läbi geeli terakeste massi, mille tulemusel seotakse niiskus. Kuivatusaine imamisvõime on aga piiratud. Selleks, et taastada aine imamisvõimet, juhitakse kuivatist läbi sooja õhku. Samuti võib kuivatusaine kuumutamiseks kasutada elektrisoendust (sele 29). Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise töötamisega regenereerida. Sele 29 - Adsorptsioonkuivati 4.1.3 Õhu jahutamine Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi 31 eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit (sele 30). Sele 30 - Suruõhu kuivatamine jahutamisega 4
läbi geeli terakeste massi, mille tulemusel seotakse niiskus. Kuivatusaine imamisvõime on aga piiratud. Selleks, et taastada aine imamisvõimet, juhitakse kuivatist läbi sooja õhku. Samuti võib kuivatusaine kuumutamiseks kasutada elektrisoendust (sele 29). Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise töötamisega regenereerida. Sele 29 - Adsorptsioonkuivati 4.1.3 Õhu jahutamine Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi 31 eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit (sele 30). Sele 30 - Suruõhu kuivatamine jahutamisega 4
temp. tX [g H2O/m3]/ Maksimaalne veeauru sisaldus samal temp-l [g H2O/m3]*100=%. Tempil., mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (kaste, härmatis), nim. kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temp-l ja rõhul. Kastepunkt- on temp., mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt - on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Enamasti vajalik arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse( hulga) arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O / Püld=VH2O / 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli
küllastatud) eristatakse ka küllastamata ja küllastunud niiskust absoluutne niiskus – ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides (g/m3) suhteline e. relatiivne niiskus – õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhe väljendatuna protsentides (%) eriniiskus – antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse (g/kg) kastepunkt – temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga (°C) Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, sest sooja õhu veeauru mahutavus on suurem Õhumassi maksimaalne eriniiskus ja absoluutne õhuniiskus kasvab kiiresti temperatuuri suurenedes Adiabaatilise protsessi käigus õhumassi puhul ei esine energiaülekannet ümbritsevaga. Kogu aine ja energia jääb süsteemi, seega on adiabaatiline jahtumine ja soojenemine võimalik
ja tekitab pilve.Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad. Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades künkaid või mägesid. Tavaliselt tekivad pilved troposfääris. Kastepunkt (ehk kastepunkti temperatuur) temperatuur, milleni tuleks õhu temperatuuri alandada, et õhus olev veeaur hakkaks veelduma ehk kondenseeruma. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.(lääne koolkonna käsitlus) Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis tavaliselt sademete kuuluvaks ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Sademede jagunevad: vertikaalsed sademed (vihm, lörts, lumi) ja horisontaalsed sademed
aga veekile ikkagi tekib, leiab aset intensiivne korrosioon vees lahustunud hapniku toimel. SO2 ja SO3 sisaldus suitsugaasis tõstab kastepunkti temperatuuri kuni 100 120 °C. Kondenseerunud veeaurud koos SO3-ga annavad küttepinnale väävelhappe, mis mõjub metallile eriti korrodeeruvalt. Madalatemperatuurilist korrosiooni aitab ära hoida kastepunkti tekkimist soodustavade konstruktsioonide ja reziimide vältimine. Veeauru kastepunkt normaaltingimustel on 50°C. Korrosiooni vältimiseks panna kaloriifer, et vee temperatuuri tõsta. 27. Eestis kasutatavad loomuliku ringlus e g a tööstusk atlad Kah e trumliga püstv e etoruk atlad: DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 5. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 6. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb)
