Prantsusmaal- üleriiklikud generaalstaadid, etats generaux Bretagnes, Burgundias, Provance’s ja Languedocis- seisuslikud esindused, etats provinciaux Inglismaal- parliament Hispaanias ja Portugalis- cortes Sitsiilias- parlamento Skandinaavias- riksdag Vabariiklik riigikorraldus varauusaegses Euroopas. Absolutistlik riigikorf ei kujunenud Euroopa vabariikides, samuti Poolas. Pürenee poolsaare riigid enne Hispaania ühendamist. 1. Portugal 2. Kastiilia (suurim) 3. Aragon (Kataloonia, Valencia ja Aragon ise + mõlema Sitsiilia kuningriik) 4. Granada (Hisp.lõuna osas, 1492 ühines Hispaaniaga) 5. Andorra (Pürenee mäestikus) Habsburgide pärusvalduste kasv varauusaja alguses (sh Senlis’ leping), nende jagunemine pärast Karl V troonist loobumist. Habsburgide valdused pärast Hispaania pärilussõda. Habsburgide valduste kasvu varauusaja alguses tingis paljuski juhuste kokkulangevus
Veel enne türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult
teos tervikuna lõpeb ka sellega. Kuna maise armastuse katsed äpardusid, võis viidata see sellele, et vaimne armastus on olulisem. Karjanaiste laulud- serranilla. 14. sajandi Hispaania suurimad kirjanikud: Juan Manuel, Juan Ruiz. 15. sajand Hispaania kirjanduses Kaks tähtsamat luuletajat sel ajal. Marques de Santillana ja Jorge Manrique 15. sajand oli üsna otsustav enne Hispaania ühendamist. Ühendamine oli 1478.aastal (Aragoonia ja Kastiilia ühendati) Enne seda olid tugevad pinged ja vastuolud. Santillana kuulus aadlisuguvõssa. 15.sajandi esimese poole kirjanik eelkõige. Tugevalt humanistlike huvidega, tunneb huvi antiigi vastu ja saab sealt mõjutusi. Tugevad antiigi mõjutused hakkavad tulema Itaaliast ka Hispaaniasse. Kellelegi läkitatud kirjas räägib ta poeetilistest stiilidest. Räägib ülevast (antiik), keskmisest (omakeelne luule, mis jäljendab antiigi eeskujusid) ja madalast (rahvalik luule) luulest. Tuleb
"Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religiooni argument: kristianiseerimine. 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · tsivilisatsiooni argument 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Vaidlus barbarite üle: las Casas: · 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi) 1243- 54: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks · Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend"
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
võita kirikule äsjaavastatud rahvad · Tsiviliseerimise argument: rahvaste päästmine, religioosne kohusetunne; inimohver kui barbaarne türannia; tsiviliseerimisprotsess: moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse) 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: las Casas vs Sepulveda, ent tulemust polnud.
TARTU ÜLIKOOL CONSTITUTIO CRIMINALIS CAROLINA 1532 ANALÜÜS Kirjalik kodutöö Juhendaja 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Allika analüüs.......................................................................................................................... 4 1.1Allika liik........................................................................................................................... 4 1.2CCC liigendus....................................................................................................................4 1.3Keel...................
Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud
Ajaloo arvestuse kordamisküsimuste vastused 1. VANAAEG 1.1. Vana-Kreeka polis Kreeka linnriik demokraatia riigikord, kus võim on kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes koondunud rahva kätte. (Ateena) sai faalanks lahingurivi, kus inimesed osaleda riigi valitsemises ja riigikaitses. (15- seisavad üksteise taga, neil on kilbid ja odad 20% linna rahvast) kaitseks ees. agoraa linna keskväljak, mida kasutati nii hellen kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) ...
