.................lk 2 1.4 Irbis ja inimene............................lk 3 1.5 Kasutatud kirjandus.......................lk 3 1.6 Pildid.......................................lk 3-4 Lumeleopardist Irbise ehk lumeleopardi täpsem liigi nimetus on panthera uncia. Ta on isepäine jahimees, kes asustab maailma kõrgemaid mägesid. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad ning seetõttu läbib irbis oma saaklooma kannul pikki vahemaid. Ta kuulub suurte kaslaste sugukonda. Irbise pikkus võib olla kuni 150 sentimeetrit ning saba pikkus koguni 100 sentimeetrit. Tema kaal on tavaliselt 25-75 kilogrammi vahel. See kiskja elutseb Aasia mägistes osades, nagu Altai mägedes Venemaal ning Mongoolias. Teda võib ka 2 märgata paaril rohumaal. Irbis asustab Himaalaja mäestiku kõrgustes asuvaid metsi ja metsapiirist ülespoole jäävaid alasid. Oma uruks valib ta koopa või kaljulõhe.
· Gepard -----------------------------------------------------------------------------------------9 Kasutatud kirjandus ----------------------------------------------------------------------------------10 Sissejuhatus Kaslased ehk felidae on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Arvatakse, et kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslane on kodukass, kes kodustati umbes 10 000 aastat tagasi, aga kaslaste hulka kuuluvad ka lõvid, tiigrid, leopardid, jaaguarid, gepardid ja puumad. Kaslasi jaotatakse suurteks ja väikesteks kaslasteks. Suured kaslased on näiteks lõvid, tiigrid ja leopardid. Väiksed kaslased on kodu- või metskassid. Eestis elavad liigid on ilvesed ja kodukassid. Kaslaste hulka kuuluvad 41 tänapäeval elavat liiki. Kaslasi tuntakse oma eriti kiirete reflekside, teravate meelte ja väga hästi arenenud hammaste pärast. Neil on väga teravad noa-sarnased küüned
..........................................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................................ 14 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks kaslased ja keskendun just lõvile seepärast, et olen sodiaagimärgilt lõvi. Huvi kaslaste vastu on olnud juba väikesest peale. Loodussaateid olen vaadanud palju, eriti sel ajal kui inglise keelt ei osanud (siis oli rohkem vaba aega) ja õppisin sealt seda, mida oli silmaga näha. Oma töös loodan saada vastuseid paljudele küsimustele ja teha palju huvitavaid avastusi. Lisaks võtsin võrdlemisobjektis Eestis populaarse kaslase kodustatud kassi. Endale avastuseks, on tema näol olev muster täpselt sama, mis metskassil. Erinevate kaslaste
Ilves Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese või kassi perekonda kuuluv loomaliik. Ilves kaalub kuni 30 kg ning võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine
Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad
Ilves ÜLDISELT ILVES ON KASLASTE SUGUKONNA ILVESE (VÕI KASSI) PEREKONDA KUULUV LOOMALIIK. ILVESED ON KESKMISE SUURUSE JA PIKKADE JALGADEGA KASLASED KES VÕIVAD KAALUDA KUNI 30 KILOGRAMMI. NAD ON KISKJAD KELLE PÕHILISEKS SAAKLOOMAKS ON JÄNESED. TEGUTSEMINE ILVEST VÄGA METSA ALL EI KOHTA...
Mõõkhambuline tiiger Johan Hollak, Kert Laansalu Tiigri kohta Smilodon fatalis 42 milj. - 11 000 aastat tagasi Eotseeni ajastikust pleistotseeni ajastikuni Välja ulatuvad silmahambad Leitud Põhja - ja Lõuna - Ameerikas Ehituselt robustsemad, karu meenutavad Klassifikatsioon ja sugulased Kaslaste sugukond Smilodontiinlaste hõimkond Smilodoni perekond Megantereon Paramachairodus Huvitavat Kihvad jahipidamiseks Torkas kihvad tähtsatesse organitesse, arterisse Emased ja isased umbes sama suured Tõrvaaukudesse jäänud säilmed Väljasuremine koos suurte rohusööjatega Teadlased vaidlevad, kas ta oli sotsiaalne Allikad http://kuninga.blogspot.com.ee/2010/02/mookhambuline-tiiger.html https://en.wikipedia.org/wiki/Smilodontini https://www.google
Gepard Kirjeldus Kuulub kaslaste sugukonda Kiirem maismaaloom Kehapikkus on 150cm,millele lisandub saba pikkus 70cm Kaal on umbes 70kg Vabas looduses võib elada 15 aastaseks Leviala Levinud enne kogu Aafrikas,Lõuna-Aasias ja viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja- Ameerikas Nüüdseks Aafrikas peamiselt Saharast lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused Peab jahti päeval Võib saavutada lühiksel distandsil kiiruse kuni 120 km/h Võimaldab sellise kiiruse pärast jahtida väledaid saakloomi gaselle Paljunemine Saavutab suguküpsuse kolmeaastaselt Tiinus kestab nii umbes 95 päeva Emasloom toob ilmale 4-6 pisikes...
