Pneumaatika töö 1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstrukt...
ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk õhuhapniku jõudmist hingamisorganeisse. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse küllastamata ja küllastatud niiskust. Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud, nagu veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt, jt. Meie ilmajaamas mõõdetakse suhtelist e. relatiivset niiskust Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. r = e/E*100%, kus e veeauru rõhk, E küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi. Sellest selgub, et relatiivne niiskus võib muutuda 0-st ( täielikult kuiv õhk ) kuni 100% ( küllastunud niiske õhk )
Pilvede tekkimine soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu p...
2. Suhteline niiskus % a. Tegelik veeauru rõhk temp t1/küllastunud veeauru rõhk temp t1*100=% b. Veeauru tegelik sisaldus temp t2,g*m-3/maksimaalne veeauru sisaldus temp t2, g*m-3*100=% Küllastatud veeauru rõhk sõltub ainult temperatuurist Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktideks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. 1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1 atm) korral moodustub kondensaat 2. Rõhu kastepunkt on rõhk, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma. PH 2O V H 2Oaurumaht Kondensaadi arvutusvõrrand tuleneb Boyle'i-Marioette seadusest = ´ Püld 100
2. Suhteline niiskus % a. Tegelik veeauru rõhk temp t1/küllastunud veeauru rõhk temp t1*100=% b. Veeauru tegelik sisaldus temp t2,g*m-3/maksimaalne veeauru sisaldus temp t2, g*m-3*100=% Küllastatud veeauru rõhk sõltub ainult temperatuurist Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktideks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. 1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1 atm) korral moodustub kondensaat 2. Rõhu kastepunkt on rõhk, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma. PH 2O V H 2Oaurumaht Kondensaadi arvutusvõrrand tuleneb Boyle'i-Marioette seadusest = ´ Püld 100
olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseeneseene eoste idanemine on tõenäoline. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb suhteline õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%. Ebapiisav soojustus ruumide normidest väiksemal soojustamisel on oht, et kastepunkt nihkub konstruktsioonide sisse ja selle tulemusena konstruktsiooni detailide niiskus tõuseb. Samuti võib kondensaatvee teket ja sattumist konstruktsioonidesse põhjustada soojustuse "äravajumine". Viimast esineb sageli saepuru korral, mis niiskudes on majaseentele hea toitelava. Soojustamisel on oluline ka külmasildade võimaliku tekke jälgimine ja nende likvideerimine. 5
UV-C: bakteritsiidne toime: kasutatakse ruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks. Tekitab konjunktiviiti - silma sidekesta põletikku (Päikseprillide kvaliteet - peavad tõkestama UV, sest silmaava (pupill) on tumeda prilli taga rohkem avatud ja kaitsetu. 11. Missuguseid õhuniiskuse karakteristikuid kasutatakse? Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud: veeauru rõhk, absoluutne ja suhteline niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt jt. 12. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhtelineniiskus näitab õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veearu rõhu suhe, väljendatuna protsentides. Tähis: r Absoluutneniiskus näitab ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. Tähis: a 13. Mida näitab baromeetriline valem ja kuidas saab seda tavaelus kasutada? Atmosääri staatika põhivõrrand näitas kuidas muutub õhurõhk väikese kõrguse (dz) muutuse korral
Vesi aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt auramist nimetatakse transpiratsiooniks ja maapinnalt auramist füüsikaliseks auramiseks. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus olev veeauru hulk, mida mõõdetakse grammides/kilogrammides õhu ruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastava niiskusega, saabub kastepunkt ja sajab vihma. Absoluutne niiskus muutub vastavalt õhutemperatuuri muutusega. Mida kõrgem temperatuur, seda intensiivsem aurumine ja seda rohkem veeauru õhus. Relatiivset niiskust väljendatakse protsentides, ta sõltub samuti õhutemperatuurist. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeauruga suureneb ja relatiivne niiskus tõuseb. Absoluutne niiskus on suurim poolustel ja langeb pooluste suunas. Pooluste ümber on relatiivne niiskus kõrge madala temperatuuri tõttu, 30
Võrumaa Kutsehariduskeskus MAJAVAMM Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Hariliku majavammi levik hoonetes.......................................................4 Majavammi arenguks vajalikud tingimused...........................................4 Levikuviisid............................................................................................5 Ebapiisav ruumide ja konstruktisioonide ventilatsioon.......................5,6 Katuste konstruktsioonilised lahendused...............................................7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte...........................................................
