PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteedili...
kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüstereen (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Selleks, et teada saada, milline seina variant on parim tuleb iga seina variandi kohta teha mitmeid arvutusi. Esiteks tuleb leida välispiirete soojatakistused, seejärel soojajuhtivus, soojainerts, välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutused, küllastusrõhud, materjali aurutakistus ja osarõhud. Seejärel saab leida kas ja kus kihis tekib kastepunkt. VARIANT A Joonis 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 1.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne. Sisepinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 6. Rsi= 0,13 Välispinna soojatakistus oleneb tuule kiirusest, antud juhul on selleks 4,0 m/s.
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
Veeauru osarõhu võib arvutada valemiga pa d pva = , (1.9) 82 ,91 10 + 0 ,133 103 d 3 kus pa on atmosfäärirõhk, Pa. 25 20 1 Kastepunkt, kp, °C 15 2 3 10 5 4 0 -5 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 Õhu niiskus, %
Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada. ● tahke säilitab oma kuju Tahke ja gaasilise 5 erinevust- ● gaasilise aineo len...
g/m3. 8. mis on õhu relatiivne niiskus? On õhus oleva veeauru rõhu e suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse E, väljendatuna protsentides. Relatiivne niiskus näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. 9. mis on õhu küllastusvajak? Küllastusvajak (küllastusdefitsiit) on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. 10. mis on kastepunkt? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks ( nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine). Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt
kondenseerumine on küllastunud aurus dünaamilises tasakaalus, erinevad ained aga aurustuvad sama temperatuuri juures erineva kiirusega). 15. . Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? V: Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust, mis arvuliselt võrdub ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi tekkida ei saa. Ka seda nähtust me tunneme ja armastame. See on härmatumine. 17. Millal tekib udu? Miks tekivad pilved? Miks/millal tekivad sademed? V: Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele.
ja olemasoleva veeauru rõhu vahe. d=E-e Niiskuse defitsiiti mõõdetakse samades ühikutes, milles veeauru rõhku. Niiskuse defitsiit näitab kui palju on vaja veeauru rõhku suurendada, et saabuks küllastus. Niiskuse defitsiit iseloomustab kuivamisprotsesside intensiivsust, mida suurem on defitsiit seda kiiremini toimuvad kuivamisprotsessid (puidu kuivamine, heina või põhu kuivamine jne.). 5. Kastepunkt (tähis τ) on temperatuur, mille juures õhus tekiks küllastus. Õhu temperatuuri langedes väheneb õhku küllastava veeauru rõhk ja kasvab relatiivne niiskus ning temperatuur, mille juures õhu niiskus jõuab 100 % -ni ongi kastepunkt. Kastepunkti määratakse küllastavate veeauru rõhkude tabelist. Tuleb leida temperatuur, mille jaoks õhus hetkel olemasolev veeauru rõhk on küllastav. Teades
– Suhteline õhuniiskus näitab seda mitu protsenti moodustab tegelik õhuniiskus maksimaalsest õhuniiskusest. 17) Milline on soovituslik õhuniiskus eluruumides, mida need arvud tähendavad (lk 19)? – 60-70%, mis tähendab, et veeauru sisaldus õhus moodustaks maksimum võimalikust 60-70% 18) Millal on õhu suhteline (relatiivne) niiskus 100%? – Õhk ei saa olla niiskem, see on maksimum. 19) Mis on kastepunkt (lk20)? – Temperatuuri langedes veeauru mahutuvus õhus väheneb, sellepärast peab temperatuuri langedes osa veeauru õhust välja sadestuma – sellest tekib kaste. Kastepunkt on see temperatuur, mille juures hakkab õhust veeaur välja sadestuma. 20) Miks hakkavad külmad esemed soojas õhus „higistama“ (lk21)? – Külma eseme ümbruses õhutemperatuur langeb. Jahtunud õhk külma eseme läheduses ei mahuta
