Albu Põhikool Kaslased ja nende toitumine Referaat Koostaja: Katsuu 2007 Kaslastest üldiselt Kaslased oma nõtke lihaselise keha, teravate meelte, hästi välja arenenud hammaste ning käppadega, välkkiirete refleksidega ja maskeerimisvärvusega on lausa näidiskütid. Ebatavalised on nad selle poolest, et kõik liigid on üksteisega hämmastavalt sarnased,
Kaslased Alfabeetiline Aasia lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad T...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................
Tartu Gümnaasium 10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010 Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka
Jakob Westholmi Gümnaasium KASLASED Bioloogia referaat Kaspar Kütt 7.a klass Tallinn 2011 Sisukord: Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------3
silmahambad söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine kehva, tegutsevad karjana ja organiseeritult 2 kaslased Keha : ümara peaga, hambad sarnased koertele,jäsemed kohastunud kiireteks sööstudeks, jäsemed lühemad koerlaste omadest (va gepardil), küünised sissetõmmatavad, esikäppasid kasutatakse ohvri tasakaalust välja löömiseks ja haaramiseks Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem lõvid presididena Aafrikas tiigrid Aasias, jõgede ääres võsas gepardid ainuke kõrgejalgne kass, jookseb kuni 120km/h
suletud vereringe. Nende süda on neljaosaline. Kuna lõvid on loomtoidulised, on neil suhteliselt lühike soolestik, mis koosneb maost ning peen- ja jämesoolest. Elupaik Lõvid asustasid kunagi kogu Aafrikat ning Edela- ja Lõuna-Aasiat, kuid tänapäeval elavad nad looduslikult ainult Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. [vt Lisa 2] Nad elavad peamiselt veekogudega savannides ja võsastikes, kus elab palju sõralisi. Lõvid on ainsad kaslased, kes elavad karjades, mida kutsutakse praidideks. Praid koosneb umbes kolmekümnest liikmest, kuhu kuuluvad üks kuni kolm täiskasvanud isast, mitu emalõvi ja nende järglased. Toitumine Lõvid on loomtoidulised loomad. Enamasti on nende toiduks sõralised, nt antiloobid [vt Lisa 3] gnuud, gasellid ja sebrad, kuid saagiks võivad langeda ka noored elevandid, jõehobud ja ninasarvikud
õigesti hinnata. Sõltuvalt liigist tõmbuvad pupillid eredas valguses kokku kas piluks või augukeseks ning avanevad pimedas väga laialt, andes neile suurepärase öise nägemise. Lõhnameel on samuti hästi arenenud ning suulaes asub neil "haistmismaitseelund" (Jacobsoni elund), mis eristab sugulisi, indlemisega seotud lõhnu. Põskedel, laubal, saba all ning küüniste vahel paiknevatest lõhnanäärmetest pärit nõred annavad informatsiooni looma soo ja vanuse kohta. (Loomad, 2001) Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid. Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kummalgi juhul kujutab kaslase karvkate endast maskeerimisvahendit: näiteks tiigri vöödid sulavad hästi ühte kõrge rohustuga, samas paljud metsas elavad liigid on tähnilised, et imiteerida läbi lehtede paistva päikese laike. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma.
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks
Mõjutas kristlust ja islamit Osades töödes oli ta naistevihkaja Kõik tema tööd on saanud klassikaks Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase BONUS Aristoteles pani aluse maailmas üldlevinud loogikale: Kõik A-d on B-d Kõik B-d on C-d Seega kõik A-d on C-d Eluline näide: Kõik kassid on kaslased. Kõik kaslased on loomad. Seega kõik kassid on loomad. VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=tbgHbzrL3d0 http://video.about.com/ancienthistory/Profile-of-Aristotle.htm
Hundid elavad tundras, metsastepis, samuti ka stepis ja poolkõrbes. Nad püüavad hirvi, põtru ja metssigu, ent toituvad ka väikestest loomadest jänestest kuni hiirelaadsete närilisteni. Jahile lähevad nad karjas, harva üksinda. Karjal on looma kergema tabada. Venitatud vali ulgumine annab märku kiskjate kohalolekust. Erineva hääletooniga teatavad teisi kiskjaid. Hundid on osavad ja tugevad kiskjad. Piirkondades kus tegeletakse karjakasvatusega on hundid kahjuks. Selts Kaslased Väliskujult on kõik kaslased ühetaolised, kuid erinevad üksteisest suuruse poolest. Sellesse sugukonda kuulub nii kodukass kui ka sellised suured loomad nagu tiiger ja lõvi. Kaslastel on ümmargune pea suurte silmadega, millega nad närvad hästi nii päeval kui öösel. Kuulmine on neil väga terav, haitmine aga nõrgalt arenenud. Oma saaki ootavad kaslased tavaliselt varitsuspaigas või hiilivad ettevaatlikult selle juurde.
