Kastiilia Isabel Kastiilia Isabel süundis 22. aprill 1451 Hispaania linnas MADRIGAL de Altas Torres turukojas. Isabeli isa Juan 2 . Isabel oli lapsena tähelepandamatu laps , sesti isa kaotas 4 aastaselt ja ema ei olnud terve et tema eest hoolitseda sellepärast oligi tähelepandamatu oksas lugeda , kirjutada ja uskus ristiusku ema viis ta Arevalo lossi kui ta väike oli . Isabel sai troonile 18 aastaselt ja viis Kastiilia riigi uusaega. Isabeli esimene samm 20 juuni 1468 Kastiilia ja Leoni kuningriikide printsess ja seaduslik pärijanna Kastiilia riigi valitsejaks hakkab Isabel .Isabel abiellus Argoonia kuninga pojaga Fernadoga 19 aastaselt 19 oktoober 1469 aastal. Abieluga ühendus Kastiilia Leoni riik Argoonia riigiga. Isabelil oli 2 last tütar Juana ja Karl 5 . Isabel oli ainuvalitseja kastiilias ja ta tegi uued seadused kastiilias. Isabel kuulutab valitsuse programmi
Dominicus, dominiiklaste ordu rajaja Referaat Kõik saab kusagilt alguse... Püha Dominicus, astronoomide kaitsepühak, nägi esimest päevavalgust ebatavalises perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja. Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli soodsaks eelduseks tulevasele tööle. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu, otsis ka isiklikult nende eestvedajaid ja kui tõeteele jumalasõna kuulutamisega ei saadud, võttis ette ...
Sellest hetkest algas rekonkista ehk Hispaania tagasivallutamine. Aja jooksul kujunes Pürenee poolsaarel kahe tsivilisatsiooni vastasseis. Alad mida Maurid vallutasid viis aastat läks hispaanlastel tagasivallutamiseks 700 aastat. Selle aja jooksul hakkas Hispaanias valitsema Mauride kultuur. Usk oli ainult üks paljudest tunnustest omade ja võõraste eristamisel, mauridel oli islamisuk ja hispaanlased olid kristlased. Astuurias tekkisid mitmed kristlikud kuningriigid- Leon, Kastiilia, Aragon, Navarra ja Portugal. Rekonkistas oli murranguline aasta 1085, kui Kastiilia kuningas Alfonso VI vallutas araablaste linna Toledo. Tänu sellele pidid maurid abi paluma Põhja- Aafrika usuvendade käest ja 11- 12. sajandil toimus kaks muhameedlikku rännet Hispaaniasse. 13.sajandil algas mauride tsivilisatsioonide järk-järguline taandumine. Sellega kaasnes ühtlasi sajanditepikkune sõjategevus, kujunes välja frontera ehk maa, mis on kord ühe käes, kord teise käes.
Karl V Karl V (24.veebruar 1500 Gent 21.september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla
Hispaania keel Sissejuhatus Hispaania keele valisin ma oma uurimustöö keeleks, sest see on väga eksootiline ja huvitav keel. See hakkas mind huvitama kui ma paar aastat tagasi Hipaanias reisil käisin ning peale seda olen tahtnud sellest rohkem teada ning nüüd avanes mul hea võimalus seda ka teha. Ajalugu Hispaania keele lätted pärinevad 1. sajandist Kastiilia piirkonnast. Sellel aja oli Hispaania aladel muhameedlaste ülemvõim ning levis Andaluusia ladina keel. Esimesel aastatuhandel ei olnud põhjust arvata, et Kastiilia murrak võiks saada eriti mõjusaks. Kuid võimuvahetused 1037. ja 1492. aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus.
,,Laul minu Cidist" 2012 Hispaania kangelaseepos Loodud 12. sajandil Tõsielul põhinev Rekonkista Rodrigo Diaz de Vivar (elas 1034-1099) (Cid Campeador isand võitleja) Tüli Kastiilia kuningaga Maalt väljasaatmine Mauride vastu võitlemine Tähtsaim võit Valencia vallutamine Kuningaga leppimine Cidi tütarde abielu Carrióni krahvipoegadega Uued pulmad Peigmeeste tõeline pale Kohtukäik Uued kosilased Pulmad Täname kuulamast !