institutsioneeritud riikideks. Tänu rahvusriikide loomisele tugevneb kuningavõim seisuste esinduse ja kiriku arvelt. Valitseja omab tähelepanu riikluse kandjana, aga tema kõrval on palju võimuinstitutsioone. Valitsemine bürokratiseerub järkjärgult, mis puudutab kõigepealt maksu ja sõjaväekorraldust. Hispaania ühisriigi kujunemine Pürenee poolsaarel Fernando II ja Isabeli ajal Kastiilia ja Aragoni liitimisel kujunenud Hispaania ühisriik. 1) portugal ja Kastiilia moodustasid selle keskosa 2) ida pool asus Aragon 3) lisaks Granada, mis oli 1492. aastani mauride riik 4) Navarra, mille valitsejad saavad Prantsusmaa valitsejateks 5) Lisaks Andorra, mis kuulub pigem Hispaania poolele. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist Stockholmi veresauna nime all ajalukku
- 14. sajandi Põhja-Itaalia linnriikides (Milaano,Toskaana,Veneetsia) Milaano hertsog Francesco I Sforza (1401 1466) esimesed püsivad saatkonnad Põhja Itaalias, et tasakaalustada diplomaatia abil Prantsusmaa sõjalis-poliitilisi ambitsioone. Diplomaatiliste esindajate volikiri ja selle esitamine vastuvõtva riigi valitsejale. 1455- Milaano saadab oma püsiesindaja Prantsusmaa õukonna juurde. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu 1487 - Aragoonia ja Kastiilia (Hispaania) saadavad saadiku Inglise õukonna juurde. 16. sajandi lõpuks muutub püsivate esindajate vahetamine normiks, v.a.nt. Püha Rooma keiser. Burgundia hertsog Philippe Hea (1396 1467) ajal kehtestatakse Burgundia õukonnas rangealluvusjärjekord ning tseremooniad. Varauusaegsete territoriaalriikide kujunemise ja keskvõimu tugevnemisega ühtlustatakse nii diplomaatias kui protokollis ja etiketis kehtinud reegleid. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
saavutasid alul edu, sunniti nad lõpuks taanduma - 1453 Bordeux’ rahu. Louis XI (Valois’de dünastia) ajal hakkas Prantsusmaal kujunema ühtne riik. 1477 purustas Louis XI Burgundia (Charles Südi) ja allutas Provence’i. Chrales VIII liitis Bretagne’i. 15 sajandi lõpus 16 alul hakkas kujunema absolutistlik Prantsuse riik. Hispaania Hispaania riik kujunes välja rekonkista (alade tagasivallutamine islamiusulistelt mauridelt) käigus. Alul palju pisiriike. 11. saj tugevnesid Kastiilia ja Aragoni kuningriid. 1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia ühendamise teel – Isabel I (Kastiilia) ja 22 Fernando II (Aragon) abiellusid. Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas Kolumbus Ameerika – algas Hispaania õitseaeg. 3. Itaalia renessanss: stato teke ja jõudude tasakaal
Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine. 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel. Religiooni argument: Kristianiseerimine. 1493 bulla: "donatsiooni" eesmärgiks kristliku misjoni vajadus. Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad. Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad. Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsus -> tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele. Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: EI 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV 1243-54: paganlus pole
Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja tagasihoidlik. Henry VIII abielu (aastast 1533) Annega, nagu ka viimase hukkamine, oli osa keerulisest Inglise reformatsioonist. Anne ise oli tuline kirikureformide pooldaja. Tem...
Atlandi maade üle. - Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne Mehhiko rahvaste päästmine. Tsiviliseerimisprotsess: abielukombed (polügaamia), mehed sunniti kandma pükse. 4) Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse koloniastsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5) Francisco de Vitoria õigustus vallutusele - loomulik reisimine ja kommunikatsioon
