Tagastab indeksitega (järjenumbritega) määratletud lahtri väärtuse. A B C D E F G 1 1 2 3 4 Piirkonnad: C3:E8 - nimi - 2 Nimi Tariif Tunde Palk vektor - rivi Andmed - maatriks ehk tabel B3:B8 - nimi - Nimi - tulp; B2:E2 3 1 Kask 35 120 4200 1 - nimi - pea – rivi E3:E8 - nimi - 4 2 Tamm 27 136 3672 2 Palk –tulp 5 3 Paju 35 153 5355 3 6 4 Saar 25 89 2225 4 7 5 Vaher 70 133 9310 5
väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm., 1999. a. 6,7 ja 2000. a
Paju 11 250,00 kr 2 035,00 kr 225,00 kr 67,50 kr 8 922,50 kr Kokku: 80 000,00 kr 14 960,00 kr 1 600,00 kr 480,00 kr 62 960,00 kr Keskmine: 13 333,33 kr 2 493,33 kr 266,67 kr 80,00 kr 10 493,33 kr Netopalk Kask 14% Kuusk 20% Kadakas Mänd Haab Paju 16%
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgus...
KUNSTI NÄITUS Kuna kunstiajaloo tunniks oli vaja kunstinäitusel käia. Seega käisin ma viljandis Paul Kondase keskuses seal oli Paul Kondase maalinäitus(Naivist) ja nukunäitus - kokku 23 kunstinukku. Kui sinna läksime ja ukse avasime, ootas meid seal ees üks tore tädi. Kes oli meile ka nn. giidiks. Ostime siis oma piletid ja asusime esimesse ruumi kus oli nukunäitus, mille kuraatoriks oli Mare Hunt ja koos Marega oli kokku 22 kunstniku tehtud nukud. Kui alustasime oma märkmete tegemisega, külmusid minul ja ka Alvaril vist pastakad ära, igatahes need lakkasin töötamast. Aga tore giid tõi meile laenuks uued ja jätkasime sealt kus pooleli jäime. Kunstikeks olid : Viive Noor, Kaili Kask; Eva Kõiv, Ave Maser, Terje Kiho, Resa Tiitsma, Christi ...
Põhja-Ameerikas sidrunväändik, vapiti, skunk, inimasustus juba ning seetõttu aamuri vesihirv, mandriäätumiste säilinud viinapuu ja vöötorav, lõpust. See killustunult ja pärn, kask, ussuri tiiger, piirkond on väiksematel haab, tamm, amuuri inimeste aladel kui pärn. roninastik . tegevustega näiteks (mitmerin.) tugevalt okasmetsad.
Konrad Wilhelm Mägi Eluloolisi fakte Eluloost üksikasjalikumalt Loomingu iseloomustus Pildid Eluloolisi fakte Konrad Mägi sündis 1.novembril 1878 Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena, ta oli maalikunstnik ning pedagoog 1903-1905 Õppis Peterburis Stieglitzi kunstööstuskoolis vabakuulajana Armandus Adamsoni puunikerdusklassis 1906 "Maalis Ahvenamaali" 1910-1912 Pariisis õppis eraakadeemiates. Esines Sõltumatute Salongi näitusel 1913-1914 Maalis Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil 1914-1919 Elas Tartus, maalis Kesk- ja Lõuna-Eestis 1918 Asutati kunstühing Pallas. Pallase abijuhataja, hiljem asutati Pallase kunstikool, kus ta oli direktor. 1925 Suri augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Maeti Tartu Peetri kalmistule Elukäik Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, s...
Siber- piirkond Venemaa ja Põhja-Kasahstani vahel. Taiga- põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala okasmetsa enamusega. Siberilehis- okaspuu (mänd ). Seedermänd- Siberis olev tüüpiline männiliik. Soobel- taimetoitlane loom kes elab Taigas või Kaug-Ida metsades. 8. Tundra Polaarpäev ja öö- polaaraladel on pool aastat päev ja pool aastat öö. Virmalised- atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus. Vaevakask- kask tundras. Karibuu- põhjapõder Lõuna-Ameerikas. Muskusveis- suur elukas kellel on suur pea ja väikesed sarved. Lemming- paksu ja tiheda karvaga väike elukas. Saamid- Euroopas elavad laplase. Innuitid- Põhja-Ameerikas elavad eskimod. 9. Jäävöönd Mandrijää- suure ja paksu jää kihiga liustik. Jäämägi- mere pinna tiirlev liustik. Külmakõrb- jäävööndi äärealadel oaasid. Pingviin- põhiline elaja Antarktikas ( lõunapoolus ).