Neist riikidest hakkas lähtuma rekonkista (tagasivallutus). Püüti laiendada oma võimu lõunasuunas, kus sagedased trooni- ja sisetülid (kalifaadis). Rekonkista oli ususõda. Rekonkista käigus kujunesid hispaanlaste rahvuslikud iseloomujooned: rüütlimeelsus ja ususallimatus. Aastasadu kestnud võitluse järel tõrjuti araablased Pürenee ps. Peaaegu välja. Astuuriast lähtunud tagasivallutatud aladele tekkisid aja jooksul üha uued kristlikud kuningriigid – Leon, Kastiilia, Aragoonia, Navarra. Etteotsa tõusis Kastiilia. 1085.a. vallutas Kastiilia kuningas Alfonso VI Toledo. XIII saj. Cordoba ja Sevilla. Maurid – araablaste ja berberite järeltulijad elasid XIII saj. ainult veel Granada ümbruses väikesel alal (14. saj. rajati seal Alhambra)ja pidid sealgi tunnistama Kastiilia ülemvõimu. Mauri sõdade aeg on hispaania kangelasaeg – ülistati rüütel Rodrigo Diaz’i e. Cid (tegelikult julm ja tujukas)
Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Riigi pindala: 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv: 39 887 240 Pealinn: Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. Teised tähtsad linnad (rahvaarv 2000. a seisuga): Barcelona (1 500 000), Valencia (739 000), Sevilla (702 000) Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Riigikeel: hispaania/ kastiilia keel (castellano) Konstitutsioon: kehtib alates 1978.aastast Rahaühik: Euro Kliima Vaatamata mitmele kliimavööndile valitseb siiski põhiliselt vahemereline subtroopiline kliima pehme lühikese talve ja kuiva kuuma suvega. Suvine kõrghooaeg mandri Hispaanias algab mais ning kestab kuni oktoobri keskpaigani. Kanaari saartel valitseb aastaringne pehme kliima. Talvel hoiavad ookeanihoovused ilma mõõdukalt soojana, suvel jälle jahutavad liigset kuumust.
1.Selgita ameerika avastamisega seotud elemente: (3p) 1) Kastiilia Isabel- 2) SantaMaria- 3) Lääne-India- 4) 1494- 5) Ameerika 6) 1506- 2.James Cooki tähtsus maadeavastajana.(2p) 3.Millised olid India avastamise mõjud?Mida pead kõige olulisemaks?(3p) 4.Esimene ümbermaailmareis-dateering, põhjused, tähtsus?(4p) 5.Nimeta 3 maadeavastuse tulemust tähtsuse järjekorras, põhjenda oma valikut?(3p) 6.Nimeta maadeavastuste eeldused-tähtsuse järjekorras, põhjenda tekkitatud järjestust? 7
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Nimi............. HISPAANIA Referaat Juhendaja: nimi.... Pärnu 2013 Üldandmed Rahva arv 47,3 miljonit (aastal 2012) Pindala 505 957 km² koos Baleaari ja Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Rahvastiku tihedus 93,5 elanikku km² kohta (2012. a.) Riigikeel hispaania keel (español) Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel Kataloonia autonoomses regionaalsed keeled piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valenci...