tunnistamise andmisel ühtsed reeglid, siis võis sellegipoolest teatud inimesi teatud juhtudel nende rahvuse tõttu tunnistajatena välistada. Ent samas võis kohtumõistmises valitseda laiaulatuslik dualism, mille puhul iga rahva tarvis oli olemas oma eriline ja paralleelne kohtusüsteem ning õiguskoodeks. (Toledo linn, seal kehtis kolm erinevat õigusmõistmissüsteemi linnas elavate kristlaste kolme peamise etnilise grupi jaoks, mozaraablastele, kastiillastele ja frankidele. Kastiilia kuninga Alfonso I õigusürikud) Iirimaa näide * kõige äärmuslikum näide õiguslikust diskrimineerimisest Euroopa koloniseeritud perifeerias võib leida Iirimaalt. _ seal praktiseeriti üsna ebatavalist laadi juriidilist dualismi. * iirlane oli üldist arvamist mööda mittevaba ja ei saanud oma maale pärimisõigust rakendada_ iirlaste õigus testamenti teha oli piiratud _ ,,Inglase ja iirlase tapmise eest peavad olema erinevad karistused". Õiguse eripalgelisus ja ühtsus
Gertrud 1. ,,Laul minu Cidist" Cid on isand hispaania keeles Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid =Suri 1099 Hispaania eepos on ajaloolisem Teema on võitlus mauridega =Tungisid 711. aastal sisse ja vallutasid suure osa Pürenee poolsaarest =Rekonkista ehk tagasivallutamine 700. aastatel Kangelaseks rüütel Rodrigo Diaz de Nivar ehk Cid =Nime Cid andsid talle maurid Lugu =Rüütel satub valekaebuse tõttu Kastiilia kuninga vaenu alla =Kuulutatakse lindpriiks, peab maalt lahkuma =Temaga läheb pere ja väike grupp ustavaid vasalle =Jätkab võitlust mauride vastu =Grupp suureneb, rüütlid, võidetud maurid =Cid vallutab Valencia, oma kantsi =Kuningas lepib Cidiga, soosingu märgiks paneb Cidi tütred printsidele mehele =Mehed seisuseuhked, ei tunnista Cidi tütreid
Juriidiline argument: paavst annetas indiaalaste maa hispaanlastele. Religioosne argument: ristiusu levitamine. Tsivilisatsiooni argument: paganluse väljajuurutamine inimestest. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: 300aastat kanoonilist õigust paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks(paavst Innocentius V). indiaalnased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlaste põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: indiaanlased on ,,homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele Loomulik reisimine ja kommunikatsioon
peremeeste all. 6. mai "Lazarillo de Torres", Hispaania (ja ka Euroopa) esimene kelmiromaan. Paroodiline eesmärk on sees. Peategelane ei ole mitte rüütle, vaid tugevas kontrastis kuulub ühiskonna madalamatesse kihtidesse. Kelmi rollis on (peategelane) mõne peremehe teener. Kriitiline vaade ühiskonnale, satiiriline, tuuakse esile puudusi ühiskonnas. Kelmirmaani zanr jätkub barokkajastul. Avati tee ühiskonnakriitilisele romaanile. Tegevus areneb Kastiilia põhjaosas (Hispaania keskel). Teises episoodis läheb ta tööle ühe preestri juurde tööle, kes on paraku väha ihne ja nälutab Lazarillot. Tema aga laseb kopeerida toidukirstu võtme . Aga preester ikka leiab ta ja peksab teda. Võitlus leiva pärast. 3.peatükk läheb ta aadli perre, kuid tal ei ole endalgi palukestki süüa, ainult tünn veega. (Alamaadlik tal on küll aadli tiitel, kuid tal ei ole vara. Oma autunde ohver
3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2
Aastal 1153 rajati Nidarosi peapiiskopkond. Kuningas Håkon Håkonsson suutis pärast mõningaid segadusi Norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma võimu laiendada. Hansa Liiduga sõlmiti leping. Alates 1236. aastast olid Bergenis alalised esindused. Norra põhjapiiri (Finnmargi) piiritülid Aleksander Nevskigalahendati 1252 lepinguga. Kindlustati liitu Rootsiga. Head suhted olid ka Saksa-Rooma keisri Friedrich II-ga ja Kastiilia kuninga Alfonsoga. Kuningas leppis ära varem sageli kuningale vastu seisnud kirikuga, kusjuures kuningale jäid olulised õigused kuninga üle. Peale selle vallutas Norra Gröönimaa ja valmistati ette Islandi võtmine Norra võimu alla 1262–1263. 13. sajandi lõpus tegi kirik kõik, et oma positsiooni kuninga suhtes tugevdada. Tüli lõppes kokkuleppega, millega kiriku sõltuvus kuningast vähenes (1283). Norra katsed Hansa
