. Iga liigi kohta saab ka üldisemat teavet: milline on looma toitumistava, mis on tema välimuses iseloomulikku, kuidas ta pesitseb ja palju muud. Kärbil on talvel valge kasukas, mis märtsis muutub punakaspruuniks MIDA SÖÖVAD LOOMAD? Loomad söövad väga erinevat toitu. Näiteks mõni toitub vaid üht liiki taimedest, teine võib aga süüa peaaegu kõike: nii taimi, teisi loomi kui ka loomakorjuseid. Selle põhjal, mida loomad peamiselt söövad, jagunevad nad taim-, loom- ja segatoidulisteks. Osa loomi toitub surnud orgaanilisest ainest. Toidust, mida loom sööb, sõltub tema seedeelundkonna ehitus, näiteks hammaste ja mao ehitus ning soolestiku pikkus
roog, hame, kangas, lõng • ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas • religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas • sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi laenud (...–13. saj; 54–75 tüve) • viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti keele eelses faasis, laenud ka teistes lms keeltes • põllundus, kalandus, jahindus: sahk, sirp, ike, hurt, und • olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas, koonal, lootsik, saan, turg, vigel ‘suur hark’ • religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (< ?’dokument; tähed’), rist, sundima ‘kohut mõistma’, vaba • muu: tuhkur, varblane, tust, nädal, mässama, rajama Läti laenud (8. sajandist alates; 31–42 tüve) • taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras ‘saarmas’ • olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17
Rohkesti rohelist oli tal kaasas. Rohekaks värvis kõik rohunutid, rohekaks puude ja põõsaste tutid. Kooli läks suvi ja joonistas mere, rannaliivale lastepere. Siniseks värvis ta lained ja taeva, sinistel lainetel rändasid laevad. Kooli läks sügis ja joonistas aia, pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialt kollaseks saialillede suud, kollaseks pirnid ja ploomid puul. Kooli läks talv ja joonistas pildi: kasukas poisi, jalas vildid, kelgu ja tuisused lumehanged. Värvidest kasutas ainult valget. 13 Mida? Olivia Saar Mida soovivad emad? Mida ootavad nemad? Kas sõnu, mis salmideks seatud? Et lapsed kasvaksid veatud nagu poogitud õunapuu aias? Kas kirkalt kirevaid tiibu ja pilvedest kõrgemat sõudu või maa peale jäämise rõõmu ja raskuste võitmise jõudu? Mida ootavad emad? Mida soovivad nemad?
Reformatsioon tehakse jõuga, kirikuvarad, väärismetall ja pildid hävitatakse. Saavad alguse uued usulahud, mis eksisteerivad tänaseni. Reformatsioon loob olukorra kus läbi rõivastuse paavsti inimesed eristuvad. Suur osa saksa aadlist läheb aga kaasa ideega lihtsusest. Reformatsioon rõivas on saube e. kasukas - paksust mustast villasest materjalist ilma krae ja karusnahast voodriga. Varukas on suur ja pikk. Hea kui saaks käe mitmest august läbi panna. Peale reformatsiooni kasukas rikkalikum ja muutub rikka jõuka inimese 11 riietusesemeks. Rikas oled aga siis kui jaksad süüa osta ja süüa. Mehed on suured ja jõulised. Võetakse kasutusele väga uudne ja vinge asi. Nimelt pükste esiklapp
Ning andnud otse või kaudu õpetust loodusest kirjutajatele ja rääkijatele . Oma raamatutes on Jüssi keskendunud foto ja sõna napile , kuid täpsele koostööle . Paaris oma raamatus on ta rääkinud rebasest. "Rebane ja hunt on väga peened , ettearvamatu käitumisega , ,, ütleb ta, ,, nad nagu polekski loomad . " Fred Jüssi sõnul on tema element ikkagi mets . ,, Mets on midagi niisugust , mis minule hingesooja annab . Mõni mets on soojem , mõni mets on rohkem kasukas kui teine mets . " Nii mets kui raba on aegade jooksul muutunud . ,, Mäletan , kuidas kõlas üks raba , Kakerdaja raba Kõrvemaal , kui läksin sinna viieaastaselt , " meenutab Jüssi , ,, ja tean , kuidas kõlab see nüüd . Maailm on vaesunud . " Jüssi rõhutab , kui oluline on , et mingi suhe kestaks pikka aega . Ja võrdleb munaga . ,, Kui sul jätkub kannatlikust oodata , kunas poeg välja hautakse , siis saad teada , milline abitu olend maailma tuli
