kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9 · Haridus lk 9 · Kasutatud materjal lk 11 2 < Hispaania lipp Hispaania kaart > Sissejuhatus. Hispaania on võrratu suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja töö...
ning Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peekri langemise eest. Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja heroiline, ülev tõsidus. "Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. LAUL MINU CIDIST 12.sajandist pärinev hispaania kangelaseepos. 711. aastal allutasid maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid oli Hispaania tagasivallutamise tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. "Laul minu Cidist" on saanud hispaania rahvuseeposeks. NIBELUNGIDE LAUL Keskaja saksa kirjanduse kuulsaim mälestusmärk, koostatud 13.sajandi alguses. Esiplaanile tõusevad tegelaste isiklikud probleemid. Euroopa kangelaslugudes kõige traagilisem. Esimene trükki jõudnud keskaegne eepos, ilmudes 1757. aastal.
Pärnu 2011 SISUKORD Üldandmed ja rahvastik Loodusvarad Majandus ja välismajanduse sidemed Kokkuvõte Kasutatud materjalid · Üldandmed Hispaaniast Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. · Hispaania Rahvastik Hispaania rahvastikust kolmveerandi
oli kerge kolme mastiga kiire laev. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas. Tema isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa. Tal oli kolm venda - Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo ning kaks poega Diego ja Fernando. Usult oli ta Rooma katoliiklane. Ta oli juudi päritolu maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia ehk Hispaania lipu all Altlandi ookeani ning jõudis Ameerikasse. Ta suri 20. mail 1506. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati 1541. aastal Kolumbuse poja Diego lesel transportida äia ja mehe põrm ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego.
Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristbal Colnja portugali keeles Cristvo Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem
Suurimad linnad Compostela. 788. aastal läks Karl Suur esimesele sõjaretkele mauride vastu, kuid ei jõudnud sellega kuigi kaugele. Pürenee poolsaare ja Lõuna- Prantsusmaa oli keskajal aastatel 711-1492 moslemite võimu all. Kuni 1492 katoliiklik kuningapaar Granada vallutas. 5) HISPAANIA ÜHINEMISPROTSESS 1469. aastal abiellus Aragoni kuningas ja Aragoni krooni alade valitseja Fernando II Kastiilia Isabeliga. Nende abielu oli dünaamiline unioon, millest sai Hispaania kuningriigi koidikule teedrajav sündmus. Sel hetkel jäid nii Kastiilia kui ka Aragoni kroon eraldi territooriumile. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Ganada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 aastat islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Christoph Kolumbuse jõudmine Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I
5. ,,Laul minu Cidist" · Hispaania kangelaseepos on pärit 12. saj · on ajalootruum kui ,,Rolandi laul" · kajastab maa omapärast saatust varakeskajal · 711 vallutasid maurid kogu Pürenee poolsaare · algas sajandeid kestnud rekongista(maade tagasivallutamine) · Cid oli hispaania rekongista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar Rodrigo Diaz de Vivar · õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ja ta saadeti maalt välja · võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lepituse Kastiilia kuningaga · Hispaania kangelaslaulu iseloomustab: realistlik toon, ülevuse puudumine, kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud, ei kasutata poeetilisi metafoore ega hüperboole(liialdus), rõhutatakse realistlikku ellusuhtumist · Cidi ei ehita erakordsete rüütlivoorustega, ei näidata tema kangelaslikkust, vaid
Teiseks valikuks jäi Maurice Ohana Craphique de la Farruca et Cadences. Teine meloodia oli kiirem , tempokam ja koos klaveriga. Nende mõlema mäng oli väga jõuline, hiljem jäi mulje, et läks rohkem lõhkumiseks üle, aga läks malbelt edasi, sees olid väga madalad ja sünged toonid. Isiklikult jäi mulje nagu räägiks lugu kasvavast vihast mis lõpuks vabaneb, kuid laulu jõulisus säilib. Kolmas härrasmees oli Siim Kartau, repertuaari kuulus Federico Moreno Torroba: Kastiilia süit- Fandango, Arada, Danza. Alustas väga rahulikult kõrgematelt toonidelt liikus madalamatele. Tegi palju pause, isegi liigapalju, oli pisut häiriv. Kitarrimäng iseenesest oli väga rahulik ja tekitas sellise mõnusa meeleolu. Oli näha, et see esineja närveeris pisut liiga palju, higistas, käed värisesid ja eksis tihti. Kokkuvõtteks sai ta mänguga rahule jääda. Neljandana astusid publiku ette Davide Pierbattista ja Asija Ahmetzanova kes mängisid Manuel M.