Cervantes ei olnud mingi "metsik geenius", vaid oma aega ja selle kultuuri sügavalt tunnetav looja. Poeemi 4. peatüki algusesse mahutab Cervantes hinnanguid omaenda loomele. Mõte "Don Quijote" püsivusest läbi "kõigi aegade" vastandub siin selgesti tagasihoidlikumatele, eelkõige oma "ajaga" seotud taotlustele näidendeis. "Õpetlike novellide" iseloomustuses säilib mitmemõttelisus. Cervantes ütleb nimelt, et neis "avas ta kastiilia keelele tee ehtsa hulluse (arutuse) näitamiseks". Kohe seejärel lisab ta, et kujutluselt ületab ta paljusid teisi ning et vaid kujutlusjõud suudab kirjanikku kuulsusesse tõsta. Veel kord rõhutab ta oma armastust luule vastu ja seda, et kunagi pole ta sulge paberile pannud eesmärgiga kedagi laimata või pilgata. Cervantese poeetika ei piirdu muidugi mitte Kalliope lauluga "Galateast" või "Teekonnaga Parnassile". Kõigis tema teostes kohtab ridamisi arutlusi kirjandusest,
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
· Kristianiseerimine. 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus kristlust peab viima teistesse maadesse ja seega pandi kohustus hispaanlaste peale. · Kontekst: 1492 reconquista lõpp Hispaania vallutati mauride käest tagasi. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil olid kaasas ka mungad, kes pidid kristlust maailmas laiemalt levitama · Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad Ameerika vallutus: tsivilisatsiooni argument · Barbaarsus tsiviliseerimine · Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine · Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele · Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. Hispaania impeeriumi ideoloogilised probleemid · 2 laadi ideoloogilised probleemid:
tubaka, kalkuni, maisi, kartuli ja palju muud. Kolumbus tegi Ameerikasse neli reisi, millest kolm esimest olid edukad, ning sellega saavutas ta endale suure tunnustuse. Esimene reis: 11.oktoober 1492. aasta. Kuskil Bahama saarte (loomulikult siis neid saari veel nii ei nimetatud ja Euroopas üldse ei tuntud) läheduses oli kolm väikest purjelaeva. Laevad olid lahkunud veidi enam kui kaks kuud tagasi (lahkuti 3. augustil 1492 kolme karavelliga: Santa María, Pinta, Niña) Kastiilia ja Aragoni Ühendatud Kuningriigist. Meresõit Kanaari saarteni oli kestnud kuus päeva. 6. septembril oli uuesti teele asutud. Kiired purjekad tegid 60 league'i¹, seega 150 miili päevas, ja kui kümne päeva pärast ilmus merepinnale hulk rohututte ja rohi paistis värskena, siis arvasid meremehed, et varsti on maa. (Varsavski 1982:9). 19 Paraku maad ei olnud. Ja kust see võiski saada Sargasso merre. Selles ookeani
Ära kuulatakse mõlemad pooled ka kohtus. · Dünaamiline pilt autor liigub kiirelt ühest kohast teise. · Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus. Selle teose motiivid kandusid renessansikirjandusse. "Laul minu Cidist" · (El) Cid isand. · Peegeldab ajalugu tõetruumalt kui "Rolandi laul". Cid suri aastal 1099, teos loodi kiiremini kui "Rolandi laul" peale peakangelase elu. · Sündmused enamuses ajaloos kinnitust leidnud: Kastiilia kuninga alluvuses olnud sangar Rodrigo Diaz de Vivari (Cidi) vastuolu kuningaga, tema väljasaatmine Kastiiliast, tema võidud lahingutes nii mauride kui kristlastega; äraleppimine kuningaga. · Üleloomulikkuseni teos eriti ei küündi (v.a. seik Cidi tütarde abikaasade argus seoses lõvi puurist välja pääsemisega) · Autor näib teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega.
· Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. 4. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: · Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned: Varauusaegset Ida-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. 1
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
Kuid mida teha rahvastega, kes teistel maadel elavad? Otsustati, et tuleb tagada võimalik rahumeelne alistumine indiaanlaste poolt, sest juriidiliselt kuuluvad need maad tegelikult Hispaaniale. Miks paavst võib teiste maid annetada? Kristianiseerumise argument. Religiooni argument : uutes maades levitada kristlust. 1493 aasta bulla kirstliku misjoni vajadus. 1492 rekonkista lõpp, selles nähti algust kogu maailma kristianiseerumises. Cortes : Kastiilia on jumala poolt välja valitud rahvas, kes peab kristlust levitama üle maailma. Tsivilisatsiooni argument : juurida välja patune elu, jumalike loomuseduste vastu eksimine (nt tseremoniaalne inimohverdus). Keelustati polügaamia. Ametlik argumentatsioon : õiglus+religioon+tsivilisatsioon. Hispaania impeeriumi ideoloogilised probleemid : kas paganate ja barbarite vägivaldne alistamine on õigustatud? Munk las Casas oli indiaanlaste alistamise suhtes kriitiline
rünnakuid, aga siis asub Euroopa ise pealetungile. Lääne-Euroopalik feodaaltsivilisatsioon asub laienema. Võib välja tuua kolm suunda: · EDELA SUUND Suund Pürenee poolsaarele. Eesmärk oli Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest. See kannatab nimetust rekonkista. Pürenee poolsaar oli araablaste poolt hõivatud juba 711, aga paari sajandi vältel oli tegemist olukorraga, kus põhjaosas väikesel alal paiknesid mõned kristlikud kuningriigid. 1085 vallutati Kastiilia kuningriigi poolt Toledo linn. Alates sellest sündmusest oli tegemist araablaste taandumisega. Kristlikud kuningriigid tungisid araablastele peale. Rekonkista lõppes, siis kui vallutati viimane araablaste tugipunkt Granada, 1402. · IDA-KIRDE SUUND Elbe jõest ida pool asuvate lääneslaavi alade vallutamist. Miks see oli oluline? Rahvaarv riigis sees kasvas, seega oli vaja vabad lääneslaavi maad endale võtta. Neid rahvaid taheti ka ristida, sest nad olid paganad
Araablased, kes tungisid Euroopasse võtsid üle ristiusu ja neid hakati nimetama maurideks. Nad rajasid Hispaaniasse lordola Kalifaadi, mis oli selle aja Euroopa kõige arenenum riik. Kristlastele jäi Hispaania põhjaosa, kust alustati ka araablastele kaotatud alade tagasivallutamist ehk reconquistat. Esimene võit saavutati 1262. aastal, kui vallutati Portugal ja sellest tekkis iseseisev riik. Reconquista käigus tugevnevad kaks Põhja-Hispaania väikeriiki: Kastiilia ja Aragoni riik, mille valitsejad Fernando ja Isabelle abielluvad. Seda loetakse Hispaania riig alguseks. Samal ajal hoogustub üle Euroopa inkvisitsioon, mis on eriti julm Hispaanias. 1492. aastal vallutati tagasi viimane mauride tugipunkt Granada, mis tähistab reconquista lõppu. Samal aastal avastatakse ka Ameerika. Reconquista lõppedes jäi suur osa Hispaania rüütlitest ehk hidalgodest tegevuseta. Kaubitsemine ja põlluharimine polnud nende arvates seisusekohane. Seetõttu
I poolel). Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). Saksamaal: Säilis killustatus. Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: 1453 vallutati Konstantinoopol Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. Poola:
I poolel). Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). Saksamaal: Säilis killustatus. Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: 1453 vallutati Konstantinoopol Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. Poola:
I poolel). Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). Saksamaal: Säilis killustatus. Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tšehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: 1453 vallutati Konstantinoopol Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. Poola:
- Rene Decartes (s.1650): · Uusaja filosoofia rajaja -Analüütiline meetod, autoriteetidest vabanemine: ,,Cogito,ergo,sum": Mõtlen , järelikult olen. - Matemaatik:analüütiline geomeetria - Loodusteadlane - Jesuiitide kasvandik, elas Hollandis, suri Rootsis. Hispaania Varauusaja alguse suurriik. - Kelle võim devalveerub 17.saj. Vajadus ühendab konsolideerida! · Hispaania riigi kujunemine: Kat. valitsejate kastiilia Isabelli ja Aragoni Fernando II abielu (1469) Kuningavõimu tugevdamine · Rekonkista (Tagasivallutamine) võit (Granada 1492): Ristitud vs Araablased (711-...) · Inkvisitsioon! Hispaaniast saab fanaatiliselt religioosne maa, kus töö tegemist peetakse ristitutele ebaväärikaks tegevuseks! · Keskaja esindusnõukogude hääbumine. - 16.saj. Hispaania mood (riietuses) ja etikett valitseb Euroopa õukondades (eeskuju burgundiast)
Inglismaal pani tugeva aluse Hendri Thuudar (1485-1509) Sotimaa oli isesisev ja ei kuulunud Inglismaa kooseisu Karl V on troonil 1519-1556 - Habspurgide võimu tipp Liideti endaga Hispaania, Madal maad ja Pöönimaa vend Ferdi haldas Saksamaad ja Austriat Karl V ei suutnus liita killustatud Euroopat Hispaania - 16 sajandi kõige võimsam riik, talle kuuluvad Hispaania õukond asus pikka aega Vahemere äärses alas, Partseloonas Kujunes Kastiilia ja Aragoni alusel, abielu läbi Iseseisvaks jäi Protugal Türgi impeerium - Euroopa Lähis ida ja vahemere kõige võimsam riik 3.Vene impeerium 19. sajandil 19. Saj algul kujutas Venemaa endast hiigelsuurt kontinentaalriiki, mille valdused ulatusid Ida-Euroopasse , Põhja-Aasiasse ja Põhja-Ameerikasse. Venemaal elas 10% maailma rahvastikust. Impeeriumi keskseks osaks nn Suur-Venemaa, läänest liitusid kubermangud ukrainlaste ja valgevenelastega.