Ilves ÜLDISELT ILVES ON KASLASTE SUGUKONNA ILVESE (VÕI KASSI) PEREKONDA KUULUV LOOMALIIK. ILVESED ON KESKMISE SUURUSE JA PIKKADE JALGADEGA KASLASED KES VÕIVAD KAALUDA KUNI 30 KILOGRAMMI. NAD ON KISKJAD KELLE PÕHILISEKS SAAKLOOMAKS ON JÄNESED. TEGUTSEMINE ILVEST VÄGA METSA ALL EI KOHTA. TAVALISELT KUI INIMENE
1. Millised koopad on kompleksis? Härjasaal, lööv, pikk koridoor, peenike torukujuline käik, absiid, kaev. 2. Loetle loomad, keda on kujutatud Lascaux' koopas. Härjad, hobused, hirved, veised, ahvid, ükssarvikud, hiina hobused, ponid, piisonid, kaslased, kaljukitsed, ninasarvikud, tarvased, karu, lõvid. 3. Loetle töövahendeid, -meetodeid, -võtteid. Maaliti istudes, seistes, redelitel. Valguseks kasutati lõkkeid või põlevaid loomarasvatükke. Kivid, mida kasutati uhmritena. Kasutati värvipulbrit (mangaani, värvilist savi, ookreid). Värve oli vähe, toone palju. Maalimiseks kasutati puhumist ja sülgamist, ka pintslit. 4. Kaks võimalikku tähendusversiooni neile maalingutele. Võisid uskuda, et koopasein on nn
1.) Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt. metalne kuplid koplis linlane kaslased mõtlik kümnes kusjas 2.) Erandid Liitsõna liitumiskohal ei lange ükski täht sõnast välja Lillhernes allkiri võrkkiik tuttpütt 3.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut, kui liide algab sama tähega, millega lõpeb eelnev sõnaosa. koralllane (korall+lane) keskkond (kesk+kond) modernne ehkki 4.) Erandina võib kaashäälikuühendis olla kaks ühesugust kaashäälikut rõhuliite -ki, -gi ees. linngi poisski VOKAALID + J,L,M,N,R,V + gi tammgi ehkki pallgi palkki 5.) Ülipikk s kirjutatakse L, M, N, R järel kahe tähega kui ei järgne kaashäälikut Seanss ressurss kriss sinss valss morss kurss Harjutus : Moodusta liitega sõnad kasutades üleval olevaid reegleid. fänn+kond= ...........................................