mitmete pidude ja turniiridega. Esimest korda tõid Felipe rahva ette vürst Nasseau, krahv Bejar ja tema tädi kuninganna Éléonore. Noore printsi tegelikuks eestkostjaks sai isa Juan de Zúñiga ning tema intellektuaalne ja moraalne kasvatus oli usaldatud mitmete tuntud õpetlaste hooleks nagu näiteks matemaatik Ciruelo, humanist Sepúlveda, Salamanque'i ülikooli rektor Fernán Pérez de Olivia. Prints õppis kastiilia, ladina, itaalia ja prantsuse keelt, et oma tulevases impeeriumis hästi toime tulla, kuid tugeva aksendi tõttu eelistas ta hiljem siiski hispaania keelt. Guvernant õpetas Felipe II ka teisi tolleaegsele printsile vajalike kunste, eriti armastas ta jahti ja turniire, kuid silmapaistvaid tulemusi ta nendel aladel siiski ei saavutanud. Felipe II õpetati juba varakult avalikusega suhtlemist ja esimest korda esines ta valitsuse ees juba 16-aastaselt, aastal 1543
1154- al-Idrisi koostas maailmakaardi, millel on ka eesti 12.saj.keskel moodustati kaupmeestekoondis hansa 1198-1216 innocentius III 1209- cambridge ülikooli asutamine 13 saj- algus- dominiiklaste ordu 13 saj.- frantsisklaste ordu 1337.1453- sajaaastane sõda 15 saj- renessanss 1419-1434- hussiitide sõjad, varaseim reformatsiooni liikumine 1452-1519- leonardo da vinci 1453- türklased vallutasid konstantinoopoli 1445- trükikunsti leiutamine, gutenberg 1479-ühendati kastiilia ja aragoni kuningriik 1517 reformatsiooni algus 1485- tudorite dünastia 1492 columbus 1498- vasco da gama ekspeditsioon jõudis indiasse 1519 magalhaes, 1. ümbermaailmareis 9-10 saj- kiriku üldine langus vastukaaluks tekkis uuendusliikumine, eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu--eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid
Hispaania ehk kastiilia keel on üks laialdaseimalt räägitud Romaani keel. See on Hispaania ametlik riigikeel ning seda räägib emakeelena enamik elanikkonnast. Järgnev hispaania keele häälikusüsteemi ülevaade on tehtud artikli Martķnez-Celdrįn, Eugenio; Fernįndez-Planas, Ana Ma.; Carrera-Sabaté Josefina 2003. Castilian Spanish – Journal of the International Phonetic Association: Volume 33, 255–299 põhjal. Artiklis on vaatluse alla võetud formaalne hispaania keel, mida räägitakse haritud keskealiste inimeste poolt Kesk-Hispaanias. 1. Konsonandid Selle keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/. Foneemid /p/ ja /b/ on hääldatud bilabiaalselt ehk kahe huulega, /t/ ning /d/ on dentaalid ehk hammashäälikud ja /k/ ja /g/ velaarid, pehme suulae häälikud (/k/ häälduse alla läheb ka häälik /c/ näiteks sõnas ´kasa casa ‘maja’). Selles keeles on kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja /ɲ/. Foneemid /m/ ja /n/ on hääldatud vastavalt...
aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse (ise arvas, et on jõudnud Aasiasse) Esimene reis: • Alustati 3. augustil 1492 Palosest 3 laevaga (Santa Maria, Niña ja Pinta). • 12. oktoobril jõuti Ameerikasse –
KOLUMBUS 1. Teema valisin kuna olen teadlik Kolumbuse Ameerika avastamisest aga kunagi pole olnud aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse
daamiteenimine ja vasallikohustuste täitmine. Laul minu Cidist (hispaania keeles Cantar de Mio Cid) on hispaania kangelaseepos, mis inspireerituna rekonkistast räägib rekonkista kangelase Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi elust. Erinevalt teistest Euroopa kangelaseepostest on Laul minu Cidist kirjutatud realistlikus laadis, teost iseloomustab sotsiaalsus ning rahvalähedus. Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14-silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7. ja 8. silbi järel poolduvais värssides. Eepos räägib Rodrigo Díaz de Vivari ehk Cidi elust, tema väljasaatmisest kuningas Alfonso poolt, tema võitlustest mauridega, Valencia vallutamisest, kuningaga leppimisest, tütarde abielust Cidile vastumeelsete Carrióni infantidega, tütarde häbistamisest viimaste poolt,
karjakasvatus õpetamine ja pööramine vaesuses jumalasõnaga elamine 6.Rekongista ja ristisõjad 1)rekongista · mõiste- pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest 8.-15. saj. · kristlikud osapooled o kastiilia ja aragon(suurimad, moodustasid hiljem hispaania) o leon, navarra, portugal jt. · muhameedlikud osapooled o cordoba o granada · põhjused o usk o maade juurdevõtmine o sõda kui eluviis · tulemused o pürenee poolsaar kristlastele o kujunesid hispaania ja portugal
· Keisritiitel oli tõsine asi, seda võis senise arusaama kohaselt olla vaid 1 · Selleks, et keisriks saada, tuli kuningatel mina Itaaliasse, kus paavst pidulikult kroonimise korraldas. · Minek Saksamaalt Itaaliasse võis tihti tekitada sõdasi. KARL V(1519-1556) · Habsburgide soost. Saksa-Rooma keiser · Karl von Habsburg sündis 1500.a. Madalmaades Gentis: isa Burgundia hertsog Philipp Ilus, ema Kastiilia printsess Juana(vaimuhaige). · Kasvas üles Madalmaades. · Rääkis mitmeid keeli- prantsuse keel(emakeel), itaalia, saksa, hispaania, ladina keelt. · Tema rahvus on seatud kahtluse alla- teda kasvatati kui hispaanlast(ema), kuid dünastia tõttu peetakse teda sakslaseks. Karl V tiitlid · Karlil oli eri aegadel erinevaid tiitleid: 1506.a. sai Burgundia hertsogiks (Charles II), 1516.a. sai Hispaania kuningaks (Carlos I), 1519 sai Saksa kuningaks, 1519-1531
abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Martin Luther Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Christoph Kolumbus(1451 1506) Christoph Kolumbus itaalia keeles Cristoforo Colombo oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Christoph Kolumbuse retk Kolumbus lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid PõhjaAmeerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue
PALDISKI GÜMNAASIUM HISPAANIA REFERAAT 1) Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. 2) Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise
kultuuris ning on olemas ka juba oraganisatsioon ,mis võitleb selle vastu ,et härjavüitlus ära kaotada. · Flamenco Üheks teiseks kultuuriosa tähtsamaks asjaks peetakse Hispaanias tantsustiili flamenco. Flamenco on Lõuna-Hispaanias Andaluusia maakonnas sündinud omapärane kultuur kus on võrdne tähtsus laulul,tantsul ja gitarrimängul.Flamencos on môjutusi araabia hudadest,India,pärsia,mauri ja kreeka muusikast,aafrika rütmidest, juudi itkudest,Gregoriuse laulust ning kastiilia romanssidest,mis on segunenud andaluusia rahvamuusikaga- moodustades rütmiliselt väga keeruka ja huvitava muusikavormi. Kuna sôna "flamenco" päritolu ei ole täpselt teada,siis tema kohta on mitmeid erinevaid teooriaid: ühe versiooni kohaselt tuleneb flamenco ladinakeelsest sônast "flamma" ehk tuli.Arvatakse, et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse, sest algselt oli tants rituaalne.Arvatakse ka, et flamencotantsu ja laulu olemust iseloomustavad väga hästi
