5219908 5095125 5356094 5344649 5555866 - 5015458 5685829 5010964 5168395 5041124 5187660 5755394 5264197 5111918 5064516 - 5127657 5472626 5096644 5224148 5431825 5192173 5185485 5194784 5176495 5252053 5045920 5442057 5428585 5176319 5654344 - 5514547 5023543 5282149 5465910 5552595 5159337 5493863 5618468 5539093 5775169 5784941 5113772 5534903 5669191 5396117 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Vald Asuja Võiste Massiaru Isikukood Nimi Vald Palga aste Telefon 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimila...
S_5 3.. 2.. * * Koond Päring 1.. 2 Diagramm P_müügid Töötaja nimi Vald Vald2 sort liik hind Kuusk Maria Tori Tori 2 mänd 1430 Merilaid Arnold Asuja Asuja 3 kask 1260 Marmor Aare Tori Tori 3 haab 900 Toomsalu Tiina Massiaru Massiaru 1 kask 1400 Mäger Tiina Kabli Kabli 3 haab 900 Väljas Arvi Abja Abja 1 haab 1000 Merilaid Arnold Asuja Asuja 2 haab 950 Hunt Ene Kabli Kabli 3 haab 900
Kevad hele, sügis tume. (Broilerkuused) 5. MALTSPUIT 6. LÜLIPUIT ei ole noortel puudel, tekib 40. aasta vanuselt 7. SÄSI Alates 80. aasta vanuselt raieküps. 1 ha = 220 m3 puitu Puud jagunevad kolme rühma: 1. LÜLIPUIDULISED on nii maltspuit kui ka lülipuit: mänd, tamm, saar, seeder. 2. MALTSPUIDULISED lehtpuud: lepp, kask, haab, sanglepp, vaher. 3. KÜPSEPUIDULISED maltspuit + küpsepuit, lülipuit on hele: pöök. Eksootilised puidud: merbau (punakas), venge (tumepruun) *Orgaaniline osa koosneb: süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik (+ mineraalained) PUIDU OMADUSED: *VÄRVUS helekollakas valge kuni tumepruun. *TEKSTRUUR e. muster oleneb kuidas on kevad ja sügispuit, oksad. Lehtpuud on looklevama tekstuuriga *NIISKUS sisalduvuse järgi jagatakse puit: 1
etenduse ,,Romaan" kohta. Artiklis kirjutatakse järgmist: "Viis meest ootavad pimedal õhtul Rakvere teatri väikeses saalis ... Keda? Kui klaverilt kostab meloodia, selgub kõik peale selle, mis jääb igavesti saladuseks. Lavastus "Romaan" armastusest, lauludega toob publiku ette Margus Grosnõi, Tarmo Keskülli, Vootele Ruusmaa (külalisena), Toomas Suumani ja Imre Õunapuu. Laululise sõnumiga. "Pealkiri on meil mitmetähenduslik," ütles "Romaani" lavastaja Erni Kask. "See on armulugu laval olevate meeste ja kõigi nende vahel, keda nad armastavad. Seal on kübeke emaarmastust, mehe ja naise vahelist armastust, väga palju enesearmastust." Erni Kase sõnul on "Romaan" laulude õhtu, kus räägitakse ka tekste. Ehkki Kasel on olnud lavastuse sünnis suur osa, on tema hinnangul "mõnes mõttes tegu grupitööga" (https://virumaateataja.postimees.ee/3423145/romaan-avaldab-armastust). 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS 2
võib senise ärinime all edasi tegutseda 6. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi (on ju palju identseid nimesid), peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma. Nt kui on juba olemas Marju Kask FIE, siis kande tegemiseks võib ärinimena kirja panna Marju Kask raamatupidamisteenus FIE vms. Ettevõtte võib lisaks ärinimele kasutada kaubamärki. Kaubamärgi võib registreerida ning seda kasutatakse teenuse või toote paremaks identifitseerimiseks. Et mõista, kui erinevalt kaubamärki saab kasutada, mõned näited registris paiknevatest kaubamärkidest (sulgudes kaubamärgi taotleja/omaniku ärinimi): ,,Perenaise sai" (AS Eesti Pagar), ,,Club Hollywood" (BDG
Eelkosjad Varasemalt algasid suured pulmapidustused alati kosjas käimisega. Kuid kuna kosjas käimine oli avalik ja pidulik ettevõtmine, siis oli oluline mitte sattuda külarahva naerualuseks, kui kosjad peadaks tagasi lükatama. Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.1. Eelkosjad Mulgimaal Mulgimaal oli tuntum kosjakase tava: tulevane kosilane viis ihaldatud neiule kase akna taha. Kui kask tarre viidi, siis võeti peigmees vastu. ,,Aga ku sii kask sissi es viiä mitte, sõs tääsit ärä, et ei massa minnä, et vastu es võeta."1 1.1.2. Eelkosjad Raplamaal Raplamaal Järvakandis oli tuntud aga selline tava, kus peigmehe ema läks mõrsja koju ning viskas põrandale ühe sileda pulga kosjapulga. Ema ise jäi aga ootama, kas pulk kolme tunni jooksul välja visatakse või mitte. Kui pulk visati välja, siis polnud pojal mõtet siia kosja tulla.
