Metsarinded Loodusõpetus Puurinne Esimene metsarinne on puurinne. Puurinde alla kuuluvad kõik puud. Puurinne on kõige kõrgem rinne. Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega.
: , , . . , : : , . , , . : ? . 2 : , . , . . , . : ? : . , , . . , : . , . : ? : . . . , . : . . kirikupüha 3 suur paast Suur Reede tervitama värvitud munad mune värvima käsitsi sibulakoor kask paju kaunistus / kaunistama / mune kinkima munakoksimise võistlus võistlema / munakoort puruks lööma vastasmängija / võitma kaotaja uhkust tundma komme / säilima kiik kiige juurde kokku tulema kiikuma jumalateenistus / korraldama 4 kohupiima pasha kulits (suur ümmargune magus lihavõttesai)
AS Lilleke Autor Logo Kirjapeaväli (12-24) Seosviit Pr Mari Kask Adressaat Teie 15.04.2008 nr 2-10/5 AS ClubPSP Kuupäev Viit Kastani 12 Aadress Meie 04.2008 nr 1-2/12 63201 PÄRNU . . . . Lillede tellimine Pealkiri . . . Lugupeetud proua Kask Pöördumine . (.) Täname, et soovite tellida lilli meie firmast. Lisame hinnakirja koos pakutavate lilledega. . (
37006180544 Salumets Erno Võiste 11 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 7 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 Telefon Vald 5213901 5056572 5410935 5344649 - 5015458 5010964 5755394 5264197 5127657 5096644 5192173 5185485 5194784 5654344 5023543 5493863 5775169 5784941 5534903 Puidu hinnad Sort_ Liik_ 1 2 3 4 5 Sort_ kask 830 790 750 710 670 lepp 780 740 700 660 620 mänd 890 850 800 760 720 saar 1010 970 910 870 810 kuusk 950 910 860 810 760 tamm 1310 1240 1180 1120 1050 haab 590 570 530 510 480 vaher 1130 1080 1020 970 910 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2
Mirror``,``Smooth Criminal``, ``Earth Song`` jmt. Arvestades kui kuulus oli Michael Jackson oli loomulikult väga palju rahvast. Kontsert oli täis üllatusi. Paljud kohad olid sellised kus tuli isegi pisar silma. Kui kontsert algas tuli Dave Benton lavale ja pani rahva kohe endaga kaasa elama. Kõik see mis oli seal kontserdil on võimatu kirjeldada. Midagi nii võimsat ja midagi nii head ma pole kusagil näinud. See oli kontsert mis jäi mulle väga meelde. Jana Kask tegi minu arvates kontserdi parima esituse(kahjuks ei mäleta mis laulu ta laulis). Arvestades kui võimas hääl tal on sobis see laul talle ideaalselt. See kui hästi ta enda rolli sisse elas ja kui võimsalt ta seda laulis oli tõsiselt hea. Ta pani rahva imestama. Ta laulis nii võimsalt,et ma poleks uskunud,et ta suudab nii hästi laulda. Jana Kask oli tõsiselt hindeda asja sees. Kõige parem osa oli see kui ta viskas enda kingad jalast ja laulis nii hingest kui vähegi võimalik.