Jahtumisel valatakse välja läbi (6)-e. (5)-es õhk kogutakse ja õhu paisumisel osa veest langeb välja. Kompressori töö ajal õhu sisse sattuvad õliosakesed eemaldatakse filtriga (9), mis võib olla filtreerimiselemendiga või tsentrifugaal- õli eemaldajaga. Peale õli eemaldamist õhk on vaja kuivatada. Selleks eemaldada vee aur õhust. Vesi, kui ta ei eemaldata kustub esile korrosiooni või ummistab düüsid ja võivad tekkida jääkorgid. Tavaliselt õhk peab olema nii kuiv, et kastepunkt on 40C. Peale kuivatamist pannakse rõhuregulaator, mis hoiab konstantset rõhku. Rõhk 5-8 Bar Peale rõhu regulaatorit pannakse lõppfilter, millega eemaldatakse metallosad ja õli jäänused. Filter võib olla vilt või keraamiline filter.. Peale filtrit õhk läheb reduktorisse kus ta alandatakse vajaliku rõhuni. Kompressor. <4 Bar kasutatakse üheastmelist kompressorit (<12) <15 Bar, kas kaheastmelist kompressorit (<30)
Jahtumisel valatakse välja läbi (6)-e. (5)-es õhk kogutakse ja õhu paisumisel osa veest langeb välja. Kompressori töö ajal õhu sisse sattuvad õliosakesed eemaldatakse filtriga (9), mis võib olla filtreerimiselemendiga või tsentrifugaal- õli eemaldajaga. Peale õli eemaldamist õhk on vaja kuivatada. Selleks eemaldada vee aur õhust. Vesi, kui ta ei eemaldata kustub esile korrosiooni või ummistab düüsid ja võivad tekkida jääkorgid. Tavaliselt õhk peab olema nii kuiv, et kastepunkt on 40°C. Peale kuivatamist pannakse rõhuregulaator, mis hoiab konstantset rõhku. Rõhk 5-8 Bar Peale rõhu regulaatorit pannakse lõppfilter, millega eemaldatakse metallosad ja õli jäänused. Filter võib olla vilt või keraamiline filter.. Peale filtrit õhk läheb reduktorisse kus ta alandatakse vajaliku rõhuni. Kompressor. <4 Bar kasutatakse üheastmelist kompressorit (<12) <15 Bar, kas kaheastmelist kompressorit (<30)
sademete hulk, Pi – kuu keskmine sademete vaatlusjaamade arv P 8. Õhutemperatuur ja veeaur. Veeaur mängib väga suurt osa vee hüdroloogilises ringes. Õhuniiskus on vajalik sademete tekkeks. Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Õhuniiskusega seotud karakteristikud: veeauru rõhk absoluutne ja relatiivne niiskus niiskuse defitsiit, kastepunkt Õhuniiskust mõõdetakse psühromeetri abil. Koosneb kahest termomeetrist – kuiv + märg (termomeetri reservuaar hoitakse märjana). Kuiv termomeeter mõõdab õhu temperatuuri. Märg alandatud õhu temperatuuri seoses aurumisega. Näitude vahe järgi leitakse õhuniiskuse erinevus. Mida kuivem on õhk, seda intensiivsem aurumine ja seda suurem psühomeetri diferents e näitude vahe. Et aurumise intensiivsust mõjutab ka õhurõhk, siis tuleb mõõta ka õhurõhku.
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrrel...
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
13 väljalaskegaaside suhteliselt madal algtemperatuur ja gaaside minimaalne temperatuur utilisatsioonikatlast väljumisel. Gaaside algtemperatuur piirab nii auru võimalikke parameetreid (temperatuur < 300 0C, rõhk < 2 MPa) kui ka aurutootlikkust, mis küttepinna vajalikust suurusest lähtuvalt seab majandusliku otstarbekohasuse piirid. Gaaside minimaalse temperatuuri katlas määrab väävelhappe kastepunkt, s.t temperatuur, millel algab kütuse põlemissaadustes sisalduva vääveltrioksiidi ja veeauru ühinemisel tekkiva väävelhappe väljakondenseerumine küttepindadele. Väävelhape põhjustab küttepindade intensiivset korrosiooni, mistõttu gaaside temperatuur utilisatsioonikatlas peab varuga olema kõrgem väävelhappe kastepunktist 140 0C, tavaliselt võetakse arvutuslikuks minimaalseks temperatuuriks 180 0C.
Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru. Õhu jahtumisel, näiteks õhtul, hakkab suhteline õhuniiskus seega suurenema. Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub (moodustub kondensaat: kaste, härmatis), nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel, s.o. temperatuuril ja rõhul. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Kondensaadi koguse arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) pH2O/Püld=V H2O/ 100, mille järgi veeauru osarõhu suhe üldrõhku on võrdne veeauru osaga 100-s mahuühikus õhus. Kui võrrandi mõlemaid pooli korrutada 100-ga, võrdub veeauru osarõhk õhus (gaasisegus) protsentides veeauru sisaldusega mahuprotsentides õhus või gaasisegus. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
