"SINDRINAHKSES KASUKAS" Anne Kahro kirjutatud raamat ,,Sindrinahkses kasukas"on teos, mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski kujunemisest muusikuks ning ta eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist, tema noorpõlvest. Urmas Sisask sündis 1960.aastal Endel Sisaski ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis juba noorena silma oma omapärasuse ning andekusega. Raamat rõhub eelkõige tema omapärasusele ning veidrusele. Urmas ei jäänud ainsaks lapseks, peagi sai ta endale veel ka õe kellele pandi nimeks Lea. Õe Leaga oli tal lapsepõlves väga tihe side, lapsed said hästi läbi ja hoidsid teineteist. Mõlemad olid iseloomult tembuviskajad ja laisklejad. Urmase vanemad lahutasid, ema abiellus uuesti ja tal sündis veel kaks last - poeg ja tütar. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas, rääkis ta väga vähe ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisema. Urm...
Raamatu arvustus ,,Sindrinahkses kasukas" Anne Kahro raamat ,,Sindrinahkses kasukas", mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist- noorpõlvest. Esile on toodud tema omapärasust, veidrust ning läbi selle avalduvat omamoodi geniaalsust. Urmas Sisask sündis 1960 aastal Endel ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis algusest peale silma omapärasuse ning andekusega. Urmas sai endale veel ka õe Lea, kellega oli tal lapsepõlves väga tihe side, koos saadi hakkama kõiksugu tempudega. Mõlemad olid ka laiskluse musternäidised. Urmase vanemad lahutasid ning ema leidis uue mehe metsavahi Heino, kellega neil sündisid tütar Siiri ning poeg Karl. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas oli ta loomult sõnakehv ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisejaks. Urmase pereko...
Kallis kasukas või rongipilet Pariisi? Keset pingelist revolutsioonimeelset õhkkonda on vastvalminud juubeliaasta filmis "Detsembrikuumus" leitud aega pöörata rõhku ka ajastu igapäevaelu muredele ja rõõmudele. Tallinnas elava vastabiellunud Taneli ja Anna näitel jälgitakse, kuidas üritati toime tulla kasina sissetulekuga unistades samal ajal elust välismaal. Taolised unistused ei kehti muidugi vaid filmis käsitletud aja kohta. On ju kauged maad ja teised kultuurid läbi ajaloo inimestele ahvatlevate ja võimalusterohketena tundunud ning kindlasti on see nii ka tulevikus. Vaid põhjused muutuvad: vastavalt aegadele minnakse välismaale kas õppima või paremat tööturgu otsima, eriti halval juhul põgenetakse ka sõjaliste konfliktide eest. Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõ...
............................................................. 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul peapaela või pärja. Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga. Domineerivaks värviks olid punane ja sinine, harvem roheline.
Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda a...
Nagu kõik imetajad on lehmad soojaverelised, neil on vajadus säilitada püsiv kehatemperatuur. Tavaline temperatuur lehmal on umbes 38 ° C. Temperatuurid, mida nimetatakse "termoneutraalne tsoon" loomad ei pea kulutama lisaenergiat, et säilitada oma kehatemperatuuri. Hinnangulised madalamad kriitilised temperatuurid liha veistele * Kasuka kirjeldus Kriitiline temperatuur Suve kasukas 15.5 c Kuiv sügis kasukas 7 c Kuiv talve kasukas 0 c Kuiv paks talve kasukas -7 c * Browsen, R. & Ames D."Winter Stress in Beef Cattle" Cattle Producer's Library. CL760. Tegurid, mis loovad stressi talvekuudel on külm, tuul, lumi, vihm ja pori. Kõik need tegurid mõjutavad energia kulu karjal.
Kui ta esimesele reele koorma pääle oli raiunud, läinud ta teist tooma, kuid leidnud, et hobune tagasi kodu poole oli sõitnud. Mees rutanud kohe järele ja mõtelnud teda teel kätte saada, et siis tagasi sõita ja uueste koormat pääle raiuda.Oma suureks imestuseks kuulnud ta teekäijatelt ja vastutulijatelt, et neile üks vanahärra tuhatnelja kihutades vastu sõitnud, nõnda et lumi aga üle ree tuisanud. Teekäijad teadnud seda seletada, et vastutulijal vanahärral suur halli karvadega kasukas seljas olnud ja just niisamasugune must müts pääs nagu kasukas. Ise teinud aga vahetpidamata "Ööh! Ööh!"Mees läinud nüüd jälgi mööda ikka seni kuni kodu. Ta ei tahtnud häämeelega oma hääst hobusest ilma jääda. Aga kui ta kodu jõudnud, mis oli ta leidnud?! – Vana halli härra asemel olnud ree pääl koguni poolsurnud karu, kes pikast sõidust oianud ja ähkinud.