Õhuniiskus Küllastumata õhuniiskus Küllastunud õhuniiskus Veeauru rõhk E küllastunud veeauru korral e küllastumata veeauru korral osakeste kaootiline liikumine Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduv veeauru mass grammides. kaalumise meetod 16,4 ºC arvuliselt võrdne veeauru rõhuga Relaktiivne niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Psühromeetriline meetod põhiline praktikas (kergesti trantsporditav, lihtne kasutada ja suhteliselt täpne) võrdeline seos psühromeeter Identsed valge batistriide statsionaarseteks ja aspiratsiooni Juus-hüdromeetriline meetod puhas rasvavaba juuksekarv pikenemine/ lühenemine piirviga 5... 10%
Termodünaamika uurib soojusnähtusi makrotasandil. Keha siseenergia U- kõigi molekulide energiate summa ühik 1J. Soojushulk Q- ühelt kehalt teisele kandunud siseenergiat 1J. Ülekandumiseviisid: 1)soojusjuhtivus 2)soojuskiirgus 3)konvektsioon Erisoojus c- 1kg aine temp. muutmiseks 1K võrra vajaminev soojushulk. Termodünaamika põhivõrrand (delta)U= +-A +-Q st. keha siseenergia võib muutuda a)meh. töö tagajärjel, kui keha ise teeb tööd b)soojusülekande tagajärjel. Soojushulkade saamine: a)kuumematelt kehadelt: Q=cm(delta)T b)kütuste põletamistest Q=mq (q- kütteväärtus, soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul ära põlemisel) c)meh. tööst d)teistest energia liikidest e)külmematelt kehadelt Eutroopia- S Mida väiksem on süst. S seda 1)rohkem on võimalik süst. energiat ära kasutada 2) kaugemal on süst. tasakaalu olekus 3) kui süst. temp ei muutu, siis S muutus leitakse valemiga (delta)S= (delta)Q/T. Soojusmasinad muundavad siseenergiat tööks...
Mõisted aineehituse kohta Aine olek Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Ainel on kolm põhiolekut: tahke, vedel ja gaasiline. Kondensatsioon Aine üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Gaas Aine olek, milles osakesed liiguvad vabalt, olemata vastasmõjus aine teiste osakestega. Vedelik Vedelas olekus olev aine. Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega. Absoluutne niiskus Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus Veeauru osarõhu ja samadel füüsikaliste...
Ülesanne 7 Niiske õhk Teraviljakuivati tootlus on M1 t/h kuivatisse suubuva toorvilja järgi, kui selle niiskus W1=20% ja kuivatatud vilja niiskus W2=14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga t0 ja suhtelise niiskusega fi0 soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris. Kuivatisse suubuva kuivatusõhu temperatuur on t 1 ja kuivatist väljuva õhu temperatuur t2. Algandmed: t1=100°C Punkt 1: T1=373,15 K h1=130 kJ/kg t2=50°C tm=35°C T2=323,15 K t1=100°C M1=10 kg/s ϕ1=4,375% t0=20°C p1=1400Pa T0=293,15 K d1...
4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru tihedus sõltub T-st. 8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb. T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9.Mis on suhteline õhuniiskus? V: Absoluutse niiskuse ja küllastunud auru tiheduse suhe ehk tegeliku veeauru sisalduse ja max võimaliku sisaldus suhe kindlal T-il. 10.Defineeri pindpinevust. V: Vedeliku ja gaasi piiripinna omadustega seonduv nähtus, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. 11.Kuidas seotud märgamine ja Kapillaarsus?
Sulamistemp. 12. Millistest faktoritest sõltub aurustumise kiirus? Vedeliku temp. Pindalast ja koostisest. 13. Millist nähtust nim keemiseks? Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19.Kuidas selgitada molekulaarsete jõudude teket?..? Jõud, mis hoiavad aine koguse koos, tingitud vastastik mõjust 10 -12. 20.Pindpinevus jõudude teke? Tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 21.Mis on kapillaar? Peenike toru
Kordamisküsimused 1. Kontrolltööks 1. Mis on absoluutne õhuniiskus? Õhu veeauru sisaldus 2. Mis on absoluutse õhuniiskuse mõõtühik? g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides?