sõda albilaste vastu 13. saj.- kunigate valdused laenevad lõunasse. Tsentraliseerimine16. saj., esimesed grammatikad. Villers-Cotterêts' määrus, kuningas François I 1539. a. edaspidi juriidilised dokumendid pr keeles. 17. 18. saj. grammatikad ja arutlused keele üle (Vaugelas' Remarques 1647) Prantsuse Akadeemia (asutati 1634. a.)- eesmärgiks sõnaraamatu ja grammaika koostamine Hispaania keel (kastiilia keel- kuningakoja keel) Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil). Alfonso Tark (valits. 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine Toledo (pealinn) "poeg" port. k. filho, Aragoonia ja Leóni dialektis fillo, katalaani k. fill, aga kast. k. hijo(kõige erilisem) Vanahispaania periood kuni 14. saj. Alates 15. saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel 15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj
· Jidisi keel ehk jidis (ka: juudi keel) on askenazi juutide keel. · Kuulub germaani keelte hulka. · Kujunes X-XII sajandil kesk-ülemsaksa murrete baasil ning sisaldas lisaks mõjusid heebrea, romaani ja slaavi keeltest. Alates XV s. oli oma idapoolses levialas slaavi keelte tugeva mõju all. · Jidisi keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja. · Ladino e sefardi juudi keel kuulub romaani keele ibeeri-romaani allrühma hulka. · Keele aluseks on vana kastiilia keel heebrea,türgi, vähemal määral prantsuse, kreeka ja lõuna-slaavi keelte mõjuga. · Kirjas kasutab heebrea kirja. · Rääkisid ainult Hispaaniast välja saadetud juudid e sefardimid, kes pärast 1492 a asusid elama Thessalonikis, Istanbulis, Izmiris ja teistes Osmani impeeriumi aladel. Jerusalaim ehk Jeruusalemm on keskne punkt. Mikve Menoraa ehk seitsmeküünlajalg -kirjeldatud Tooras Magen David ehk Taaveti täht. Juutide keel
Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat. Koondas hulga aadlike maid riigi kätte ja kiusas aadelkonda. Saksamaa; oli killustatud. Saksa-Rooma keisririigi tiitel kuulus Habsburgide dünastiale. Reaalne võim oli 7me kuurvürsti käes. Habsburgidele kuulusid Austria, Hispaania, Madalmaad, Böönimaa, Ungari. Kõige kuulsam Habsburgide keiser oli Karl V( " tema valdustes ei looju päike kunagi" ) Hispaania riik tekkis Aragoni ja Kastiilia personaal unioonist. 16. saj olid hispaania valduses Lõuna-Itaalia ja Sardiinia. Prantsusmaa ja Habsburgide vahel toimusid Itaala sõjad, prantsusmaa eesotsas oli Francois I kes püüdis saavutada ülemvõimu Lääne-Euroopas. 10)renessanss; (taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde) selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus
Rahvusriikide Poliitiliselt killustatud tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha kuningavõim Rooma riik-mitmesaja Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga, 1494 sai Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel: Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale,
Itaalia sõjas). d. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa (tsehhi) ja Ungari, kuid ei suutnud luua tugevat keskvõimu ning pettununa loobus troonist kloostri kasuks. e. Hispaaniast sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik: · Hispaania riik sai alguse 1479, Kastiilia ja Aragoni personaalunioonist (Kastiilia kuninganna abielu Aragoni troonipärijaga). · Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. 3. Ida- ja Põhja-Euroopa a. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol
Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees, mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale, kuidas seda alistamatut maad vallutada. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse
galeegi keel hakkas pärast keskaega hääbuma ning seda ei kasutatud. Seetõttu on galeegi keeles säilinud palju sõnalõppe, mida peetakse tänapäeva portugali keeles arhaismideks. Galeegi keel kui luulekeel- kogu Ibeeria poolsaarel va kataloonias. Galeegi keeles luuletasid ka paljud autorid mujal euroopas nt sitsiilias. Keel oli esindatud paljudes kuningaõukondedes. Galeegi keele hiilguse lõpp 14-15 saj lõpp · kastiilia kuninga mõjuvõimu kasv ja tsentraliseerumine · välismaised aadlikud · sõjad ja võitlused trooni pärast · rahvaarvu vähenenmine- kaob tugev keskklass, kes suudaks oma huvisid kaitsta · kirikureform, mille tagajärjel Galeegi kirik kaotab autonoomia Keelt ei kasutatud enam kirjanduses, kasutatakse suulises kõnes ja tekkisid dialektid, killustuminek. Kirjanduses
Eric Haverkamp-Begemann jätab mehe tundmatuks. Ta on kirjutanud artikli Sittow' ühest pärlist "Madonnast Püha Bernhardinusega" Lzaro Galdiano kogus (Museo Fundación Lzaro Galdiano) ja "Mehest pärliga" kuningalossis Madridis. Mõlemad maalid on kaotanud osa oma originaaliväärtusest ülemaalingute ja radikaalse restaureerimise tõttu. Tihti on tuvastamata portreteeritud isikud, mis ärgitab otsima "tallinlasi". "Tundmatut Daami" Viinis (samuti Kunsthistorisches Museum) peetakse seotuks Kastiilia Isabeli õukonnaga, aga "Mees nelgiga" (see lill võib viidata kihlumisele) Paul Getty muuseumis ei näi seda olevat. Keda kujutab "Mehe portree" Castello Sforzescos Milanos? Ilmselt võib Eestiga ühendada vanema mehe portree Haagis (Mauritshuis) ja noore, punase mütsiga mehe pildi Detroidis. Neid maale dateeritakse 1510. ja 1512. aastaga, mis mahuvad Michel Sittow' Tallinna perioodi. Neutraalsel taustal, nagu Sittow' puhul
Sõjapidamisest oli saanud peamine elumõte Kirik püüdis relvakandjate agressiivsus pidurdada nn. Jumalarahuga, see ei andnud tulemusi Rekonkista-tähistab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. Maurid hoidsid Hipaaniat enda käes pea 700.aastat, kujundades seda oma käe järgi. Hiljem said kristlased selle oma kätte tagasi. Astuuria jäi vallutamata-tekkis Astuuria kuningriik. Aja jooksul vallutati järjest uusimaid tagasi- uued kristlikud kuningriigid: León, Kastiilia, Aragon, Navarra ja Portugal. Kastiilia dialektist sai hispaania keel 1085.-vallutatu Toledo(Kastiilia Toledo kun. AlfonsoVI) 1236-vallutati Cordoba(fronter-kord Cordoba ühe kord teise käes) 1248-vallutati Sevilla, Sevilla muhamedlaste kontrolli alla jäi vaid Granada mägikinungriik. Selle tsivilisatsiooni
ka esimene, kes avastas Ameerika, kuid pärast tema avastusretke tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga. Materjali selle töö kohta on küll palju, kuid näiteks internetis on seda rohkesti inglisekeeles. Nii, et kõige suurem osaga töömaht oli ilmselt tõlkimine. Christoph Kolumbuse elulugu Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse
rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele. 12. sajandist pärinev hispaania kangelaseepos ,,Laul minu Cidist" kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Mauride vallutuste tulemusena algas Pürenee poolsaarel sajandite pikkune rekonkista maa tagasivallutamine. Kangelaslaulude Cid oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodrigo Diaz de Vivar. Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. Hispaania kangelaslaulu iseloomustab realistlik joon, ülevuse puudumine. Kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud. Tähtis osa on eeposes perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul. Neis seikades pole üleloomulikkust, kuigi võib esineda humoristlikke liialdusi. Kuigi Cidi-lugudes ei rõhutata kuskil hispaania rahvuse ideed,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Artur Nadarjan PK11-PE CRISTOPH KOLUMBUS Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2013 Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................3 Kolumbuse sünniaeg, perekond ja päritolu ...........................................................4 Teadaolevaid fakte elukäigu kohta .......................................................................5 Kolumbuse 4 ekspeditsiooni ja tema tegevus avastatud maade kubernerina .......7 Kolumbuse rännakud peale surma ......................................................................10 Kokkuvõte ............................................................................................