Vene rahvariiete ajalugu Autor: Lia Valdek Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise peakattel. Tüdrukud kandsid • paela, mis seoti ümber pea • Kokošnikut Kokošnik Abielludes pidid naised katma oma juukseid üleni ja punuma juuksed ühte patsi. Selleks, et juukseid katta, kasutati mütsitaolist peakatet- povoinik. Abielunaised kandsid ka põlle. Kõik need peakatted olid kaunistatud erineval moel: • Tikkimisega • Klaaspärlitega • Pärlitega Neid anti peres edasi ...
jne. Sealjuures on muutused toimunud aeglaselt, ümbrusele omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid jälgides. Eesti rahvarõivad jagunevad mitmeks kohalikuks rühmaks. Nelja peamise rühmana võime eristada Lõuna-Eesti, Põhja- Eesti, Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivaid. Naise ja neiu rõivas Paistis silma suure alalhoidlikuse ja konservatiivsusega. Naise ülikonda kuulus tavaliselt linasest riidest särk, must villane vaipseelik või kokku õmmeldud seelik, pikk kuub, kasukas, põll, vöö, valge pearätik, sõba, sukad, kindad ja pastlad. Särke õmmeldi väga lihtsalt, võeti lihtsalt kaks korda nii palju riiet kui suur pluus on, murti kokku ja õmmeldi ääred kinni ning jäeti lihtsalt kaks käe auku. Osades kohtades olid ka oma regiooni kirjud mustritega õlarätid moes. Naistel oli oluline kohta ka sõlgede ja kaelakettide jaoks. Meeste rõivad Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega.
ilma päikeseta. Ta ei kahtlustanud kunagi et koer oleks oleks võinud olla vähem pühendunud, kui tema kuni Knave tuli Paika/Kohta. Lad oli 80 naela raskune kolli puhtatõuline nii hingelt kui verelt. Ta oli väga heasüdamlik, mis oli pärandus lõpututest kõrgest soost esivanemate generatsioonidest. Tal oli samuti d´Artagnani julgusega ja ettevaatamatu tarkus. Samuti kes suutnuks kahelda peale vaatamist tema kurbadesse pruunidesse silmadesse. Tal oli Hing . Tema sassis kasukas, mille krae ja rinna esine oli lumivalge, oli nagu oranzi täpiline mahagon. Tema absurdsedelt peenikesed esikäpad millel ta seisis ülemääraselt uhkelt olid hõbevalged. 3Aastat varem kui oli oma esimeses nooruses(enne kui tema võimas rind ja õlad olid jõulised ja tema pruunikarvaline kasukas oli vahatatud nii sassi. Leedi oli ostetud Kohta/Paika. Ta toodi peremehe mantli taskus nagu pehme karvane kuldpruun karvapall mitte suurem kui poole kiisu suurune.
- riietus k-pluus -seelik -kleit -mantel -jope - teksad -kasukas -kostüüm -lühikesed pükisd -Pikad(viigi) püksid -lips -kikilips -müts,kaabu,kübar -vormimüts -saapad - kingad - tossud -käpikud -sõrmkinnas - triiksärk -valge -hall -must -punane -roosa -kollane -roheline -beez -pruun -sinine -lilla(violetne) -oranz -ere -hele -tume
Mink Välimus Mingi kasukas on tume must ja tal on varvaste vahel ujulestad. Mingid ulatuvad tavaliselt kuni 45-e cm pikkuseni. Emane mink on 0,4-1,2 kg raske. Isane mink on 0,5-2,3 kg raske. Päritolu Mink on originaalselt Ameerikast. Mink on tulnud Ameerikast puuriloomana. Eestisse on mink jõudnud 1938 a. Elu koht Mink elab jõgede ja ojade ääres. Söök Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid Sigimine
Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka. Lambaid on musti, valgeid, halle, kollaseid. · Sidesõnade ja, ning, ehk, ega, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma. Lambaid on musti, valgeid, halle kui ka kollaseid. · Koondlauses sidesõnad kuid, vaid, ent, aga ees tarvitatakse koma. Lamba kasukas on kollane, kuid kõrvad on sinised. · Kui eelneb kokkuvõttev sõna ja järgneb loetelu kasutatakse nende vahel koolonit. Lammaid on: musti, valgeid, halle. · Kui eelneb loetelu ja järgneb kokkuvõttev sõna kasutatakse nende vahel mõttekriipsu. Must, valge, kollne seda värvi on lambad. · Kui korduvad täiendid iseloomustavad küll üht objekti, aga märgivad selle erinevaid tunnuseid, siis koma ei kasutata. Krussiline valge lammas sõi rohtu
Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad. Mida laiemad varrukad, seda tihedamad olid kurrud värvlite ja õla juures.