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kuuluv väike lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom Fakte kassidest Iga kassi nina muster on sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg. Maailmas on üle 500 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 40 - 80 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini: 110 kuni 140 lööki minutis. Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on ukse juures ja tahab välja, aga avades ukse kass näeb, et väljas sajab paduvihma, siis näete, et kassi saba hakkab liikuma ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jook...
Oreailurus. Jaguarundi (Herpailurus yaguarondi) Jaguarundi on väike kaslane, kelle suurus ei ületa kodukassi oma. Sõna jaguarundi tuleb Guaraani indiaani keelest "yaguarundis." Teised nimetused jaguarundi kohta on: saarmas kass, nirk kass ja eyra. Kuigi jaguarundi on väga spetsiifilise välimusega, rühmitati ta algselt perekonda Felis. 1993. aastal loodi eraldi perekond kaslaste taksonisse, kuhu liigitati jaguarundi. Praeguseks on avastatud 8 jaguarundi alamliiki.Jaguarundi elab 10 kuni 20 aastaseks. Võrreldes teiste Lõuna-Ameerika kaslastega on jaguarundil pikem keha ja küllaltki lühikesed jäsemed. Jaguarundi karva värvuseid on kaks: hallikas-must ja punakas-pruun. Erinevalt teistest samas piirkonnas elavatest kaslastest on jaguarundi keha ilma laigude ja triipudeta. Troopilistes
IOS-i Logo IOS on Apple poolt arendatav operatsioonisüsteem mobiilsetele seadmetele Esimest korda tutvustas Apple IOS-i koos IPhon-iga 2007 jaanuaris IOS on arendatud välja MC OS Xistt ja on seetõttu UNIXil põhinev operatsioonisüsteem M ac O S X Loodud firma Apple poolt ja põhineb operatsioonisüsteemil NextStep - loodi aastal 1999. Nimetatakse ka suureks kassiks , sest tema versioonide nimed on pandud erinevate kaslaste järgi Logo Linux Linux on UNIXi laadne operatsiooni süsteem Algselt tähendas Linuxi tuuma Linuxi lõi Linus Torvalds Linux on vaba ja avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et igaüks võib seda kasutada ja levitada Anti välja aastal 1969 Linuxi maskott Tänan kuulamast!
ILVES Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv looma liik .Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad IdaSiberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm
vahel. Kaslased on levinud kõikjal Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas (kodukassi võib leida kõikjal maailmas), mägimaadest kõrbeteni. Paljud liigid elavad metsades. Kõik kaslased peale suuremate liikide on ülihead ronijad ning mitmed neist ujuvad suurepäraselt. Enamus kaslasi elab üksikult. Jahipidamismeetodid Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kaslaste karvkate on maskeerimisvahend: tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Vahemaa, mille tagant kaslane oma saaki püüdma asub, on liigiti erinev. Raskema kehaehitusega kaslased, näiteks tiigrid, eelistavad hiilimist ja kallale sööstu; gepard kasutab plahvatuslikku stardikiirendust 110 km/h. Mõned väiksemad kaslased, näiteks
SÕNA LIITSÕNA LIITEGA SÕNAD 1. Kristall helgib kristalselt. 2. Kass kuulub kaslaste hulka. 3. Printsess ei suutnud käituda printseslikult. 4. Pikk oli pikliku näoga. 5. Lõpp ei too lõplikku otsust. 6. Mäss peabki olema mäslev. 7. Kümme meest saabus kella kümneks. 8. Homme teeme homseid harjutusi. 9. Tallinnas elavad tallinlased. 10. vap____er vaidleb vap____ralt 11. lep____lik peab lep____ima, 12. sall rip____nes ja kinnas rip____us 13. minu kit____el on teiste kit____lite kõrval 14. metal____ säras metal____selt 15
uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXi lahendusi. Arhitektuur Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32bitiseid rakendusi . Versioonide nimetused Mac OS Xi nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema versioonide nimed on enamjaolt tulnud suurte kaslaste järgi. Versioonid Esimene versioon 1.0 kandis nime Hera (16.märts 1999), avalik beetaversioon Kodiak, 10.0 Cheetah 10.1 Puma 10.2 Jaguar 10.3 Panther 10.4 Tiger, 10.5 Leopard 10.6 Snow Leopard 10.7 Lion 10.8 Mountain Lion 10.9 Mavericks (2013) Syrah (tulekul). Plussid (+)klienditeenindus on väidetavalt hea (+)macosi peal saab kiirelt teha tavakasutaja tegevusi nagu pilditöötlus, veebis surfamine, etc...
