Ø Sademete hulk ja jaotus on 500-1000 mm, enamus sademeid langeb suve lõpul ja sügisel Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø Kuusk Ø Kask Ø Haab Ø Tamm Ø Pärn Ø Sarapuu Ø Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad SEGAMETSA TAIMESTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase LOOMASTIK Ø Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Ø
Elektroonilisele materjalile viitamine (veebileht): TLÜ. (2010). Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.tlu.ee/web/? lang=en&page_id=457 (25.02.2010) Seletus: veebiaadressi nimi. vaatamise aasta. Veebiaadressi täispikk nimi. [WWW] veebiaadress (viimati vaatamise kuupäev) Raamatu viitamine: Leiwo, Matti. 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 73-75, 125, 131 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ...
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
TELEVISIOON Kirjandus Dajana Kask, Jekaterina Smidt, Kärt Kool 8.klass Mis on televisioon? Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab video ja heliülekannet ja vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Vanaaegne kaasaskantav Televisioon Nüüdisaegne teleprogramm pakub vaatamiseks rikkaliku
Hõimkond- õistaimed Klass- päriskaheidulehelised Selts- Sugukond- araalialised Perekond- luuderohi Liik- harilik luuderohi (Hedera helix L) Rahvuspärased nimed: jooksvarohi, ehvei, eefeu, aknavääne Kasutusala: Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. 3) Riik- taimed Hõimkond- katteseemnetaimed Klass- kaheidulehelised Selts- pöögilaadsed Sugukond- kaselised Perekond- kask Liik- arukask (Betula pendula) Rahvuspärased nimed: arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kasutusala: Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse
kindlaid piire ja see ei tekitanud mingeid skandaale. Romaanis oli ka irooniat ja pilkamist, see väljendus kõige rohkem August Kase tegelaskuju juures. August Kase suhtumine teistesse inimestesse ja ühiskonda oli veidi sallimatu. Ta ei sallinud endast vaesemaid ning kodutuid ja alkohoolikuid põlgas eriti. Kuna ta oli juuksur, siis ta ikka kuulis, kuidas teised inimesed kurtsid oma elu üle ning see vihastas teda. Raamatust tooksin näite:,,Loomulikult ei armastanud August Kask inimesi, kes kõndisid väljaspool teeradu.''(lk 108)
Leonhard Lapin Õppejõud: Eve Kask Üliõpilane: Maria Kudrina, AA Vabad Kunstid, I kursus 2007 Tallinn Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist
Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio vä...
Läti Metsandus · Metsad katavad 2,7 miljonit hektarit ehk 42% riigi pindalast(64 tuhat km2). · Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haa...
Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast seda. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal. Soomaal on üleujutused. Üle 80 % Soomaa rahvuspargi pindalast on : rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Metsad Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist 1/3. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on: mänd, kask sanglepp. Mänd ja Sanglepp Taimed Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi : neist38 puu-ja põõsaliike. Samblaid on leitud 193 liiki. Seeni on leitud 360 liiki. võhumõõgad . ööviiulid. niidu-kuremõõgad. Võhumõõk ja ööviiul Linnuliigid Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185. neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas: rüütadele, väikekoovitajatele mudatildritele. Harudased linnud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest
kasvatatakse veiseid ning kanepit. Suurem osa Valgevene maastikust katavad metsad . Kõige suurem mets Valgevenes on Belavezhskaya. Põllumaad on ainult 29.5% Puude aasta keskmine juurdekasv Valgevenes on 30,3miljonit m3. Valgevene metsad pole ainult taastuv tooraine ja energia, tal on veel: Oluline keskkonnamõju Mitmekesine maastik Rohkem, kui 60% Valgevenest on okasmetsa. Kõige levinum puiduliik on mänd. Teistest liikidest on näiteks, kask, lepp ja tamm. Paikneb Poola ja Valgevene piirialal. Pindala on 1200km2. Bialowiea laas on nime saanud Kamjanetsis paikneva 13. saji lõpul püstitatud piiritorni järgi. Kalanduse osakaal Valgevenes on tähtsusetu, kuna puudub merepiir ning pole ka suuri siseveekogusid.