türklaste eest. Veel enne türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus. Kuid 1212 saavutas Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra ühendatud vägi Navas de Tolosa lahingus võidu ning muhameedlaste vastupanujõud rauges lõplikult
koondati õukonda Konflikt paavstiga Henry VIII ja tema 6 naist Prantsusmaa · Louis XI (1461-1483) Allutas suurfeodaalid kuningavõimule Tugevdas oluliselt keskvõimu Alaline sõjavägi · Francois I (1515-1547) Tugevdas veelgi kuningavõimu Püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Hispaania · XV sajandi lõpul oli Pürenee poolsaarel 5 riiki: Portugal Kastiilia Aragon Granada Navarra http://img518.imageshack.us/i/spanishreconquista.gif/ · Kastiilia kuninganna Isabel oli abielus Aragoni troonipärijaga, kellest 1479 sai kuningas Fernando II Katoliiklane (1479- 1516 · Loodud personaalunioon pani aluse Hispaania riigile. · 1492 vallutati araablastelt Granada · 1512 vallutati Ülem-Navarra · Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja hiigelvaldused Ameerikas. · Hispaaniast sai XVI sajandil Euroopa
Euroopa varauusaja lõpuni killustatuks. Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik, mis oli tegelikult mitmesaja väikeriigi ühendus. Valitsev keiser täitis vaid sõmboolset rolli. Keisri valisid 7 kuurvürsti, kes esindasid Saksamaa kõige mõjukamaid vürstiriike ja piiskopkondi. 1438. aastast kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale.Varauusajal oli Saksa keiser Maximillian esimene. Hispaaniast sai 16. saj Euroopa võimsaim suurriik. Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäeva Hispaania. Kastiilia kuninganna Isabel oli abielus Aragoni troonipärijaga, kellest 1479 sai kuningas Fernardo teine Katoliiklane. Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile. Pürenee ps. Lisaks kuulusid Hispaania kuningatele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Maadeavastusega sai Hispaania ka hiigelvaldusi Ameerikas. 4. renesanss-keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antikultuuri väärtustav humanistlik
Hispaania Marek Ivanov AAp-10 Hispaania lipp ja vapp Lipp Vapp Hispaania kaart Hispaania riigikord ja ajalugu Riigi pindala504 748 km² Rahvaarv39 887 240 Pealinn Madriid Riigikeel hispaania/ kastiilia keel Rahaühik Euro HISPAANIA MUUSIKA Flamenco Boolero Fandango Albenize Hispaania tantsud boolero habaneera Religioon Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks Majandus Kiirestion kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv . Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-,
Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon ...
Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 milj.
● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaania keeles on mitmuse tunnuseks –es või – s lõpp Hispaania keele häälikusüsteem, tähestik ja kiri
Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel valgel väljal olevad viis sinist kilpi on kujunenud sinisest Burgundia ristist, punasel ribal paiknevad seitse kuldset kastelli, pärinevad Kastiilia vapilt. Vapi kilbi aluseks olev armillaarsfäär- muistne mööteriist, millega määrati taevakehade asendit ja liikumist- sümboliseerib Portugali meresõitjate saavutusi . Rahvastiku keskmine tihedus on 114 inimest / km kohta. Asustus on väga ebaühtlane, tihedaim on see Lissabonis, hõredaim Hispaania piiri äärsetes ringkondades. Linnades elab üle poole rahvastikust Portugali rahvaarvu muutumises eristub mitu perioodi. 1970-85
aastal välja antud tauširo-kastiilia-tauširo sõnaraamatust. N.A. Ortiz on kirjutanud ka mitu teist olulist teost tauširo keele kohta. 1972 aastal alustas ta toona noorukese Amadeo Garcia kõrval tauširo keele õpinguid, et keelt uurida ja seda säilitada. Tauširo tähestikus on 17 sümbolit, mis representeerivad keeles olevaid foneeme. Need sümbolid on: a, c, ch, e, h, j, n, fi, o, q, r, t, u, v, y, '. Enamust neist hääldatakse samamoodi kui kastiilia hispaania keeles. H hääldatakse i, o, e ees nagu g, aga muidu nagu l. N: he'i (ge'i); hu'no (julnd); chi'hanta (chiljanda!) T hääldub n'i ees nagu d, aga teistel juhtudel üldiselt nagu t. N: chi'hanta (chi'janda); a'tantah (a'tandah/a'tantah) V hääldub nagu h. N: vananta (huananta) (koer) (http://www.sil.org/system/files/reapdata/19/10/45/19104536927944453917018807958306 526181/del22.pdf29.10.15) Tauširo keeles puuduvad sõnaliigid ja sood (http://sails.clld.org/languages/trr 29.10
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse
Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäevane Hispaania Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile kui kuningaks sai 1479 Fernando II Katoliiklane Türgi impeeriumist oli XVI saj alguseks saanud võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas Poolale allusid Leedu, Valgevene ja suur osa Ukrainast Rootsi oli hiliskeskajal olud Taani võimu all 1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel sai kuningaks Gustav I Vasa
asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: 1 mln. Lääne- Euroopas, 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania kuningas on Juan Carlos I ja peaminister on José Luis Rodríguez Zapatero. Nagu ka Eestis on Hispaanias rahaühikuks euro. Hispaania naaberriigid on Andorra ja Gibraltar. Madriid on: Hispaania Kuningriigi paelinn, Uus- Kastiilia ajaloolise maakonna keskus, Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus. Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna), Tajo lisajõe. Manzanarese ääres. Madriidi linn on maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres. Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia. 714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast
Christoph Kolumbus referaat Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse.