aretuse tulemus. (Joonis 1.1Error: Reference source not found) Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.–8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 55–65 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi (Sillaots, 2013) 6 2 Kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom. Varasemate paleontoloogiliste avastuste järgi arvati, et kassi kodustamine sai alguse Vana- Egiptuses umbes 2000 eKr, kuid 2004 avastasid arheozooloogid kassi jäänused inimese jäänuste kõrvalt Küprose saarel asuvast vanemast matmispaigast, mille tõttu kassi kodustamine aeg paigutatakse nüüd ajavahemikku 9000–7500 eKr. Leitud kass on morfoloogiliste tunnuste poolest
ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIX-i lahendusi. Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64-bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32-bitiseid rakendusi . Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema versioonide nimed on enamjaolt tulnud suurte kaslaste järgi. Esimene versioon 1.0 kandis nime Hera (16. märts 1999), avalik beetaversioon Kodiak (13. september 2000), 10.0 Cheetah (24. märts 2001), 10.1 Puma (25. september 2001), 10.2 Jaguar (24. august 2002), 10.3 Panther (24. oktoober 2003), 10.4 Tiger (28. juuni 2004), 10.5 Leopard (6. juuni 2005), 10.6 Snow Leopard (9. juuni 2008) , 10.7 Lion (20. juuli 2011), 10.8 Mountain Lion (25. juuli 2012), 10.9 Mavericks (2013) ja Syrah (tulekul).
isakarud ning viimasena sama-aastaste poegadega emakarud. Emakarud sünnitavad talipesades pojad ning veedavad nendega reeglina koos ka järgmise talve. Karu on sõltumata kuuluvusest kiskjaliste seltsi omnivoor nii oma toiduvaliku kui ka hammastiku ja seedekulgla ehituse poolest. Eestis on vanemate, kui aastaste karude peamiseks suremusteguriks küttimine. ILVES Euraasia ilves (Lynx lynx) kuulub kiskjate seltsi kaslaste sugukonda. Eestis elab Euraasia ilves kõikides metsaga seotud elupaikades Emased ilvesed valivad oma kodupiirkonna sobiva elupaigatüübi ning toidubaasi järgi, mis võimaldaks neil üles kasvatada oma järeltulijad isased valivad oma kodupiirkonna emaste olemasolu järgi Ilves on üksiku eluviisiga territoriaalne loom. Ilvese püsivad grupid kujutavad endast ema koos tema alla aastaste poegadega. Ajutised grupeeringud, kuhu kuulub mitu täiskasvanud isendit, tekivad vaid
Audentese Erakool Lumeleopard Referaat Elisabeth Ots 4.b Tallinn 2015 VEIDI LUMELEPARDIST Lumeleopard ehk irbis (Uncia uncia, ka Panthera uncia) on kaslaste (Felidae) sugukonda ning lumeleopardi perekonda kuuluv imetajast (Mammalia) kiskja. Esimesena kirjeldas lumeleopardi teaduslikult Johann Christian Daniel von Schreiber 1775 Türkmenistani ja Iraani piiril olevas Kopetdagis elavate isendite põhjal. Tänapäeval on lumeleopardid nii Türkmenistanis kui Iraanis välja surnud. Schreiber paigutas lumeleopardi pantritega samasse perekonda ja andis talle nimeks Panthera uncia. Samamoodi nimetab teda 1987
Jürgen Koll 2s klass Ilves ( Lynx lynx ) Ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Eestis elab euroopa ilves ehk Felis lynx lynx (,,eriti ilves", ,,kõige ilveslikum ilves"). Vahel nimetatakse teda koguni Lynx lynx lynx. Kolmekordne nimi tõi neile ilvestele õnne: nad on ikka veel laialt levinud. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikust nende põliselupaikadest kogu Euroopas. Euroopa on enamasti metsavaba ja seega ilvestest tühi. Eesti on ilvese koduks olnud
Tiiger Tiiger (Panthera tigris) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis,
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
Nt: mõiste Laused koosnevad liitmärkidest. EMAKASS Objekt on referent, mida keelemärk tähistab. Keelemärgi seos objektiga: mõiste mõiste KASS EMA_______ ____________ tähistatav mõiste KASS häälikujärjend häälikujärjend kaslaste hulka kuuluv koduloom isa kass Häälikujärjend tähistaja häälikujärjend referent emakass kass objekt (kassipilt) Keelemärkide liigid: 1) Ikoonid tähendus on mõistetav seletuseta, referendiga piltlikult sarnane 2) Indeksid loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab, nt need, see,(kassikäpa pilt)