saastamist korrosiooni produktidega. Korrosiooni intensiivsus süsteemis on sõltuv suruõhu suhtelisest niiskusest. Aktiivne korrosioon hakkab tekkima õhu suhtelisel niiskusel 50. See tingib vajaduse suruõhku enne kasutamist kuivatada. Enamkasutatavd suruõhu kuivatamise meetodid on kuivatamine õhu jahutamise teel, õhu kuivatamine adsorptsioonkuivatuse teel ja õhu kuivatamine absorptsioonkuivatuse teel. Õhu kuivatamine jahutamise teel põhineb asjaolul, et jahtumisel õhu kastepunkt langeb, temas sisalduv liigne vesi kondenseerub ning eraldub õhust. Õhu kuivatamine adsorptsioonmeetodil põhineb füüsikalisel nähtusel, kus õhus sisalduv vesi koguneb tahke aine pinnale. Vett siduva ainena kasutatakse tavaliselt geeliks nimetatava ränioksiidi graanuleid. Õhu kuivatamine absorptsiooni meetodil põhineb protsessil, mille puhul õhus sisalduv vesi seotakse keemiliselt kuivatusainega ja tekkinud kuivaine ja vee seos eemaldatakse perioodiliselt kuivati tööruumist.
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
Kõige külmem kuu Eestis - -18,0 ºC (jaanuar 1987; Narva) Kõige soojema aasta keskmine temperatuur Eestis on 8,5 ºC (2008; Vilsandi) Kõige külmema aasta keskmine temperatuur Eestis on 1,6 ºC (1942; Jõgeva) 2.5. Õhuniiskus, Eesti keskmised Õhuniiskuseks nimetatakse õhus olevat veeauru. Eristatakse kahte kahte õhuniiskust - küllastunud ja küllastamata. Õhuniiskust iseloomustavad karakteristikud on veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt. Õhuniiskust mõõdetakse niiskusmõõturiga ehk hügromeetriga. Eestis mõõdetakse suhtelist ehk relatiivset niiskust. Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides. Kuiva õhu relatiivne niiskus on 0% ja küllastunud õhul 100%. Mõnikord võib relatiivne niiskus ületada 100%. Sellist olukorda nimetatakse üleküllastuseks.
Selleks, et taastada aine imamisvõimet, juhitakse kuivatist läbi sooja õhku. Samuti võib kuivatusaine kuumutamiseks kasutada elektrisoendust. Kasutades paralleelselt kahte kuivatit, saab ühte neist samaaegselt teise töötamisega regenereerida. - ei vaja hooldust, - minimaalne mehaaniline kulumine, kuna puuduvad liikuvad osad, - ei vaja täiendavat energiat 19. Jahutamisega kuivati Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid
Mingi piirkonna niiskuse olud määrab sademete ja aurumise suhe. Kui aurab rohkem kui sajab, tekib põud. Kui sajab rohkem kui aurata jõuab, on niiske. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauruhulk. Eristatakse aboluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhul oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka (grammides- kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda, tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnale langema. Seda, kui lähedal on õhus leiduv veeaur küllstusolekule iseloomutab kõige paremini relatiivne niiskus, mis võrdub absoluutse niiskuse ja küllastava niiskuse vahega. Relatiivset niiskust väljendatakse tavaliselt %-des. Abs. niiskus muutub vastavalt õhutemp muutumisele: mida kõrgem on õhu temp, seda enam aurab vett ja seda enam on õhus niiskust. Suhteline õhuniiskus muutub sellele vastupidiselt
Õhu absoluutne niiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass Kastepunkt-nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. Eriniiskus ühes kilogrammis niiskes õhus leiduva veeauru kogus grammides 8.Mis juhtub, kui soe ja niiske õhk satub kontakti madalama temperatuuriga pinnaga? -Madalama temperatuuriga pinnale hakkab tekkima kaste veetilkadena. 9.Mis on kastepunkt? -Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus ehk siis hakkaks veena välja kondenseeruma. 10.Kuidas eemaldatakse hoonest niiskust? -Hoonest veekahjustuse- või ehitusniiskuse väljakuivatamisel tuleks eelistada sorptsiooni põhimõttel töötavat niiskuse eemaldamist, mille korral viiakse niiskus hoonest välja 11.Kuidas iseloomustatakse materjalide suhet veega?