nädalavahetusel. Kui olete valinud õige numbri, siis laske telefonil vähemalt 7 korda heliseda. Kuidas ennast esitleda? Kõik telefoni kõned algavad tervitamise ja tutvustamisega. Kui helistatakse inimesele, keda tuntakse vähem, tutvustavad mehed ennast ees kui perekonnanimega. ,,Härra" lisamine pole viisakas. Naised tutvustavad ka ennast ees ja perekonnanimega kuid võivad lisada ,,proua" või ,,preili". Näide enda esitlemisest ,,Tere päevast, siin Toomas Kask aktsiaseltsist Metsapuu. Kas ma saaksin rääkida proua Tammega?" Valeühendus Valeühendus on tavaliselt inimlik eksimus. Valeühenduse korral pole viisakas katkestada kõnet ilma vabandamata. Viisakas pole väljendada oma pahameelt. Kui olete avastanud, peale esimest kutsungit, et valisite vale numbri, tuleks kõne ära oodata ja vabandada. Kõne katkestamine Kõne ühepoolne katkestamine on ebaviisakas, näitab kasvatamatust
MADALSOO Millised taimed Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised
KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK EUROOPAS 18. SAJANDIL Kaisa Kask 11.E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo
Karboksüülhapped igapäevaelus Kaisa Kask Marek Grencstein 11.E Karboksüülhapped Orgaanilised ained Sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma R-COOH või HOOC-R Nimetused Tuletatakse süsivesinike nimetustest Lõppliide hape CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Monohapped Dihapped Aromaatsed karboksüülhapped Küllastumata karboksüülhapped Hüdroksühapped Nimetused 4 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape) CH3CH2CH2COOH butaanhape (võihape) C4H9COOH pentaanhape (palderjanhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) C2H4-(COOH)2 butaandihape (merevaikhape...
Author: Stefani Kask Instructor: Ursula Paavel 10.A class Pirita MG. Muhammad Ali Who was he? Muhammed Ali was an American boxer near the middel of the 20th century. He is rated at Heavyweight. He is 6 ft 3 in (1.91 m) tall. Birth date: January 17, 1942 (1942-01-17) (age 68) Birth place: Louisville, Kentucky, United States Picture of him When he was young when he already retired Muhammad Ali (born Cassius Marcellus Clay, Jr.; January 17, 1942) is a former American boxer and three-time World Heavyweight Champion, who is widely considered one of the greatest heavyweight championship boxers of all time. As an amateur, he won a gold medal in the light heavyweight division at the 1960 Summer Olympics in Rome. After turning professional, he went on to become the first boxer to win the lineal heavyweight championship three times. Why such a name? Originally known as Cassius Clay, Ali changed his name after joining the Nation of Islam...
10.12.13 Tuulegeneraator Stefani Kask 134461IASB Olev Kevvai 134705IASB Reemet Kampus 134224IASB Are Kangus 135226IASB Kristian Helk 134595IASB 1 2 10.12.13 Ettekande eesmärk Tutvustada tuulegeneraatorite ajalugu ja ehitust Selgitada kumb levinuimast tüübist on kasulikum energiatootja Tuua välja nende eeliseid ja puudusi võrreldes teiste energiaallikatega 3 10.12.13 Mis on? Tuulegeneraator on seade, mis muudab kineetilist energiat elektrienergiaks Neid on kahte liiki: Vertikaalteljega Horisontaalteljega 4 10.12.13 Ehitus 5 10.12.13 6 10.12.13 7 10.12.13 Vertikaal ja horisontaalteljega tuulegeneraatori võrdlus Vertikaalsed: Eelised: Turbiini ei pea suunama vastavalt tuule suun...