Lõhnaallikaks on kaslase uriin ning lõhnanäärmetest pärit lõhnaaine. Need näärmed asuvad pealael ja põskedel, varvaste vahel ja saba alguspiirkonnas. Kui loom ennast millegi vastu hõõrub, kannab ta sellele esemele ka oma isikupärast lõhna. Kaslased armastavad mitmesuguseid esemeid kraapida, et oma küüniseid puhastada ja jäsemeid sirutada. Sealjuures jätavad nad teistele endast nähtavaid ja haistetavaid teateid. Suurte kaslaste seas on möirgamine põhiliseks omavahelise kommunikatsiooni vormiks. Möirata suudavad ainult suured kasslased: tiigrid, lõvid, jaaguarid ja leopardid (välja arvatud lumeleopardid). Vali möirgamine on kergesti kuuldav rohkem kui 3 km tagant, reklaamib isendi asukohta ja hoiatab teisi tiigreid või vastupidi veetleb neid, kutsub
RAKVERE GÜMNAASIUM ILVES Referaat Ilves ehk Lynx lynx on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv loomaliik. Ilvese ladinakeelses nimes Lynx lynx viitab esimene Lynx perekonnale ning teine täpsustab, millise liigiga on tegemist. Eestis tegutsevat ilvese liiki nimetatakse Lynx lynx lynx'iks. Osa uurijaid arvab ilvese kassi perekonda. Sel juhul on ilvese nimi Felis lynx. Looduses elab ilves keskmiselt kümneaastaseks, 14-17 aastat juba harva. Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Eestis
Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on ilveseid vähe. Skandinaavias hunte ei ole, välja arvatud väikesed saarekesed Kesk-Rootsis ja Ida-Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Rootsis on metskitsi ja seega ka ilveseid rohkem kui Soomes. Vahel murravad ilveseid ka ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. -7- Arvukus Ilvese arvukus oli viimase 100 aasta (võimalik et veel tunduvalt pikema perioodi) kõrgeimas seisus aastatel 19961997, mil loendati 1200 ilvest. 1998. aastal kütiti 216 isendit, mis on teadaolevalt suurim kütitud isendite arv Eestis. Sellest ajast alates on ilvese arvukus
ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXI-i lahendusi. Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64- bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32- bitiseid rakendusi. Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema varasemate versioonide nimed on enamjaolt tulnud kaslaste järgi nagu näiteks: leopard, tiger, puma ja nii edasi. MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse
lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. Gepard (Acinonyx jubatus) on kaslaste sugukonda kuuluv imetaja. Gepardi kehapikkus on 150 cm, sellele lisandub saba pikkusega 70 cm. Kaal on umbes 70 kg. Gepard on kiireim maismaaloom. Ta võib lühikesel distantsil (kuni 400 m) saavutada kiiruse 120 km tunnis. Gepard oli varem levinud kogu Aafrikas ja Lõuna-Aasias, viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselt Saharast lõuna pool. Iisraelis, Indias, Pakistanis ja Afganistanis on gepard välja surnud
soodne. Chavini ümbritsevad kolm tähtsat keskkonnatsooni: niisutatud org põhjast, kartulipõllud oru kõrgematel kallastel ja kõrgest puna-rohumaast, kus karjatati laamasid ja alpakasid. Selles kultuuris oli tähtsal kohal religioon. Linnad olid olulised religioossed keskused, keeruka monumentaalse arhitektuuriga, mida kaunistasid jahmatavad kujutised. Linnades tegelesid elanikud käsitöö ja kunstiga. Selles kultuuris ilmneb imetlus kaslaste kujutiste vastu. MOCHE KULTUUR 100-750 a pKr Moche tsivilisatsioon õitses Peruu põhjarannikul. Õigustatult on Moche kuulus oma kolme kultuurilise tunnuse poolest: nendeks on tohutud savitellistest ehitised, rikkalikult väljendusrikas modelleeritud ja maalitud keraamikapärand ja keeruka metallitöötlemise ainulaadselt uuenduslik traditsioon. Moche tsivilisatisooni võimu ja mõjuvõimu esindasid selle kultuuri kaks suuremat ehitist: Huaca
Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks. Everest Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot (6310 m). Aastal 1818 selgus, et Himaalajas kerkib Dhaulagriri mägi 8585 meetrit üle merepin...