Tallinna Inglise Kolledz AMERIGO VESPUCCI Referaat Karin Kristen Tapupere 8.b Juhendaja: Madis Tapupere 1 Sisukord: Sisukord: ........................................................................................................................2 Reisid:.............................................................................................................................3 Esimene reis:............................................................................................................ 4 Teine reis: ..................................................................................................................4 Kolmas reis:................................................................................................................5 Oma kolmandal reisil tegi Vespucci oma kuulsa avastuse ja teatas, et see niinimetatud Aasia kus Kolumbus arvas...
· esimesi, kes mina-vormi kasutab, oma armuseiklused, seiklused ühiskonna madalamas osas, kõik armuseiklused lõpevad äpardunult Romansid · väga tähtsad hisp draamas · ajaloolised teemad, võitlused mauridega, hiljem ka rüütliteema · palju kasutati otsekõnet · lüürilised luuletused ka assonantsriim, iseloomulikud on kordused, metafoorid · 15. sajand · üleminek renessansile · Maurique Marques de Santillana · kastiilia aadlisuguvõsast, humanist, poliitik, sõjamees, luuletaja · hakkas hisp keeles kirjutama sonette esimest korda · luuletused lüürilised, otsene kõne · 1) ülemstiil: antiikne luule 2) antiikse luule vormides 3) madal: keskaegne rahvaluule Jorge Maurique (1440-1459) · ,,Koplad isa surma puhul" koplad: 12 värsist koosnev stroof, loob tõusva/langeva rütmi, mõtisklus elu kaduvuse üle, surm kui võrdsustaja, sotsiaalsete ebaõigluste eest kättemaksja, järelhüüded,
Gallia, Rooma ning Lõuna- ja Põhja-Prantsusma vahel toimus lõhenemine. Nimi Prantsusmaa tuleneb põhja germaani keelt rääkivate frankide nimest. Lõuna prantsuse keeles on palju murdeid. Pariisi murre hakkas aga järkjärgult muutuma ametlikuks keeleks, kuid pealinna poliitiliste mõjutuste tõttu on see tunnustatud prantsuse keele näitena. 1.emakeel1 2.ametlik keel2 3.teisane keel3 4.vähekasutatav keel4 1 2 3 4 3.3. HISPAANIA KEEL Hispaania keel, ka kastiilia keel, on indoeuroopa keelkonna romaani keel, mida kõneleb umbes 300400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas, Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne ibeeri ja keldi keelt kõnelevate sugemete tekkimist. Sõnavaras leidub rohkesti laene araabia keelest. Vanimad keelemälestised pärinevad 12. sajandi keskpaigast.