........................................................................ 3 2. Niiskus.................................................................................................................................... 4 2.1 Ehitusaegne niiskus...........................................................................................................4 2.2 Elamis niiskus................................................................................................................... 4 2.3 Kastepunkt........................................................................................................................ 4 2.3 Mikrokliima...................................................................................................................... 4 2.4 Poorsus ja pooride maht....................................................................................................5 3. Heliisolatsioon.........................................................................................
kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veearu muutuks küllastunuks Ilmastikunähtused- sademed, udu, äike, rahe, härmatis, virmalised Vedelike omadused:voolavus ja pindpinevus- vedelikule on omane võimalus voolata, võtta anuma kuju, nad on tiheduselt sarnasemad tahketele kui gaasilistele ainetele, nad on raskesti kokku surutavad ning molekulid saavad liikuda vaid neile antud ruumalas, molekulid paiknevad korrapäratult ning vedelikele o omane pindpinevus
Antud ruumalas oleva veeauru massi suhet samas ruumalas oleva kuiva õhu massisse nimetatakse: segusuhe Kui õhutemperatuur on alla külmumispunkti, siis küllastav veeauru rõhk vee kohal on: suurem kui küllastav veeauru rõhk jää kohal Peamine põhjus, miks suurtel kõrgustel võtab juurviljade pehmeks keetmine enam aega, on selles, et: vee keemistemperatuur kahaneb kõrguse kasvuga Kui õhutemperatuur kasvab, siis ilma veeauru õhku lisamata, kastepunkt: jääb samaks. Kuidas nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille võib saavutada aurustades vett õhku juurde? Märja termomeetri temperatuur 5 Kondensatsioon, udu, pilved: Kui sa näed, et hommikul sinu õue minnes sinu hingeõhus olev veeaur kondenseerub, siis õhutemperatuur võib olla nii rohkem kui vähem kui 0 kraadi C. Missugune järgnevatest pilveliikidest toob kõige tõenäolisemalt uduvihma? Stratus
Faasi määrab ära temperatuur ja rõhk. Teatud tingimustes võib aine olla metastabiilses olekus-piiri peal olekus. Faasisiire on ülemine ühest faasist teise(aine molekuli muudavad asendit). Siirdesoojus-soojushulk, energia. Siirdetemp. on seotud rõhuga. Selleks et faasisiire toimuks peab olema siirdetemperatuur ja võimalus energia liikumiseks. Kolmikpunkt-keha on korraga kolmes olekus. Normaalrõhk 760..... Sulamine ja tahkumine. Temperatuuri tõustes jõuab kätte hetk, mida nim kristalse aine sul temperatuuriks. Sulamise ajal temp ei kasva, pärast sulamis kasvab. Energia kulub sidemete lõhkumiseks, osakeste võnkumine kiireneb ja võnkeamplituud suureneb-sidemed katkevad. Aurumine ja kondenseerumine toimub igal temperatuuril, sest igalt temp-l leidub mõni osake, kes on võimeline ära lendama. Auramise käigus temp langeb. Aine aurab igal temp-l, keeb aga vaid ühel temp-l. keemisel on aurumine kõige intensiivsem. Milleks kulub aurustumissoojus? ...
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on s...
1. Faas- aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on ühesugused 2. Faasisiire- üleminek ühest faasist teise 3. Agregaatolek- aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom 4. Siirdesoojus- energia/soojus mida tuleb anda kehadele, et toimuks faasisiire 5. Mille poolest erinevad tahke, vedel ja gaasiline faas? 6. Mida nimetatakse kristalliks- aine, mille molekulide paiknemisel on kindel kord 7. Amorfne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja mis voolab (klaas, plastmass) 8. Monokristall- tervik keha, mille osakeste paigutus eksisteerib ühes ja samas süsteemis 9. Polükristall- keha mis koosneb paljudest erinevatest monokristallidest (päevakivi) 10. Anisotroopia- korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast 11. Kristallvõre tüübid: Primitiivsed e. Lihtsad- aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud- lisaks tippudes olevat...
Veeauru hulka küllastava hulga suhtes näitab suhteline niiskus e H r = 100 . es (2.5) Kuivõrd temperatuuri langedes e s seose (2.2) ja joonise 2.1. järgi kahaneb, siis õhu jahtudes suhteline niiskus kasvab ning küllastuse saabudes aur kondenseerub. Temperatuuri, mille korral õhus olev veeauru rõhk muutub küllastavaks (suhteline niiskus kasvab kuni 100%) nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt leitakse sõltuvuse e s = e s ( T ) pöördfunktsiooni abil. Veeauru hulka (suhtelist niiskust) määratakse sageli kuiva ja märja termomeetri abil. Märjas termomeetris toimub suhtelisel niiskusel <100% pidev aurumine, milleks kulub soojust ning sel juhul märg termomeeter näitab väiksemat temperatuuri kui kuiv termomeeter. Veeaur on õhust kergem ning niiske õhk on väiksema tihedusega kui kuiv õhk. 2.2. Temperatuuri kihistus atmosfääris
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkonnaks e. Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid. Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km...