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS...................................................................3 1.1Kemikaalide põletamine................................................................................4 1.2Süsivesinike põletamine................................................................................ 4 1.3Remondijääkide ning gaaside põletamine.....................................................4 2.SUITS.................................................................................................................. 5 2.1Vingugaas...................................................................................................... 5 2.2Tsüaniidiühendid............................................................................................ 6 3.Tahm....................................
suur täht ja trükiseliik väike täht Tähetorni kalender, Riia Ülikooli toimetised VÄIKE ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERAND aunimetused, tiitlid, don Juan, donja Elvira, suurtähelised tiitlinimetused auastmed, kraadid härra direktor Paul Kask Tema Pühadus paavst Pius II Tema Pühadus dalai-laama Tema Majesteet kuninganna Sofia isikute ümberütlevad ehk ajaloo isa, Emajõe ööbik, metafoornimetused ajaloo häbiplekk nimi on muutunud nimetuseks, gobelään, frits, tartüff, tsepeliin,
21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25. kutiikula lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi 26. lehtpuud igihaljad puittaimed õistaimede hõimkonnast(nt kask, saar) 27. leukoplast taimeraku värvitu, pigmendita organell 28. levis seemned, viljad, eosed või sigipungad, mis võivad kanduda edasi tuule või veevooluga 29. makroelemendid 6 elusaine peamise osa moodustavat elementi - CHNOPS 30. meristeem e. algkude; kude, milles rakud püsivalt poolduvad 31. metabolism ainevahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid) 32. metsistunud taimed taimed, mis kasvavad vahel väljaspool ala, kuhu nad on istutatud, kuid iseseisvalt ei
Eestlased Antarktikas Eestlaste ajalugu Antarktikas algab 1820.-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud ...
Tartu Kutsehariduskeskus Puitmaterjalid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4 ... 7 m; · peenpalgid, 80 ... 140 mm; 3 ... 7 m; · ümarlatid, 30 ... 80 mm; 3 ... 7 m; · laastupakud, >=140 mm; 0,5 ... 0,7 m; · vineeripakud, >=200 mm; 1... 2 m. Ümarmaterjalid valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust (kask). Kvaliteedi järgi jagatakse ümarmaterjalid sortidesse või kvaliteediklassidess...
Sina külastad mind maailmas, tahtsid oma mõtetes tappa, röövida ja reostada, aga jätsid mind siiski üksi. 4) Mati Unt ,,Sügisball" · Põhitegelased: Eero Mustamäe paneelmajas elav luuletaja, naise poolt maha jäetud. Tema sooviks oli leida oma luuletusi mõistev lugeja. Talle meeldis olla üksinda kodus, harva käis ta sõpradega väljas. August Kask ta elas Eeroga samas majas, kuid ei teadnud üksteist. Ta armastas täpsust ja statistikat.Ta on meestejuuksurist vanapoiss, kes ei suhelnud eriti kellegagi. Ta vältis kontakte teiste inimestega. Piilus teleskoobiga öösiti teiste inimeste korterisse, jäädes ise kardina varju. Ta oli ka veidi paranoiline. Mauer arhitekt, ta tundis end olenemata oma naise juuresolekust
JÕHVI GÜMNAASIUM Evelin Harjaks Õlgedest punumine Loovtöö Juhendaja: Kärt Kask Taimsete punutiste meister Endla Lipp, tunnistuse nr 007616 Jõhvi 2013 Sisukord Sisukord.............................................................................2 1. Sissejuhatus................................................................................3-2. 2. Töö sisu..........................................................................6 · Õlgedest punumise ajalugu.....................................................7
Pirita Majandusgümnaasium Kehaline kasvatus Stefani Kask, 12.A ''Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?'' Essee Igas riigis on oma traditsioonid, mille erinevate valdkondade seas leiab oma koha ka sport. Eestis on selles valdkonnas rohkem rõhku pandud maratonidel, kuid ka sportmängudele mis toimuvad nii ettevõtete kui ka koolide vahel. Meedia pakub saateid kaalulangetamisest ja oskuslikest spordimängudest, mainimata ei saa jätta muidugi olümpiamänge, ajalehtedes aga
´´Peaegu geenius ehk Schröderi kassi otsimas´´ Autor:Helga Nõu Tegelased:Aapo Einsten-peategelane,Teele,Josef Totz,Raija Telemar(Teele),Heinrich Georg Aadniel Strahle,Jaan Veider,Tönnesson-kõik Aapo klassikaaslased,Schrödingeri kass-kass,kellega ta kogematta kohtub ja kellest ta on ennem kuulnud.Oskar Luts(Aapo kohtub temega,et pärida ´´Kevade´´kohta ja ka Oskar Lutsu naine- Valentina),Adel,Ksenja(Raymondite juures segretär),Zak,Halli(kassi nimi),Gustav,Xantippest,Ragnar- ja Robert Raymond(Aapo tööandjad,advikaadibüröö Raymond&Raymond ülemused)Erik(Ragnari noorem vend),Erwin(roberti poeg).Abielupaar Liivi ja Avo rosenvald(maja nr.38 majahoidjad,mis oli muuseum), ´´Einsteinid´´ Kas teed lähevad või tulevad? Mis on teel siis, mis on teel siit? ...