KTT ... Keskkondade abs.niiskussisalduste erinevusega kaasneb veeauru suunatud rõhk suuremalt niiskusesisalduselt (suuremalt osarõhult) väiksema poole. Igale konkreetsele temperatuurile vastab üks maksimaalne võimalik abs.õhuniiskus ehk küllastusniiskus. Igale konkreetsele abs.veeaurusisaldusele vastab teatud temperatuur, nn. kastepunkt, mille puhul veeaur muutub aurust veeks ehk hakkab kondenseeruma. Kondenseerumine toimub materjali pinnal või sees, kui õhu suhteline niiskus on kastepunkti tekkeks piisav ja pinna temperatuur on kastepunktiks vajalikust madalam. Küllastusniiskuse ja kastepunkti, samuti veeaurusisalduse ja veeauru maksimaalse osarõhu olenevuse temperatuurist saab leida järgmisena esitatud graafikult ja tabelitest.
Sademed langevad tagasi maapinnale Õhuniiskus: Iseloomustavad suurused: Absoluutne niiskus – veeauru hulk õhus Veeauru rõhk – osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt Suhteline niiskus – ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe Eriniiskus – 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus Niiskuse defitsiit – vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt – temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temperatuur alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad:
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
2. Suhteline niiskus % : 2.1 (Tegelik veeauru rõhk temperatuuril t1)/(Küllastunud veeauru rõhk temp t1 )100%= % 2.2 (Veeauru tegelik sisaldus temp t2, gm^(-3) )/(Maksimaalne veeauru sisaldus tmep t2, gm-3)100%= % Küllastatud veeauru rõhk sõltub ainult temperatuurist Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhku. 1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1atm) korral moodustub kondensaat. 2. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma. Kondensaadi arvutamine: Tuleneb Boyle Marionette seadusest : PH2O / Püld = VH2O / 100 Gaasi segus on gaasi osarõhu suurus %-s võrdne selle gaasi sisalduse mahuprotsendiga. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondendseeru, saama võrrandi: PH2O teg
tahkesse olekusse. Kondeseerumine – veeauru minek üle vedelasse olekusse. On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine. Kondensatsiooniprotsessid looduses Õhu veeaurusisaldus suureneb Õhutemperatuur langeb 22. Õhuniiskust iseloomustavad suurused. V: suurused, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust. Nendeks on veeauru rõhk e, absoluutne niiskus a(oli minul üks küsimus, tähendus ja valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit) veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 23. Pilvede tekkimine. Pilvede klassifikatsioon. V: Pilvede kujunemisprotsessid vt joonis 1. Termiline konvektsioon Termiline konvektsioon toimub ühe ja sama õhumassi sees. Eriti soodsad tingimused selleks on siis, kui jahedam õhumass voolab soojale aluspinnale (advektiivne konvektsioon). Jahe õhk soojeneb kiiresti ja kerkib
korrodeerumist ja sellega kaasnevat õhu saastumist korrosiooni produktidega, mis põhjustavad tõrkeid süsteemi töös ning süsteemi kiiremat kulumist. Paljude tehnoloogiliste protsesside puhul, nagu näiteks värvimine, pole lubatud liigse vee sisaldus protsessis osalevas suruõhus. Kuivatamise meetodid · Kuivatamine jahutamise teel- laialt levinud meetod, mis põhineb asjaolul, et jahutamisel õhu kastepunkt langeb, temas sisalduv liigne vesi kondenseerub ning eraldub õhust. · Adsorptsioonmeetod- meetod põhineb füüsikalisel nähtusel, kus õhus sisalduv vesi koguneb tahke aine pinnale. Vett siduva ainena kasutatakse tavaliselt ,,geeliks" nimetatava ränioksiidi graanuleid. · Absorptsioonmeetod- meetod põhineb protsessil, mille puhul õhus sisalduv vesi seotakse keemiliselt
veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilse segu kogurõhus. 2) absoluutne niiskus on 1 m 3 õhus oleva veeauru hulk g- des (õhus sisalduva veeauru tihedus g/m3); 3) relatiivne niiskus r on õhus oleva veeauru suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna %-des R = e/Ex100%. 4) küllastusvajak d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. 5) kastepunkt T on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastatavaks. 6) eriniiskus s in õhus oleva veeauru hulk 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Pilvede tekkeprotsessid Albeedo näitab, milline osa summaarsest kiirgusest, mis maapinnale jõuab peegeldub tagasi. Reaalsete pindade albeedod on mitmesugused. Taimkatteta pinna albeedo sõltub selle pinna niiskusest. Kuivematel pindadel on albeedo suurem.
