ebameeldivalt läbipaistmatu veega, keskmine tähendus); segatoitelised ehk düseotroofsed (toit- ja humiinaineterikkad, omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust); lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (halogeeniderikkad humiinainetevaesed, kalgi vee tõttu pole mugava rekreatiivseks) 30. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal – Madalsoo- turbakiht õhuke, taimestikul hea kontakt põhjaveega, pinnas viljakas, lopsakas rohurinne, puudest kuusk ja kask. Äkki seal matkamine lahe/huvitav? Siirdesoo- mitmekesise taimestikuga, üleminekufaas, mätlik reljeef, turbasambla olemasolu, esineb mändi ja kaske Raba (ehk kõrgsoo)- turba ladestumine, soostumine, toitainevaesed sademeteveed muutuvad happeliseks ja valguvad soo servaaladele, laukad ja älved. Sood meelitavad ligi matjakaid, kus korjatakse marju. 31. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks –
- järeldusi või autoripoolseid ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Lisa 1 Uurimistöö tiitellehe vormistamise näidis. Tallinna Kristiine Gümnaasium VÄÄRETUSHINNANGUTE SEOS ISIKU KÄITUMISEGA Uurimistöö Tõnu Kask 12A klass Juhendaja: prof. U. Kala Tallinn 2002 Lisa 2 Sisukorra näidis SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)....................................5
Korrelatsioonist põhjusliku seose järeldamine. Argumendiskeem: E. A ja B vahel on positiivne korrelatsioon. J. A põhjustab B. Kriitika: Positiivne korrelatsioon ei taga seda, et A põhjustab B. [Võiks ka öelda, mis muud seletused võivad korrelatsioonil olla näiteks võib B hoopis põhjustada A või neil võib olla ühine põhjus.] 1,75 p. b. Kaili ja Joonas vaidlevad teemal, kas HIV-positiivsetel kirurgidel tohiks lubada inimesi opereerida. Joonas ütleb: ,,Doktor Taavi Kask ütles, et tema arvates tohiks küll, ja kuna tegemist on meditsiiniküsimusega, peaks teda kui eksperti usaldama." Eksperdile toetumine: E1. E on ekspert valdkonnas V, mis sisaldab propositsiooni p. E2. E väidab, et propositsioon p on tõene (väär). J. On alust uskuda, et propositsioon p on tõene (väär) Kriitika: Kas doktor Taavi Kask on kirgurg? Kõik arstid ei ole kirurgid. Kas arvamus ühtib teiste kirurgide arvamusega? 2 p. c
tavaline eestäiend, nagu Tiit Reisid või Jan Uuspõld show. Siin ei sobi ka kokkukirjutamine, ainuvõimalik on omastav kääne: Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show. Firmanime eristamine muudest tootenimedest võib mõnikord olla raske. Kahtluse korral tuleks ikka kasutada omastavalist malli, mis on igal juhul õige. Nimetavas käändes perekonnanime kasutamine eesnime ees on võimalik, nt Kask, Jüri, kuid on tänapäeval kujunenud bürokraatiakeele ilminguks. Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid Järellisandil ja -täiendil on kiilu omadusi ja ka nende vahemärgistus sarnaneb osaliselt kiilu vahemärgistusega (vt SÜ 133). Märkus. Järellisandit eristabki käändsõnalisest kiilust tihtipeale vaid ühildumine. Näiteks lause Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. sisaldab
tahtaeg FROM LUGEJA LEFT JOIN LAENUTUS ON LUGEJA.lugeja_id=LAENUTUS.lugeja_id; +----------+------------+ | perenimi | tahtaeg | +----------+------------+ | Tikk | 2020-10-22 | | Saar | 2020-10-22 | | Saar | 2020-10-20 | | Jalakas | 2020-10-16 | | Saar | 2020-10-06 | | Karu | 2020-10-18 | | Lill | 2020-10-01 | | Roosa | 2020-10-19 | | Eensaar | 2020-10-17 | | Saar | 2020-10-21 | | Kohin | NULL | | Tuisk | NULL | | Pill | NULL | | Kask | NULL | | Moos | NULL | | Maasikas | NULL | | Roos | NULL | | Rohi | NULL | | Kivi | NULL | | Siil | NULL | | Tuul | NULL | | Kade | NULL | | Kook | NULL | | Vesi | NULL | | Hein | NULL | | Loots | NULL | | Lips | NULL | | Komm | NULL | | Rehv | NULL | | Jooksik | NULL | | Jnes | NULL |
Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett. Tähtsamail kohal olid muusikalised etteasted. „Savoy ball“-is oli palju teoseid, mida esitati. Näiteks „La Bella Tangolita“, „Toujours L’Amour“, „Ball on Savoys“
Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid. Anaeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Aeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp.produktiks on kas piimahape või etanool. Autotroofid Toodavad ise orgaanilis aineid anorgaanilistest ainetest. Võilill, laanesõnajalg, tamm, kask, pärn, kapsas, porgand, pruunvetikas Heterotroobid Vajavad toitu, energia saavad toidust. Inimene, siil, karu, koer, kass, puravik, amööb, piimhappebakter, käsnad. Energia hankimine - I Saadakse glükoos II Saadakse püroviinamarihape III *Aeroobslet O2-ga CO2 + H2O 38ATP-d *Anaeroobslelt energiat juurde ei teki 2ATP-d Mitoos keharakkude jagunemine Diplodne kromosoomide arv - kahekorden kromosoomide arv 1
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TSÜKLIÕPE KEE-07 Kodune kontrolltöö Variant 7 Elektriajamite juhtimine Kodutöö nr. 1 Juhendaja: R. Kask Töö laekumine TPT-sse ....................... 2009 Hinne ....................... Kuupäev ................... Õpetaja allkiri ................................... Tallinn 2009 Sisukord Kodune kontrolltöö .......................................................................................................................................... 1 Sisukord........................................................................................