Akvatinta 5. Ofort 6. Siiditrükk 7. Serigraafia Tarbekunst. Tarbekunsti objektiks on alati mingi tarbe ese millele antakse peale tema tarbimis väärtuse ka ilu väärtus. Tarbeesemed: 1. Keraamika SAVI 2. Portselan peened serviisid, portselan vaasid. See on tule kinde. Mitme materjali segu. 3. Metallehistöö raudristid, raudaiad ja väravad, hobuserauad. 4. Puitehistöö puidust lusikad, kapad. Tamm ja kask sobivad hästi puitehistöödeks. 5. Klaasehistöö vaasid, pokaalid, aken, 6. Nahkehistöö - Disain. Töödeldavate esemete kaasaegne kujundamine ongi disain.
MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
on väliselt kerge avastada nimelt õhuaukude järgi,mis asuvad reastikku emakäigu kohal. Tõrje on suhteliselt kergesti läbiviidav,kahjustatud puude kõrvaldamise teel (talve jooksul) Lendlus toimub mais ja Kasepuurlane juunis. Tüvekahjur. Hudepuuks on kask Tõugukäigud kulgevad risti puud. Kasepuurlane võib tekitada lehtpuu- tarbepuidule tunduvalt tehnilist kahju. Vältida tuleks metsamaterjali suveks metsa jätmist Tihti võib kaselehtedel Kollajalg- toitumas või lehe allküljel
SQL> DECLARE CURSOR esitamata (id scott.yliopilased.id%type) IS 2 SELECT nimetus FROM scott.oppeained WHERE kood NOT IN 3 (SELECT kursusekood FROM scott.koduylesanded WHERE yliopilase_id = id); 4 BEGIN FOR y IN (SELECT * FROM scott.yliopilased) LOOP 5 dbms_output.put_line(' '||y.eesnimi||' '||y.perenimi||' kodutoo puudub:'); 6 FOR aine IN esitamata (y.id) LOOP 7 dbms_output.put_line(' · '||aine.nimetus); 8 END LOOP; 9 END LOOP; 10 END; 11 / Katrin Kask kodutoo puudub: · Digitaalne heli- ja pildit""tlus Tarmo Kuusk kodutoo puudub: · Riistvaral,,hedane programmeerimine · Digitaalne heli- ja pildit""tlus · Digitaalkommunikatsioon Kairi M,,nd kodutoo puudub: · Riistvaral,,hedane programmeerimine · Digitaalne heli- ja pildit""tlus Salme Saar kodutoo puudub: · Operatsioonissteemide tehnoloogia · Riistvaral,,hedane programmeerimine Liina Vaher kodutoo puudub: · Operatsioonissteemide tehnoloogia
Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt · Luules: Juhan Viiding, Doris Kareva jt Mati Unt (1944 2005) · ,,Hüvasti, kollane kass!" 1963 · ,,Võlg" 1964 · ,,Elu võimalikkusest kosmoses" 1967 · ,,Sügisball" 1979 (Vt lühikonspekti) · ,,Doonori meelespea" 1990 · Näidendid · Filmistsenaariumid · Esseistika Mati Unt ,,Sügisball" Tegevus Mustamäel 70ndatel Tegelased: · Restoranisveitser Theo; kirjutab raamatut ,,Mees ja naine" · Luuletaja Eero · August Kask, juuksur · Maurer, arhitekt · Laura, telefonist · Peeter, Laura poeg Mats Traat (sünd 1936) Romaan "Tants aurukatla ümber" (1971) kasvas välja filmistsenaariumist. ) Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957. Keskseid sümboleid on pealkirjaga esile tõstetud
ühe aasta jooksul alates raie algusest, raie tegemisel säilitatakse seemne- ja elustikupuud, edasiseks järelkasvuks. 2. Harvendusraie on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. 3. Sanitaarraie kavandatakse metsas, kus esineb surnud või kahjustatud puid ja nende väljaraie on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik. Puuliigid Nimetada viis põhipuuliiki Eestis. Mänd, kuusk, kask, hall lepp, sanglepp Puidurikked Kirjelda järgnevaid puidurikkeid kirjalikult. 1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel tasapinnal 2. Liitkõverus on kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal 3. Säsilõhed lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed 4. Ringlõhed lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised 5
Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel pleenumil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas. EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. EOF/EOLi pre-sidendid: 1962-1964 Anto Raukas 1964-1969 Uno Semper 1969-1971 Vello Rootsi 1971-1984 Heino Kask 1984-1993 Kalju Vaikjärv 1993-2007 Leho Haldna alates 2007 Urmas Klaas Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 orienteerumisklubi.