„Puuliikide eristamise doomino“ Loovtöö Romet ja Simon Juhendaja: Tõnu 2014/2015 Loovtöö eesmärk ja idee • Loovtöö eesmärgiks on õpetada inimesi tundma eri puiduliike ja nende omadusi. • Idee tuleneb meie juhendajalt. Doomino valmimine 1.Õpetajaga idee arutamine 2.Plaani kavandamine 3.Viinerist alusplaatide väljasaagimine 4.Alusplaatide lihvimine 5.Eriliigiliste puidu plaatide, aluste peale liimimine 6.Viimistlemine Kask ja selle äratundmine • Kaske on kõige lihtsam ära tunda järgnevate omaduste abil: • Kask on tekstuurilt Tihe ja ühtlane, hea läikega puu. • Tugev ja paindub hästi. • Valge mustade laikudega koor. Mahagon ja selle äratundmine • Mahagoni on kõige lihtsam ära tunda järgnevate omaduste järgi: • Punane värvus • Väga tugev • Aasta ringid näha väga õrnalt
Tamm 20 167 3680 Kokku: 12699 Müüja Kogus Kask 270 Kuusk 240 müükide hulk Tamm 200 Lepp 190 3% 3% 4% Lepik 40 Kuusik 30 27% Männik 30 19% 20% 24% e hulk 27% Kask Kuusk Tamm Lepp Lepik Kuusik Männik 24%
kokku lligiti 0,0000 5,4277 0,0000 22,3989 0,0000 0,0000 tihusi kokku 27,8266 Lehekülg 1 Kuusk n antud tihumeetrites vaotsa diameeter koore alt sentimeetrites; L- palgi pikkus detsimeetrites Lehekülg 2 Kask ja teised lehtpuud EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KASELE JA TEISTELE LEHTPUUDELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud t Arvutusvalem: V=(d2L(0,0783+0,000236L)+0,045L2)/10000d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeetrites; L- Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40
OÜ GlamHouse Laura Kask Tallinna 45 44311 Rakvere 17.03.2009 nr 2-1/3 VASTUSKIRI Lugupeetud Laura Kask Täname, et teavitasite Teil tekkinud probleemist. Oleme tutvunud kaebusega, mis laekus 17.03.2009. Vabandame tekkinud segaduse pärast. Antud päeval kui te tegite broneeringut, katkes meil ühendus serveriga ja teie broneering ei kajastanud meie arvutisüsteemis. See juhtum oli ka meie jaoks esmakordne ja klienditeenindaja ei oskanud antud segaduses aidata. Sõbrapäeva nädalavahetus olid meil kõik toad välja müüdud.
Tiivi Melts METS VI klass II kooliaste Juhendaja: Robi Mets on suletud maastik, sest vaatevälja piiravad puud ja põõsad. Seal kasvavad metsataimed, elavad metsloomad Metsas kasvavad taimed jaotatakse kõrguse järgi rinnetesse Puurinne Põõsarinne Puhmarinne Rohurinne Samblarinne Puurinne Mänd Kask Kuusk Põõsarinne Sarapuu Pihlakas Puhmarinne Maarjasõnajalg Mustikas Rohurinne Sinilill Jänesekapsas Samblarinne Palusammal Karusammal Mets saab nime puuliigi järgi, mida selles metsas kasvab kõige rohkem MÄND - MÄNNIK KUUSK - KUUSIK KASK - KAASIK HAAB - HAAVIK LEHTPUU SEGAMETS OKASPUU SEGAMETS Metsadele antakse nimetus ka selle järgi, millised on seal
turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk 23,5% lepp 6,3% haab 1,6% tamm 0,6% Laanemetsad moodustavad keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid varjulembesed taimed. Laanemetsad levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel.
Sügise J. Liiv Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. KES MEELDIDA TAHAB -- Juhan Liiv Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja -- tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel, peab kummardama kulla eel -- peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha, ei t...
ja Table Web1. Esimene tabel jääb kujundamata. jrk Eesnimi Pikkus 1. Mirtel 175 2. Taavi 182 3. Pille 165 4. Palle 176 5. Pipi 159 6. Annika 162 7. Mart 142 Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel pikkuse põhjal pikkemad ees. Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table List5, Table Colorful2, Table Classic1 ja Table 3D effects1. jrk Perenimi Sa Sk Sp 1. Kask 1999 10 5 2. Kuusk 2000 12 10 3. Lepp 1998 5 25 4. Kask 2001 6 3 5. Tamm 1997 3 29 6. Saar 1998 11 9 7. Mänd 1998 11 12 Sisesta tabel vastavalt näitele. Sorteeri tabel vanuse järgi. Tee tabelist neli koopiat ja määra nende kujundusteks: Table Classic3, Table Grid7, Table List5 ja Table 3D effects3. Kõik tabelid on ühes dokumendis.
ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина Nukker kask- хмурая береза Pruunid lehed- коричневые листья Lühikesed päevad- короткие дни Paljad oksad- голые ветви ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Küpsed õunad- спелые яблоки Suured kõrvitsad- большие тыквы Pilvine hommik- пасмурное утро Ilus kukk- красивый член ...