neljast kitsenahast ja mille kraelõige meenutas nüüdisaja kasukaid. Karusnahkade ulatuslik kasutamine Kesk- ja Põhja- Euroopas nõudis vaieldamatult juba varakult erialameistrite- köösnerite- töölerakendamist. Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand Naistemantleid ja -kasukaid on Tallinnas valmistatud hiljemalt 14. sajandil, Lääne- Euroopas varem. Jõuka eestlanna talverõivaks oli valge parknahast, sissepoole pööratud karvapoolega lambanahkne kasukas, mille lõige jäljendas algselt oma kihelkonna pikk-kuube. Tal puudus riidekate, mis võeti kasutusele alles 19. sajandi II poolel. Kasukaid kaunistati eri värvi naharibade- liignahkade- ning peenemast karusnahast, sageli orava- või rebasenahast ääriste- nn. puhkudega. 3 1310.a. mainitakse Tallinna köösnerit Conradus pellifex' i, (pellifex- lad.k. köösner). Nimede järgi otsustades olid kõnesolevad meistrid sakslased või rootslased
tehtud töö. Töö vastuvõtmisel loevad pooled lepingus sätestatud töö (-d) nõuetekohaselt täidetuks ja kinnitavad, et ei oma üleandmise-vastuvõtmise hetkel lepingu täitmisega seoses vastastikuseid pretensioone. Akt on allkirjastatud kahes eksemplaris, millest üks jääb tellijale ja teine töövõtjale. Tellija Töövõtja Tiit Sukk Tairi Kasukas (allkiri) (allkiri) Rohu 1, Jõgeva linn Telefon 53632857 Arvelduskonto 1000208456 48522, JÕGEVA E-post: [email protected] SEB Pank
Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod Karusnahakaupluses kasutatakse ühiku individuaalhinna meetodit. Kaupluses oli: 31.12.2014 Kaks naaritsanahast kasukat nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja müügihind 4290.- Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast kasukas nr. 40 soetusmaksumus 3300.-, müügihind 4700.- Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus 3500.- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500 KULU 3300 + 3500 = 6800
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE)
Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S Sandri suur sõber saatis sõnumi Soe supp sobib suhu Soise salu servas seisavad suured seened Salme soovis sillerdavat suve Sven oli selline saamatu sell Vaskuss sisistas soos Kassi kasukas sattus vastu kaske Susi sörkis suures metsas Sõbralik saarmas soovis teistelt moosi Siidine sipelgas siputas susse
üks väike haigusepuhang, siis võiks juhtuda nii, et kõik bambuskarud hävivad. Bambuskarud on looduskaitse all. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem .Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Välimus Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda oskab teha erinevates situatsioonides erinevaid häälitsusi . 2 Paljunemine Innaaeg kestab bambuskarul teadlaste arvates märtsist maini. Sündides on bambuskaru pojad umbes 13 cm pikad
Neiu rõivad: hamõh (särk), kitasnik (pihikseelik) või sukman (pihikseelik), rüüd (kitasniku eelkäija, pikkade irdvarrukatega pihikseelik), vüü, põll, kapuda’ (sukad), pastlad või saapad, pearätt või vanik ja ehted. Abielus naine kannab peas linikut koos peavööga, millele õues seotakse peale rätt. Pidulikul juhul sõlmitakse liniku peale siidipael või helmine või kuldrätt, kuklale aga lisatakse siidilinte. Pealmiseks rõivaks on räbik, villasärk, pihtokõnõ ja kasukas. Meeste riietuseks on hamõh, vöö (vüü), püksid (kaadsa’), sukad (kapuda’) või jalarätid, saapad, viisud või pastlad, pealmisteks rõivasteks aga räbik, villasärk, härmäk, pihtokõnõ, jedronakampson, kasukas. Lapsed kandsid lihtsamaid linaseid rõivaid. Soovi ja võimaluste korral valmistati neile vahel ka täiskasvanute rõivaste eeskujul riideid, kuid see oli pigem erand. Täna näeme tihti, et kui soovitakse lapsi