Eriniiskus värkide tiheduste kaudu s=veeaur/ veeaur + kuiv Kuiva õhu rõhk avaldub pkuiv= kuivRkuivT = p-e Seega olekuvõrrand kuivaõhule ja niiske õhu koostisgaasile p-e = kuivRkuivT Õpikutes esitatav Eriniiskuse valem ümardatult ja lihtsustatult s=0.622e/p Kastepunkt -. Temperatuur, mille juures õhus olemasolev niiskus muutub küllastavaks. Teisiti oeldes, kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma. Vastav temperatuur ongi kastepunkt ehk kastepunkti temperatuur. Tegijapoiss 2010 Ohuniiskuse kondenseerumine on sagedane nahtus suveohtutel paikese loojumisel, mil rohi muutub niiskeks. Kui kastepunkti arvutuslikult leida tahetakse siis antud temperatuuril teadaolev osarõhk paigutatakse Magnuse valemisse e. olemasolev veeauru osarõhk loetakse küllastuvaks. Magnuse valemist "tagurpidi" leitav temperatuur td ongi ligikaudu kastepunkti temperatuur. td = (243.33(log e 0.7858) )/(8.4508 log e)
Aine ehituse mudelid: tahkis, vedelik, gaas. Tahkete ainete klassifikatsioon. kristalliliste ainete ruumvõre, defektid. Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Reaalne gaas. Gaaside segu. Osarõhk, Daltoni seadus. Küllastumata ja küllastunud aur. Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õhuniiskuse osa meie elus, looduses. Kriitiline olek. Gaaside veeldamine. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. Soojusisolatsioon. Ülekandenähtused vedelikes. Ülekandenähtused tahketes kehades. Faasisiirded, erinevus agregaatoleku muutusest. Tahkumine ja sulamine. Rekristallisatsioon. Sublimatsioon ja härmatumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Keemine.
Absoluutne niiskus veeauru hulk õhus (g/m3) Veeauru rõhk osa õhurõhust, mis on tekitatud veeauru poolt (mmHg, mbar, hPa) Suhteline niiskus ruumalaühikus oleva niiskuse hulga ja sama ruumiühikut küllastava niiskuse hulga suhe (%) (T ja P ei muutu) Eriniiskus 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus (g/kg) Niiskuse defitsiit vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temp. Alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit vahe õhutemp. ja kastepunkti vahel PILVED Koosnevad vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus. Õhus olev veeaur kondenseerub pilve kondensatsiooni tuumale, milleks on aerosooli osake
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne õhuniiskus ehk suhteline niiskus on veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. 43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. 44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. Mida väiksem on
n vedelik-vedelik (viin -etanool vees) Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse n tahke-vedelik (NaCl vees, merevesi) kastepunktiks. n tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu 57. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. korral moodustub kondensaat. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: n küllastumata lahus lahus, milles antud ainet veel lahustub;
Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse n gaasvedelik (soodavesi CO2 vees) kastepunktiks. n gaastahke (H2 pallaadiumis) Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral n vedelikgaas (veeaur õhus) moodustub kondensaat. n vedelikvedelik (viin etanool vees) Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral n tahkevedelik (NaCl vees, merevesi) moodustub kondensaat. n tahketahke (valgevask Cu/Zn) 44. Vedelike üldomadused. 57. Lahuste klassifikatsioon aine sisalduse põhjal. omandavad anuma kuju; Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse:
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
Kui rõhk vedeliku kohal on madalam kui vedelikus, siis vedelik aurub, kui kõrgem, siis aur kondenseerub. Veeauru küllastusrõhk sõltub ainult temperatuurist. Absoluutne niiskus veeauru tegelik hulk õhus. Suhteline niiskus õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse protsentides. Kastepunkt temperatuur, mille juures õhu tavarõhu korralmoodustub kondensaat. Veeaur kondenseerub, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. Rõhu kastepunkt temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. Vedelikud ained, mis omandavad raskusjõu mõjjul voolavuse. Voolavus vedelike omadus muuta oma väliskuju, tingitud pidevast molekulide ümberpaiknemisest soojusliikumise tagajärjel. Vedelike omadused: · Võtavad anuma kuju, · Ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, · Ei pruugi seguneda omavahel, · Väga vähe kokkusurutavad.