vähendavad auramist ja aitavad külma hankida, suigub karu taliuinakusse,tema talve haljana üle elada.Tumedad okkad südamerütm aeglustub ja keha temperatuur soodustavad kiirguse neeldumist. langeb, et säästa sügisel rasvakihti talletatud energiat. 4.Lehtmetsad Kask sügisel lehti langetades kahandab Mäger tugevate, kaevamiseks kohastunud puu aurumiseks kuuluva vee hulga ning esikäppadega varustatud mägrad rajavad kõrvaldab aine jäägid. kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme. 5.Parasvöötme Tulp pärast lume sulamist ,kui mullas Rohtlahaukurid maapind on nende rajatud rohtlad
valmistatakse ka igasuguse pöördnurgaga treppe. Iga trepp on unikaalne ja peab sobima igasuguse sisekujundusega. Seepärast valmistatakse treppe peaaegu igast kliendi poolt valitud puitmaterjalist ja vajadusel peidetakse vi värvitakse, et saada iget tooni. Ei soovita siiski kasutada väga pehmet puud nagu näiteks mänd, kuigi ta on kige odavam. Eestis on ilmselt parima hinna ja kvaliteedi suhtega materjaliks kask. Vajadusel saab loomulikult kasutada paremaid materjale nagu saar, tamm vi ka igasugust väärispuitu. Betoonist Betooni tellimisel tuleb alati lähtuda ehitusprojektist. Projekteerija ülesanne on planeerida, millist betoonisegu on mõistlik ühel või teisel puhul kasutada. Ehitamisel kasutatavate betoonisegude kohta anname omapoolse spikri enamkasutatud lahendustest:
Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Maailm on muutumas aina enam sõltuvaks energiast, mida toodetakse praegu suuremas osas taastumatutest maavaradest. Ka Eestis on energia probleem tuntav, sest põlevkivi taastumatu. Loogiliselt mõeldes ei ole selline eluviis enam kaua võimalik ning seetõttu on hakatud välja arendama alternatiivseid energiaallikaid. Üks viimastest on biodiisel, mis pole küll Eestis laialdaselt levinud, kuid on mujal maailmas juba oma jälje maha jätnud. Biokütuseid on nimetatud energia tulevikuks, kuid see essee püüab vastupidiselt näidata, miks praeguses Eestis pole sellele tulevikus kohta. Eesti on võtnud endale ülesandeks viia taastuvate energiaallikate baasil toodetav energia osakaalu aastaks 2020 25%-ni ning seal on arvestatud suuresti biodiisli kasutuselevõtuga. Euroopa Liidus on biodiisel juba peamine alternatiivne energiaallikas, sest seda saab toota kohalikus toorainest, see aitab säilitad...
valmistatakse ka igasuguse pöördnurgaga treppe. Iga trepp on unikaalne ja peab sobima igasuguse sisekujundusega. Seepärast valmistatakse treppe peaaegu igast kliendi poolt valitud puitmaterjalist ja vajadusel peidetakse vi värvitakse, et saada iget tooni. Ei soovita siiski kasutada väga pehmet puud nagu näiteks mänd, kuigi ta on kige odavam. Eestis on ilmselt parima hinna ja kvaliteedi suhtega materjaliks kask. Vajadusel saab loomulikult kasutada paremaid materjale nagu saar, tamm vi ka igasugust väärispuitu. Betoonist Betooni tellimisel tuleb alati lähtuda ehitusprojektist. Projekteerija ülesanne on planeerida, millist betoonisegu on mõistlik ühel või teisel puhul kasutada. Ehitamisel kasutatavate betoonisegude kohta anname omapoolse spikri enamkasutatud lahendustest:
mu külades pidutsend nälg, “Puud kõnnivad kaugemale” (1969) Kuid mu süda iial ei sure, sajast tuhandest sõjavankrist Haabsinine sumu hiilib minu hing – see on kohisev laas. minu näkku on jäänud jälg. üle välja otse mu juurde. Puud kõnnivad kaugemale. Niit, põllud ja murud ja külad, Kuid ikka ma püsin ja elan. Udus kraaksatab põgenev lind. vana kask, mis on värava ees, – Minu hingus on põhjamaa tuul, Mind riivab ta tiivakahin. minu mõtted on ammu ju põlend Puud kõnnivad kaugemale. minu mõte on põhjamaa õite vaikse lõkkena koduses lees. rõõmus naeratus kivisel suul. Siis kummuli pöördub taevas ja taevasse kerkib maa. Rahetormid mu rinda on peksnud, Puud kõnnivad kaugemale.