Aadamaast ja väidet, et need alad kuulusid õiguspäraselt hispaanlastele, sest need olid paavsti kingituseks. Dokument loeti ette Mehhiko vallutamisel. Kuidas õigustasid seda, et paavst võib teiste maid annetada? Siit tuleb: 2. Religiooni argument: uutes maades tuleb levitada kristlust. 1493. aasta paavsti bulla ütles otsesõnu, et annetuse eesmärk on vajadus teha kirstliku misjoni ja sellega pandi hispaanlastele kohustus seda teha. Cortes'i õigustus misjonile oli, et Kastiilia on jumala poolt välja valitud rahvas, kes peab kristlust levitama üle maailma. 3. Tsivilisatsiooni argument: Vajadus barbaarset kultuuri tsiviliseerida. Juurida välja patune elu, jumalike loomuseaduste vastu eksimine (nt tseremoniaalne inimohverdus). Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 59. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Munk las Casas oli indiaanlaste alistamise suhtes kriitiline. Paavst Innocentius IV (13. saj), kes
,,Rolandi laul" paneb alguse prantsuse rahvuskirjandusele. Motiivid kandusid renessansikirjandusse. See on kirjutatud assonantsriimis, mis ühendab eri pikkusega värsisarju ehk tiraade. Hispaanlaste kangelaslaul ,,Laul minu Cidist" räägib isand Cidist. Laul peegeldab ajalugu tõetruumalt kui ,,Rolandi laul", sest Cid suri vähem aega varem kui Roland võrreldes ,,Rolandi laulu" kirjutamise ajaga. Sündmused on enamasti ajaloos kinnitust leidnud: nt Kastiilia kuninga alluvuses oli tõesti Rodrigo Diaz de Vivari ehk Cid ning ta oli kuningaga vastuolus ja saadeti Kastiiliast välja, tema võidud mauride ja kristlaste vastu ning äraleppimine kuningaga on tõesed. Laul ei küündi üleloomulikkuseni. Autor näitab teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega. Cidi jaoks on sõda mauride vastu raske töö ja leivateenimine, mitte pühamissioon (,,Rolandi laul"). Laulus vähe heroilist paatost. Tegelased vähe psühhologiseeritud
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isik...
põhjas. Seal alustati rekonkistat – maa vabastamist uskmatutest. Samm-sammu haaval see õnnestus. Temaatika: 1. võitlus mauride vastu 2. feodaaltülid 3. kohalik poliitiline võitlus „Laul minu Cidist“ – kõige tuntum. Võrreldes „Rolandi lauluga“ palju ajalootruum. 10 Ajalooline taust: Cid on päriselt elanud inimene, Rodrigo Diaz de Vivar, kes elas 11. sajandil. Ta oli Kastiilia kõrgaadlik, kuningas Sancho II väeülem, ent Sancho II surma järel sai troonile Alfonso VI, kelle sõprade mõjutusel Cid maapakku saadetakse. Mõne aja jooksul kogub Cid endale väe ja läheb mauride vastu võitlema. Vabastab Valencia. Seega Alfonso tahab leppida, Cid on ju end tõestanud. Cid võitleb almoraviididega (äärmusislamistid). Cid võitis, räägitakse, et tema 3000 ratsanikku võitsid 150 000 almoraviidi. Lugu lõppeb Cidi ootamatu surmaga
Ei puudunud midagi, isegi mitte köis, mis graatsiliselt põikpuu küljes kõlkus. «Mis nad õieti teha tahavad?» mõtles Gringoire pisut rahutult. Samal silmapilgul kuulis ta kuljuste kõlinat ja see peletas ta hirmu minema -- see oli mannekeen köis kaelas, keda santlaagrid võlla tõmbasid, mingi hernehirmutis punases riides ja pealegi nii täis õmmeldud igasugu kõrinaid, kuljuseid ja kellukesi, et nendega oleks võidud kolmkümmend kastiilia hobueeslit varustada. Kuni köis kiikus, tilisesid need tuhat kuljust, siis aga vaikisid nad vähehaaval, ja kui mannekeen pendli-seaduse kohaselt, mis vesikella ja liivakella juba kõrvaldanud, lõpuks seisma jäi, polnud enam ühtki tilinat kuulda. Clopin näitas Gringoire'ile käega vana pingitükki, mis mannekeeni alla oli pandud: «Roni sinna otsa!» «Kurat võtku!» protesteeris Gringoire. «Ma võin kaela 85 murda