Tiiger Lühitutvustus Ladinakeelne nimetus: Panthera tigris Perekond: imetaja Sugukond: kaslased Elukoht: erinevat tüüpi metsades; mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse
10c Sissejuhatus Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantrite perekonnast. Tähtkuju Andmed Tüvepikkus: 180240cm Saba pikkus: 6090cm Mass: 180227 Eluiga: 13 aastat Elupaik: avarad, veekogudega savannid Toitumine: Lihasööjad Tiinus: 105 päeva Kirjeldus Lakk Saba Pruunikaskollakas karvastik Taksonoomia Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Kiskjalised Sugukond: Kaslased Perekond: Panter Liik: Lõvi Toitumine Jahivad õhtuti Toiduks: antiloobid, sebrad, noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud, koduloomad, samuti ka raiped pisiloomad Paljunemine Aastaringselt Tiinus: 105112 päeva Enamasti 3 kutsikat Vastsündinud: 30cm, laigulised Suguküpsus: 4 eluaastal http://www.youtube.com/watch?v=cFknacYQaUE Huvitavat Hoiavad kontakti möirates Loomadekuningas Kardetakse Tegutsevad avalikult 45 päeva ilma veeta
»Väga erineva suurusega Napihambulised »tugevad küünised ja Vaalalised silmahambad »Eriti laia levikuga on koerlased ja Londilised karulased Sugukond Karulased »Segatoidulised »Elavad Ameerikas, Aasias ja Euroopas Koerlased »Lühike koon ja saba »Hea haistmismeel Kärplased »Suur keha ja pea »Jässakad käpad Kaslased »Hetkel 8 liiki Hüäänlased Perekond Ailuropoda »5 liiki, kellest 4 on välja surnud »Elasid miotseeni ajastul Tremarctos »Tavaliselt segatoidulised Ursus »Elavad Hiinas »Toituvad Bambusest Melursus Helarctos Liik Hiidpanda » "panda" tähendab bambusesööjat » elab Hiina edelaosa metsades
KORDAMINE Nimeta liigitekke peamised tegurid? mutatsioon, geenitriiv, looduslik valik Mõisted 5. Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus 4. reasta süstemaatilised üksused Riik.- Loomad- Hõimkond- Keelikloomad Alamhõimkond.- Selgroogsed Klass- Imetajad Selts- Kiskjalised Sugukond- Kaslased Perekond- Kass Liik- Ilves 3. mitu riiki on eluslooduse süstemaatikas viis (taimed, loomad, seened, bakterid, protistid) 6.nimeta inimahve ornagutan, gorilla, simpans, gibon 7.mõiste Australopiteek- varajane inimene eelane, esimene kes nägi tänapäevase inimese moodi välja 8.inimese ja iniahvi võrdlus 9. milliste tingimustega võib selgitada inimese teket? * käimine kahel jalal * sotsiaalsed suhted * kliima muutused (sundis kohastuma eismesi ahve) * tööriistad 10
lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega laadsed Kärbselaadsed, roosilaadsed Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega lased Perekond Sugukonnad jaotatakse perekondadeks Koer, kass, orav Liik Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi. Nad ei moodusta hübriide. Naarits on ohustatud liik. ,,Elavad fossiilid" mõned liigid on püsinud miljoneid aastaid muutumatutena. Hõlmikpuu ginkgo biloba. Eestis kasvab üks hõlmikpuu Süda tänaval.
Kiskjad Kiskjate ompära on see, et nad toituvad teistest loomadest. Kiskjad kuuluvad imetajate hulka. See tähendab, et nad on püsisoojased selgroogsed loomad, kes omavad higinäärmeis, karvkatet ja toidavad oma järglasi piimaga. Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp, nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur. Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks. Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segato...
peatselt Peeter Esimene petank/petanque plekkkatus poeem postiviija puhvet Raekoja plats renessanss revans rezissöör romansseero rongki Rootsi kuningas röntgen röntgenikiired rüiuvaip sada kuus sigaret siinne õhkkond stsenaarium subtroopika Suurbritannia Suur Munamägi suur reede Suur Rannavärav Sõrve säär sünagoog sümpoosion süzee tahan süüa tallinlane teekäija Teine maailmasõda Tema Majesteet tualett tusane müüja T-kujuline tragöödia trohheus "Tõde ja Õigus" tõrksad kaslased tõusva päikese maa tärpentin tsehlanna tsempion Vabadussõda valge hobuse aasta variant varrukas Verine Pühapäev Versailles` rahu vigade parandus Väike-Maarja väikseid kirsse õudsed koopad Ühinenud Rahvaste Organisatsioon üldsegi ülimussuurtäht zanr seikspiroloogia William Shakespeare