osastava lõpus on - t, mitmuse osastav Foto, ema, auto, raha. -sid Tuleb tige peni ja uriseb u>e põld,põllu,põldu - põlde Tuleb : Kui ainsuse osastava lõpus on u siis osastava mitmuses on e lõpp tige : Kui ainsuse osastava lõpus on i, siis I>e nelk, nelgi, nelki - nelke osastava mitmuses on e lõpp peni : Kui ainsuse osastava lõpus on i, e>i kask, kase, kaske kaski siis osastava mitmuses on e lõpp ja uriseb: a > u a > u Kana-kanu, õrna õrnu, silda sildu, leiba- Kass kõrtsis ei käi / kui ainsuse osastava leibu lõpus on a ja 1. silbi vokaal on a, õ, i, ei või äi, siis mitmuse osastava lõpp on -U ja uriseb : a > i a>i venda vendi, pärna pärni, sööta sööti, eks ämm söö kodus sütt / kui 1
ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Mais 1943 pages Laaban Rootsi. Jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis. „Ankruketi lõpp on laulu algus”1946 1957 „Rroosi Selaviste” ...
Koostasid:Teele Kants Liisi Tamela Asustati 1994 a. Veebruaris 1995 a. sõlmiti leping Keskkonnaministeeriumiga 1997 a. alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2006 a. moodustati Riiklik Looduskaitsekeskus 11 juuni 2007 a. Kirna õppekeskuse pidulik avamine AlamPedja metsad katavad üle poole kaitseala pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki. Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik putukafauna. AlamPedja metsades leiavad pesapaiga haruldased kotkad ning rähnid. sood katavad umbes kolm neljandikku Kõige suurema pinna hõlmavad rabad (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) seejärel siirdesood ning madalsood Rabasaari ja laukaid Kevadel pesitsevad seal tedred,kotkad ja teised haruldased linnuliigid Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku hundile Kaitsealal as...
Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Asuvad hästi (veest) tühjendatud pinnastel, mille pH tase on alla 4 ja savi tase on madal Põlvnevad ränikividest Tavaliselt põlvnevad pinnased vanadest erodeeritud liivakivi randadest, mis olid isoleeritud. kiht turvast või huumust katab neid, kuid need kaovad ära kui
Raamatu kokkuvõte Sügisball jutustab kuue inimese elust samas linnaosas, kuid need inimesed omavahel ei ole kohtunud, alles raamatu lõpus nad kohtuvad. Raamaru üks tegelane on Eero, kes oli koos naisega elanud pisikeses äärelinna toakeses, kuid nüüd otsisid uut korterit. Eero oli ka lisaks veel luuletaja, kes peale ridade kirja panemist vahepeal mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna. Teine tegelane on August Kask, kes on meestejuuksur ja ta elas samas majas Eeroga, kuid üksteist nad ei tundnud. Ta armastas vahel jalutada linnast välja ja vaadata puid ta armastas värsket õhku. Kolmas tegelane oi arhitekt Maurer, kes oli linnaosa arhitektuurist osa võtnud algusest peale.August oli ka väga täpne inimene ja Ta ei tahtnud ka lapsi saada, kuna ta ei tahtnud neist kauem elada, ta oli üksik inimene. Neljas tegelane on üksikema Laura,kes elab koos oma
Kellegi teise eeskujul Pere loomine Ei tea Riigid Soome 23 Rootsi 3 Šotimaa 1 USA 4 Kanada 1 Austraalia 3 Inglismaa 1 Kokku 36 Uurimustöö statistika - Ergas-Ever Kask 27 16 59% Läks (protsent %) Tagasi tuli Protsent (%) 20 43% 3 30% 26 57% 7 70% 46 10 Naisi on rohkem läinud välismaale
jamesgphotography.co.uk/g ·Suvel on suurvesi ·Põõsarinne alleries/snowdonia-photography-and- ·Talvel on madalvesi ·Puurinne, nt mägedes mänd ja kask, pöök, wales-photography/ ·Järvi on seal vähe, põhiliselt mägede tamm jne ·Rohttaimerinne, nt ülane jne juures ·Maa ega vesi ei külmu ·Soojalembeline taimestik
niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad: Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm, suvi jahe ja vihmane, sajab rohkem kui 500mm aastas, neli aastaega, läänetuuled. Viljakad mullad. Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök, vaher, kask, haab, jalakas, lepp, kuusk Loomad: metssiga, põder, ilves, hunt, mäger. Sega- ja lehtmetsavöönd on soodsate elutingimuste tõttu tihedalt asustatud, põllustatud, kasvatatakse veiseid ja lambaid, tegeletakse metsandusega. Keskkonnaprobleemid: jääkainete tõttu tekivad happevihmad, veekogude reostumine, liigasustus, raiutakse liiga palju puid maha. Parasvöötme rohtlad: suve ja talve kliima väga erinve, sajab mõõdukalt 300-400mm aastas. Suvi on pikk ja soe, sademetevaene
Kas Mozart oli õnnelik? Wolfgang Amadeus Mozarti on peetud üheks inimkonna ajaloo silmapaistvaimaks heliloojaks. Tema teosed on tuntud kõikjal, kuid mis oli nende tööde loomise hind? Selleks, et selliseid teoseid luua, tuleb kulutada palju aega ja energiat. Kas ta suutis nõnda väsinuna näha enda ümber õnne ja rõõmu ning olla seega õnnelik? Ma arvan, et ta tegelikuses polnud õnnelik. Mozart töötas väga palju. Vähimagi vaba aja kulutas ta magamisele ja mingil määral pidutsemisele. Usun, et pöörane pidutsemine leevendas veidi tema lapsemeelset õnnetust. Kuna lapsena sundis isa teda palju töötama, reisiti ja kirjutati, polnud tal suurt aega mängida. See mänguaeg, mis tal mängimata jäi üritas ta täiskasvanuna kulutada. Kuid siis polnud ju võimalust ja aega seda rõõmu täiel määral tunda. Arvan, et abiellumine tegi Mozarti õnnetumaks. Kuna ta ei teinud seda just väga vabatahtlikult. Abielu lisas tema ellu kohu...
Faks Kersti Kask L1E Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT kehtestas fakside saateproto...
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Le...
Meie sõnavarasse kuulub umbes 3000 omatüve ehk põlistüve. Mõned põlissõnad on enam kui 6 000 aastat vanad ja neid hästi põliseid sõnu on meil saja ringis: ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. Umbes 5 000 aastat tagasi tuli juurde 200 omatüve. Omatüve tuli juurde:soome-ugri,soome-permi,soome-volga,soome-lapi,läänemeresoome ja liivi-soome tüvedest. Soome-ugri tüvevarast tuli juurde 179-306 sõna.Näiteks : hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks jt. Soome-permi tüvevarast tuli juurde 55-141 sõna. Näiteks : amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana jt . Soome-volga algkeele tüvevarast tuli juurde 81-158 sõna.Näiteks: jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö jt. Soome-lapi varajasest läänemeresoome algkeele tüvevarast tuli juurde 90- 177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nurk, otsi,
5056572 5410935 5197749 5086108 5319856 5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626 5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik1 1 2 3 4 5 kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Töötajad Abja, Asuja ja Võiste vallas Vald Nimi Telefon Isikukood Abja Kaasik Reijo - 36605150941