veekogudest aurustumise tõttu niiskemaks, siis tekib küllastunud veeaur). Küllastus - nii palju, kui molekule läheb üle gaasi faasi, läheb neid ka tagasi vedeliku faasi. Kõrgem temperatuur = suurem küllastunud auru tihedus; madalam temperatuur=küllastunud auru tihedus väiksem. Küllastus=tegeliku auru tihedus - suhteline niiskus 100%. Saab tabelist vaadata! ❏ Kastepunkt - temperatuur, mille juures hakkab veeaur kondenseeruma. Kui kastepunkt alla 0 kraadi, härmatumine. ❏ Kuidas tekivad pilved? Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata; õhk peab jahtuma alla kastepunkti; on vaja kondensatsioonituumi; jääkristallide teke ❏ Inimene tajub ise suhtelist õhuniiskust ❏ Psühromeeter ❏ Absoluutne õhuniiskus - a (g/m3) ❏ Küllastunud veeauru tihedus - A (g/m3)
Siiski on gaasid üksteisega *Maa pikalaineline kiirgus- seda neelavad tugevasti õhus temp langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattl, seotud- selle põhjuseks on tuul, turbulentne segunmine, olevad veeaur ja CO2. *Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse soojendades ümbritsevat õhku. *Advektsioon- e oleva veeauru hulk g 1 kg niiske õhu kohta. Albeedo- isel näol saab aga juurde energiat
Nende joudude koosmojul kujuneb valja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tahendab uhtlast ja sirgjoonelist liikumist piki isobaare, st tuul puhub piki samarohujooni (pohjapoolkeral gradientjou suunast paremale). · Selgitada moistet upwelling, nimetada merehoovuste tuupe- upwelling- rannikulahedase mere suvakihtidest parineva kulma vee tous pinnakihtidesse. Tousev hoovus · Selgitada moisteid absoluutne ohuniiskus, suhteline ohuniiskus, kastepunkt absoluutne niiskus-nimetatakse uhes kuupmeetris niiskes ohus leiduva veeauru massi grammides ( g/m3 ) suhteline niiskus-nimetatakse ohus oleva veeauru rohu ja samal temperatuuril ohku kullastava veeauru rohu suhet valjendatatuna protsentides ( % ) kastepunkt- temperatuur, mille juures kullastatud veeauru rohk on vordne moodetud veeauru rohuga ( O C ) · Selgitada moisteid ohu eriniiskus, veeaururohk, kullastunud ohuniiskus eriniiskus-antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas
lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Laskudes õhk soojeneb, relatiivneõhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga enamasti nõrga tuulegailm, mis suvel on soe ja talvel seevastu käreda pakasega.Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda kindlaid trajektoore. Eesti kliimale on tähtis.Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Mis on transpiratsioon? Taimedelt toimuv auramine Mis on kastepunkt? Õhuniiskus on õhus leiduv veeauruhulk. Eristatakse aboluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutneniiskus on mingil hetkel õhul oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka (grammides-kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda,tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnalelangema. Osoonikihi hõrenemise põhjused. Osooni augud.
Vedeliku tõusu kõrgus või langemise sügavus sõltub toru suurusest. 2 h= gr g=9,8 (vabalangemise kiirendus) r=toru raadius 14)Mis on absoluutne niiskus? Absoluutne niiskus näitab kui palju on veeauru ühes m3 õhus. 15)Mis on relatiivne niiskus + valem? Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab antud temperatuuril õhus leiduva veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru suhet protsentides. p P= 0 * 100% P= p0 *100% 16)Mis on kastepunkt? Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, mille juures õhus leiduv veeaur muutub küllastunud veeauruks. 17)Kuidas ja milleks kasutatakse psühromeetrit? Psühromeetrit kasutatakse relatiivse niiskuse määramiseks. Tal on kaks termomeetrit. Üks kui, teine märg. Kuiv termomeeter näitab toatemperatuuri. Märg termomeeter näitab iseenda temperatuuri. Selle näit sõltub õhuniiskusest. Mida kuivem õhk, seda kiirem aurustumine märjalt termomeeetrilt ja seda madal näit.
AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ül...