Üle kõige armanstan kasse Mulle meeldivad tohutult kassid, kuna nad on tugevad, vastupidavad ja nunnud. Mulle meeldivad kõik kasslased, üle kõige meeldivad mulle aga ibrised, kuna nad on kõige nunnumad aga ikka sama vastupidavad kui teised kaslased. Kass on kõige tuntum inimese kodustatud kaslane, muidugi on erinevatel inimestel ka eksootilisi kaslasi näiteks tiigreid, gepardeid või hoopis leopardeid. Kassi on ka väga lihtne pidada ja selle pärast on paljudel inimestel kassid, kuna nad on väikesed, söövad vähe ja magavad väga palju, ning sellepärast on neid korterites ja ka eramajades kerge pidada. Kui vaadata kassi siis ei leia temas midagi väga erilist, ta on umbes sama nagu koer. Aga
SUURUS Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse kõige suurem kaslane, suurem ka lõvist Massi poolest jääb ta alla jääkarule, kuid kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on Amuuri tiiger ikkagi suurim kiskja Isasloom võib kaaluda 180-306kg, emasloom 100-167kg Vangistuses loomad on sageli raskemad kui vabas looduses Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg (lõvi 366kg) SÖÖK Nagu kõik teised kaslased, on ka Amuuri tiiger kiskja Peamiselt toitub sõralistest Lisaks sööb ta enamvähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid On juhtunud, et isane Amuuri tiiger tappis pruunkaru kahe käpalöögi ja ühe hammustusega läbi selgroo Suured sõralised põder ja metssiga moodustavad Amuuri tiigri toidust ligi 85% AMUURI TIIGRID LOOMAAIAS
tulnud suurte kaslaste järgi. Esimene versioon 1.0 kandis nime Hera (16. märts 1999), avalik beetaversioon Kodiak (13. september 2000), 10.0 Cheetah (24. märts 2001), 10.1 Puma (25. september 2001), 10.2 Jaguar (24. august 2002), 10.3 Panther (24. oktoober 2003), 10.4 Tiger (28. juuni 2004), 10.5 Leopard (6. juuni 2005), 10.6 Snow Leopard (9. juuni 2008) , 10.7 Lion (20. juuli 2011), 10.8 Mountain Lion (25. juuli 2012), 10.9 Mavericks (2013) ja Syrah (tulekul). Kaslased pole neist vaid kaks esimest ning alates 10.9 versioonist on nimetused seotud California osariigiga Ameerika Ühendriikides. macos on lihtsustatud et, sellised kasutajad kes palju arvutitest ei jaga saavad oma programme kiirelt ja lihtsalt kasutada Plussid ja miinused : (+)klienditeenindus on väidetavalt hea (+)macos-i peal saab kiirelt teha tavakasutaja tegevusi nagu pilditöötlus, veebis surfamine, etc...
Selts Chiroptera (käsitiivalised) Selts Pholidota (soomusloomalised) Selts=Ordo: Carnivora (kiskjalised Sugukond Canidae koerlased Sugukond Mustelidae kärplased Sugukond Otariidae Sugukond Phocidae Sugukond Ursidae kõrvukhülglased hülglased karulased Sugukond Felidae kaslased Sugukond Hyaenidae hüäänlased Selts=Ordo: Perissodactyla (kabjalised) Sugukond Equidae Sugukond Rhinocerotidae Sugukond Tapiridae hobuslased ninasarviklased taapirlased Selts=Ordo: Cetartiodactyla Alamselts= subordo Alamselts=subordo Artiodactyla sõralised Cetacea vaalalised
Õpi kontrolltööks.Elusorganismide süsteem. 1.Oskad järjestada: Liik>Perekond>Sugukond>Selts jne mõne selgroogse looma põhjal Liik Perekond Sugukond Selts Klass HõimkondRiik Kodukass Kass Kaslased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomariik 2. Elu tunnused. Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel)