olemasolu. Eesti mullastikku on võrdlemisi põhjalikult uuritud. Kunagiste RPJ Eesti Põllumajandusprojekti mullastiku uurimise osakonna ja Vabariikliku Agrokeemia Laboratooriumi poolt on maakasutajatele koostatud mullastiku, lubjatarbe, väetistarbe ja maade hindamise kaartid. Trükis on avaldatud hulgaliselt muldade omadusi, viljakust ja kasutussobivust käsitlevaid teaduspublikatsioone ( Eesti mullastik arvudes I-VII, 1974-1989, Kask, 1975; Kask, 1996; Kitse, 1978; Kõlli ja Lemetti,1999; Reintam,1971; 1995; 1998; Teras, 1992;Valler,1973 ). Käesolevas töös on püütud kokku võtta senitehtut, et anda terviklik hinnang meie vabariigi haritava maa seisundile ja kvaliteedile. Materjal ja metoodika Muldade leviku, lõimise, kuivendusseisundi ja viljakuse hindamiseks analüüsiti läbi maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete haritavast maast 1,032 miljonit hektarit
Luulekogu ,,Sügisnukrus" ilmus 1979. aastal. See sisaldab 16 luuletust: ,,Sügisnukrus" (1919), ,,Metsmesilane" (1956), ,,Sellest sügisest" (1978), ,,Sajuöine" (1978), ,,Kuldne sügis" (1964), ,,Rändlend" (1979), ,,Talve tulek" (1940), ,,Koduteel" (1921), ,,Heitlikud ilmad" (1954), ,,Ilmamuudatus" (1941), ,,Talviselt teelt" (1954), ,,Järvel" (1955), ,,Maa kasvab" (1948), ,,Kirgastus" (1934), ,,Talvelaul" (1979) ning ,,Ootus" (1976). Sügisnukrus Oma viimaseid lehti Laseb maha kask Kollaseid kui vask Oma viimaseid lehti Lennutab ta lahti Karmi tuulega Nukra rahuga Oma viimaseid lehti Heidab ennast lahti Külma tuulde ja Poetab pisara Nagu salamahti Selles luuletuses antakse edasi see, mis toimub hilissügisel. Hilissügisel, kui päikest eriti ei paista, kui puudelt langevad lehed. Luuletuses on pandud põhirõhk kasele, kuidas ta langetab lehti. Kask on tehtud elusolendiks - tal on tunded. Poeemis antakse meile edasi hilissügisene ilm ( tuul on külm ja tugev)
Teatrivoor on paljude arust kõige raskem, kuna tuleb omandada kiirelt mitmeid laule. Kui teatrivoor läbitud pääseb 30 lauljat edasi stuudiovooru, kus televaataja valib 10 lemmikut kes saavad juba finaali. Finaalis toimub 9 otse-eetris olevat kontserti. Iga saade langeb üks laulja välja kuni jääbki ainult üks võistleja, kes saab superstaariks. Saadet näidatakse tv3-me pealt Selle aasta 10 finalisti on: Norman Salumäe, Artur Rassmann, Kristiina Piperal, Arno Suislep, Jana Kask, Eliis Pärna, Taavi Immato, Kristjan Laas, Timothy Jarman, Keit Triisa. Alles on jäänud siiani vaid esimesed viis lauljat ja ülejäänud viis võistlejat juba välja kukkunud. Saatejuhid on Märt Avandi ja Ott Sepp. Iga saade nad teevad üksteise kulul nalja ja hoiavad meeleolu üleval. Superstaariks pürgijaid hindavad ka sel aastal raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga , tunnustatud muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti
Maaturismi alaliigid Maila Kask MTT2 Alaliigid · Loodusturism · Taluturism · Elamusturism · Seiklusturism · Terviseturism · Kultuuri- ja ajalooturism · Pärimusturism · Mõisaturism · Militaarturism · Tööga seonduv turism LOODUSTURISM · Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside (sageli looduskaitse aladel) ja nende taluvuse baasil · Loodusturismi alla kuulub ka ökoturism · Näiteks Lahemaa Rahvuspark, mis asub Lääne-Virumaal · Rahvuspargi eesmärk loodushoiu kõrval on ka looduse vahendamine kaitseala külastajatele. TALUTURISM · Maaturismi osa, kus turismitoode asendatakse ja tarbitakse talu/maamajapidamise baasil · Taluturismi alla kuulub ka agroturism ja maheturism · Näiteks Vaike talu, mis asub Pärnumaal ja Mokko Talu, mis asub Jõgevamaal · Mõlemad turismitalud tegelevad mahetootmiseg...