Mõlemad termomeetrid on ehituselt ühesugused, erinevus seisneb selles, et ühe neist – “märja” termomeetri – reservuaar hoitakse märjana. “Märja” termomeetri reservuaarilt aurab vesi. Selleks kulunud auramissoojuse tõttu on “märja” termomeetri temperatuur madalam “kuiva” omast. Mida suurem on niiskuse defitsiit, seda kiirem on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe. 12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..? 13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile 14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m) Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud) elastse kilega. 15.Adhesiooni-Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna
temperatuuri kasv vähendab suht. niiskust; kondenseerumisel gradiendiga Õhurõhu väärtusi. õhu temperatuuri kahandamine suurendab J.B. Lamarck (etaažid) seda Luke Howard, 1802-1803 ettekanne Sademed: pilvede klassifikatsioonist (3 põhiliiki – Pilvepiiskade teke Küllastusvajak, kastepunkt. Cirri, Cumuli, Strati) . Goethe, Kämtz. 1)Põrke- (koagulatsiooni) teooria, nn Küllastusvajak d on antud temperatuuril 1879: Hildebrandssoni klassif. – atlas soojadest pilvedest, õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus 1896: atlases 28 värvipilti 2) jääkristallide (Bergeroni) teooria, nn tegelikult oleva veeauru rõhu vahe: d = E – WMO pilveatlaseid 7 väljaannet külmades pilvedes
Suhteline niiskus - näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks. Väljendatakse protsentides. Küllastunud veeauru rõhk - mida suurem temperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru Niiskuse defitsiit - küllastunud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe Kastepunkt - kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma õhus olevatele esemetele. Vastav temperatuur ongi kastepunkt 9. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhteline niiskus ... õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veearu rõhu suhe, väljendatuna protsentides Absoluutne niiskus ... ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru mass grammides 10. Mida näitab baromeetriline valem ja kuidas saab seda tavaelus kasutada? Baromeetriline valem kirjeldab rõhu sõltuvust kõrgusest konstantse temperatuuri korral.
1. Absoluutne niiskus veeauru mass grammides ühes kuupmeetris õhus (). 2. Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui kaugel õhus olev veeaur on küllastunud olekus, väljendatakse protsentides. Srel= , kus S - suhteline niiskus (%) , -absoluutne niiskus (g/m3) rel Kui absoluutne niiskus ei muutu, siis õhutemperatuuri langedes muutub õhus leiduv veeaur varem või hiljem küllastunuks tekib udu, kaste või sademed jne. 3. Kastepunkt õhutemperatuur, mille juures temas leiduv veeaur muutub küllastunuks. Suhtelist niiskust mõõdetakse bügromeetri või psühromeetriga.
peab õhk jahtuma. Tõusev õhuvool jahutab temperatuuri madalamaks kastepunktiks ja veeaur kondenseerub. Pilvede tekkeprotsessid. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni teel. Sama, mis udu aga kujunevad kõrgemal. Pilvede tekkimiseks vajalikku veeauru tihenemist kutsuvad esile õhuadiabaatiline jahtumine tõusmisel. Pilved tekivad eelkõige tõusvates õhuvooludes. Kondensatsiooninivoo tase, kus tõusval õhuvoolul saabub kastepunkt ning algab veeauru kondensatsioon. See on ligikaudseks alumiseks piiriks pilvadel. Nullnivoo tase, kus õhutemp on 0oC. Kondensatsiooni ja nullnivoo vahel tekivad kondensatsiooniproduktidena tavaliselt väikesed veepiisad. Allajahtunud veepiisad pole veel jäätunud Jäänõeltenivoo sel tasandil kujunevad tahked kondensatsiooniproduktid. Temp u. -12oC Konvektsioonivoo tase, kuhu ulatuvad tõusvad õhuvoolud. See on ühtlasi ka konvektsioonipilve ülemiseks piiriks. Pilet
Sublimatsioon - M tahkest olekust gaasilisse või A gaasilisest tahkesse A üleminek T Evaporatsioon aurumine E Kondenseerumine A gaasilisest olekust D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastaval...
Niiskuslisa siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. Toimiva vent. süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui kondensaat tekib piirdes sees), soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 65. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub?
62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa – siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused – 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH ∙ psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. Toimiva vent. süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui kondensaat tekib piirdes sees), soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 65. Mis on auruerijuhtivus ja millest see sõltub?