Faehlmannile ja Saare piiga, Olevipoeg kirjeldus, millele järgnevad Friedrich Reinhold Kalevipoja kangelasteod. Kreutzwaldile, 1862 Laul minu Cidist hispaania Autoriks peetakse kaht Rodrigo Díaz de Vivari - Cidi, Cidi elu, tema väljasaatmine arvatavasti Kastiilia ja Alfonso, maurid, Carrioni infandid, kuningas Alfonso poolt, tema Zaragoza piirialalt Cidi tütred võitlus mauridega, Valencia pärinevat huglaari, vallutamine, kuningaga u. 1140. a. leppimine ning Cidi ja tema
Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi
frankide vahelises lahingus. Sõda kestab eeposes seitse aastat. Eepos kirjeldab sõda mõlema osapoole vaatenurgast. Lahingud on kangelaslauludele omaselt paisutatud. Frankid kaotasid kuna Ganeon reetis neid. Kuid vaatamata sellele, on teda kujutatud vapra sõjamehena. ,,Laul minu Cidist" Hispaania, 12.sajand Eepos räägib kangelasest nimega Cid ehk kõrgaadlikust Rodrigo Dior de Vivarist, kes on suhteliselt jõukas, abivalmis ja lahke inimene. Paraku tema elu pöördus Kastiilia krahvi alandamisega, mistõttu ta saadeti kuningas Alfonso poolt linnast välja. Kuningas muutis ta elu põrguks keelates teistel inimestel talle abi anda. Kuna Cid oli väga lahke olnud, sai ta siiski abi ja sai ka kokku oma väe, millega riigist välja saada. Tänu mauride armee purustamisele sai temast kangelane ning isegi kuningas oli nõus temaga leppima.
* Tegelased: Roland, Karl Suur, peapiiskop Turpin, paganad e. araablased, Marsilius, kristlikud rüütlid ja Ganelon * Huvitavad faktid: Rolandi laulu motiivid kandusid edasi renessansikirjandusse. See on kõige kuulsam prantslaste kangelaslauludest. Autoril oli soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna intriigide tulemusena tema väljasaatmine Kastiiliast, ta järgnevad võidud lahingutes nii mauride kui ka kristlastega ning lõppuks äraleppimine kuningaga Valencia mauririigi alistamise järel. * Tegelased: Cid, Ximena, Elvira, Soli, Alfonso. * Huvitavad faktid: Kangelaslaul ei toonita kusagil kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid ometi on see saanud hispaanlaste rahvuseeposeks.
Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja 3 Põhja-Aafrikast. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel. Termin Reconquista ("taasvallutamine") on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat 722, mil loodi Astuuria kuningriik, 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, Aasta 1492 märkis ära Christoph Kolumbuse jõudmise Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud Hispaania Inkvisitsioon.
keelest ei leia. Rahvastiku kesmine vanus on 36-40 15% on 0-14 aastaseid 6 67,7% on 15-64 aastseid 17,1% on 65 aastaseid ja vanemaid. Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Keskmine vanus meestel on 39 aastat ja naistel 41 aastat. Imikute suremus on 0,6% ja laste suremus 0,7%. Riigikeeleks on hispaania keel/ kastiilia keel- seda kõneleb 74% rahvast. 99% rahvast on katoliiklased, teised usulahud on riigis vähe levinud. Viimase 25 aasta jooksul on välismaalaste arv kahekordistunud ja seda sellepärast, et saada Andorra kodakondsus. Selle saamiseks peab olema abielus andorralasega, Andorras alaliselt elanud vähemalt 20 aastat või omada selleks sünnijärgset õigust. 7 2. RIIGIKORD
Referaat Kolumbuse merereisid Laura Raid VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud
olgugi et eksituses olevasks Kui juut p66rdub m6nda teise religiooni sis ta ei kuulu enam juudikogukonda S6na juut p2rinab heebrea keelest (yehudi) Juudamaa elanik v6i juuda sugukonna liige Juudi keel heebrea (kuulub semiidi keelte kaanani ryhma), jiidis (tekkinud ida eur.)(kuulub germaani keelte hulka) (kujuneb 1012saj, saksa murrete baasil) (kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja), ladino (aluseks on vana kastiilia keel, tyrgi.) Judaismi t2htsad kohad Keskne punkt juutide jaoks on Jeruusalemm e. Tzion e. Siion kuni a.ni 70 Teine Tempel (t2na on sellest alles Nutumyyr)(teise templi l22nemyyr) (pyha koht) Masada kindlus Surnumere koopad (sealt on leitud selleaegne vana testament kui need syndmused toimusid) Judaismi tavad Vastsyndinud poisil 8 p2eval tehakse ymber6ikamine ehk britmila T2iskasvanuks saab poiss 13 aastaselt sis tuleb barmitzva, tydruk saab t2iskasvanuks 12a batmitzva