1. Millised eesmärgid seatakse puidu makroskoopilise ehituse uurimisele? Millised on puidu makroskoopilised karakteristikud? Kõige sagedamini määratakse makroskoopilisel tasandil Euroopa puiduliike ja hinnatakse puidurikkeid. Makroskoopilised karakteristikud: Lüli- ja maltspuit. Aastarõngad. Kevad- ja sügispuit. Säsikiired ja säsikordused. Sooned. Vaigukäigud. 2. Mis on mükoriisa? Kus see asub ja millist tähtsust see omab looduses? Mükoriisa on sümbioos, mutualism seente ja taimejuurte vahel. Sellisel mükoriissel kooselul võib seen taime juurtes elada nii viimase juurerakkude sees (intratsellulaarselt) kui ka taimerakust väljaspool (ekstratsellulaarselt). Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Eristatakse endo- ja...
variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapten von Trapp), Laste osades olid Kertu Liisa Mooste (Liesl), Jüri Asper( Friedrich), Greeta Võsu
Kukk Krista kuusk 1 Laiksaare Mäesalu Valve kuusk 3 Laiksaare Salu Kustav haab 4 Laiksaare Salu Kustav saar 4 Laiksaare Jänes Ahto haab 5 Uulu Jänes Ahto lepp 2 Uulu Mäesalu Valve haab 3 Laiksaare Parts Eevald saar 4 Uulu Põldmaa Malle kask 1 Uulu Kukk Krista haab 2 Laiksaare Salu Karl vaher 3 Uulu Salu Karl haab 1 Uulu Mäesalu Valve kuusk 2 Laiksaare Kukk Krista mänd 3 Laiksaare Kukk Krista haab 2 Laiksaare Miller Kersti haab 4 Laiksaare
(äädikhape kuni5%), ekstratiivained, rasved, vaigud, anorgaanilised ained, valgud, pektiinid. Puidu põhilised orgaanilised ained on: 1. tselluloos 41-50% 2. hemitselluloos (polüsahhariidid) 15-25% 3. ligniin (puitaine) 20-30%Männi, kuuse ja kase tüvepuit sisaldab ülaltoodud komponente erineval hulgal. Okas- ja lehtpuupuidu koostise erinevused on toodud tabelis Mänd Kuusk Kask Tselluloos 45 41 38 Hemitselluloos 20 26 37 Ligniin 28 29 20 Ekstraktiivained(vaigud,parkained) 6 3 4 Tuhk 0,4 0,4 0,4 Lämmastik 0,1 0,1 0,1
kõrge hinnangu meie koolipoistele. Landeswehri juht major Fletcher olevat kirjutanud: ,,Andke mulle rügement Eesti koolipoisse ja ma vallutan Euroopa!" Tänu sellele referaadile veendusin ma täielikult, et ilma koolipoisteta poleks suutnud me seda sõda võita. Neid osales sõjas ligi 2000 ringis ja nad võitlesid kuskil 4000 mehe eet. Me kõik peaksime uhkust tundma selliste sangarite üle. 10 Kasutatud kirjandus 2. http://www.laidoner.ee/projektid/4/ 3. Janar Enok, Garri Kask, Karl Kask, Oliver Lomp, Rainer Lomp, Villu Loonde, Rait Rästa, Roland Tammepõld, Merko Vaga, (2005), Eesti Vabadussõda Koolipoiste silmade läbi. Tallinn: Sentinel 4. Ago Pajur, Tõnu Tannberg, (2006), Eesti Ajalugu II. Tallinn: Avita 5. Andres Adamson, Sulev Valdmaa (2001), Eesti Ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: OÜ "Greif". 11 Lisa 1 Eesti polgu kuulipildujarood 1918.a. veebruaris/märtsis 12
Puhmarinne Harilik mustikas Mustikas Kanarbikulised Kanarbikulaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik pohl Mustikas Kanarbikulised Kanarbikulaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Kanarbik Kanarbik Kanarbikulised Kanarbikulaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Vaevakask Kask Kaselised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Raudremmelgas Paju Pajulised Malpiigialaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Põõsad Harilik sarapuu Sarapuu Sarapuulised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik lodjapuu Lodjapuu Muskuslillelised Uniohakalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed
2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3. Järjesta puuliigid tiheduse järgi TAMM (0,66 kg/m3) ,KASK(0,65 kg/m3), LEHIS(0,59 kg/m3), LEPP(0,53 kg/m3), MÄND(0,52 kg/m3), HAAB(0,49 kg/m3), KUUSK (0,47 kg/m3) Kuusk Tamm Mänd Kask Haab Lehis Lepp 4. Kui suured on puidu mahumuutused erinevates suundades Puidukiudude pikisuunas 3,4 x 10-6 1oC temperatuuride vahemiksu -50 kuni +50 kraadi. Puidu ristsuunas on vastav tegur ligikaudu 10x suurem. 5. Puidu soojuspaisumine Soojenemisel paisub, jahtumisel kahaneb. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. Soojuspaisumist väljandatakse paisumisteguriga, mis näitab materjali mõõtude suurenemist puidu temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra
................................................................ 19 3.1.Jalgsema järv......................................................................................................19 .................................................................................................................................20 Paistevälja-Jalgsema karstinõod...............................................................................20 3.2.Kahevenna kask. ................................................................................................21 4.Tänapäeva Jalgsema..................................................................................................22 4.1.Igapäeva elu külas.............................................................................................. 22 1.Intervjuu.................................................................................................................... 22 Kokkuvõte...........
miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,2 % kask 28,4 % kuusk 23,6 % lepp 6,4 % haab 1,7 % tamm 0,7 % http://www.youtube.com/watch?v=bwN752jNjKA Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, LõunaAmeerikas ja KaguAasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades
10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie. metsatööstus metsa langetamine ja puidu töötlemine. 4) Ekvatoriaalne vihmamets: puidu juurdekasv 50 m3 1 ha-l.
Andmebaasis on esitatud nii katseala rajaja kui ka andmete valdaja nimi. Ära on märgitud püsikatsealadega seotud publikatsioonid. Huvitavat lugemit Järvselja on oma vähem kui 50 elanikuga võrdlemisi väike külake Tartumaa kaguosas Võnnu ja Meeksi valla piiril.Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna üldpindala on 10618 ha, millest veidi üle poole on metsamaa. Puuliikidest levinuim on kask (49%), järgnevad mänd(26%) ja kuusk(16%). Metskonna põhjapoolse osa moodustavad sood ja soosaared, mis kuuluvad Emajõe Suursoo Kaitseala koosseisu.Soosaarte rahu ja vaikust hindavad mitmed kotkapered, kes on endale sinna pesad ehitanud. Leego järve lähedalt viib laudtee otse üle soo Peipsini välja, kus asub Virvissaare linnuvaatlustorn. Ent metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele ei vaja Järvselja nimi tutvustamist.
· 41.Millisesse metsavööndisse kuulub Eesti? · Segametsavööndisse. · 42.Mille poolest erineb segamets okasmetsast? · Segametsad on mitmerindelised, maapinnal tihe rohurinne, leidub rohkesti soid ja niite. · 43.Kus piirkonnas on lehtmetsavööndi erinevaid puuliike rohkem? Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan, sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi! · Metskits, hirv, metsnugis, kobras, halljänes, metssiga, rebane. · 46.Milliseid Põhja-Ameerika lehtmetsade loomi sa tead? · Kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti, (pesukaru). · 47.Millises piirkonnas on lehtmetsavööndi loomastik kõige mitmekesisem? Miks?