R-Studio Kontrolltöö Mitu proovitükki on kogu andmestikus? #Mitu proovitükki on kogu andmestikus puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read > #Mitu proovitükki on kogu andmestikus > puud2015=read.csv("puud2015.csv",sep=";",dec=",") #Impordin andmed > puud2015$D=ifelse(puud2015$D2>0,(puud2015$D1+puud2015$D2)/2,puud2015$D1) #Lisan tulba D > length(table(puud2015$PRT)) #Vaatan mitu proovitükki on kogu andmestikus loetledes read [1] 229 VASTUS: Kogu andmestikus on 229 proovitükki. Mitu puud on sinu proovitükil? #Mitu puud on sinu proovitükil? PRT332=subset(puud2015,PRT=="332") #Teen eraldi andmestiku PRT332-st length(table(PRT332$PUU)) #Loetlen puude arvu PRT-l > #Mitu puud on sinu proovitükil? > PRT332=subset(puud2015,PRT=="332") #...
40000000 20000000 0 tulud Maksud Toetused Varade müük Kaupade ja teenuste müük Finantseerimistehingud Tulud varadelt Muud tulud kulud Column B Enimi Nimi pikkus (m) kaal (kg) sünniaeg Sünnikoht Elukoht Mati Sepp 1.25 56 12/01/1985 Pärnu Pärnu Kati Mänd 1.36 54 23/06/1960 Viljandi Viljandi Marge Kask 1.25 56 11/11/1911 Tartu Tartu Virve Kuslapuu 1.58 68 15/08/1988 Jõhvi Jõhvi Milvi Kuusk 1.78 96 23/04/1999 Rapla Pärnu Joosep Sirel 1.96 85 14/12/1965 Pärnu Pärnu Tanel Sarapuu 1.28 65 16/06/1985 Tartu Haapsalu Malle Kadakas 1.47 75 22/11/1986 Tallinn Tallinn Villem Toome 1
Funktsiooni INDEX kasutamine Leida kuu numbrile vastav kuu nimi lehel abi on vektor kuude nimedega nr kuu nimi 7 juuli Leida kuupäevale vastav kuu nimi ja nädalapäeva nimi kuupäev kuu nimi päeva nimi 12/1/2016 detsember neljapäev Palgaarvestus Tariif leida lehel abi olevast vektorist Nimi kat tunde tariif Palk U. Saar 3 132 9.6 1267.2 H. Kask 4 143 10.8 1544.4 E. Tamm 6 137 14.2 1945.4 U. Paju 10 135 25.6 3456 K. Lepp 5 68 12.6 856.8 päevad kuud kateg tariifid esmaspäev jaanuar 1 3.8 teisipäev veebruar 2 6.8 kolmapäev märts 3 9.6 neljapäev aprill 4 10.8 reede mai 5 12.6 laupäev juuni 6 14.2
diivan Average kummut saar kummut saar kummut mänd kummut saar kummut saar kummut saar kummut saar kummut saar kummut saar kummut Average laud tamm laud tamm laud kask laud kask laud saar laud kask laud kask laud kask laud kask laud kask laud kask laud Average riidekapp mänd riidekapp mänd riidekapp mänd riidekapp mänd riidekapp mänd
mäed,Kesk-Soome, Iiri ja Šotimaa Karjala,Põhja-Siber, Alaska taimestik rabamänd,sookas tarnad,puhmad,turba sinihelmikas,must k sammal,kask,lepp,hu sepsikas,pohl,kääbus marjad,puhmas ulheinalised,mustika kask,mustikas,turbasa kanarbik,sookail, s,pohl mmal,huulheinalised porss,tupp-villpea loomastik põder,valgejänes, sookiur,kiisk,mudatil tikutaja,tilder,kaljukotk karu,hunt,rabane, der,tikutaja,lehesalul as,rohusilmik(liblikas), arusisalik,kiisk,vi ind,põhjavint,põder harilik niiduritsikas nt,ahven,rabakana ,rabapistrik
stseenid, puudub läbiv lugu ja lõpplahendus. Raamat jutustab kilde. Liikumist ei ole, algusest lõpuni toimub ainult mingi pidev kulgemine ajas ja ruumis. On kummalisi ja pealtnäha süütuid, tühiseid seiku: liikuma pääseb vedurijuhita vedur, ilmub ja kaob ooperilaulja Marino Marini, ainult alguses ja lõpus, jälle ilmub lagedale vedur ja vedurijuht. Mis siis ikka päriselt juhtub? Auto alla jääb üks tegelastest, juuksur August Kask. Ja alla ajab ta ooperilaulja, kellest ei ole terve raamatu vältel juttugi. Ainult alguses ja lõpus. Ja tegelased saavadki alles romaani lõpus kokku: luuletaja Eero näeb kollases jopis allajäänud meest, telefonist Laura üritab Kaske enne auto alla jäämist hoiatada, arhitekt Maurer näeb liiklusõnnetust kaugelt ja pöörab kõrvale, sveitser Theo, kes tundis ära mehe jope mis oli varastatud vedurijuhilt kes selle omakorda bandiititelt varastas, ütles, et ei tunne meest aga ..