hülged jäävad Läänemere asukateks veel pikaks ajaks. Toitumine Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringalised), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. [4] Hülgepoegade mängud Nii nagu kaslaste ja koerlastegi pojad omandavad hülgepojad koos mängides palju tulevases elus vajalikke oskusi. Kahekolmekaupa üksteist taga ajades õpivad nad vee all kiireid manöövreid sooritama. Nad otsivad ka kalu ja püüavad neid tabada, lihvides oma jahimeheoskusi. Mänguvõitlustes aga harjutavad nad tulevaste kokkupõrgete tarbeks. Isahülged võitlevad nii territooriumi kui ka emaste pärast.[5] 4 Järva Jaanus. Fotokaga Sotimaa hülgeid jahtimas. Loodusesõber. veebruar 2007. lk 34 5
metsaaladel on see 100–120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Kindlasti on tuttav selline mõte, et hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. ILVES (Lynx lynx) kaslaste sugukond ilvese perekond. Välimus: Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt
Superstraat pealiskiht(kreeklased) Adstraat kõrvalkihistus (Ida kultuuri ja religiooni pidev ja tugev mõju) Kreeka kultuuri moodustabki üks suur segu. Aja jooksul muutus kreeka religioon, sp tuleb silmas pidada ajastut. 1) Pronksiaeg 2. Aastatuhat eKr 2) Klassikaline kreeka 5-4. Saj eKr tipp 3) Hellenismi periood - Hegemoonia kehtestamine; Makedoonia kuningas Aleksander Suur alistas Idamaad. Substraat, ürgne Vahemere kultuur C,atal Hüyük jumalanna (istub kaslaste vahel, mäeotsas) Autoriteetsed Jumalannad mängisid Anatoolias ja mujal olulist rolli. Austati härga. Pronksiaeg Lossid olid usukeskusteks, templeid ei kujunenud. Seal olid kultusruumid. Knossose loss olulisim. Loss oli ülesehituselt ritualiseeritud. Keskhoovil keskne rituaalne tähendus, kust omakorda pääses kultusruumidessse nagu trooniruum olulisim; naissoost isik käis kümblemas ja hiljem istus oma troonile. Kultusruumid ja viljasalved olid omavahel seotud;
o Hirm koerte ees (kui nad on inimest hammustanud) o Hirm lendamise ees (filmidest) o Hirm vaimude ja üleloomulike jõudude ees (filmid, jutud) o Väike Albert · Geneetilise eelsoodumusega hirmureaktsioonid o Nt inimesel on geneetiliselt määratud hirm igasuguste roomavate objektide ees (juba väikesel lapsel on teatud eelsoodumus olemas) o Kõrgusekartus, kaslaste, ämblikkude, müra ees o Osadest on võimalik elu jooksul üle saada (kasvades), kuid kui see reaktiveerub elu jooksul uuesti, saab sellest foobia · Hirmu avaldumine ontogeneesis o Austraalia kalkun muneb oma muned kuhilasse, munad kooruvad iseseisvalt kohe pörast koorumist on nad võimelised neile reageerima (nt kiskja nägemisele reageerivad kohe) o Samas enamasti on hirmu avaldumine järk-järguline protsess
Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15). Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang). Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Kasside parvoviirus (FPLV) -> Kasside parvoviirusinfektsioon ehk panleukopeenia ehk kasside katk Kasside panleukopeenia on ägedalt kulgev kaslaste viroos. Kasside parvoviirus on väga vastupidav väliskeskkonnas, kus säilitab eluvõime kuni aasta. Seose sellega on nakkus väga ulatusliku levikuga. Etiopatogenees: Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vireemiaga teistesse organitesse ja kudedesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