Vedel gaas
aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke
gaas sublimatsioon kondensatsioon.
Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab
võrdseks välisrõhuga.
Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Vedel gaas
aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke
gaas sublimatsioon kondensatsioon.
Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab
võrdseks välisrõhuga.
Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
täiesti kuiv (kõrbetes), siis relatiivne niiskus oleks 0%. Kui aga õhk on aga veeauruga küllastunud (udu), siis on relatiivne niiskus 100% - Küllastusvajak (küllastusdefitsiit) d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See karakteristik näitab kui kaugel on õhk küllastusest. Küllastuse korral küllastusvajak = 0. Täiesti kuiva õhu korral võrdub küllastusvajakveeauru maksimaalse rõhuga antud temperatuuril - Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Nimetus on tulnud sellest, et kui aluspinna temperatuur langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattel, kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (näiteks udu) korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk - Eriniiskus s on õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. 26) Õhu niiskuse mõõtmise meetodid
Minimaalselt 80 mm kui veenivootase on 500 mm. XPS tuleb maapinna liikumiste vastu toetada ülevakt oiilt mehaaniliste liistuga. Külmade keldriseinte puhul seestpoolt soojustuse paigaldamine halveneb olukord veelgi, kuna kondentsvee hulk soojustuse ja keldriseina vahel suureneb, ning koos sellega halvenevad ruumi sisekliima tingimused. Perimeetrisoojustus likvideerib külmasillad sokliosas, ning on kaitseks hüdroisolatsioonile. Ehitusfüüsikaliselt on kastepunkt viidud seinast välja seetõtu pole vajadust täiendavale aurutõkele. Soojustusmaterjal perimeetrisoojustuses peav täitma oma funktsiooni. See on pidevas kontaktis niiske maapinnaga, kohati isegi surveveega. Plaatide kleepimiseks kasutatakse bituumenliimi. Plaadi tagumisele pinnale pannakse 6 taldrikusuurust pätsi, ning seejärel surutakse plaat vastu isolatsiooni, ning surutakse kinni. Soojustusmaterjalidest kasutatakse EPS, XPS ja vahtklaasi. (http://www.scieroofing.com/tanking
pneumotorustikus • Lubatud rõhu kõikumised pneumotorustikus Skeem 6. 5. Loetleda kuivatite tüübid ning tuua välja nende tööpõhimõtted. Absorptsioonkuivatust (keemiline)- Seotakse niiskus sooladega • Protsess ei ole regenereeritav • Kuivatusainet tuleb aeg-ajalt lisada. -10 celsius PDP Adsorptsioonkuivatust (füüsikaline)- Niiskus seotakse kuivatuselemendi pinnale • Protsess regenereeritav • Töö kahes anumas • -70ºC PDP Jahutamist- Jahutamisel kastepunkt langeb, Vesi kondenseerub, Lihtsa ehitusega 2...19 celsius PDP Membraankuivatust- Koosneb õhukestest kiledest • Difusioon suurema kontsentratsiooniga alalt väiksemasse • Element vajab käivitusaega 6. Suruõhu töötlemine enne tarbijat – õhu ettevalmistamisplokk. Millest koosneb, miks vaja, elementide tööpõhimõtted. Tingmärgid Ülesanne: • Eemaldada jääkmustus • Rõhu seadistamine masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine
· Eelduseks - maapind on tugevasti soojenenud » Õhumass alumistes kihtides on soe ja niiske » ülemistes kihtides õhumass suhteliselt jahe, niiskuse sisaldus ka väiksem · Tulemuseks - tugevad tõusvad õhuvoolud ? kondensatsioonipinnalt algab pilvede areng · Termilise äikese teket võib oodata, kui Õhutemperatuur langeb 0,75°C või rohkem 100 m kohta Õhutemperatuur on üle 20°C Kastepunkt on üle 16°C eriniiskus on üle 12g/kg kohta Õhumassisisesed äikesed · Advektiivsed äikesed arenevad suvisel ajal, kui jahe ja suhteliselt niiske õhk voolab sooja aluspinna kohale Sünoptiline olukord tihti seotud kõrgrõhuharjaga · Orograafilised äikesed on iseloomulikud liigestatud reljeefiga aladele Moodustuvad labiilses õhumassis, kui õhk on sunnitud tõusma piki tuulepealset nõlva eriti tugevad päikesepoolsetel nõlvadel
4)küllastusvajak- antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See näitab, kui kaugel on õhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral küllastusvajak võrdub maksimaalse rõhuga antud temperatuuril. Küllastuse korral küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk.6)Eriniiskus- õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr. 16 Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris hoopiski. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumise võimet, see arv näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost.