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse
Õpilaskonverents ,,Galiitsia keldid" 01 cancro cru GALIITSIA ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia on üks seitsmeteistkümnest autonoomsest piirkonnast (meil Eestis maakonnad, neil seal autonoomsed piirkonnad) Hispaanias, mis asub Portugali põhja -ning Hispaania loodeosas. Galiitsia jaguneb omakorda veel 50 provintsiks. Põhilise üldpildi moodustavad mäed ja jõed. Galiitsias räägitakse kahte erinevat keelt: Galiitsia galeegi ning Hispaania kastiilia. Galiitsia traditsioonid on hindamatud kultuuripärandid, millest suuremat osa jagavad nad oma naabri Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. KELTIDE MUUSIKA
Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse
lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779 poeemid, religioossed draamad, hagiograafilised luuletused, “antiikromaanid”. Gonzalo de Berceo (surn. u. 1250), preester San Milláni kloostris (Vida de San Millán, Vida de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada. Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = “koodeks; privileeg” kastiilia keel- kuningakoja keel) Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo – seaduskogu, mis koostati läänegootide seaduskogu Lex Visigothorum baasil). Alfonso Tark (valits. 1252-84) entsüklopeedilise Crónica general koostamine Toledo (pealinn) “poeg” port. k. filho, Aragoonia ja Leóni dialektis fillo, katalaani k. fill, aga kast. k. hijo(kõige erilisem) Vanahispaania periood kuni 14. saj. Alates 15. saj. kaasaegne hispaania (e. kastiilia) keel 15. saj. Jorge Manríque; 16.-17. saj
Ajalugu Legendi järgi asutas tänapäeva linna kohale Barcino koloonia kartaago väejuht Hamilkar Barkas, Hannibali isa. Roomlased ehitasid linna kohale oma kindluse umbes 15 eKr. 5. sajandil vallutasid linna läänegoodid ja 8. sajandil maurid. Aastal 801 vallutas linna Karl Suure poeg Ludwig Vaga. Aastal 985 rüüstas Barcelonat Córdoba kaliif Al-Mansur. Keskajal oli Barcelona Aragóni kuningriigi pealinn. Pärast liitu Aragóni ja Kastiilia vahel linna areng pidurdus. Linn rüüstati 16401652 püsinud Kataloonia Vabariigi likvideerimise käigus ja Hispaania pärilussõja ajal 1714. Felipe V lammutas pool kaupmeeste elurajooni tsitadelli ehitamiseks, et vaenulikku linna ühekorraga karistada ja kontrollida.Tsitadell on siis südakindlus, vanaaegse linna sees asuv kindluse tüüpi ehitis. Katalaani keele kasutamine asjaajamises keelustati. Linna uus tõus algas 19. sajandil, kui Barcelonast sai Hispaania juhtiv tööstuslinn. Seda
kuningriiki irdus, aitas kaasa kristlike kuningriikide laienemisele. Kui 1085 vallutati tagasi Toledo, oli peaaegu kogu põhjapoolsem pool Hispaaniast tagasi vallutatud. Peale moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast 12. saj ,langesid 13. sajandil kristliku Hispaania rüppe sellised suured mauri kindlused Cordoba 1236 ja Sevilla 1248. Ja mauridele jäi vaid Granada. Samuti 13. sajandil Aragoni kuningriik laiendas oma piire üle Vahemere Sitsiiliani. 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabella ja Ferdinandi abieluga. 1492 vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Kristofer Columbuse jõudmise Uude Maailma. Sea ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabella. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute- oli alanud Hispaania Inkvisitsioon.