2,36 2,9833201682 -6 2,6 4,649987282 2,84 2,8435844888 3,08 -3,5219183138 3,32 -5,2774289735 3,56 -4,4879808548 3,8 -1,1595974281 4,04 3,3144460309 4,28 6,8663306024 4,52 7,8375871865 4,76 5,8504663033 1 2 3 4 5 6 Kood Nimi Perenimi Töö algus Sugu Sünnikuupäev 47412300216 Anu Kask 1.09.1998 naine 30.12.1974 36512120217 Aavo Kasesalu 1.01.1988 mees 12.12.1965 36607031217 Jüri Tamm 1.04.2006 mees 3.07.1966 47605200217 Tiina Paju 1.09.1995 naine 20.05.1976 36909230216 Eino Saar 1.05.1994 mees 23.09.1969 46304070216 Laine Lepp 5.09.2005 naine 7.04.1963
Referaadi koostamise juhend Mis on referaat? Referaat kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või interneti lehekülgi. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist. Referaadis tuleb oma sõnadega välja tuua kõige olulisem ehk refereerida loetut. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Kuidas valida referaadi teemat? Teema annab sulle üldjuhul õpetaja. Kui on lubatud see ise valida, siis lähtu oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima. Kui palju peab leidma materjali? Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokk...
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne-
Puit puit koosneb mitmetest liiikidest rakkudest ja nende kogumikest,mis on omavahel tihedalt ühendatud ja moodustavad puidumatoonilise elemendi. Rakkude kuju sõltub nende talitluse,ning ühesuguse ehituseg rakkud. Puidu keemilise töötlemisel lahutatakse ligniin(puhas tselluloos on puuvil) Ligniin-liimitaoline aine ,mis imab endasse vett seejuures paisudes. Kuivalt on ligniin tugevam,kui märjalt,see seletab miks on puit kuivalt tugevam kui niiskelt. Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel,näiteks kallastel või domineeriva tuulte mõju pirkondades on puu pidevas 1 suunse koormuse all ja tulemuseks on puidu rakuehituse muutused tüves moodustab ränipuit. Männil on omadus koguda vaiku teatud puu ossa seda nimetatakse tõrvaks. Paremhüüm koerakkud toodavad vaiku,sobib tule hakkatuseks. KUUSK Estis harilis kuusk maailmas umbes 40 milj -liigid: must kuusk jt kuusk on küpspuit-südamikupuit ei erine värvusest kooreähedusest puidukihist. K...
Viidatava autori nime ei korrata, kui see selgub tekstist: Dale (1998) väidab, et ... 4 Raamatus Tools to Aid Environmental Decision Making (1998) väidab Dale, et ... Kuni kahe autoriga töö viitamisel esitatakse viites mõlemad autorid: ... on lükatud ümber metoodika (Kask, Kuusk, 2000) Kask ja Kuusk (2000) leidsid, et... Autorite järjekord viites peab ühtima publikatsioonis antuga. Kui autoreid on rohkem kui kaks, kirjutatakse tekstis: Kask, et al (2000) väitsid, et ...; ... esitatud vastuväited (Kask, et al., 2000). Koondviites eraldatakse publikatsioonid semikooloniga ning paigutatakse varasemad viited ettepoole: Paljud uurijaid (Kuusk, 2001; Kask, 2003; Mänd, 2005) on leidnud, et... Sama autori erinevatele töödele viidates nime ei korrata, tööde ilmumisaastad eraldatakse semikooloniga. Samal aastal ilmunud erinevad publikatsioonid eristatakse aastaarvule väikese
Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud - peale südametunnistuse.” “August Kask armastas oma tööd, aga ta muidugi ei teadnud, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus.” Maurer- Arhitekt (linnaehitaja), 40-aastane. Elas naisega (temast vanem, kuid nägi noorem välja) ja käis tööl. Kunagi püüdis kättemaksuks kalu, sest need talle ei maitsenud. Homofoob (lk 121) “Arhitekt Maurer is kui inimene, kui indiviid oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt.” “Ta otsis nüüd kõigest täiust.” Laura- töötas telefonivõrgus (operaator ig)
Otsustasin kohe minna oma lemmikkohta ja tunda vabadust täie rinnaga. Ronisin rõõmust kaselatva ja otsustasin teha ühe vägeva lennu, olime seda poistega ennegi teinud. Jõudnud kaselatva hakkasin ennast küljele kallutama ja viskusin puust kaugemale . Sellest oleks pidanud tulema ilus lend. Tundsin kuidas õrn kihelus täitis rinda, kui langesin oma uhket langemist ja valmistusin juba maanduma, kuid olin teinud valearvestuse, sest kask oli vanem kui ma arvasin ega paendunud nii palju kui lootsin. Seal ma nüüd siis kõlkusin maa ja taeva vahel ning ei teadnud, mida teha.Alla hüpata ei julgenud, sest olin küllalt kõrgel ja liiga kaugel et koduseid appi hüüda. Korraga nägin sõpra mõõda teed rattaga sõitmas, nüüd pistsin pasuna hüüddma nii palju kui sealt tuli. Õnneks ta kuulis ja tuli vaatama mis toimub. Sõber mõistis kohe mida teha ja hakkas puutüve mõõda üles ronima
Tori Paulus Madis 5431825 37308230939 Tori Sarapik Evi 5618468 44607080463 Puidu müük Wooden OÜ aasta 2010 objekt Katlamaja aadress koostaja Kokku: 5062 kuupäev müüja vald p_liik p_sort p_kogus 02.01.2010 Paulus Madis Tori saar 3 102 04.01.2010 Naaber Paul Abja mänd 3 79 04.01.2010 Naaber Paul Abja kask 4 203 04.01.2010 Naaber Paul Abja vaher 1 131 06.01.2010 Väljas Arvi Abja lepp 5 52 07.01.2010 Kaasik Reijo Abja lepp 1 84 07.01.2010 Meigas Reijo Abja mänd 3 23 08.01.2010 Kesa Katy Tali tamm 2 41 12.01.2010 Siil Aigi Tali mänd 4 90 12.01.2010 Kuusk Maria Tori kask 1 312 13.01.2010 Sarapik Evi Tori mänd 5 23 14.01
Probleem. Küsimus. Probleem seoses koosolekuajaga. Küsimus puhkuseperioodi kohta. 13.03.2015 Lugupeetud Andres Tamm Väga austatud Andres Tamm Lugupeetud härra Tamm Lugupeetud härra Andres Tamm Lugupeetud härra Tamm Lugupeetud Andres Tamm 13.03.2015 Lugupeetud Andres Tamm Lugupeetud Andres Tamm! Lugupeetud Andres Tamm, Austatud proua Kask ! Tere! Tere Tere, Tere, Jaan Tere, Jaan! Kallis Jaan! Tere, kallis Jaan! 13.03.2015 Ühe inimese poole pöördumisel kirjutage Teie suure algustähega. Lugupeetud Peeter Kask! Kirjutan Teile, et küsida ... Mitme inimese poole pöördumisel on teie väikese algustähega. Head foorumi kasutajad, kirjutan teile, et küsida nõu: ... 13.03.2015 Ametlik e-kiri on lugemise hõlbustamiseks liigendatud.