ära viia; baleriin - ballett, annulleerima, paralleelne, grammofon, ümmargune, korrektne, terrass, varrukas; kannatlikus ootamises - tema kannatlikkus üllatas; hospidal, kandidaat, arhitekt, atentaat; kabinet, kompvek, kotlet, pankrot, piiskop, sigaret, taburet; konstateeris konstantset suurust, potentsiaalne kontseptsioon; siinne, monotoonne, suveräänne, sünkroonne, itaallane, portugallane, grandioossed, kurioossed, religioossed; kaslased mäslevad ja taplevad, (tal)linlased, bonlased, krimlased; kausjas, tünjas, kamjas, usjas, kepjas, kotjas; karsumdi, klirdi, põmdi, vurdi; ihkas revan`si, joodipun`si, söödi bor`si, mängiti harfi; kristalsed, metalsed, pastelsed; lipkond, fänkond - õhkkond, keskkond; komplekssed; modernne; ekstrasenss purssis, balansseerima, forsseerima - kurseerima, pulseerima; teenindama, painduma, jaa = jah; martsipan - tsellofaan, terminal - magistraal, invetar -
REFERAAT.. .. lühikokkuvõte teose sisust või mingi valdkonna senistest uurimistulemustest; eri allikate põhjal tehtud kokkuvõtlik ülevaade. Referaadis on oluline · informatsiooni kogumine · läbitöötamine · valimine · esitamine Kuidas koostada referaati? 1. Kui sulle on ette antud laiem valdkond (nt loomad), mitte konkreetne teema, tuleb esmalt teema piiritleda ja teha endale selgeks, millest täpselt referaati koostad (nt Eesti kaslased). Liiga laia teema puhul võib materjali koguneda väga palju ning töö laiali valguda. 2. Seejärel kogu teemakohast materjali ja tööta see läbi: loe teemakohane materjal läbi ning kirjuta sellest välja olulised mõtted ja tsitaadid. Lisa kõigile mõtetele täpsed viited (autor, teos, lehekülje number, internetiaadress, lehe külastamise kuupäev), kust need leidsid. Otstarbekas on leitud ...
Makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni võrdlus Makroevolutsioon suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline mu...
Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg). Saba pikkus kuni 100 cm ja kõrgus 105 110 cm. Pikkus on isastel 2,7 3,5 meetrit ja emasted on väiksemad. Söök Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100 200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja
Rakk Organell Molekul RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised (taimtoidulised, primaadid) SUGUKOND Kaslased (inimlased) PEREKOND Kass (inimene) LIIK Ilves (tark inimene) Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Elu molekulaarne tase Molekulaargeneetika Molekulid Rakubioloogia; tsütoloogia Rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia Kudede ehitus ja talitlus
Annavad omavahel hübriide. Venekeeles nimetatakse neid tumakkideks. Hübriidid on viljatud. Mõlemal jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo. Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi. Mink. Mingi käpad on paljad. Tuhkur. Näos silmade ümber must mask. Ainult talle omane. Teistel kärplastel pole. Mäger on kolinud linna elama ning laastab surnuaedu ja tekitab kahju vundamentidele. Karulased, koerlased, kaslased Karulased. Maailmas on 6 liiki karusid. Karu arvukus Eestis: 1990date alguses karu arvukus kusagil 1000. Enne I Maailmasõja karu arvukus hästi väike (8-15 isendit). Soomes kusagil 1000 karu, Leedus 1 karu. Eestis kusagil 600-700 karu. Rootsis 2000 karu. Norras 8 karu. Rumeenias 10 000 karu. Karu sööb väga palju sipelgaid. Karu sööb ka põdravasikaid. Karu jooksuaeg on mai lõpus/juunis. Karu kodupiirkond 60 ruutkilomeetrit
Eluslooduse süstemaatika Vajalik orienteerumiseks elusolendite mitmekesisuses. Aristoteles jagas eluslooduse loomadeks (verega ja veretud) ja taimedeks. Loomad on liikumisvõimelised ja neil on ,,aistiv hing", ülejäänud on taimed. Selline jaotus püsis 19. sajandini. Teaduslik süstemaatika teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. Hakkas arenema 17. sajandil. John Ray tahtis koostada loomulikku süsteemi (pidi kajastama loomise jumalikku korda). Võrdles taimi ehituslike tunnuste õite, seemnete, viljade, juurte järgi. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem kui ühe vanemapaari järglased. Karl von Linné (18. saj) nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse kategooriates. · Takson ühte süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm. Hierarhiline süsteem (iga takson kuulub ühte t...