Arenes karjakasvatus ja kõplapõllandus. Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna. Taani võinade ühendus jäi nõrgemaks Rikkalikud heeringa ja hüljeste luujäänused on sellest ajast? Subatlantiline kliimaperiood Kuusk saaavutas Eestis oma teise maksimumi. Peamised kask, mänd ja lepad. Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine I aastatuhandest pärinevad vanimad vikatileiud Uue kultiveeritud liigina kasut kanepit Kohanesid pisinärilised Suureneb tulnukate ja kultuurist metsistvate taimede osakakaal 700-800 a tagasi sagenesid eriti külmad talved Külmad ja lumerohkem talved 19. Saj keskpaigas muutus kliima jälle pehmemaks Elustiku mimekesisuse suurenemisel võib eristada kolme märgatavat liigirikuuse tõusu perioodi: 1
Diivanipatjade jne valmistamisel kasutatakse porolooni katmiseks vatiini. Samavõrd oluline on muu "täidis" näiteks mehhanism, mis muudab diivanid vooditeks. Valides diivanit on oluline mehhanismi töökvaliteet üle kontrollida. Kvaliteetne karkassi materjal, mis on valmistatud spetsiaalset võttes arvesse mehhanismi eripärasid suurendab oluliselt mööbli eluiga. Kui raam on valmistatud puidust, see on kõige sobivamad tamm, kask ja pöök. Kaupluses diivanit valides on soovitav julgelt sellel ka istuda see peab olema mugav. Alati tasub usaldada enda intuitsiooni, sest just see annab sulle kõige väärtuslikumat nõuannet. Ärge piirake ennast üldtuntud arusaamade raamistikuga ning eksperimenteerige. Pehme mööbli restaureerimine Polsterdamine Vaja: polstrisisu (meriheiin, hobujõhv, poroloon, vatt), polstrikatet (nahk, kunstnahk,
vastavat hooldust. Pargi rohttaimede liigiline koosseis on välja kujunenud aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest. Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus. Levinumad pargipuud ja -põõsad Eestis: pärn, tamm, vaher, kastan, harilik pöök, mänd, lehis, sarapuu, kask, kadakas, sirel, toomingas. Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares, käblik, kuldnokk, hallrästas, porr, ööbik, punarind, tuvi jpt. Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi. Levinumad imetajad parkides on põld- uruhiir, karihiired, rändrott, mutt, siil, nirk, mink, nugis, nahkhiir, halljänes ja tuhkur. Putukad: sipelgad, herilased, mesilased, vapsikud, teod. 2
Raamatu ümber on kattepaber ning see on raamatukogutöötajate poolt kleepsudega kinni pandud. Kattepaberi servad narmendavad ning pole enam väga ilusad. Samas on nende olemasolu aidanud kaasa kaante välimuse säilimisele. Raamatu sisuplokk on mitmepoognaline ning õmblusviisiks masinõmblus. Raamatu selg on lahtine ja valts on nähtav. Raamatu seisukord on hea ning ei vaja raamatukogutöötaja sekkumist. Raamatu kattematerjal võiks olla tselluloosist. 9. Kask, H. (1986). 100 aastat jalgrattasporti Eestis. Tallinn: Eesti Raamat. Raamat on natuke suurem kui A5 formaat. Tegemist on kõvakaanelise köitega, millel sisuplokk on mitmepoognaline ning õmblusviisiks pole masinõmblus, kuna niiti on näha ning on pikad pisted. Selg on kinnine, valts nähtav. Raamatu üldine seisukord on üsna hea 10. Lääne, T. (2005). Katkenud võidusõit. Profirattur Lauri Ausi lugu. [Tallinn]: SA Lauri Ausi nimeline Fond. Raamat on A4 formaadis
surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse kokkupressimisel kõrge surve ja temperatuuriga. Kiud seotakse neis endas sisalduvate vaikude abil. Tavalisel puitkiudplaadil on üks külg sile ja teine krobeline. Seda toodetakse mitmes eri paksuses, levinuim paksus on 3-6 mm. Plaate on väga erineva suurusega. Puitkiudplaat on suhteliselt odav ning seda kasutatakse peamiselt sahtlipõhjade ja riiulite tagaseinte valmistamiseks. kahepoolset puitkiudplaati valmistatakse samal viisil, kuid selle on kask siledat külge. Saadaval on ka performeeritud, vormitud ja lakitud plaate. Performeeritud plaate kasutatakse tavaliselt ekraanidega, teisi aga seinapaneelidena. Puitkiudplaate võidakse immutada ka vaikude ja õlidega, mille tulemusel saadakse kulumis- ja veekindel materjal. KESKMISE TIHEDUSEGA PUITKIUDPLAAT MDFi tootmisel lisatakse peentele puidukiududele vaike. Segu kuumpressis pressides saadakse ühtlase struktuuriga siledapinnaline materjal. MDFi saab kerge vaevaga saagida,
Kokkuvõte popmuusikast Eestis 1920.-1930. aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond jazz- ja praeguses mõistes popmuusikuid. Eesti jazz'i kui ka popmuusika algust tähistab Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band. See levis rohkem linnarahva hulgas, külades peamiselt tantsumuusikana restoranides. Raimond Valgrest on tänaseks saanud legend. Hoolimata tema lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada palju omanäolist muusikat. Ta kirjutas oma laule Eestis. Arvatakse, et kui Valgre oleks sündinud teisel ajal ja teises kohas, oleks võinud temast saada rahvusvaheliselt tunnustatud lööklaulude autor. Sõja-aastad mõjutasid tema elukäiku pöördumatult. Pärast sõja lõppu koju naasmist, muserdus süvenes veelgi. Ta suri pärast kiiret allakäiku vaid 36-aastaselt. Pärast II maailmasõda jooksid Eesti kinodes Ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusi...