jätmise pärast, kuid naine vastas: ,,Mu väike poeg, ära ole nii kurb ja kartlik. Kas ma pole siis see, kes on su Ema? Kas sa ei ole mitte minu varjamise ja kaitse all? Su onu ei sure seekord. Just nüüd sellel hetkel saab ta jälle terveks. Sul pole põhjust nüüd täita oma käskjalakohuseid ja sa saad rahulikult mulle kuuletuda. Mine üles mäele, lõika seal kasvavaid lilli ja too need mulle." Juan läks siis üles mäele ja leidis sealt ,,kastest niiskete õielehtedega" kastiilia roosid. Ta oli väga hämmeldunud, sest künka otsas ei kasva mitte ühtegi lille seda veel eriti detsembri keskel. Juan lõikas lilled lahti ja pani need oma pikka indiaanikeepi ehk tilmasse, et kaitsta lilli külma eest. Taas kord läks ta ilmutise juurde. Naine paigutas keebi sees olevaid lilli. Ta sidus mehele tilma alumised nurgad kaela taha nii et ükski roos ei saanud enam maha pudeneda. Ilmutis käskis Juanile, et antud märki ei tohi mitte keegi teine näha peale piiskopi ja ta endi
jätmise pärast, kuid naine vastas: ,,Mu väike poeg, ära ole nii kurb ja kartlik. Kas ma pole siis see, kes on su Ema? Kas sa ei ole mitte minu varjamise ja kaitse all? Su onu ei sure seekord. Just nüüd sellel hetkel saab ta jälle terveks. Sul pole põhjust nüüd täita oma käskjalakohuseid ja sa saad rahulikult mulle kuuletuda. Mine üles mäele, lõika seal kasvavaid lilli ja too need mulle." Juan läks siis üles mäele ja leidis sealt ,,kastest niiskete õielehtedega" kastiilia roosid. Ta oli väga hämmeldunud, sest künka otsas ei kasva mitte ühtegi lille seda veel eriti detsembri keskel. Juan lõikas lilled lahti ja pani need oma pikka indiaanikeepi ehk tilmasse, et kaitsta lilli külma eest. Taas kord läks ta ilmutise juurde. Naine paigutas keebi sees olevaid lilli. Ta sidus mehele tilma alumised nurgad kaela taha nii et ükski roos ei saanud enam maha pudeneda. Ilmutis käskis Juanile, et antud märki ei tohi mitte keegi teine näha peale piiskopi ja ta endi
jätmise pärast, kuid naine vastas: „Mu väike poeg, ära ole nii kurb ja kartlik. Kas ma pole siis see, kes on su Ema? Kas sa ei ole mitte minu varjamise ja kaitse all? Su onu ei sure seekord. Just nüüd sellel hetkel saab ta jälle terveks. Sul pole põhjust nüüd täita oma käskjalakohuseid ja sa saad rahulikult mulle kuuletuda. Mine üles mäele, lõika seal kasvavaid lilli ja too need mulle.“ Juan läks siis üles mäele ja leidis sealt „kastest niiskete õielehtedega“ kastiilia roosid. Ta oli väga hämmeldunud, sest künka otsas ei kasva mitte ühtegi lille – seda veel eriti detsembri keskel. Juan lõikas lilled lahti ja pani need oma pikka indiaanikeepi ehk tilmasse, et kaitsta lilli külma eest. Taas kord läks ta ilmutise juurde. Naine paigutas keebi sees olevaid lilli. Ta sidus mehele tilma alumised nurgad kaela taha nii et ükski roos ei saanud enam maha pudeneda. Ilmutis käskis Juanile, et antud märki ei tohi mitte keegi teine näha peale piiskopi ja ta endi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