Lõhestav- kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine 8. Eluslooduse süsteemi põhiüksused. Riik loomad loomad taimed Hõimkond keelikloomad keelikloomad õistaimed (Alamhõimkond selgroogsed) Klass imetajad imetajad kaheidulehelised Selts kiskjalised esikloomad roosilaadsed Sugukond kaslased inimlased roosõielised Perekond kass inimene kibuvits Liik ilves inimene roos Riigid- taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad 9. Nimeta inimlaste esmased tunnused. Lõualuude lühenemine koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemine. 10. Osav inimene, püstine inimene, neandertali inimene ja arukas inimene. Osav inimene- ajukolju maht suurenes eellaste omast
Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 2030 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger liiger; ema lõvi, isa tiiger tigon). Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega. LOOMADE KUNINGAS: Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus". Sellel on mitu põhjust. · Lõvi on suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse. · Lõvi on kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad. Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed
Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid(valgud,süsivesikud,rasvad,vitamiinid)nende olemasolu on üks elu tunnustest. ELU TUNNUSED: · Rakuline ehitus · keerukas organiseeritus Takson Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) ...
Ta võib anda elu jooksul üle miljoni järglase( seemne ). Võib kasvada üle 2 meetri kõrguseks. Enamasti rohelist värvi. Teine taim: karuohakas Kuulub korvõieliste sugukonda. Umbes 2 aastane taim, võib kasvada 2 meetri kõrguseks. Paljuneb kergesti levivate seemnete abil. Karuohakal on küllaltki tuegv sammasjuurestik.Õied on koondunud munajaks, lehed on süstjad. Ühekojaline rohttaim.Levib tulnukana Argentiinas. 7. Loomastik 1) Kaslased, puuma , viskatsa , vöölased ja jaanalinnulaadne nandu, mägikitsed. 2) Esimene loom : Nandu . Nandu (Rhea americana) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerika pampades. Nandu on kuni 1,5 m kõrge, kaalub 15-20 kg. Nandul on kohev pruunikashall sulestik ja 3- varbalised tugevad jalad. Ta tegutseb väikseste salkadena, sagedasti koos sõralistega. Nandu toitub taimedest ja selgrootuist. Nandu on polügaamne. See tähendab, et ta paaritub sama
kasvuhooneefekti, tarbivad üleliigset süsihappegaasi ning puhastavad vett. Vihmametsades kasvavad näiteks järgmised taimed:viigipuu hiidbambus, kautsukipuu, kakaopuu, mangroovtaimed ning Lõuna-Ameerikas amasoonase viktooria. Loomastik on samuti väga liigirohke. Vihmametsad on väga lärmakad, sest seal on väga palju erinevaid linde ja loomi. Loomadest ühed kärarikkamad on kindlasti ahvid, keda on vihmametsades palju ja erinevaid liike. Ega vihmametsast ka suured ja hirmsad kaslased ei puudu. Enamus vihmametsade loomastikust elab puudel ja nii mõnedki loomad liiguvad ringi vaid öösiti. Vihmametsades elavad veel näiteks jõehobud, tõmmukaimanid, suurimad maod planeedil Maa: anakondad jne.Vihmametsades on toitu vähe ja loomad-linnud peavad iga päev otsima toitu, mõned neist ka elupaika ja kõike seda selleks, et elama jääda, sest iga päev kõib võitlus elu ja surma peale (esiteks vähene toit ja näljased kiskjad).
Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist. Isased tiigrid kipuvad teistesse isastesse suhtuma külmemalt kui näiteks emasloomad suhtuvad teistesse emastesse. Kõige agressiivsemad konfliktid tekivadki kahe isaslooma vahel, ajal kui emasloomal on innaaeg, ning võib harvemini lõppeda ühe isaslooma surmaga. Üleüldises kaitsekäitumises esinevad tiigri näoilmed hõlmavad hammaste paljastamist, pead ligi surutud kõrvau ja pupillide laienemist. Nagu teisedki kaslased, tiigrid möirgavad, kuid peamiselt vaid väga agressiivsetes situatsioonides. Tiigreid peetakse meie ökoloogilise süsteemi üheks suurepärasemaimaks indikaatoreiks ja planeedi looduse säilimise sümboliks. Maailma looduspärand ja selle kaitsmine ning hoidmine ei ole meile tähtis ainult praegu, vaid määrab ka tulevase generatsiooni elukvaliteedi. Seepärast on tiigrite hoidmine, päästmine oluline nii praegu kui ka tulevikus.