.." (Pearu) · ,,...varandus seisab tõele lähemal." · ,,Peksteski põle minu eit nii hea, kui sinu eit peksuta." (Pearu Andresele) · ,,...ära puutu Andrest, tema on hullem kui Pearu, kui sa ta vihale ajad." (sauna Madis oma eidele) · ,,...viin ise on ju jumala armuand kurbadele rõõmustuseks." (arvab kohus) · ,,Tarkuseks põle rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudust, kui rammust." (Hundipalu Tiit) · ,,Kuule sina, Kõrvenurga rätsep Taar,... sinu tõde on kasukas ja sinu õigus on pükstes." (Pearu) · Kirikuõpetaja ütles, et ei tohi nõuda õigust, peab paluma armu. · ,,Kes üle, sel õigus." (noor Andres) · ,,Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks." (Pearu Andresele) · Andres arvab, et Vargamäe peab ühe sugukonna käes olema. · Pearu usub, et Andres muutus üha kangemaks. · Liisi arvas, et Vargamäel oli õigus alati Andrese käes. · ,,Kartus on armastuse mõõduks." · Pearu arvab, et kool kasvatab hobusevargaid.
Over-the-knee Boots Ballerinas boots 6 Ülepõlve saapad Kontsaga saapad Balleriinid Sling back shoes Tennis shoes T-strap shoes Tagant rihmaga kingad Tennised T-rihmaga kingad Woman’s coats and jackets Blazer Poncho Bolero 7 Bleiser Pontšo Boolerojakk Fur coat Top coat Cardigan Kasukas Pealisjakk Kampsun 8 Accessories Bangle Mitt Drop earrings Kinnas, mis ei katta Tilgakujulised Ümar käevõru näppe kõrvarõngad Charm bracelets Evening Gloves Hoop earrings Ringikujulised Kinnisega käevõrud Õhtu kindad
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal inimene nupp, nupu peal mets? 10
Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel. Punahirv on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elada eelistavad punahirved rikka alusmetsa ja lagendikega segametsi, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territooriumit märgistavad nad lõhnaga ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Isasloomad elavad üksikult, emasloomad moodustavad koos järglastega väikeseid salku. Toituvad nad rohttaimedest ja puude okstest (eriti talvel). Veel söövad nad meelsasti veetaimi.
ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel villasest riidest umbkuube. Talvel kantakse seestpoolt karvadega kaetud umbkasukat, väga külmade ilmade ajal kantakse kahte kasukat, millest pealmisel on karvad väljaspool. Ka mehed kannavad põhjapõdra nahast jalanõusid. Traditsiooniline manside riietus Manside kasukas Manside probleemid Keelemõrv, naftatööstusega seotud venekeelne elanikkond, takistavad põliselanikke õigusi. Keelevahetus, osad mansid on venestunud. Keskkonnaprobleemid ja maapuudus, on seotud naftatööstuse arendamisega. Alkoholism ja enesetapud. Manside kuulus esindaja Tuntumaks esindajaks oli kirjanik Juvan Sestalov (22. juuni 1937-2011). Pärast NSVL lagunemist nimetas end samaaniks, samuti väitis, et mansid on sumerlaste järeltulijad. Tuntumad teosed:
Mardi- ja Kadripäev Mardipäev Tähistatakse 10. novembril. Algselt meeste püha. Mardid tõid viljaõnne. Mardipäev lõpetas hingedeaja. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde. Marti jooksmist alustatu tavaliselt õhtupoolikul Maskeerimine Tütarlapsed meeste riietes. Seljas tumedad rõivad või tagurpidi keeratud kasukas. Kasutati käepäraseid vahendeid, et ennast tundmatuks teha. Maskid olid näo varjamiseks. Kui maski ei olnud, siis lihtsalt värviti nägu. Vahel kasutati ka õlgi, et ennast maskeerida. Kombed Kombeks oli laulda ja pilli mängida. Laulda Mardilaule. Käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Martidel olid alati kaasa vitsad. Käidi ringi mardiperena (mardiema, mardiisa ja mardilapsed). Viia läbi Mardirituaal. Visati tuppa viljaõnne.