Metsandus ja puidutööstus · Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks · Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) · Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas · Sööti jäänud põldudele kasvavad kask, haab ja hall lepp · Majanduslikust seisukohast on kõige väärtuslikumad okasmetsad, kuid nende osatähtsus on langenud poole võrra. · Enne langetamist peab mets olema 60-80 aastat kavanud, alles siis saab väärtuslikku ja mitmekülgselt kasutatavat puitu. · Metsade majandamine tähendab nende väetamist ja kuivendamist, metsaistutust, võsa- ja harvendusraiet ning palju muid töid
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Lapimooride lapitöönäitus" Käisin teisipäeval, 16. veebruaril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas ,,Lapimooride lapitöönäitust", mille autoriteks olid Kaie Allvee, Vaike Kask, Anneli Õun, Maret Suik, Maie Tang, Leeni Uljas, Jaanika Vakker, Liivi Järvalt, Kaie Keskküla ning külalistena Kuressaare päevakeskuse lapitööringi liikmed. Kultuurikeskuse suure saali ukse peal oli näituse kirjeldusena öeldud, et käsitöölised soovivad keset jäist talve tuua külastajateni meenutusi või unistusi soojast suvest, rohelisest kevadest, sinisest sädelevast veest, leebest liivarannast ja paljust muust. Sellega said nad minu meelest
Kuid ega ei läinudki kaua kuniks me bussi saime ja sõit kodupoole võis alata. Mina olen väga rahul selle päevaga, sest ma võin enda arvele kirjutada vähemalt ühe heateo looduse jaoks! Ma loodan südamest, et taolisi käike tuleb nende 3 aasta jooksul veel väga mitmeid. Mis jäi meelde : · Mida kiirem on võsa kasv, seda vastupidavam liik tuleb istutada · Liivane ja kuiv pinnas - mänd ; liivane ja niiske pinnas - kask ; savi ja viljakas muld ; kuusk · Okaspuud kasvavad aeglasemalt kui lehtpuud · Kitsedele menüüsse ei kuulu kuused, küll aga söövad nad neid sellepärast, et koos kuuskedega toovad inimesed metsa mineraalaineid
15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,,Carmen" jõudis 1875. aastal esmakordselt Pariisi lavale, kuid siis peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Kuid Bizet suri vaid kolm kuud pärast esietendust ega saanudki teada, et tema ooperist sai üks
1. Antud kooslus tekib taimedest, loomadest, lindudest, putukatest ja kahepaiksetest. Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik
Titanic Stefani Kask 9A Pirita Majandusgümnaasium Filmi tutvustus Titanic on 1997. aastal valminud romantilise sugemetega draamafilm. Film jutustab loo luksusauriku Titanic ainsast reisist Euroopast Ameerika Ühendriikidesse 1912. aasta kevadel. Informatsiooni Filmiliik: romantiline draama Lavastustöö: James Cameron Produtsent: Jon Landau, James Cameron Käsikiri: James Cameron Montaaz: James Cameron, Conrad Buff, Richard A. Harris Operaatoritöö: Russell Carpenter Muusika: James Horner Filmistuudio Paramount Pictures (Ameerika Ühendriigid, Canada) 20th Century Fox (rahvusvaheline) Loomeaasta:1997 Esilinastus:19. detsember 1997 Kestus: 3 tundi 14 minutit Riik: Ameerika Ühendriigid Keel: inglise keel James Francis Cameron Cameron on sündinud 16. august 1954. aastal. Ta on Kanada filmirezissöör, lavastaja, stsenarist, toimetaja, ja leiutaja. Samuti on ka kirjeldatud biograaf osana- teadlane ja osalise kunstnik, Cameron on aidanud vee...
Chihuahua Stefani Kask history Both folklore and archeological finds show that the breed originated in Mexico. The most common theory and most likely is that Chihuahuas are descended from the Techichi, a companion dog favored by the Toltec civilization. The breed got its name by the state Chihuahua in Mexico. Chihuahua is the smallest breed in the world and oldest in the US. It was brought to Europe in the 19th century. description The normal lifespan is between 1017 years. Litter size is normally 4 It's common for them to have a small muzzle. Other names: Chihuahueño (Spain) Nicknames: "New Yorker" (Mexico only) Coat and color There are smoothcoated and longcoated. The most common colors are: cream, black&tan, white, fawn, fawn&blue, fawn&white, tricolored, merle, sable and red. Size and weight Chihuahuas grow up to 30cm high and weigh very little, about13 kg. Chihuahuas don't a...