Roomas, Harun-al-Rašidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle suurte kultuurikeskuste muutumatu nõudmine karusnahkade järele püsis muutumatuna. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Tallinnas hakati naistemantleid ja -kasukaid valmistama hiljemalt 14. sajandil. Ka talurahva seas oli lambanahkne kasukas tarvilik riideese. [1] Nõudlus karusnaha järele oli suurim 18.-19. sajandil, mil toimus Euroopas üldine kliimajahenemine. Seda ajastut on nimetatud ka väikeseks jääajaks, mis põhjustas muuhulgas karusnahkade impordi kasvu. Põhiliseks kaubaartikliks olid Ameerika mandrilt pärit kopranahad, mida veeti sisse sadades tuhandetes, tekitades kobraste arvukuse massilise vähenemise ja mitmel pool ka väljasuremise. Juba sel ajal kasutati nahaparkimisel ohtlikke kemikaale
rõngasussid, meduusid. Tundrakalad taluvad täielikku jäätumist. Jääkaru on Arktika sümbol. Võib kaaluda kuni 800kg. Pesakonna suurus on 1.87 poega. Pojad võõrduvad emapiimast 24-28 kuu vanuselt .Emakarud sigivad edukaimalt 10- 19 aasta vanuselt . Emakaru tukub 6 kuud lumest koopas toiduta, ei maga talveund. Jääkaru elab kuni 30 a. Toitub viigerhüljestest, lõpnud morskadest, morsapoegadest. Hea ujujana võib ta puhkuseta läbida üle 40 km. Ta tihe kasukas hoiab sooja nii vees kui kuival maal. Ema hoolitseb poegade eest 2 aastat. Jääkaru on suurim tänapäeval elav kiskja. (Randla 1990, Lk 146) Narvali populatsiooni kuulub enam kui 30 000 ja enamik neist elab Kanada Arktikas, Gröönimaal, ka Põhja – Jäämeres. Narval on delfiin, kelle isastel kasvab ülalõua esihambast vasem kuni 3m pikkuseks piigiks. Ta ise on 5m. pikkune. Piik on tarvilik koha määramiseks võimuastmestikus. Narvali „sarve
paarisriim vt riim. parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul.) paronüümid sarnandsõnad, kõlalt lähedased, kuid tähenduselt erinevad sõnad. Paronüümiat kasutatakse sageli luules. Näiteks: Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas, iga kasu ei ole kasukas. (A. Alliksaar.) pentameeter luule viisikmõõt; heksameetri liik, mille kolmandas ja kuuendas daktülilises värsijalas puuduvad rõhuta silbid. Näiteks: päike veel riputab verd väärikat mälestust sest + + / + +/ / + +/ + + / (Juhan Sütiste.) peoon neljasilbiline värsijalg, mis koosneb kolmest lühikesest ja ühest pikast silbist. Peoone liigitatakse vastavalt sellele, millisele silbile rõhk langeb: rõhk esimesel silbil esimene peoon /+ /,
kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N. Läinud tööle tulles üle autode parkimisplatsi ja libastudes kukkunud kohta, kus oli auto karterist välja tilkunud mootoriõli. Kohus tegi kindlaks, et Reet N. Nõustus OÜ tingimustega ja see oli märgitud ka kviitungil. Kohtu määratud kaubaekspertiisiga tehti kindlaks kasuka kiirpuhastamisel tekkinud vead ja leiti, et kasukas on kaotanud oma väärtusest 35%. Kohus jättis Reet N-i hagi rahuldamata motiivil, et ta nõustus sellega, et puhastamisel võivad tekkida defektid ja seega ka kasuka väärtuse langemisega 35%. Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata? Ei. Reeta informeeriti, et määrdunud kohtades võivad tekkida kerged värvimuutused, kuid kasuka kiirpuhastamise tulemusena oli kasukas niivõrd rikutud, et selle kandmine ei olnud enam võimalik. TKS § 9 Üldine nõue. V-4 Karin S