kultuuri mõju ja ristiusk (lk 7). Lk 65 Hispaania kangelas laulud. Hispaania rahvaeepikas kajastub maa omapärane ajalugu varasel keskajal. Poliitilised sündmused ja vastuolud leidsid laialdast kajastumist ka hispaania kangelaslauludes, kus kolmeks peamiseks teemaks on: 1) võitlus mauride vastu, mille eesmärgiks on kodumaa taasvabastamine; 2) feodaaltülid, mida kujutatakse suurima õnnetusena tervele maale, moraalnormide rikkumisena ja kodumaa reetmisena; 3) võitlus Kastiilia vabaduse eest, edasi aga juba võitlus esikoha pärast poliitilises elus, mida peetakse mauride lõpliku purustamise eeltingimuseks ja kogu Hispaania rahvusliku ning poliitilise ühendamise aluseks. Paljudes lauludes ei esine need teemad eraldi, vaid tihedas omavahelises seoses. Lähtekohaks on lühikesed episoodilised lüro-eepilised laulud ja kirjanduslikult vormistamata suulised pärimused, mis tekkisid väejuhtide kaaskondades ning muutusid kiiresti rahva ühisvaraks
sepitseb vastasvägedega lepingu mille tagajärjel saab surma Karli sõber Roland. K maksab kätte. Laul minu Cidist - (XII saj keskpaik) hispaanlaste. Peegeldab ajalugu märksa tõetruumalt, sest on loodud vähem kui sajand pärast teose kangelase elu. Enamik eepose seiku on leidnud tõestust ajaloos. Temaatika: õukonnaintriigid, sõda kui töö, religioosse fanatismi puudumine, inimlikkus, eraelu, demokraatia. Tegelased: Cid (Rodrigo Diaz de Vivari), kastiilia kuingas Alfonso VI, Carrióni infandid (arad väimehed), Ximena (naine), Elvira ja Soli (tütred). Lugu Igori sõjaretkest - tundmatu autori poolt loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. Teemadeks: rüütliau, patriotism, usu eest võitlemine paganate (polovetside) vastu. Ülemineku teos. Ristiusu vastuvõtmise ajal oli Kiievi-Vene üks suurimaid riike, aga siis killustus see vürstkondadeks hiljem venelasteks, valgevenelasteks ja ukrainalasteks. Rüütlikirjandus XII XIII saj
Keskaja ja vararenessansi kirjandus Keskaja ja vararenessansi kirjanduse all mõistame sõnakunsti, mis on Euroopas loodus u 4. või 5. sajandist kuni 14. sajandi lõpuni. See ajastu tekkis esialgu Rooma impeeriumi vallutanud barbarite rajatud riikides, hiljem ka mujal Euroopas, kestis feodalismi kõrgeima arengutaseme perioodini. Koolides õpetati neid distsipliine, mille määras kirik. See tähendab seitset vaba kunsti, mis olid triivium- grammatika, retoorika, dialektika ja kvadriivium- geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. Keskajal tekkisid senini ainuvalitseva antiikse kreeka- ja ladinakeelse kirjanduse asemele rahvuskeeled. Keskajal jätkub küll ka ladinakeelse kirjanduse traditsioon, aga see kaotab sajandite vältel oma tähtsuse. Varasemas keskaegses kirjanduses saab eristada kolme komponenti: rahvaloomingulised traditsioonid, antiikkirjanduse järelmõjud ja kirjalik kirjasõna. Kõige olulisem neist oli rahvaluule. Kõige viljakamak...
Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees, mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale, kuidas seda alistamatut maad vallutada. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) Cristoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Juba noorukieas alustas ta meremeheelu. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
Lisaks sellele veel ka Hispaania ajaloost, geograafilisest paiknevusest, rahvastikust, keelest ja kliimast. Eesmärk on tutvuda ka Hispaania poliitika ja infoühiskonnaga. 3 1 AJALUGU Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses: 1492 a. avastas Kolumbus Ameerika. 1469. sõlmitud Fernando II ja Isabel I abielu ühendas Aragoni ja Kastiilia, kujunes Hispaania kuningriik. 1610 a. aeti Hispaaniast välja juudid ja maurid. Algas usuline tagakiusamine ehk inkvisitsioon. 1808 a. sai kuningaks Napoleoni vend Joseph Bonaparte 1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias. 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses 1848 a. valmis esimene raudtee riigis 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik 1890 a
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
koloniaalvaldustega maailmariigi tiitlile. Ja muidugi Napoleon (ja mõnes mõttes ka Hitler ja Mussolini) 1 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument sõlmiti kirjalikke lepinguid 1493 andis Paavst Alexander VI bulla selle kohta, kuidas jagunevad veel avastamata Atlandi piirkonnad Hispaania (Aragoni Ferdinandi ja Kastiilia Isabella liit) sai läänepoolsete üle suveräänsuse. 1494 sõlmiti Tordesillase leping. See jagas Ookeanid Hispaania ja Portugali vahel, piir jooksis Cabo Verde saarte ja Kolumbuse avastatud saarte (Haiti) vahel. Leping ääras sajanditeks koloniaalpoliitika. Religiooni argument Paavsti bulla (1493) eesmärgiks oli kirstianiseerimine. 1482 oli lõppenud rekonkista, Hispaanias oli lai reformiliikumine, usuti ühiskonna muutumisse, milleniarism
Frantsisklased al. 1223 kerjusmungad, rahvaseas populaarsed, hariduse nõudjad, õpetlased, PRUUN või HALL elu: tunnipalvused, raamatute ümberkirjutamine - skriptoorium, dormitoorium (magamine), refektoorium (söömine) 10. Rekonkista Sõda, sõda, sõda... jumalrahu 1096-1291 ca 5 miljonit hukkunut 50 miljonist 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt (mauride tsivilisatisoon) tekkisid esimesed tagasivallutatud alade kuningriigid Kastiilia, Leon, Aragon, Navarra, Portugal Alfonso VI vallutas tagasi Toledo 1085 ... 1479 ühendati abieludega Hispaania ja liideti väed 1236 Cordoba, 1248 Sevilla, 1492 Granada 11. Ristisõjad paavstiautoriteedi tõstmine (Peetruse järeltulija); pingete suunamine Euroopast välja; kaubandus Vahemerel kontrollida; Püha Maa vallutamine 1. Sõda 1096-1099 Toulouse krahv Raymond, Lotringi hertsog Gottfried, Edessakaotati 1144, Antiookia, Jeruusalemm (1099)
üleüldiseks e. oikumeeniliseks, kokku kutsus paavst, selle otsused kohustuslikud; 15.saj. probleem, kas kõrgem otsustamisõigus paavstil või kirikukogul, kas paavst peab kirikukogu otsuseid täitma 29.Rekonkista 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest Pürenee poolsaarele tungisid araablased, läänegoodid taganesid mägedesse, tekkis kahe tsiv. vastuseis, kristlased tahtsid tagasi vallutada, tekkisid uued kristlikud kuningriigid Leon, Kastiilia, Aragon, Navarra, Portugal, eesotsaas Kastiilia, selle rahva dialektist sai Hispaania ametlik keel; 1085 Kastiilia kuninga Alfonso VI väed vallutasid Toledo; 13.saj. algas mauri tsiv-i taandumine, kahe tsiv-i vahele tekkis rajamaa, frontera, kord ühe, kord teise kätte langev ala; varsti jäi mauridele vaid Granada mägikuningriik, sinna rajati Alhambra, valitsejate palee; abielu kaudu ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik, hiljem algas sõda Granadaga, 1492.a. võitsid kristlased
KORDAMINE ANTIIKKIRJANDUS: 1. MÕISTED Skeene Kreeka antiikteatri ajutine lavaehitis, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks, varjas riietusruume ja lavamehhanisme ning paiknes Orkestra taga. (Skeenest pärineb sõna ,,stseen") Orkestra Kreeka antiikteatri üks põhiosa; Tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga, mis paiknes teatri südames. Deux ex machina (lad ,,jumala masinast"), antiikteatri kõige keerukam lavamasin tõsteseadeldis, mille abil võis jumal taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatuid situatsioone. Theatron Kreeka antiikteatri üks kolmest põhiosast; vaatamispaik. Tavaliselt rajati see laugjale mäenõlvale, et publik saaks etendust jälgida tõusvatelt astangutelt, mis paiknesid poolringis ümber ork...