Kohtla-Nõmme aherainemägi, 2010 Autor: Geonarva (CC BY-SA 3.0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad
ÕPPEKIRJANDUS MINU ERIALAL Merlin-Hans Hiiekivi ERIALA S Õ N A S T I KU D M I S L E I D S I N. Põllumajandusmasinate klassifikatsioon ja sõnastik: eesti, inglise, saksa ja vene keeles, Aimu Reintam, Eesti Maaviljeluse Instituut, [2003] Vene-eesti mullateaduse sõnastik / Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut ; [toimetuskolleegium: A. Kask... jt.] 1971 Põllumajanduslikud oskussõnad. I, Maaviljustulundusteaduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond , [1923] Põllumajanduslikud oskussõnad. II, Sordiarenduse oskussõnad : [saksa-eesti sõnastik]/ Akadeemilise Põllumajandusliku Seltsi oskussõnade toimkond, [1924] KA S O L E T E N E I D S Õ N A S T I K K E VA R E M KA S U TA N U D ? Ei, ma pole seni õppetöös kuigi palju
Pop-culture The music of the 80's During this decade , several major electronic genres were developed, including electro, techno, house, freestyle and Eurodance. The biggest stars of 1980s were Michael Jackson, Madonna and Whitney Huston.. hip-hop became the dominant cultural movement of the African American and Hispanic communities in the 1980s. In the 1980s, dance music records made using only electronic instruments The 70's music in Estonia Beatmusic became rock-music. Improved the quality of the instruments and sound equipment. Synthesizer gain popularity. The artists who had started in 1960s gain popularity. Most popular in 1970s The most popular Estonian artists were: Ruja: http://www.youtube.com/watch?v=Z3u1K-tSnAY Anne Veski: http://youtu.be/l3jL28bjdK8 80's music in Estonia The most popular music styles were rock, jazz and punk. Popular among young people was disco music . Popular artist were: Rock Hotel: http://www.youtube...
Metsarinded Koostaja: Helena Ajaots Puurinne Puurinne on kõige kõrgem rinne metsas. See on viies rinne metsas. Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne.
ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla, vilju, koort jne Vastav maht aastatel 1999-2002 oli keskmiselt 12,1 milj tm ja see jagunes puuliigiti järgmiselt: mänd 2,5, kuusk 5,4, kask 2,2, haab 1,1, sanglepp 0,4, hall- lepp 0,4 ja teised puuliigid 0,1 milj tm. Metsakasutuse maht sõltub turusituatsioonist. Tulenevalt turu nõudlusest on raied koondunud okasmetsadesse, millega on ohtu seatud teatud metsatüüpide ning nendega seotud koosluste säilimine heas seisundis. Jälgimaks metsakasutuse mahu püsimist optimaalsetes piirides nii puuliikide, metsatüüpide, omanike kui raieliikide viisi, kindlustatakse riigi tasandil säästvat metsade
Halupuu Tabel 5. Eri puuliikidest halupuude keskmised kütteväärtused sõltuvalt niiskusest Kütteväärtus vas- Niiskus Energiasisaldus Puuliik tavalt niiskusele kWh/kg % MWh/pm3 MWh/rm Mänd 4,15 20 0,810 1,360 Kuusk 4,10 20 0,790 1,320 Kask 4,15 0 1,040 1,750 10 1,030 1,730 20 1,010 1,700 Kask 30 0,990 1,660 40 0,970 1,620 50 0,930 1,550
Sel ajal on juba külm ning puudelt langevad lehed. Ka Liiv kujutab sügist kõleda ja kurvana. "Oh kanarbik, oh lilleke, / nii kõle, kõle sügise! / Nii väsinud, nii kurb on meel, / sa pehmelt, õrnalt õitsed veel / oh lilleke!" Kõik hea ja rõõmus, mis saabub kevadega, kaob samamoodi sügisel nagu ka loodusest rohelus. Liiv kirjeldab ühes oma luuletuses detailselt sügisest nõmme. "Männi roheline samet, / üksik metsatee, / pedak heleroheline, / kask kuldkollane. / Pedak heleroheline, / kask kuldkollane! / Nõmm on sügisele / langend kaenlasse," Sügisel muutub looduse välimus täielikult. Puude lehed muudavad värvi ja langevad maha. Roheluse säilitavad vaid okaspuud. Selles luuletuses on autor andnud hästi edasi pildi, mis avaneb sügisesel nõmmel. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailma.