18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud;
fotosünteesiv mass. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3
tähtsamaite taimsete saaduste hulka. 1.2 Puidu kasutusalad Sajandite jooksul on Eesti talupojad õppinud tundma kõigi puuliikide omadusi, millega tagati igaks eri otstarbeks kõige sobivama puu kasutamine. Tarbepuu valik oleneb suuresti puu esinemissagedusest ja tehnilistest omadustest. Eriti rohkesti on leidnud kasutamist Eesti metsades ülekaalukalt esinevad okaspuud mänd ja kuusk ning lehtpuudest nende tavalisemad esindajad kask ja haab. Mänd on olnud üks põhilisi ehitusmaterjale seepärast, et tema vastupidavus eale on väga pikk tänu männis sisalduva rohke vaigu tõttu. Männist valmistati peamiselt sänge, pinke, laudasid, kirste, raamistike jms. Mänd on ka eelistatud paadiehituspuu. Kuusk seevastu on nõrgem ja väiksema säilivusega. Siiski, kuusest saab rääkida tarbeesemete valmistamisel väga palju olulist, kuna kuusk on asendamatu lauanõude
väiksem Lähistroo Niiske Vahemeremaad, Kuusk 15-20m3/ha pika USA, Mänd metsad Austraalia Kuiv Vahemeremaad, -//- 1-2m3/ha USA, Austraalia Parasvööt Leht Venemaa valge/must pöök, Aktiivse me Põhja-Ameerika kask põllumajandustegevuse metsad vaher ja asustuse tuhenemise tõttu oluliselt vähenenud 5-10m3/ha okas Venemaa Kuusk, Kasvab aeglaselt,on
pruuniks. Põdrapullid kasutavad üldjuhul sarvi selleks, et põdralehmadele ja rivaadile muljet avaldada. Pulksarved Kühvelsarved Põdrapull 5 Toitumine Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, lehtedest, okastest, koorest, samblikest ja seentest. Puudest ja põõsastest on eelistatumad: paju, pihlakas, kadakas, haab, saar, mänd, kask ja kuusk. Rohttaimedest: tarnad, pohlad, mustikad, soo - ja veetaimed. Toiduks tarvitavate puu- ja põõsaliikide arv ulatub kolmekümneni, rohttaimede arv 70-ni. Männi- ja kuusekoorest toitudes võivad nad metsale suurt kahju teha. Põder ei koori puid alati nälja pärast, vaid mitmete ainete puudusest (sool, lubi, fosforhape, parkaine). Ulukite söögikohta soolasegu pannes kahjustab põder metsapuid vähem. Põdra toitumise juures on iseloomulikuks pidev
sarnanevad, mille poolest erinevad? Maltspuit – on puidu välimine, heledam osa, mis koosneb vedelikke juhtivatest elusatest rakkudest, ja seetõttu sisaldab aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust Lülipuit – tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Väärlülipuit - Maltspuiduliste liikide (näiteks - haab, kask, vaher jt) tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks – väärlülipuiduks. Väärlülipuidu piirjoon on ebamäärane ja ei ole piiritletud ühe konkreetse aastarõngaga. 13. Mis on vaigukäik?, peensoon?, jämesoon?, tüll?, astmeline perforatsioon?, soonelüli? Vaigukäik – torukujulised käigud, mis kulgevad tüves vertikaalselt või
SQL Kodutöö Katrin Kello D23 Loon 3 tabelit CREATE TABLE käsuga: create table HUVIRINGI JUHENDAJA( HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID int not null, EESNIMI VARCHAR(100) not null, PERENIMI varchar(100) not null, SÜNNIAEG date not null, ISIKUKOOD VARCHAR(20), SUGU CHAR(1) not null, KOMMENTAAR VARCHAR(255), PRIMARY KEY(HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID) ); Script Output: Table HUVIRINGI_JUHENDAJA created. create table TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA( TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA_ID integer not null, HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID integer not null, HUVIRING_ID integer not null, ALATES TIMESTAMP not null, KUNI date, KOMMENTAAR varchar(255), PRIMARY KEY (TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA_ID) FOREIGN KEY(HUVIRIGNI_JUHENDAJA_ID) REFERENCES ISIK(HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID) FOREIGN KEY(HUVIRING_ID) REFERENCES RIIK(HUVIRING_ID) ); Script Output: Table TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA created. create table HUVIRING( HUVIRING_ID int not null, NIMETUS VARCHAR (60), ASUKOHT V...