Vedel gaas
aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke
gaas sublimatsioon kondensatsioon.
Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab
võrdseks välisrõhuga.
Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
aurustumine ↔kondenseerumine. Vedel – tahke – sulamine ↔tahkumine. Tahke – gaas – sublimatsioon ↔ kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur – temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk – vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus – energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (∆Ha. kJ/mol). Kastepunkt – teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga. Sulamistemperatuur – tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1 atm. Sulamissoojus – energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks sulamistemperatuuril (∆Hs, kJ/mol). ∆Hs<∆Ha Sublimatsioon – tahke aine üleminek gaasufaasi vedelfaasi läbimata. Sublimatsioonisoojus – soojushulk, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks
Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk, suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak Õhk - gaaside segu, mille põhikomponentideks on: lämmastik 78%, hapnik 20,9%, argoon 0,93%; süsihappegaas 0,04% ning veeaur. Veeaur - kindlal rõhul ja temperatuuril on ühes hulgas (mass, maht) alati teatud hulk veeaurumolekule. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem suudab õhk veeauru sisaldada. Igal temperatuuril on õhus olevate veemolekulide teatav kontsentratriooniline piir – veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk.
vertikaalne gradient küllastava veeauru rõhk ja kasvab relatiivne rõhu taandamisel merepinnale järkjärgulise C. Maapinna kohal olevast õhust tiheneb siis temperatuuri horisontaalne gradient on niiskus ning temperatuur, mille juures õhu taandamise teel. veeaur taimedele või maapinnale kristallilise vähemkui 2ºC 100 km kohta, tuule niiskus jõuab 100 % ni ongi kastepunkt. sademena. Vee kristallisatsiooni kiiruse horisontaalne gradient on 20 Kastepunkti määratakse I lähend: Võtame pm ks (keskmine rõhk) soodustavad aluspinna igasugused km/h 100 km kohta. Atmosfääri küllastavate veeauru rõhkude tabelist. Tuleb jaamas mõõdetud õhurõhu
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat 20. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Küllastumata ja küllastunud niiskus. Abs niiskus nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus oleva veeauru massi grammides (g/m 3) , suhteline niiskus on protsendides, eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse g/kg. Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastunud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga 21. Pilvede tüübid ja nende koostis Madalpilved kuni 2km kõrguseni maapinnast kiht-saju-rünkpilved Keskmispilved keskmiselt 2-6km kõrgusel kõrgkiht-kõrgrünkpilved Kõrgpilved keskmiselt 6-12km kõrgusel kiud- kiudrünk-kiudkihtpilved Vertikaalarenguga pilved 0,5-12km kõrgusel rünkpilved ja rünksajupilved
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfäär...
1. (tegelik veeauru rõhk tempeatuuril t1/ küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t1) x 100% = …. % 2.2. (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t2 gm-3 /maksimaalne veeauru sisaldus temperatuuril t2 g m-3) x 100 = …. % 43. Mis on kastepunktid (seletus)? Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. 44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus.
Propaan 44 42,4 0.972 4,5 4,37 Segu 43,6 Kogurõhk 4,96 Kahe näite võrdlemisel näeme, et kergesti auruvate komponentide osarõhk nende osa suurenemisel segus tõuseb väga kiiresti. Antud näites kasvas etaani osarõhk üle kahe korra tema osa suurenemisel segus ainult kahe protsendi võrra. 8.4.8. Veeldatud gaaside segu mullitemperatuur ja kastepunkt Puhas veeldatud gaas hakkab keema temperatuuril, mis sõltub rõhust, ja jätkab keemist samal temperatuuril tingimusel, et rõhk jääb muutumatuks. Täpselt samuti käituvad puhtad veeldatud gaasid kondenseerumisel, mis antud rõhu juures toimub alati ühel ja samal temperatuuril. Teisiti käituvad veeldatud gaaside segud. Nende jaoks on aurumise ja kondenseerumise temperatuurid erinevad. Vastavaid temperatuure nimetatakse mullitemperatuur ja kastepunkt.