imetama ja keelega lakkuma, et kassipojad haigeks ei jääks ja et nad oleksid puhtad. Kui väikesed kassipojad juba näevad, siis tahavad nad mängida asjadega nagu väikesed lapsed. Peamiselt mängivad kassipojad lõngakeraga. Noored kassid on kiiremad kui vanemad. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.2 Metskass Metskassid on suuremad kui kodukassid. Nende suurus on keskmiselt natuke alla 1 meetri ja nad kaaluvad 5-11 kilogrammi. Nende kasukas on väga tihe, et talvel külma ilma üle elada. Metskasse ei ole põhjapoolsetes maades, muidu on neid üle Euroopa. Metskass elab tihedates lehtpuumetsades. Ta sööb hiiri, jänesepoegi või linde, kuigi tal on raskem saada viimaseid kahte kätte. Ta käib jahil tavaliselt öösel. Oma onni ehitab ta tavaliselt puuõõnde, aga ta võib ka endale võeta rebase või mägra poolt maha jäetud uru. Metskassil sünnivad umbes 2-4 poega, kes kaaluvad umbes 40 grammi
Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua, kuni see neid kuidagi ei häirinud. Kurja ärahoidmiseks tuli haldjatele ohverdada, lepitada. Rahvasuus on tuntud erinevad haldjad, kuid üks tuntumaid on metsahaldjas, keda kujutati vanamehena, kel kasetohust müts peas, samblasarnane habe ees, samblane kasukas seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid. Igal perel ja vahel ka küla peale oli oma Uku vakk, kuhu ohverdati kõigist töödest- tegemistest, söögikordadest, pühadest tükikesi.
Rõõmsalt ojakene voolab, Päevad pikemad ja valged, taevas päike paistab soojalt. vulisevad ojas veed. Kõikjal linnulaul ja vulin. Taandumas on külmad karged, Nõnda kevad meile tuli! hoiupaika pandud reed. Kevad Suusad - kelgud pakitud Kevad see on ilus sõna, ning kasukas kaob nagist. sellel sõnal ilus kõla. Olgu kevad kiidetud, Kevad sooja ilma toob, on päiksest kõigil abi. lindudel ta pesa koob. Paranemas meel ja jume, Suured sallid nurka jäävad, rohetama hakkab maa. käes on päikselised päevad. Soojus taandab viimse lume, Kevad tuli tagasi,
PÕDER ÜLDISELOOMUSTUS Põder on Eesti suurim sõraline. Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam. Ta võib kasvada üle 2 m kõrguseks ja kuni 3 m pikkuseks. Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne- sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4- 5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12-
november. Septembris saabuvad lapsed tagasi kooli, kus ootavad ees neid kallid õpetajad. Maapiirkondades käib hoogne kartulivõtt ja metsad on täis seenelisi. Sügisel muutuvad puude lehed värviliseks ja langevad puude okstelt maha. See meenutab kõigile, et suvi on möödas. Linnud kogunevad parvedesse ja valmistuvad lõunasse lendama. Tihti sajab vihma ja ilmad lähevad järjest külmemaks. TALV on kõige külmem aastaaeg. Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Maapinda katab lumine kasukas ja veekogusid jäine kate. Lapsed saavad hullata lumehangedes, ehitada lumemehi ja lumekindlusi. Saab suusatada ja uisutada, kuid vahetevahel on käre pakane ja esineb tihe lumesadu. Talv on ka aasta kõige pimedam aastaaeg. Talvel on inimesed ka tihti peale haiged, köhast ja nohust rääkimata. . , . , . , . - , . , . , - . . , . , . , , . . . , , . , . . ,
kosmiline kiirgus 20-40 mSv Maa radioaktiivsus 10-15 mSv radioaktiivne kaalium (K-409 kehas 6 mSv radioaktiivne süsinik kehas (C-14) 0,5-1 mSv Sv( siivert) ekvivalentne kiirgusdoos e. biodoos. Bioonika on teadus, mis uurib bioloogiliste objektide struktuuri ja protsesse, et kasutades modelleerimist luua uusi tehnoloogiaid ja materjale. Veealused rajatised : vesiämblik ja tuukrikell Jääkaru kasukas on soojuspüüdja. Jääkaru kasukas näib valge, sest karvad on seest õõnsad ja läbipaistvad. Kui sellistes kanalites leidub õhku, paistavad nad valged. Kui karva sees olevase silindrisse kiirgub valgus (soojus), siis kiired ei saa sealt enam väljuda. Tekib sisepeegeldumine ja kiired