säilinud. -10 kuni -30. Aastane sademehulk lahustuvaiks ühendeiks. mitmekesisemad. Lindudest Vaheldumisi kasvab ka Tänapäeval 400st 1000mm. Rohked sademed Ülemised mulla horisondid on levinud tihane, vint, kitsalehelisi lehtpuid, nagu võetakse neid küll soodustavad tiheda vetevõrgu vaesuvad taimedele vajalikest laanepüü; loomadest karu, kask ja haab. Okaspuude all üha enam tekkimist. ainetest. Sademeid langeb hunt, rebane, jänes, ilves, kasvab üldiselt vähe põõsaid majanduslikult rohkem, kui ära aurab. nugis, orav ja põder. ja rohttaimi. Madalaimaks kasutusele, sest
kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Pärnumaa metskonna maadel asub arvukalt metsameeste meelest huvipakkuvaid pärandkultuuriobjekte, mis läbi aegade üles on tähendatud. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) METSARESSURSS Pärnumaa metskonnas on ülekaalus palumetsad (39%), teine levinum tüübirühm on soovikumetsad (25%). Puuliikidest on levinuim kask, teisel kohal on mänd. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) RAIED Pärnumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kaitsemajanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed,
on sel ajal weel kord köik oma rammo kokokorjanud, ennego ta suutumaks pidi äralöppema, sest tema ots oli ligi jöudnud. ’Küll tuleb öelda: põrguvägi on sel ajal veel kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli ligi jõudnud.’ Kirjakeele ajaloo uurimine. Põhiline uurimiskeskus on alates 19. sajandi algusest olnud Tartu Ülikool. Vana kirjakeelt on uurinud professorid Jaan Jõgever, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Arnold Kask, Paul Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep. Praegu tegutseb TÜ-s vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Pille Penjam, Külli Prillop, Kristel Ress). Eesmärgiks on vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektrooniliste kogude loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel
jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest puidurakkude poorid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentiin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuiduga puid nim. lülipuidulisteks (tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel). Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks (lepp, haab, kask, pöök, vaher). Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse poolest, värvus aga on kogu ristlõikes ühesugune, selliseid puuliike nim. küpspuidulisteks (pöök, kuusk, pärn, nulg). 5.3. Sooned. Sooned on vertikaalsed torukujulised käigud puidus, mida mööda liiguvad toitained juurtest ladvani. Sooned esinevad ainult lehtpuuliikidel. Puidu ristlõikepinnal on sooned nähtavad erinev suurusega augukestena.Sooned
Veidi teemakohast infot kokku kogutuna Kõrgeimad etanooli saagid on Eestis saadud talitritikale (Lamberto) 3 283-4 756 l/ha ja talinisu (Bjorke) 3 059-4 143 l/ha sortidelt. Kõigi suviviljade etanoolisaagid olid peaaegu poole madalamad taliviljade etanoolisaagist. Etanooli kasutamise idee sisepõlemismootori kütusena on kaunis vana idee. Henry Fordi auto Mudel T oli disainitud etanooli kasutamiseks. Ta valis "ajutise odava lahendina" naftabensiini ja nii algas ka naftaajastu. · Mets moodustab 80 % maailma biomassist. Seetõttu moodustab ta küllaldaselt saadava, inimtoiduga mitte konkureeriva suhteliselt odava tooraine bioetanooli tootmiseks. · Sisaldades keskmiselt 42% tselluloosi ja 21% hemitselluloosi on ühest grammist puidust teoreetiliselt võimalik saada 0,32 grammi etanooli. · Praegu ületab tselluloosistetanoolitootmise tehase maksumus 2,5 4 korda investeeringud tehasesse, mille tooraineks on teravili Ehitata...
Puisniit Puisniit · Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Enam kui tuhat aastat on nad olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. Praeguseks on nad peaaegu kõikjalt kadunud - hävimiseks piisas mõnest aastakümnest. Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Puisniidud Eestis · Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisni...
Elupaik on ala, kus valitsevad tingimused, mis võimaldavad organismil elada ja paljuneda. Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt.
Tallinna Polütehnikum PT.AA07.2.3333 Rööpergutusega alalisvoolumootori loomulikud ja tehistunnusjooned Praktiline töö nr. 2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