positiivõiguslikke sätteid. Hakati varakult üles kirjutama. keskaegse linnakultuuri tunnused: turg ja raekoda, katedraal ja valitsushoone, kohus ja linnamüür, linna lähema ja kaugema ümbrusega ühendav maa- ja veeteede liiklusvõrgustik antiikaja suured linnad surid enne varast keskaega välja (antiikaluseta linnad: Dorestat, Heithabu, Birka) 12. sajandil kujunes linn libertas'e koduks Leoni ,,Fueros" leiame Kastiilia kuningas Alfonso V aastast 1020 põhimõttelise tähendusega linnaõiguse määratlused - kuningas Alfonso V tõotas sinna kolijatele õiguslikku kaitset nende seniste feodaalide ees - linnas viibimine pidi muutma ümberasuja kõik senised kohustused kehtetuks, linnaõhk pidi tegema vabaks territoriaalvalitsejate ja linnade võitlus linnaõiguste ulatuse üle oli Euroopa linnaajaloo põhiteema uute Euroopa linnade hälliks jäi Põhja-Itaalia
vallutused Ameerikas. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne - Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi ...
paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel II. religiooni argument: kristianiseerimine · 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus · Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad · Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad III. tsivilisatsiooni argument · Barbaarsus -> tsiviliseerimine · Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine · Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele · Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed (polügaamia). Riietus: mehed sunniti kandma pükse 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud
ristisõjad lõppenud. 8.2 Kirikulõhe Ida ja Lääne kristluse lõhenemine 1054 Suur usulõhe 1378-1417 (katoliikliku kiriku-sisene) Leidis aset, kuna paralleelsüsteem Ilmaliku võimu ja Vaimuliku jõu vahel kogus palju pingeid. 20-30% territooriumidest kuulus kirikule. 8.3 Rekonkista ehk alade tagasivallutamine islamiusulistelt mauridelt. Hispaania riik kujunes välja rekonkista käigus. 1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia ühendamise teel – Isabel I (Kastiilia) ja Fernando II (Aragon) abiellusid. Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas Kolumbus Ameerika – algas Hispaania õitseaeg. 8.4 Saja-aastane sõda 1337-1453 Inglismaa ja Prantsusmaa. Kaudselt oli põhjuseks Prantsusmaa kuningate tugevnemine. Sõja põhjustas Prantsuse kuningate soov vallutada Akvitaania ning Inglismaa soov vallutada tagasi Normandia
keiser Leopold I noorema poja (Leopold I oli olnud abielus Carlos II õega, kuid Karl sündis juba keisri järgmisest abielust) ning kuulutas Prantsusmaale sõja. Hispaania pärilussõja peamisteks tandriteks kujunesid Põhja-Itaalia, Hispaania Madalmaad, Lõuna-Saksamaa ja Hispaania. Enamus Itaalia riikidest eelistas jääda neutraalseks. Paavst Clemens XI toetas traditsiooniliselt Bourbone. Poliitiliselt lõhenenud oli ka Hispaania: kui Kastiilia oli Bourbonide poolel, siis Kataloonia toetas Habsburge. Sõja mõlemad osapooled lootsid oma leeri meelitada ka Rootsit, kuid käimasolev Põhjasõda ei andnud selleks võimalust. Edu saatis sõjas koalitsiooni: 1703. aastal krooniti ertshertsog Karl Barcelonas Carlos III nime all Hispaania kuningaks. Inglise väejuht Marlborough vallutas Hispaania Madalmaad. Sõja teine kangelane, juba võitluses Türgi vastu kuulsust kogunud Savoia prints Eugène tõrjus Põhja-Itaaliast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