Kuigi Soome pindala on Nigerist tunduvalt väiksem, on seal üle 20 korra rohkem metsa, kui Nigeris. Üle 80% Nigeri pindalast katab Sahara kõrb, väike osa metsa saab kasvada vaid riigi edelapoolses tipus, kus toimub üleminek palavvöötme rohtlast troopilisse vihmametsa. Puudest on levinud palm ja akaatsia. Soomel aga katab mets 86% riigi territooriumist. Levinud on enamasti okaspuud nagu kuusk ja kuusk ning lehtpuudest valdavalt kask. Karnivooridest elutsevad pruunkaru, hunt, ilves, ja ahm herbivooridest jänes ja põder. Metsandus on Soomes väga tähtsal kohal. Koos elektroonikaga on see üks peamiseid majandusharusid. Hoolimata jätkusuutlikust metsamajandusest, on aastane juurdekasv väike, 6 kuna okasmets taastub aeglaselt, 1-2 ha aastas. Metsa pindala ühe inimese kohta on üks maailma suurimaid, 4,9 ha
Müller Tarmo Tori 9 Müürsepp Raili Asuja 13 Oks Aarne Surju 11 Oks Kristiina Surju 8 Okspuu Reijo Surju 4 Parre Selma Asuja 2 Paulus Madis Tori 11 Petrov Meelis Asuja 9 Pulk Aadu Asuja 7 Randla Aasa Asuja 11 Sarapik Evi Tori 13 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Üldandmed Firma OÜ Oksaauk Aasta 2007 Puidu müük Kuupäev Müüja Vald p_Liik Sort 01.10
Turundus 6 Triinu Kask Mainori Kõrgkool 2009.05.18 Uurimustöö juhend J Ettekanne : 1. ja 8. juunil Reaalselt eksisteeriv äriettevõte(piisavalt suur, min ~5) Aega ettekandeks ca 15 min. Uurimise eelduseks turundusmõistete ja peamiste turundusideede valdamine Kasutada illustratsioone(pildid, diagrammid, skeemid jne) Slaidid esitada 6 kaupa lehel Ei soovita a la transpordi ettevõtet. Uurimustöö juhend 2 Transpordi klassikalist turundustegevust eriti pole. Tekst, mida räägin nt kõnekaartidel Kasutada rohkelt illustratsioone Kuidas infot saada? Ettevõtte koduleht Usutlused töötajatega(juht, turundusjuht jne) Ettevõtte dokumentatsioon(äriplaan, turundusplaan, rahataotlused(EAS), Meedias ilmunud materjalid (reklaamid, artikklid jms.) Sissejuhatus Logo Nimetus Miks valisin, põhjendus Leidmise kirjeldus Info saamine, kuidas sain Mida sain, kust sain, kellelt, kuidas küsisin, mi...
sandlipuu väiksem Lähistroopi ka metsad Brasiilia keskosa -okas- ja -aastane juurdekasv *niisked USA, Austraalia, lehtpuud suht suur *kuivad vahemeremaad -tam, loorber, - väike küpress Parasvöötm -suurbritaania, Iirimaa, Tamm, vaher, -suur e leht- ja Pr., Sks, Praha, Viin pöök, kask -väike segametsad -Eesti, Läti, Leedu, Valgevene Parasvöötm Osa Kanadast, Soome, Mänd, kuusk, Väike juurdekasv e Rootsi, Venema seedermänd, aastas okasmetsad nulg Metsamajandus puude istutamise, hooldamisega. Metsatööstus väljaveoga. Palgi väljavedu, puidu töötlemine. Spets. Suurtalud toodeti müügiks vaid mõnda saadust. Euroopas, Põhja-Amererikas.
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum p...
"Sügisball" on 2007. aastal valminud draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimielisest romaanist. Filmi rezissöör on Veiko Õunpuu, kunagine maalikunstnik, esseist, produtsent ja hevikitarrist. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda ühendab üksindustunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telerist "Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer peab silmas inimkonna heaolu, kuid on unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust sveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid tema madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võta keegi teda tõsiselt.