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. ...
Õhuniiskus on õhus olev veeaurusisaldus. Õhuniiskus sõltub paljudest teguritest. Neist olulisimad on päikesekiirgus ja geograafilise piirkonna hüdroloogiline reziim. Õhuniiskus mängib olulist rolli taimkattevööndite tekkimises, näiteks madala õhuniiskusega alal on palju kuivalembeseid taimi (kserofüüdid). Õhuniiskuse karakteristikuid Õhuniiskust iseloomustab hulk karakteristikuid: · absoluutne niiskus · eriniiskus · veeauru osarõhk · kastepunkt · suhteline niiskus Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on vee sisaldus mingit aines. Mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides) või grammides 100 grammi kohta niiske aine juhul. Gaaside absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m 3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi.
aga veekile ikkagi tekib, leiab aset intensiivne korrosioon vees lahustunud hapniku toimel. SO2 ja SO3 sisaldus suitsugaasis tõstab kastepunkti temperatuuri kuni 100 120 °C. Kondenseerunud veeaurud koos SO3-ga annavad küttepinnale väävelhappe, mis mõjub metallile eriti korrodeeruvalt. Madalatemperatuurilist korrosiooni aitab ära hoida kastepunkti tekkimist soodustavade konstruktsioonide ja reziimide vältimine. Veeauru kastepunkt normaaltingimustel on 50°C. Korrosiooni vältimiseks panna kaloriifer, et vee temperatuuri tõsta. 27. Eestis kasutatavad loomuliku ringlus e g a tööstusk atlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4
I tuleohuklass süttimisoht puudub; II tuleohuklass süttimisoht on väike: III tuleohuklass süttimisoht on keskmine; IV tuleohuklass süttimisoht on suur; V tuleohuklass süttimisoht on erakordselt kõrge. Tuleohuklassid määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Instituudil on üle Eesti paiknev vaatlusvõrk, kus iga päev kell 14 mõõdetakse õhutemperatuur, määratakse õhuniiskust iseloomustav kastepunkt ning mõõdetakse viimase 24 tunni sademete hulk. Nende näitajate põhjal arvutatakse tuleohtlikkuse indeks valemi järgi: K = Kn + T x (T Td), kus T tuleohu indeks, Kn kõigi eelmiste päevade indeksite summa, T õhutemperatuur antud päeval kell 14, Td kastepunkti temperatuur sel ajal. Kahjuks ei näita tuleohtlikkuse indeks tuleohtu aastaringselt ühtemoodi, kevadel võivad metsad süttida madalama indeksi ajal kui suvel. Seetõttu on kasutusele võetud veel kolm
Absoluutseks niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. ( g/m3 ) Suhteliseks ehk relatiivseks niiskuseks nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet väljendatatuna protsentides. ( % ) Eriniiskus on antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( oC ) 19. Pilvede tüübid ja nende koostis MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVED Keskmiselt 2-6km kõrgusel Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse absoluutse niiskusena (H 2O g/m3) ja suhtelise niiskusena (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1) 2) Kondensaat??? auru või gaasi muutumine jahtumisel vedelikuks, nt kaste, härmatis. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru osarõhk õhus ületab küllastatud veeauru rõhu antud tingimustel. Kastepunkt on temperatuur, mille juures atmosfääri tavarõhu (ca 95-105 kPa) korral moodustub kondensaat. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erinevate rõhkude juures hakkab õhus olev veeaur kondenseeruma. Kondensaadi koguste arvutusskeemid Enamasti on vaja arvutada rõhku, mille juures õhu komprimeerimisel hakkab veeaur kondenseeruma ja kui palju moodustub kondensaati. Kondensaadi koguse arvutusvõrrand tuleneb Boyle`i-Mariotte seadusest:(1) P H2O/Püld
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