Harva kui näed linnas mind, nüüd viib auto koju sind. Maal mu tööd ka vähe vaja, traktor vagusid seal ajab. Rohkem ainult võistlusrajal, proovin jõudu, võidu ajan. (Hobune) 4. Kõrvad pikad nagu jänesel, kabjad all just nagu hobusel. Hunt ta pole, kuigi hall, aga hääl kui pasunal. (Eesel) 5. Mitmesuguseid ameteid pean, karja hoian, kelku vean, vahest tubli jahimees, mõnikord valvur maja ees. (Koer) 6. Väike koon ja pikad vurrud, vöödiline kasukas. Ennast pesta armastab, aga vett ei kasuta. (Kass) 7. Lapseeas kannavad rohelist rüüd, kasvades muutuvad nüüd. Üleni mustaks neil muutub siis kuub, mustaks nad määrivad sinugi suu. (Mustikas) 8. Kevadel ta üksi mulla all, suvel tuleb sõpru juurde tal. Nopid sügisel mullast üles, terve perekond sul süles. (Kartul) 9. Lamab lumeteki all, aga külm ei ole tal. Saabub kevad, unest virgub, mehe pikkuseks siis sirgub
Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele
a. ning partii lehmmullikaid ja 1 noorpull 2000. aasta lõpul.( Aberdiin-angus) Ameerika piison Ameerika piison (Bison bison, pilt 2), samuti tuntud kui American Buffalo, kunagi uitasid nad mõõda Põhja-Ameerika rohumaid masiivsete karjadena. Jahindus ja massilised hukkamised 19.sajandil viisid piisonid peaaegu väljasuremise ääreni tänapäeval leiab neid ainult paaris rahvuspargis ja mõnes reservis. Piisonil on pulstunud, pikk, tumepruun talve kasukas, ja kergem pruunsuve karv. Nagu tüüpilised sõralised, isane piison on veidi suurem kui emane. Pea-ja-keha pikkus ulatub 2-3,5 m pikk, saba lisades 30-91 cm. Õla kõrgus liigid võivad ulatuda 152-186 cm. Tüüpilised kaalud võivad ulatuda 318 kuni 1000kg.Raskeim looduses elanud pull kaalus 1270kg. Kuid vangistuses kasvatatud piison võib kasvada ebaloomulikult suureks, seni raskeim piison vangistuses kaalus 1724kg. Pea ja eesveerand on massiivne ja mõlemast
Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
Saarmas on suur, pika ja paindliku kere, tüüpilise voolujoonelise kehaga loom (Bannikov, Flint, Gladkova, Drozov, Kuzjakin, Naumov, Novikov, Rogatseva, Tomilin, Vtorov, 1987). Karvkate on saarmal pruun kuni mustjaspruun, kurgu- ja kõhualune valkjashall kuni hõbedaselt valge. Pojad sünnivad vesihallina, ent värvus muutub peagi, nii et kuuvanuselt saavad loomad juba liigiomase värvitooni ning pooleaastaselt sarnanevad igati oma vanematega. Kasukas on saarmal veeloomadele iseloomulikult tihe: koosneb alus- ja kattekarvastikust (Laanetu, 2007). Kattekarv on hästi jämeda ohkega, läikiv, aluskarv väga pehme ja erakordselt tihe, mis peaaegu üldse ei märgu. Karvavahetus toimub kevadel ja suvel pikkamööda. Talve- ja suvekarva vahel erilist erinevust ei esine: suvekarv on 4 talvekarvast vaid pisut lühem ja hõredam
TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll, kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega
vähem on ka mujal Eestiski jõulude ajal maskeeritud, kuid need on enamasti olnud improvisatsioonilisemad juhtumid. Näiteks on jõulude ajal käinud ringi veel jõuluhobused (taas ka pulmategelane), jõuluhunt, elevant ja muud elukad. Olemuselt taas lasteloetajad ja hirmutajad on olnud jõululuts ja jõulutont, kellest on aga üksnes mõnest kihelkonnast üksikteateid. Välimuselt ei erine nad kuigivõrd jõulusokust: seljas pahupidi kasukas, nägu varjatud. Mõnel pool on liikunud veel pentsikud naljakujud nagu Kihnu saarel Suur Mari ja Pisike mies (vrd lauluga "Suur Mari ja Väike Peeter"). Maril oli riidest pea kinnitatud teiba või meremärgi otsa, selliselt saadud hiigelkeha oli riietatud pikka kleiti, mehe lühikest kasvu rõhutati omakorda vööni ulatuvale kotile maalitud näoga, vöökohalt jätkus pintsak, mille alt paistsid püksid. Krõstoslaavitajad (vene k