on tema leviala põhjapiir. Valge-toonekure koguarvukus maailmas on hinnanguliselt 500 000520 000 lindu. Eestis pesitseb hinnanguliselt 40005000 paari ja nende arvukus kasvab pidevalt. 5. Elupaigad Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava- ja kultuurmaastikke, jõeluhtasid, samuti inimasulaid ja nende lähemat ümbrust. Pesa rajatakse puu, korstna, telefoniposti või elektripoisti otsa, katusele.Meelsasti kasutavad ka tehisaluseid. Pesapuuna eelistavad valge-toonekured kuuske, ka kask ja lehis on küllaltki sagedased pesapuud. Teistel puuliikidel pesitsevad valge-toonekured harvem. Valge-toonekurg on monogaamne lind. Üks paar pesitseb samas pesas hulk aastaid järjest ning pesa paisub üsnagi suureks. Noored valge-toonekured asuvad pesitsema enamasti niisugusesse paika, mis sarnaneb nende sünnikohaga. Valgetoonekurg on suhteliselt pesapaigatruu lind, kes igal aastal pesitseb alati vanas peatuspaigas. Enamasti kasutavad nad inimeste pandud pesaaluseid.
Boniteet 1a-1 Peapuuliik: kuusk, arukask. Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, mets- härghein, jänesekapsas, jänesesalat, mets- kastik, mets- kurereha, lakkleht, lillakas, metsmaasikas, maikelluke, külma-mailane, kandiline naistepuna, sinilill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Salumetsad kõige viljakamad metsad, puhmarinne puudub. Nd- naadi KKT Mullad parasniisked, pruunmullad või karbonaat mullad. Rohurinne on liigirikas. Peapuuliik: kask, kuusk, tamm, saar. Boniteet 1a-2 Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, jänesekapsas, metskastik, koldnõges, harilik kopsurohi, lillakas, metspipar, naat, saluhein, kevadine seahernes, püsik-seljarohi, sinilill, salu-siumari, naiste sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, kähar-salusammal Sj-sõnajala KKT Sageli veekogude kallastel, lammi alad
paremaid päevi kui see päev. No ikkagi mulle ei meeldinud inimesed kes seal töötasid, sest nad nulisid koguaeg suitsu ja tahtsid et ma neile juua annaksid, sest neil endil ei olnud ja kui midagi küsisin sain sõimu. Raha ei tahtnud boss ka maksta. Koguaeg virises, et jääme kõik tööle hiljaks ja, et me teeme halvasti tööd. Hea töökeskkond oli siis kui käisin Eestis eelmise aasta seisuga kolmandal kohal olevas restoranis abikokana tööl. Mulle väga meeldis seal. Sain seal kask eurot tunnis mis ei ole just kõige suurema aga mulle meeldis seal. Mulle anti majutus nende pool kuigi ma ei olnud paberitega tööl. Peakokk õpetas mulle kõike mida tema teadis ja isegi oma sala nippe. Kunagi ei virisenud kui ma midagi ei osanud algul aga ma olen hea õppija ja ma kuulsin seda tema enda käest. Muidu on ta väga karm ja puhtuse armastaja. Teised kes on seal ennem töödanud pole selliseid kiidusõnu ennem saanu mida mina olin saanud ainult ühe aastaga. Mind hoiti
lahustunud mineraalsoolade vastuvõtt. 15. Mis on mükoriisa? Millistel taimedel esineb? On seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, moodustavad põhiliselt kübarseentel 16. Mis on endosperm? Kuidas tekib? Kus asub? Toitaineterikas kude taime seemnes. Tekib lootekoti teistuuma viljastamisel. 17. Mis tähendab, et taim on monokarpne ja ühekojaline? Taim õitseb üks kord elu jooksul ja emas- ja isasrakud on ühel taimel. Nt tamm, kask ja sarapuu. 18. Kus asuvad kõrglehed?Ülesanne, kaks näidet. Varre ülemises/tipmises osas, väikesed värvilised enamasti soomusjad lehed, mis on loodud tolmeldajaid õite juurde meelitama. Harilik härghein, liiliad jne.. 19. Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekotirakust, viljastamata munarakust