elu lõpuni. Suguküpseks saavad lõvid 4. eluaastal, täiskasvu saavutavad isalõvid 6-aastaselt. Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 2030 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger liiger; ema lõvi, isa tiiger tigon). Kui harilikult on perekonna ja sugukonna väiksemad liigid ürgsemad ja suuremad spetsialiseeritumad, siis kaslastel on vastupidi. Just kõige suuremad kaslased nagu lõvi on kõige vanapärasemate tunnustega Lõvi kui loomade kuningas Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus".Samas on sellel ka mitu põhjust.Esiteks on lõvi suur ja ilus loom. Kiskjatest on ainult jääkaru ja tiiger lõvist pisut suuremad. Isalõvi lakk annab talle suursuguse välimuse.Teiseks on lõvi kiskja, keda teised loomad üldiselt kardavad
AMUURI TIIGER Sisukord 1. Üldine kirjeldus 2. Eluviis 3. Toitumine 4. Paljunemine 5. Erikohastumus 6. Amuuri tiigri iseloomulikumad omadused 7. Suurus 8. Paljunemine 9. Eluviis 10. Lähisuguluses olevad liigid 11. Esinemine 12. Kaitse 13. Huvitavaid fakte 14. Kasutatud kirjandus 1.Üldine kirjeldus SELTS: Kiskjalised SUGUKOND: Kaslased PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Panthera tigris altaica Suurim kaasaegne kaslane Amuuri tiiger elab Siberis, kus enamuse aastast katab maad lumevaip. Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m². Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses. 2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km²
Eluslooduse süstemaatikas rakendatakse hierarhilist süsteemi: - iga takson kuulub ainult vahetult kõrgema järgu taksonisse. RIIK Loomad Zoa HÕIMKOND Keelikloomad Chordata KLASS Imetajad Mammalia SELTS Kiskjalised Carnivora SUGUKOND Kaslased Felidae PEREKOND Kass Felis LIIK Ilves Felis lynx 1.4 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia elu molekulaarne tase Rakubioloogia rakkude ehitus ja talitlus Histoloogia kudede ehitus ja talitlus
varem. 6 OMAVAHELINE SUHTLEMINE Suhtlemisviisideks on kaslastel lõhnad, kraapimisjäljed ja helid. Lõhnaallikaks on kaslase uriin ning lõhnanäärmetest pärit lõhnaaine. Need näärmed asuvad pealael ja põskedel, varvaste vahel ja saba alguspiirkonnas. Kui loom ennast millegi vastu hõõrub, kannab ta sellele esemele ka oma isikupärast lõhna. Kaslased armastavad mitmesuguseid esemeid kraapida, et oma küüniseid puhastada ja jäsemeid sirutada. Sealjuures jätavad nad teistele endast nähtavaid ja haistetavaid teateid. Suurte kaslaste seas on möirgamine põhiliseks omavahelise kommunikatsiooni vormiks. Möirata suudavad ainult suured kasslased: tiigrid, lõvid, jaaguarid ja leopardid (välja arvatud lumeleopardid). Vali möirgamine on kergesti kuuldav
14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal. Kollane hobune ja nn. esimese inimesega kompositsioon Willendorfi Venus Kätetu naine Font-de-Gaume Chauvet' koobas, Combe d'Arc Ardéche'is avastas kohaliku arheoloogia järelvalvetöötaja Jean- Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u. 300 koopamaali aastatest 18 000 20 000 e.Kr. Piltidel leidub 12 loomaliiki: Hobused, karud, piisonid, mammutid, ninasarvikud, kaslased, ka öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming. Maalidel leidub palju jälgi inimtegevusest. Avastati ka karu pealuu. Tegemist võis olla mingisuguse altariga, mida kasutasid Øamaanid. Põrandal on isegi säilinud inimese jalajäljed. Reljeefsed savist piisonid - Prantsusmaal, Püreneedes, 1 km sügavusel. Koopa nimi Tuc d'Audoubert, avastati 1912. Cosqueri koopamaalingud. Koopa leidis 1985. a.-l sukeldumise õpetaja Henri Cosquer Kagu- Prantsusmaal 40m sügavusel lahes