Kuidas trümme õigesti tuulutada, sõltub eelkõige trümmiõhu temperatuurist ja välisõhu kastepunktist. Kondensaat tekib trümmis siis, kui trümmiõhu temperatuur on madalam välisõhu kastepunktist. Vaatleme laeva liikumist hügroskoopse ja mittehügroskoopse lastiga talvel põhjast lõunasse ja vastassuunas. Hügroskoopne last Reis põhjast lõunasse. Reisi alguses on lastiruumide temperatuur madalam välisõhu kastepunktist. Laeva liikumisel lõunasse aga lastiruumide kastepunkt pidevalt tõuseb. Lastiruume ei tohi hakata ventileerima enne, kui lastiruumi temperatuur on kõrgem välisõhu kastepunktist. Seega tuleb pidevalt määrata lastiruumi õhu kastepunkti, et alustada ventileerimist õigel ajal. Reis lõunast põhja. Laeva liikumisel lõunast põhja toimub nii lastiruumi kastepunkti kui ka välisõhu temperatuuri pidev alanemine. Poortide ja teki jahtumine põhjustavad niiskuse kondensatsiooni laeva kere sisepindadel
Küllastuse korral Pilet nr. 8 Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral Eestis. kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk .6)Eriniiskus- Kliima – antud kohale paljude aastat lõikes iseloomulik ilmastikurežiim, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust ja atmosfääri õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. tsirkulatsioonist. Antud koha iseloomustamisel tuleb vaadelda selles kohas esinevaid ilmastikutüüpe ja –variante koos nende
Elastsus järskude löökide korral (lutsu viskamine). 43. Mis on absoluutne õhuniiskus? Kui palju on maksimum grammi kuupmeetri kohta. 44. Mis on aururõhk? Rõhk, mida veeaur avaldab. 45. Mis on härmastumine? Aine üleminek gaasilisest olekust tahkesse olekusse nii,et vahele jääb vedel olek. 46. Mis on kapillaarsus? Nähtus, mis seisneb selles,et peenes torus vedelik tõuseb üldisest tasest ülespoole. (kahe nähtuse koos mõjul) 47. Mis on kastepunkt ja kuidas seda saab määrata? Temperatuur, mille juures tekib küllastus. Kui võtame külmkapist õllepudeli ja kui pudel läheb pealtpoolt niiskeks, võime väita, et pudeli temperatuur on allpool kastepunkti. Nt: Hingame peeglile, kui peegel läheb niiskeks, on peegel allpool kastepunkti. 48. Mis on küllastunud, mitteküllastunud aur? Küllastunud 100% niiskusest Mitteküllastunud - niiskus pole 100%-ne. 49. Mis on relatiivne e suhteline õhuniiskus
Väikese veeringe moodustavad ookean- atmosfäär-ookean 19. Kondeseerumine veeauru minek üle vedelasse olekusse. On olemas homogeene ja heterogeene kondenseerumine. Aurumine on vedeliku üleminek gaasilisse faasi. 20. Õhuniiskuse karakteristikud suurused, mille abil iseloomustatakse õhu veeauru sisaldust. Nendeks on veeauru rõhk e, absoluutne niiskus a(oli minul üks küsimus, tähendus ja valem), suhteline niiskus r, niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak d ning kastepunkt t . (küsitakse tähendust ja valemit) 21. Pilvede kujunemisprotsessid-1)Termiline konvektsioon 2)Õhu tõus frontaalpindadelt 3)Õhu laineline liikumine. (joonised konspektist) Pilvede liigitus- Ülemised pilved h=alla 6 km, sademeid ei esine (kiudpilved, kiudrünkpilved, kiudkihtpilved) ; Keskmised pilved h=2-6 km (Kõrgrünkpilved, Kõrgkihtpilved); Alumised pilved h= alla 2km (Kihtrünkpilved, kihtpilved, kihtvihmapilved); Vertikaalse arenguga pilved (rünkpilved, rünkvihmapilved) 22
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