Kiskjate ja saakloomade suhtlus mimikri, krüptilisus, aus hoiatamine. Enamik liikidevahelisest suhtlusest toimub kiskjate ja saakloomade vahel (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid (2) saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel Krüptilisus peidulisus näit. hiilimine kaslastel, kakkude hääletu lend jne. maskeering ja mimikri - näit. jääkaru valge kasukas, mis sulab lumega ühte - varitsev palvetajaritsikas sarnaneb rohelistele leheraagudele 3. Kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel, näiteid. (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri nt. kärbes, kes näeb herilase moodi välja (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid nt värvus, mis hoiatab mürgisusest (lepatriinu) 4. Petmine - krüptilisus, mimikri.
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"....................................................
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik taigavööndis põhjas tundrani/metsatundrani lõunas stepini/kõrbeni eristatakse 8-9 alaliiki (erine...
3 põhiliselt õiget suunda meie moeloojate töös", kuid leiab ka hulgaliselt nii "kunstilisi" kui "ideoloogilisi" eksitusi, kusjuures mõlemat liiki vead sulavad enamasti märkamatult kokku. Artikli autor läheneb esitatud moodidele ühekaupa, kas kiites nad heaks või laites maha: "Paljude kaunite ja otstarbekate rõivamoodide kõrval on esitatud ka kavandeid, mis ei vasta tarbijate nõuetele." Ebasobivaks kuulutatakse karusnahksed kaunistused, kuna: "Meie kliima tingimustes ei saa kasukas ja karusnahast peakate olla iluesemeteks, ennekõike on need tarbeesemed pakase vastu." Kriitika osaliseks saavad kodanliku ajastu igandid ehk kübarad: "Lillede ja looridega peakatted ei vasta tänapäeva naise vajadusele ja maitsele." Melanie Kaarma sõnul oli isegi kõige karmimatel aastatel (Stalini valitsemise ajal) NSVL-is võimalik hankida Lääne moeajakirju: "Sai vaadatud ka välismaa-ajakirju, vanu sai osta antikvariaatidest või hankida väliseestlaste kaudu. "Vogue" oli ja
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised jä...
.. (K. Merilaas. Laul ühe jalaga härjast) Koit mu rinda raius Õhetava haava, Üle laante laius Vere aurav laava (H. Talvik. Hommik) Onomatopöa (helijäljendus) ...röökiva öö pöörastes pööristes visklevate ja väänlevate välkude virvavalguses sünnivad laulud. (A.Alliksaar. Laul lauldest) Vääretümoloogia-tähenduse samastamine kõla sarnasuse või kokkulangemise põhjal Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas, iga kasu ei ole kasukas. ... Kõik viisad ei ole viisakad. (A. Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs) Kalambuur- sõnamäng, poeetiline sõnapaaride ümberjaotus/nihkumine Kana nahas, seisavad nad kananahas (A. Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs) Kõnekujundid Epiteet: poeetiline täiend, kirjeldab, kaunistab, rõhutab põhisõnas sisalduvaid tunnuseid lai meri, pime öö, hõbepalgeline kuu Võrdlus: sõnade kõrvutamine mingite ühiste tunnuste abil "Peeglid süvenesid otsekui järved" (Tuglas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