katteseemne-, sõnajalg-, sammaltaimed) KLASS (Loomariigis: selgroogsed - imetajad, putukad, linnud, kahepaiksed, roomajad, kalad JA selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed; Taimeriigis: ühe- ja kaheidulehelised) SELTS (Loomariigis: -lised, nt närilised, kiskjalised, liblikalised, kilertiivalised jne; Taimeriigis: -laadsed, nt roosilaadsed) SUGUKOND (Loomariigis: -lased, nt kaslased, inimlased, koerlased jne; Taimeriigis: -lised, nt kõrrelised, liblikõielised, roosõielised, nelgilised, teelehelised jne) PEREKOND (Loomariigis: kass, koer, inimene jne; Taimeriigis: madar, kibuvits, maasikas, roos, õunapuu, hainijalg jne) LIIK (Loomariigis: Homo sapiens mõtlev inimene, Felis lynx ilves; Taimeriigis: Rosa canina koer-kibuvits, muulukas jne) Süstematiseerimise alused: Riigis on vähe sarnaseid tunnuseied, vaid kõige põhilisemad. Liigini
4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476....
lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad viljakad järglased. Riik: loomariik (mad, part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Hõimkond: kuhikloomad (part, hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Klass: imetajad (hobune, koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sekts: kiskjad (koer, lõvi, siiamikass, kodukass) Sugukond: kaslased (lõvi, siiamikass, kodukass) Perekond: kass (siiamikass, kodukass) Liik: kodukass (kodukass) Õistaimede ehitus Juur Õistaimedeks nimetatakse taimi kellel on õied, seemned ja viljad. Juurestikuks nimetatakse taime juurte kogumit. Juurestik jaguneb kaheks: 1. sammasjuurestik, mis koosneb peajuurest ja väikestest lisajuurtest. 2. narmasjuurestik, mis koosneb paljudest ühesuguse ehitusega juurtest.
LOOMARIIK SELGOOGSED (hõimkond) SELGOOTUD (hõimkond) Imetajad (klass) (~4000 liiki, Eestis 65 liiki) Putukalaadsed (klass) ( ~1 000 000) Seltsid (sõralised, kabjalised, kiskjalised, närilised, ( mardikad, liblikad, kiililised, sihktiivalised, loivalised,...., esikloomad) kahetiivalised, tiivutud) Sugukonnad ( koerlased, kaslased, karulased,...) Ämblikulaadsed Perekonnad (kass, hunt,...) LIIGID (pärisämblikud, puugid, lestad, skorpionid,...) Kalad (~20 000 liiki, Eestis 75 liiki) Vähilaadsed Seltsid (lõhelised,...), Sugukond (lõhelased), (vähid, krabid, maismaavähid, mikroskoopilised Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid,...) kirpvähid,...) Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki) Limused (~130 000 liiki)
Kägu kägu kägulased käolised Turteltuvi turteltuvi tuvilased tuvilised Kalakajakas kajakas kajaklased kurvitsalised Mutt mutt mutlased putuktoidulised Valgejänes jänes jäneslased jäneselised Metssiga siga sigalased sõralised Ilves ilves kaslased kiskjalised Hunt koer koerlased kiskjalised Metskits metskits hirvlased sõralised Harilik orav orav oravlased närilised Harilik siil siil siillased putuktoidulised Pruunkaru karu karulased kiskjalised Euroopa kobras kobras kobraslased närilised
Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks. -2- Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Kaslased Felidae Perekond: Ilves Lynx Liik: Ilves Euraasia ilvese alamliigid on: · Euroopa ilves (Lynx lynx lynx, (Skandinaavia, Kesk- ja Ida-Euroopa, Lääne-Siber) · turkestani ilves (Lynx lynx isabellinus) · jakuudi ilves (Lynx lynx wrangeli) · amuuri ilves (Lynx lynx stroganovi) · baikali ilves (Lynx lynx kozlovi) · altai ilves (Lynx lynx wardi)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