Puisniit Liikide kooslus Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise, polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne. Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas
Ferenc Liszt Stefani Kask Muusika Pirita MG, 11.A Ferenc Liszt (ka Franz Liszt) Sündis 22. oktoober 1811. Ja suri 74 aastaselt, 31. juuli 1886. Ta oli romatismi aegne ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta oli väga abivalmis inimene ning aitas oma kaasaegsetel heliloojatel rohkem kuulsust saavutada, mängides oma kontsertidel nende teoseid. Biograafia Liszt sündis Doborjáni külas, Soproni linna lähedal. Tema isa Ádám töötas vürst Eszterházy juures lambakarjusena, ema Anna Liszt (neiupõlvenimi Lager) oli sündinud Austrias. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades. Liszti esimeks ...
Mis on õnn? Igaüks tõlgendab õnne omamoodi. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad kiirloteriipiletiga miljon krooni. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega ning veedavad aega koos perega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev ,,suu magusaks" teha, kindlasti on keegi ka õnnelik selle üle, kui hommikul avastab, et pani kella valeks ajaks tirisema ja seetõttu saab kauem magada. See tähendab, et igaüks näeb õnne erinevalt ning igale inimesele ei ole õnn sama tähendusega. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ning siis me mõtleme, et mida ma küll teinud olen, et õnn on mind maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus. Esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kõrvaklapid peas ja kolmandal korra pole see üldse sinu uks. Kuid nõnda ei tohks mõelda, sest maailmas läheb alati kellelgi ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Skulptuurist Tallinna linnapildis arvustus Anne Kask 11.a klass Tallinn 2011 Ühe linna kujundajaks on selle ajalugu. Seda ajalugu talletatakse ja mälestatakse skulptuuridega. Üldlevinud on mälestusmärgid, ülistavad skluptuurid tähtsatest isikutest ja rahvapärimusele toetuvad skulptuurid müütilistest tegelastest. Igal linnal on omapärane skulptuuride kogum. Mõnes linnas on see suurem, mõnes jällegi väiksem. Tallinnas pole skulptuure väga palju ja
Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask • Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk,hõbe, kihvad jne.
pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal Palusammal Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-kaksikhammas Palusammal Tähtsamad taimekooslused 1. Kanarbik - samblike kooslus - mätaste ülaosas 2
Seened Mari Tamm Marge Kask Mis on seen ? Seened on omapärased organismid, mis koos taimede ja loomadega moodustavad kolmanda suure organismide rühma – seeneriigi (Fungi). 1,5 miljonit seeneliiki. Leidub nii maismaal, õhus kui ka vees. Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolm...
osatähtsus. Sellest ajast pärineb ka koldjas selaginell. Hilisjääaeg ehk mandrijää paigutine sulamine algas umbes 13500 aastat tagasi, sellele järgnes umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi. Arktilisel kliimaperioodil, toimub setete ümberpaigutamine, selle pärast on raske neid klassifitseerida, me ei tea kust need pärit on. Esindatud olid tundrataimed (vaevakask, selaginell, kask (34 80%),lepp (42%) haab, mänd (6 40%), kuusk (2 17%), rabamurakas, arktilised pajuliigid). Metsad olid hõredad soometsad, Pandivere, Sakala kõrgustikul kasvasid kidurad männikud, milles leidus ka harukaske. Setetes domineerivad paju õietolmuterad (kuni 44%), kuivalembelised taimed ehk kserofiilid ja soojalembelised taimed ehk halofiilid. See jaguneb varadrüüaseks, böllinguks ja keskdrüüaseks. Keskdrüüases oli mändi 70%, kaske 10 47%.