puhmad, valgejänes, kaevandused, roomikautode jäljed turbasamm polaarrebane, küttimine, al, paju, hundid, kalandus lepp, kask põhjapõder, merikotkas Parasvöötme Parasvööde Parasvöötme Vähevilja Kuusk, Ilves, põder, Metsandus, Metsatulekahjud, okasmets jahedamas -kad leet- mänd, lepp, jänes, hunt, küttimine, liigne raie, osas mullad vaher, kask, rebane, teder, kalandus reostused,
Puistud halvakasvulised ja hõredad. Nende kasv oleneb peamiselt huumushorisondi tüsedusest ja aluspae murenemisastmest. Ehkki huumushorisont on väga rikas toitainete poolest, piirab puude kasvu just mullakihi väike tüsedus ja põud. Loometsades on E. Lõhmuse järgi 2 kasvukohatüüpi: leesikaloo ja kastikuloo. Loometsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kasvukohatingimustega tüüp. Esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Puistutest domineerivad männikud, harvem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud tormihellad. Alusmetsas kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre. Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline
Harilik kuusk on väga populaarne aedades ja parkides kasvatatav ilupuu. Ulatusliku levila tõttu on tal üle 100kultivari. Puud taluvad hästi kärpimist, mistõttu harilikku kuuske kasutatakse sageli hekitaimena. Peale selle kasvatatakse puid tuule- ja tuisutõkete loomisel, eriti maanteede ja raudteede ääres. Linnades ja tööstuspiirkondades pole hariliku kuuse kasvatamine kuigi perspektiivikas, sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Kuusk sobib hästi bonsai tegemiseks. Kask: Kask kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond. Rahvapärane nimetus: Kõiv Kased on lehtpuud neid on maailmas vähemalt 30 liiki. Kasepuu mets on kaasik. Eesliitena kasutatakse sõna kask nt seente nimedes. Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki: ·arukask enamlevinud kaseliik eestis. ·sookask ·madal kask ·vaevakask Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka Karjala kask. Arukask: Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav
METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS Metoodiline juhend on koostatud sessiooniõppe metsamajanduse eriala õppuritele abiks metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal: "Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses". Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas. Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö koostamisel ja vormistamisel on soovitav pöörduda õpetajate poole, kes on selle tööga seotud. 1. METOODIKA Töö metoodilises osas näidatakse ära töö koostamise metoodika, nagu näiteks tööde järjekord, vajaminevad vahendid (välitööd, sisetööd, herbaariumi ja mullanäidise tegemine, töö kirjandusega, kirjutamine ja vormistamine). M...
valgejänes, polaarrebane, p-põder, lumekakk, -püü, hahk, part; Inim. hõredalt, veekogude ääres, põdrakasv, kaevand, kalastus. Igikelts on igavesti külmunud pinnas, mis suvel sulad 1 m. Okasmets: Kanada, USA, Venemaa, Rootsi; parasvööde, talvel -10º - -30º (Siber -70º), suvel 10-20º, 400-1000 mm, suur temp. kõikum; leetmuld; samblad, sõnajalad, jänesekapsas, mustikas, seedermänd, kask, haab, tumetaigas (mandrite äärealadel) kuusk, nulg, heletaigas (sisealadel) mänd, lehis; karu, hunt, rebane, ilves, saarmas, käbilind, orav; Inim. hõredalt, metsaraie, jahindus, karjakasvat. Leetmullas on toitained suure vihmaga välja uhutud. Sega- ja lehtmets: USA, L-ja I-Euroopa, Hiina, Korea, Jaapan; parasvööde, talvel 5º- -5º , suvel 15-25º, 500-1000 mm; leetmuld sega-, pruunmuld lehtmetsas; pöök, tamm, vaher, saar, pappel, pärn,
Põlevkivi lepingulise töö korras Tehniline korrastamine Tasandatakse sisepuistangud, silutakse nõlvad ja rajatakse teedevõrk Esmane tasandamine toimub valdavalt draglainiga Järeltasandamine toimub buldooseritega kas vahetult peale esmast tasandamist või hiljem Maapinna stabiliseerumisaeg kuni bioloogilise korrastamiseni 1-2 (3) aastat Bioloogiline korrastamine Ala metsastamisel on põhipuuliigiks harilik mänd, tuleohutuse vööndite rajamisel kask Istutusmaterjaliks vaesel pinnasel eelkasvatatud kaheaastased istikud aastas istutatakse ja ka külvatakse metsa ~170 hektaril Põlevkivi kaevandamine Pavandu karjääris 1920. aastate alguses Rajatud me ts akultuuride jag une mine puuliig iti Kask TeisedLehis Kuusk 7% 4% 2% 4% Mänd 83%
põhjaosas samblad, grislid, tihane, vint kaevamine samblikud 4. Lehtmetsavöönd põhjapoolkeral, T -5(+5) 1000mm pruunmullad Sinilill, Metskass, metssiga, Tihe elanikkond, Põhja-Ameerikas ja S 15(+25) võsaülane, kask, punahirv, metsnugis tegeldakse Euroopas haab karjakasvatuse, parasvöötme maaviljeluse lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist
Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Majanduslikult on olulised ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk.