kuningriikide laienemisele. Kui 1085 vallutati tagasi Toledo, oli peaaegu kogu põhjapoolsem pool Hispaaniast tagasi vallutatud. Peale moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast 12. saj ,langesid 13. sajandil kristliku Hispaania rüppe sellised suured mauri kindlused Cordoba 1236 ja Sevilla 1248. Ja mauridele jäi vaid Granada. Samuti 13. sajandil Aragoni kuningriik laiendas oma piire üle Vahemere Sitsiiliani. 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabella ja Ferdinandi abieluga. 1492 vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Kristofer Columbuse jõudmise Uude Maailma. Sea ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabella. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute- oli alanud Hispaania Inkvisitsioon. Renessanssiaegsete monarhidena tsentraliseerisid
Karl Suure kättemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest. Hispaania Laul minu Cidist 771. aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud maa tagasivallutamine. Cid, tähtsaim tegelane ja armastatud rahvussangar, oli ajalooline isik. Ta sattus Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingus tegid tast kangelase ja tõid lõpuks leppimise kuningaga. Saksamaa Nibelungide laul Esimene osa Madalmaade kuninga Siegfriedi traagiline saatus. Ta läheb kosja ilusale Kriemhildile, aga see laseb ta tappa, kuna saab
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis
tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas. · Saksamaa Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid see, mida ta saavutas, hävines reformatsioonis. · Hispaania Euroopa võimsaim suurriik XVI sajandil. Ühisriigi moodustasid Kastiilia ja Aragon. Hispaaniale kuulus Pürene ps, lisaks sellele ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. IDA- JA PÕHJA-EUROOPA · Varauusaja Ida-Euroopa riigid olid suured ja paljurahvuselised. Neid tuntuimad ja suuremad olid Venemaa ja Poola. Türgi impeeriumi koosseisu kuulus kogu Kagu- Euroopa. Kujunesid Taani- ja Rootsi rahvusriik. · Türgi 1453.a. vallutati Konstantinoopol. XVI sajand võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas
Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein) ja turism on samuti väga tulutoovad. Hispaanial on rikkalik kunstitraditsioon alates Velázquezist 17. sajandil, jätkates Goyaga 18. ja 19. sajandil ning lõpetades Picasso, Dali ja Miroga 20. sajandil. Hispaania flamenkomuusikat ja -tantsu imetletakse kogu maailmas, Cervantese romaan Don Quijote on Euroopa kaasaegse kirjanduse teetähiseks. Hispaania
kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
feodaalsuhete lagunemine, kapitalismi teke, kiire teaduse areng.Mõju Euroopale- 90% tunti meresid ja 60% maapinnast, maailmapildi avardumine, uued kultuurid, kartul, tubakaained, haigused, majanduselu uuendused, kaubanduskompaniid loodakse, esimesed suured rikkurid, asutatakse pankasid, raha tuleb käibele,koloniaalsõjad, väärismetallide sissevedu, võitlus asumaade üle. Maadeavastajad 15-17.saj. Christoph Kolumbus(1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse)Vasco da Gama(Indiasse 20.mai 1498), Feraao de Magalhaes-esimene ümbermaailma reis.Bartolomeu Dias(purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus)Amerigo Vespucci(1497-1504 Hispaania teenistuses uurimusretki Ameerikasse, oli esimene eurooplane, kes taipad, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga)Willem Barents(Aastatel 15941597 sooritas ta Põhja-Jäämerel kolm
Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele. Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima. Keskajal toimus ka rekonkista. Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest; araablaste järeltulijad, maurid, vallutasid Hispaania, va. Astuuria. Astuuriast lähtunud tagasivallutustel rajanesid uued riigid - Kastiilia, Portugal jne. Rekonkista ei olnud üks kindel sõda vaid pigem ajalooetapp Ibeeria poolsaare ajaloos, mis oli vägivaldsem kui teised ajastud. Valdavalt oli konflikt kristlike riikide ja moslemiriikide vahel, kuid esines ka väga palju sisetülisid. Korduvalt proovisid kristlased ühineda - üheks parimaks ja õnnestuinumaks ühendajaks on Alfonso VIII, kes valitses nagu keiser (st. nõrga võimuga) kõikide Ibeeria poolsaare kristlaste üle. Rekonkista ajal toimus ka mõlemal poolel kodusõdu
Geograafia Kui Teadus Diana Kravtsuk 11.kl Sisukord Christoph Kolumbus Fernão de Magalhães Mikolaj Kopernik Galileo Galilei Isaac Newton Carl von Linné Charles Darwin Alfred Wegener Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid PõhjaAmeerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Fernando ja Diego.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET Rahaühik: EUR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