väärtseid ning nende formaate. 870,00 700,00 Kulud korterite lõikes Korter Omanik Pind Ekspluatatsioon Küte 1 A. Kask 69,6 114,01 91,73 2 H. Tamm 48,6 79,61 64,06 3 R. Paju 61,7 101,07 81,32 4 V. Saar 84,2 137,93 110,98
Lähistroopika niisked metsad - brasiilia, usa, austraalia, hiina, juurdekasv 15-20 m3/ha aastas, pöök, magnoolia. Lähistroopika kuivad metsad - vahemeremaad, usa, austraalia, keskonnakaitseline tähtsus, 1-2m3/ha aastas, tamm, küpress. Parasvöötme leht-ja segametsad- eesti, läti, leedu, prants, usa, pindala on asustuse tihenemise tõttu vähenenud, lehtmetsad 5-10m3/ha aastas, segametsad 2-3 m3/ha aastas, vaher, kask, pärn, tamm, lepp, haab, pihlakas. Parasvöötme okasmetsad venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine,
hapnikuga ja lisaks kõigele sellele pakuvad sobivaid elutingimusi paljudele elusolenditele, kes leiavad metsas toitu ja varju. Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, samblarinne. Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas, lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill, laanelill, võsaülane, jänesekapsas ja leseleht. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks mustikas, pohl, kanarbik, kõrrelised ja sõnajalad
Karl Kask Ingmar Bergman XI b 2012 Ernst Ingmar Bergman, sündinud 14.juuli 1918 Uppsalas. Ingmar oli vanuselt teine laps oma perekonnas. Vend, Dag, oli temast neli aastat vanem ning õde, Margareta, neli aastat noorem. Isa, Eriku, amet (preester) tingis laste kasvu religioosses miljöös. Ema, Karin, oli hariduselt meditsiiniõde. Ingmar oli elu jooksul abielus 5 korda. (sealhulgas Eesti pianisti ja kirjaniku, Käbi Lareteiga, 1959- 1969) Tal on 9 last ja peaaegu kõik neist tegelevad filmindusega. (v.a tütar Linn Ullmann, kes on kirjanik ning poeg Ingmar Bergman, kes on lendur) Bergman õppis Stockholmi ülikoolis (19371940) kunsti, ajalugu ja kirjandust. Sellel ajal tekkis noormehes ka kirglik huvi teatri vastu. Näitlemine, juhendamine jms oli küll vaid algselt hobi, kuid peagi tekkis võimalus jätkata karjääri Mäster Olofsgärdeni teatris. 194...
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
läbilaskevõime 6) Leia internetis võimalikult palju infot selle maakonna kohta ja kirjuta jutuke. Suur osa Viljandimaast paikneb maalisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Viljandimaal valitsevad puuliigid on mänd, kuusk, kask, hall lepp ja maavaradeks liiv, kruus, savi ja turvas. Viljandimaal asub ka Soomaa Rahvuspark Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks asutatud. Viljandi maakonnas antakse lastele alusharidust 38-sas lasteaias. Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi. Kõrgharidust annab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
1. klassi loodusõpetuse tund õues KASK Tunni eesmärk: · anda teadmisi kasepuust · õpetada märkama loodust · arendada vaatlusoskust Sissejuhatus. Täna vaatleme me ühte lehtpuud.Seda puud olete te näinud väga sageli.Paljudel kasvab see koduõues. Läheme kooliparki ja saame selle puuga tuttavaks. Kasepuu vaatlus väljas. Mis puu see on ? Mille järgi te kasepuu ära tundsite? Kasepuid on erinevaid: arukask, sookask, vaevakask Kasepuu võib kasvada 30 m kõrguseks ja elada 150 aastaseks.
natural condtions. E. Roosaar 4/10/19 14 Terminology Fluctuation (n)- muutus Livestock production (n)- kariloomade tootmine To disperse (v)- hajutama Scarce (adj)- haruldane Pivotal (adj)- pöördeline Efficiency (n)- jõudlus Stock (n)- laovaru E. Roosaar 4/10/19 15 References Hansen, H. O. (2013) Food economics. Routledge Kask, R., Soosaar R. (2006) Tea taskusõnastik. Tallinn: Tea kirjastus E. Roosaar 4/10/19 16 E. Roosaar 4/10/19 17 E. Roosaar 4/10/19 18
Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett. Tähtsamail kohal olid muusikalised etteasted. „Savoy ball“-is oli palju teoseid, mida esitati. Näiteks „La Bella Tangolita“, „Toujours L’Amour“, „Ball on Savoys“
INIMKAUBANDUS EESTIS Referaat Viljandi 2011 1 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 1. Inimkaubandus.................................................................................................................................4 1.1 Inimkaubandus: Mis see on?......................................................................................................4 1.1.1 Inimkaubanduse vormid.....................................................................................................4 1.1.2 Inimkaubanduse ajaloost....................................................................................................5 1.2 Töötingumused ja tagajärjed ohvrite jaoks................................................................................5 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