soovitama? Palun märgistage sobiv vastus paksus kirjas (bold)? a) Jah; b) pigem jah; c) pigem ei; d) ei. 14 Lisa 3 Ankeetküsitlus 15 16 Lisa 4 Intervjuude tulemused Intervjueeritavad: 1. Jürgen Kukk (e-posti aadress [email protected]) 2. Martin Nassar (e-posti aadress [email protected]) 3. Sven Kask (e-posti aadress [email protected]) 4. Chris Lee (e-posti aadress [email protected]) 1. Puidu kasutamine aksessuaaride valmistamisel on muutunud üha populaarsemaks. Kas olete kursis Eesti brändidega nagu "Wooch" (puidust käekellad), "Wooden Lifestyle" (puidust kikilipsud), "ÜRG" (puidust rahakotid, kaarditaskud) ja "By Karl Annus" (puidust prilliraamid)? Kui olete eelnimetatud brändidest kuulnud, siis mida Te puidu kasutamise kohta
Võiste Männik Erki 5015458 34404190222 Võiste Norak Arnold 5755394 38008200347 Võiste Nõmmik Ando 5264197 37708220891 Võiste Piirsalu Irma 5185485 47508150058 Võiste Salumets Erno 5493863 37006180544 kuupäev müüja vald liik sort 7/2/2017 Müürsepp Raili Asuja lepp 3 7/3/2017 Petrov Meelis Asuja saar 2 7/4/2017 Müürsepp Raili Asuja kask 5 7/5/2017 Randla Aasa Asuja haab 1 7/6/2017 Nõmmik Ando Võiste mänd 1 7/7/2017 Petrov Meelis Asuja kuusk 4 7/8/2017 Tubin Juulia Massiaru lepp 2 7/9/2017 Sirel Kristel Massiaru haab 5 7/10/2017 Petrov Meelis Asuja saar 3 7/11/2017 Mets Kaivo Asuja vaher 4 7/12/2017 Männik Erki Võiste saar 3 7/13/2017 Salumets Erno Võiste vaher 4
Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud Puiduseente viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel, lamapuidul
Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Sarmaatia segametsad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga kased, aga mõnes paremas kasvukohas leidub ka mände. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask, saar, pihlakas ja haab. 4 Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised.
............................................................................................................................................ 3) hani/ kalkun / SMALL / ............................................................................................................................................. 4) sead / lambad / FAT / ............................................................................................................................................. 5) kask / mänd / TALL / ............................................................................................................................................. 3. Moodusta sõnadest laused. 1) drink / you / can / tea / hot ? ............................................................................................................................................. 2) by / he / never / bus / goes. ..................................................................................................
Eerole tekitas tõsist muret, et tema luulel puudub pahatihti aadress. Eero oli teoses esimene, keda tutvustati, ta elas Mustamäe südames, kuuendal korrusel, suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku. August Kask elas Eeroga samas majas, aga 9ndal korrusel. Nad ei tundud õksteist. Kase vaatepunkt oli kõrge ja tema vaateväli avar. Ta armastas täpsust ja tegi tihti elust-olust statistikaid, ilma et keegi temalt oli seda nõudnud – peale südametunnistuse Tema ametiks oli meeste juuksur . Kask armastas oma tööd, aga ta ei teadnu, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus. Kuid tal olid siiski mõned professionaalsed tähelepanekud, tööalaselt. August poiss oli vanapoiss.