See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja mõjutab: · õhkkonna gaasilist koostist · sademete jaotust ja hulka · pinnavee äravoolu · aurumist · maa-ala veereziimi · kliimat 3. Levinumad metsapuud ja metsarikkamad alad Eestis. Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask. Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde-Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) 4. Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsad. Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik. kasvukoht isel. taimeliigid õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp,
-Registreerib kandidaadid -Korraldatakse valimisjaoskondade tööd -Koostab valijate nimekirjad -Annab pidevalt valimistulemuse kujunemise kohta ------------------------------------------------------------------------------ -Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni -Kontrollib erakondade kulusid(valimiskampaaniad) 63% ***ÜLESANDED Ülesanne Kehtivate häälte arv: 52828 Mandaatide arv: 10 Lihtkvoot: 5282.8 Isikumandaadi said: Milvi Rabarber, Maiki Mustsõstar, Karl Kask 5% künnis: 18622.7 Künnise ületasid: Kõik erakonnad Okaspuud kokku: 7583 Lehtpuude kokku: 7905 Põõsaste kokku: 6486 Mandaatide arv: Okaspuud kokku: 7583 : 5282,8=1,43 =1 Lehtpuude kokku: 7905: 5282,8=1,5 = 2 Põõsaste kokku: 6486: 5282,8=1,23 = 1 Isikumandaadi alusel: Karl Kask, Maili Mustsõstar, Milvi Rabarber Ringkonnamandaadi alusel: Silvi Kuusk, Karl Kask, Peep Lepp, Maiki Mustsõstar 5% valimiskünnis on vajalik? - Ei, inimeste hääled lähevad kaotsi ja üksikkandidaatidel on
aastarõngad, kõver ja koondeline tüvi ja ühekülgsed juured. Tuult kiirusega kuni 11 m/s nimetatakse mõõdukaks tuuleks, tugev tuul 11-17 m/s; torm 17-28 m/s ja orkaan üle 28 m/s. Tormid põhjustavad puudel tormiheidet ja tormimurdu. Tormiheite korral paiskub puu ümber koos juurtega, tormimurru korral murdub tüvest. Tormiheite all kannatavad nõrga pindmise juurestikuga puud, näiteks kuusk, aga ka kask ja haab. Tormimurrule alluvad hapra puiduga puud, mida on kahjustanud mädanikud. Eriti kannatava tormimurru all haavataelikuga nakatunud haavad ja männipessuga nakatunud männid (mädanikega kuusk samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!). Tormiheite kindlad puuliigid on tamm, saar, lehis, jalakas ja mänd, sest neil moodustub heades kasvukohtades sügavale tungiv peajuur
V. Millise puistu pindala on vähenenud viimase 30 a. jooksul? Kuusk - Kõdusoometsad 14,8% Laanemetsad 23,5% Loometsad 2,4% Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad 12,9% Naadi kasvukohatüübi metsad 10,8% Palumetsad 22,5% - Eesti kõige metsasem maakond on? Hiiu - Kui palju on Eestis metsaga metsamaad? (2010 a. seisuga, Eesti pindala ilma Peipsi pindalata) 47,7% -Tagavara osakaal: Kuusk 23,4%, Haab 7,4%, Kask 22,9%, Mänd 30,3% - Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20. aasta jooksul rohkem kui poole võrra? Halllepp, haab, sanglepp. -Tüüprühmas enamuspuuliik: Haab laanemets, Hall lepp salumets, Mänd palumets, Kuusk laanemets, Kask soovikumets -Kõige metsavaesem Tartu. -Millises maakonnas on kõige suurem vääriselupaikade osakaal? Põlva VI.- Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired)
6T m?ind 5,72 626 9-4 o5 1H mend 6,38 7,00 9-7 7.22 '7-92 2H malld 9.7 3H miind 6-95 7.61 4H matrd 6.90 7.59 10.0 5H mend 6-W 7.49 9.5 6H mAtrd 6.31 6,94 10,0 kas3 kask a37 s?5 lt.7 11-7 kad5 kadzkaq 4,90 5.46 li.4 11.4 5.2 Tihedusemeeramine miinlil Kir" = 0993, kadata firr = 0,996ja kasel Klr' = 1,000. Redutseedmiskoefitsent Tabel 5.2. Proovikehadetihduseme?iraDme M66tmed.mm Maht Mass, I rhedus. ke/m- Prk Puidu nr liik cm3 antud niiskusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