Lucy Eyelesbarrow abi. Pr Elspeth McGillicuddy on pärit shopping expedition külastada tema vana sõber Jane Marple jõuludeks. Teel tema rong möödub teise rongi kulgeb paralleelselt teda. Siis pime ühes kambris lendab üles ja ta näeb meest seljaga tema kägistab naine. Ta teatab seda pilet koguja, kes ei usu teda. Saabudes Miss Marple suvila, ta ütleb kõik teda. Proua McGillicuddy kirjeldab naine, kellel blondid juuksed ja seljas kasukas. Ainult Miss Marple usub tema lugu ei ole tõendeid ülekohus. Esimene ülesanne on kindlaks teha, kus keha oleks peidetud. Võrdlus mõrvajahi rongiga ajakava ja kohaliku geograafia juhtima põhjendusega Rutherford Hall ainsa võimaliku asukoht: see on kaitstud ümbritseva kogukonna, raudtee toetub põhjustel, ja nii edasi. Lucy Eyelesbarrow, noor professionaalne majapidajanna ja tuttav Miss Marple, saadetakse salajane Rutherford Hall.
Libahunt ei olnud kui hunt ta oli tugevam kiirem targem ja mõtles paremini ehk loogilisemalt.Libahunt kui ka lumeinimene on ulme kirjandus.Sellest ei ole mingeid tõendeid et kunagi üldse midagi siukest olnud oleks.Inimestele ikka meeldib igast õudus jutte välja mõelda see oli kunagi ja on ka praegu tuues näiteks Locnessi koletise.Sellest on pilte kuid kindalt tõestust pole.Libahunt minu arvamus sellest oleks selline et, keegi nägi mingit karvast meest-arvatavasti kasukas metsas ringi liikumas ja sellest tingituna lasi ta jutu liikvele et nägi ,,libahunti" .Loomulikult on see vale ja sellega on rahvast hirmutatud.Libahunt on kindlasti müüt ja seda müüti röögitakse veel edasi põlvest-põlve ja see ei lõppe ennem kui rahvas selle unustab. Libahunt v6ib olla ka kreeka mütoloogiast pärit kus Herakles käis põrgu koeraga v6itmlemas kes oli 3 peaga ja v2ga v6imas, ka sellest v6ib olla see müüt alguse saanud kuid kes teab.
vee kristalliseerumine C. vee aurustumine D. konvektsioon vees 2. Kui kehad on omavahel kontaktis ning soojus kandub kehade kokkupuutepinnal ühelt kehalt teisele, siis sellist soojusülekannet nimetatakse A. soojusisolatsiooniks B. soojusjuhtivuseks C. konvektsiooniks D. soojuskiirguseks 3. Milline järgmisest loetelust on hea soojusjuht? A. kuld B. destilleeritud vesi C. puit D. lambanahast kasukas E. õhk 4. Fahrenheiti skaalat kasutatakse igapäevaelus üsna palju USA-s. Celsiuse skaalast Fahrenheiti skaalasse teisendamisel kasutatakse valemit ºF = ºC · + 32. Mis on valemi järgi arvutades jää sulamistemperatuur Fahrenheiti kraadides? A. -32º F B. 32º F C. 0º F D. 32 º F 5. Miks kosmoses ei esine vee keetmisel konvektsiooninähtust? A. puudub õhurõhk B. puudub õhk C. puudub raskusjõud D
1992. aasta märtsis tuli Saranskis kokku esimene Ersa ja Moksa Rahvaste Kongress 1993. aastal tekkisid eraldi ersa organisatsioonid Erzjan' Mastor ja Erzjava. 1994. aastal kuulutati Mordva ANSV vabariigiks. Uskumused Valdavaks usuks õigeusk Vähesel määral ka vanausulisi 20. sajandi lõpus levis ateism Mitmesugused uususundid Riietus Paksemad üleriided kalevist kuued ja kasukad Talvised rõivad seljalt kurrutatud lambanahksed kasukad Pildil: kasukas or, vatimantel nankakoos laia vööga gushak, jalas vildid tjoplõ Sügisene riietus: vatijopp pal'tok Tänapäeval ei kasutata enam traditsioonilist kodukootud üleriiet Ostetud või õmbleja juures tehtud mantel.
väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Hiidpandal on eesjäsemetel pöidlataoline luine jätke (nn. kuues varvas), mille abil saab toitu haarata. Panda sööb istudes. Välimus Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Panda häälitsus on lamba määgimise moodi, kuid ta oskab teha 11 erinevat häält erinevates situatsioonides. Paljunemine Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini. Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85-130 grammi raske. Ka värvuse poolest sarnaneb ta hiirele: tal on pehme valge karvkate, millel pole täiskasvanud
Huvitavaid mõtteid 1.Sa lõhnad nagu beebi sellepärast halltõbi sind piinabki, sa pead hakkama jooma siis ei kimbuta see tõbi sind enam kuna haised viina järgi. 2.Hans oli kohutavalt pettunud ning lausa meeleheitel, kuid suutis siiski märgata, et lumememm kõneleb sootuks teisiti kui ükski kratt, keda ta näinud oli. 3.Armastus teritab sule ning annab tiivad! 4.Kubjas Hans istus oma tare juures puupakul ning ajas juttu lumemehega. 5.Kõrtsmik ei pidanud karvases kasukas hirmunud härrat sugugi ahviks ja imestas väga, nähes, kuidas mingi sulane jõuka välimusega meest sedasi väntsutab ja togib. 6.Oli juba pime kui ta kohale jõudis. Rehepapp, kes lebas uksele kõige lähemal, kuulis lume kriuksumist tema sõrgade all, kui valge kits majast majja käis ning leidis oma hämmastuseks inimestest tühjad olevat. Rehepapp teadis, et varsti on tema ukse taga ja siis saab näha, kas tema kavalus vilja kandis või tuleb neil kõigil täna teise ilma kolida. 7
absoluutselt kõik tuttav. Kui inimene kassi autoga ära viib, leiab ta ka väga kaugelt tee oma vanasse koju. Kõige populaarsemad kassinimed EESTIS USAS · Miisu · Missy · Muhvin · Fluffy · Roosi · Tigger · Mustu/Musti · Pumpkin 1.2 METSKASS Metskass on suurem, kui kodukass. Metskassi pikkus on ligikaudu 1 meeter, kaal on 5 ja 11 kilogrammi vahel. Looma kasukas on väga tihe. Metskass puudub ainult põhjapoolsetes maades, muidu on teda üle terve Euroopa. Eelistatud elupaigaks on tal segametsatüüpi puistud, kuid elupaikade hävimine ja inimeste poolt metsade kasutamine vaba aja veetmise kohana on tõrjunud ta väheväärtuslikesse elupaikadesse näiteks okasmetsadesse, kaljustesse mägedesse, rabadele, põõsastikesse, soodesse ja rannikule. Metskass oskab hästi ronida. Oma pesa ehitab ta tavaliselt puuõõnde
Valge tiiger Jahipidamine Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne minutiga. Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini, enne kui teeb otsustava sööstu. Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Välimus Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Nad näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigritel on ümmargused pupillid...
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
Raha-kas õnnetus või õnnistus? Vanasti ei olnud raha, inimesed vahetasid omavahel kaupasid, et saada endale meelepäraseid asju. Peale raha kasutuselevõttu muutus lisaks maksmisvõimalustele midagi ka inimeste peas. Raha järgi hakati inimesi lahterdama rikasteks ja vaesteks, inimesi hakati hindama tema raha järgi, mitte enam tema iseloomu järgi. Paljude arust peitub rahas õnn, kuid kas see on ka tegelikult nii? 54 Ei ole mingi saladus, et noored naised abielluvad vanade meestega vaid raha pärast. Need ilusad tüdrukud ei mõista, kuidas nad lasevad elul raisku minna, olles koos inimesega, keda tegelikult ei armastata ning kellelt ta tahetakse ainult raha saada. Tulevased rikkurite abikaasad usuvad, et nad on midagi võitnud ning justkui teistele ära teinud, sest nemad arvavad, et uus teemantsõrmus või kasukas ongi kõik, mida õnnelikuks eluks tarvis läheb. Nad mõistavad alles liiga hilja, et teg...