Kuusk 24,59 647,31 735,14 87,83 13,57 1 10 5,5 läbinist läbinist Kask 12 663,29 1155,47 492,18 74,20 i läbinisti i Tabel 1. Järeldused Töö tulemuste põhjal saame järeldada, et puiduliigid milesse neeldus teistest kuni 2 korda rohkem immutusainet, nagu kask ja mänd, esines läbinisti immutusaine neeldumist. Kasel esines ristlõikel 100%-line neeldumine ning massi kasv võrreldes algkaaluga oli üle 74%. Kuusel oli kõige väiksem kaalu kasv ning nagu lisatud piltidelt on näha ilmnes ainult pindset immutust. Üksikutes kohtades esines süviti immutust. Kuusepuidul on poorid üsnagi suletud ja see võis mõjutada immutusprotsessi. Haaval esines meil üle 50%-ine kaalu kasv kuid esines enamasti immutus ainult pinnakihis
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_05.lst SQL> --Leidke tabelite yliopilased, koduylesanded, oppeained abil iga tudengi keskmine “punktisaak” koduste tööde eest SQL> SELECT y.eesnimi, y.perenimi, round(avg(k.punktid),1) AS kesk_punkte FROM yliopilased y, koduylesanded k where y.id=k.yliopilase_id GROUP BY y.eesnimi, y.perenimi; EESNIMI PERENIMI KESK_PUNKTE ------------ ------------ ----------- Katrin Kask 5.4 Salme Saar 4.1 Liina Vaher 7.8 Kairi M„nd 6.6 SQL> --Samade tabelite põhjal leidke, mitu tööd on oracle-aine ülesannete kohta saadetud. Grupeerige ülesande numbri kaupa SQL> SELECT k.too_nr, count(k.failinimi) AS arv FROM koduylesanded k, oppeained o WHERE o.kood = k.kursusekood AND o.nimetus = 'Oracle: SQL ja PL/SQL' GROUP BY k.too_nr; TOO_NR ARV ------ ---------- 1 4
Kalavarude vähenemise põhjused – 1)Ülepüük(sood. 5)Vähem hävinenud ja laastatud 6)väiksem väärtuslikus – Tehnoloogia areng) 2)Maailmavete reostumine 3) normidest ei tarbepuit peata kinni Parasvöötme okasmetsad: Kalavarude taastamisvõimalused – 1)piiritletud Kasvab: Euroopa, kanada Venemaa Peamised liigid: mereterritoorium 2)Püügi piirmäärad 3)rahvusvahelised Kuusk,Mänd, Seeder, nulg, kask, Iseloomustus: 1)Juurdekasv kokkulepped 4)preemiad püügist loobumiseks 1-2 m3/ha 2)Loode-Ameerikas kuni 20 m3/ha Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude 3)Hõredad,mdalad 4)hästi säilinud 5)peamine tarbepuidu vähenemisele – 1)kalandusega seotud ettevõtted allikas 6) kohati laastatud pankrotistuvad 2)töötajad jäävad tööta, suurenb tööpuudus Metsade hävinemise põhjused: 1) Pidevad
Töö aruanne peab sisaldama Tiitellehe Töö eesmärk Töö käik Töötulemused tabelina Tabel 1. Näidis Puiduproovi Malts-, lüli- või Rõngas- või Okas- või Puiduliik nr küpspuiduline hajulisoonelin lehtpuit e 1 MALTS HAJULI LEHT HAAB 2 MALTS HAJULI LEHT KASK 3 KÜPS OKAS KUUSK 4 LÜLI RÕNGAS LEHT SAAR 5 LÜLI OKAS MÄND 6 LÜLI RÕNGAS LEHT TAMM 7 LÜLI OKAS SEEDER 8 KÜPS HAJULI LEHT PÖÖK
Koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Andi ahelik, Bogossi ahelik ja Gimrõ ahelik. Kõrgeim tipp on 5642 meetrit kõrge Elbruse mägi. Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega. Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800...3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel
525 525 664 664 756 756 2562 4317 9749 Kogus ja maksumus liikide lõikes LIIK KOGUS MAKSUMUS haab 7 0 lepp 9 0 tamm 31 0 saar 11 0 tamm 27 0 tamm 26 0 kask 24 0 vaher 17 0 kask 19 0 saar 10 0 kuusk 5 0 kask 12 0 tamm 21 0 vaher 9 0 haab 5 0 lepp 6 0 tamm 18 0 saar 4 0 tamm 11 0 tamm 5 0
Eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid puid, et ei peaks külmal talvel muretsema. 3 3.1 Pakutavad teenused 1. Lõhutus kaminapuud (lepp ja kask) 450.- rumm 2. Lõhutud katlapuud (lepp ja kask) 450.- rumm 3.2 Lisateenused Kliendi soovil võime eraldi pakkuda ka ainult ühte puu sorti, kas leppa või kaske. Kuid siis on hind erinev, lepp maksab 400.- ja kask 500.- rumm. Lisateenustesse kuulub ka koju viimine, mille lisame toote hinnale. Aitame klientidel platsipeal transpordivahendisse laadida. 4. Tooraine ja materjal OÜ Soe toal on tutvusi odava tooraine kättesaamiseks. Meil on olemas tuttav, kes tegeleb aasatringselt odavate ja kvaliteetsete 3m palkide müümisega. Me sõlmime aastaringseid lepinguid, kas siis tooraine ostuks vastavalt ettevõtja vajadusele või valmistoodangu müügiks. Need kindlustavad meile kindla kasumi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