kuningaga. Mulle on alati meeldinud suured ja võimsad loomad, kuigi ei leidu looma, keda ma ei armastaks oleks võimalik, oleks mul kodus loomaaed. Kahju ainult, et suuri kaslasi kodustada pole võimalik. 3 KASLASED Kes on kaslane? Kaslased asustavad kõiki mandreid, välja arvatud Austraalia ning Antarktika. Kõik kaslasd kuuluvad imetajate klassi ja neil on ilus, mõnel eriti kauni mustriga kasukas. Nad on väledad, eriti tugeva kehaehitusega osavad kütid ning tapjad, kes paistavad silma oma teravate meelte, kihvade ja küüniste poolest. Kaslased on hiiliva loomuga, taibukad, enamasti üksikult ja teiste pilgu alt varjatult elavad loomad. Kuigi nende suurus on vägagi erinev kodukassist hiiglasuure amuuri tiigrini, kuuluvad nad kõik kaslaste (Frelidae) sugukonda. Teisisõnu, nii metsikud kui ka kodustatud kaslased on üksteisega sarnased ning käituvad mitme suhtes ühtmoodi
Kui jahisaagid on head, siis söövad nad ainult rasva ja jätavad ülejäänud korjuse raipesööjatale, kaasaarvatud arktika rebastele, ronkadele ja noorematele karudele. Jääkarud on ka suurepärased ujujad nad võivad ujuda kuni 10 km/h. Vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Sukelduvad nad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit. Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee.
BAROKK Kunstiajalukku tuli kasutusele 17. saj sõna barokk (itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider; portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmelin...
Saarmas Saarmas on saleda kehaga kärplane. Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla
a. 6. Istusin kirjutuslaua taga vaikselt, mõtlikult ja süvenenult. 7. Munast koorusid kollased pisikesed armsad tibud. 8. Kadripäev on neljapäeval, 25. novembril. 9. Öhtul, öösel ja varahommikulgi kostis naabrite juurest kõva muusikat. 10. Talvel Otepääl suusatamas murdsin käeluu. 11. Peole lähen uute ilusate riietega. 12. Mõtlesime, kas osta elutuppa ümmargune, ovaalne või nelinurkne laud. 13. Mu sõber elab Tallinnas, Lasnamäel , Läänemere teel. 14. Emal on uus pikk soe kasukas. 5. Lõpeta laused kord sama-, kord eriliigilis(t)e määrus(t)ega. 1. Viimane võistlus toimus Tallinnas, Mustemäel. ............................................. Viimane võistlus toimus Tallinnas kell kolm ............................................ 2. Minu sünnipäev on laupäeval, 2. novembril ................................................ Minu sünnipäev on laupäeval kell kolm ................................................. 3
joomata olla. Kõrbetes on kaamel peamine liikumis vahend.Inimesed saavad temalt villa, nahka, liha ja piima. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Lähistroopilised loodusvööndid PANDA Pandad veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad Sõna panda tuleneb sõnast bambusesööja. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Sündides näeb panda välja nagu väike rott või hiir Ekvatoriaalsed loodusvööndid GORILLA Gorillad elavad Kesk-Aafrika troopilistes ja subtroopilistes metsades. Nad on herbovoorid, toituvad puuviljadest, lehtedest ja idudest. Mägigorillad on tõsises hävimisohus. Vabas looduses
Mets on kooslus, kus puud Mets katab peaaegu et pool Neis kohtades, mis vahel vee määravad üksteise ja teiste Eesti pinnast. Eesti on alla jäävad suudavad ainult organismide elutingimusi. metsarikas maa. Suurem osa kasvada puudest sanglepad, Metsapuu on kitsama võraga Eesti metsast on okas- ja neid metsi ja sihvakama tüvega. segametsad. Eestist N pool nim.Lodumetsadeks Üksikult kasvavad puud on peamiselt Madalatel maadel, mis on aga laia võraga, sest lagedal okasmetsad(peamised puud: pidevalt niisked, kasvavad saavad ka alumised otsad mänd&kuusk). Lehtmetsa kidurate mändide v piisavalt valgust. peamised puud on kask,lepp kaskedega soometsad ja Kõnekäänd metsa kohta: ja haab. Seal kus kasvavad paljudes soodes ei saa mets mets on vaese mehe nii okas-ja lehtpuud nim. üldse kasva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