Pirita MG Stefani Kask 9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem üksmeelt on saurusteajastu saabum...
Willy Brandt Stefani kask 12a, pmg 2013 Kes ta oli? Willy Brandt (sündinud Herbert Ernst Karl Frahm; 18. detsember 1913 Lübeck, Preisimaa kuningriik 8. oktoober 1992 Unkel, Rheinland-Pfalzi liidumaa, Saksamaa Liitvabariik) oli neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler. Ta oli ametis 19691974. Brandt sündis kaubamaja kassapidaja Martha Frahmi ja Hamburgi arveametniku John Mölleri pojana väljaspool abielu. Ta ei näinud oma isa kunagi. Tema ema töötas 6 päeva nädalas ning sellepärast kasvatasid poissi peamiselt ema kasuisa Ludwig Frahm ja tema teine naine Dora. Tema elukäik Herbert astus 1929 organisatsiooni Sotsialistlik Noorsugu ja astus 1930 Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. 1932 asus ta tööle õpipoisina laevakindlustusettevõttes. Umbes selle aja paiku lahkus ta sotsiaaldemokraatide seast ja astus kommunistlikku Sotsialistlikku Tööliste Parteisse. 1933, kui Saksamaal tulid võimule natsid, emigreerus ta Norrasse, kasutades om...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tehnikaosakond Nimi Perekonnanimi PUIDUVAHAD Juhendaja Pärnu 2010 SISUKORD 2 KASUTUSVALDKONNAD Puiduvaha sobib uute ja vanade laud ning parkettpõrandate viimistlemiseks sisetingimustes. Puuvahaga saab viimistleda nii okaspuitu (mänd,kuusk jne.), kui ka lehtpuitu (tamm,kask,lepp jne.). Põhiline erinevus okas ja lehtpuidu vahatamise vahel on vaha kulu. Kuna lehtpuit on tihedama struktuuriga, siis võtab ta vähem vaha sisse võrreldes okaspuiduga. Vahaga viimistlemine kaitseb puitu ja annab puidule heleda ning läikiva pinna. Vahaga võib viimistleda ka eelnevalt õlitatud puitpindasid. PUIDU TÖÖTLEMINE PUUWAX PUUVAHAGA Enne kasutamist tuleb anumat hoolikalt loksutada. Puuvaha on kohe kasutusvalmis ja ei vaja lahjendamist. Enne vahatamist on soovitatav teha proovivahatamine väikesel pinnal või lauatükil (eriti eksootiliste puiduliikide puhul), et näha ...
Regina Peterson Soome Vabariik SOOME VABARIIK Soome,riik mis asub Põhja-Euroopas Läänemere ääres ja mille pealinn on Helsingi.Soome pindala on 338 419km² ,kuid Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome rahvaarv on 5 304 800 inimest, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vah...
Avangardism Lisette Raudsepp, Cärolyn Aromets, Anna-Liisa Skeber, Silver Aaron Kask Üldiseloomustus • Tekkis pärast II maailmasõda • Ebatavalised pillikoosseisud ja kompositsioonitehnikad • Hakati kasutama elektroonilisi väljendusvahendeid • Hüljati sonaadivorm, sonaatsümfooniline tsükkel jm • Avangardism ei kujutanud endast mingit ühtset muusikastiili • Uuenduslikud kompositsioonitehnikad: serialism, aleatoorika, ponitillism, elektronmuusika • Tekkimise eeldusteks olid kiire tehnikaareng ja 50. aastatel toimunud Darmstadi
Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. 2. Toitumine Metskits on taimtoiduline, kes aastaringselt kasutab toiduks puude- ja põõsaste oksi, võrseid, pungi ja puhmastaimi. Suvel on toidus esikohal rohttaimed, eriti kõrrelised ja liblikõielised. Tarvitavad ka samblaid, samblikke ja tarnu. Lemmikpuuliikideks on haab, lehis, kask ja paju. Talvel söövad veepuuduse vältimiseks kuuse- ja männiokkaid. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. 3. Järglaste saamine 3.1 Sigimine Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust
21.09 oli esimest korda udu. Nende päevade keskmine õhutemperatuur oli 9,8°C. 24.09 ehk 12. päeval oli juba ka puu ladvas hajusalt kollaseid laike. Taamal asuv puu oli üleni kollane, roheliste pigmentidega. 24.09 – 27.09 erilisi muutusi ei toimunud, kuid õhutemperatuur langes juba väga madalale. Nende päevade keskmine õhutemperatuur oli 6,4°C. 30.09 ehk 18. päeval oli taamal asuv puu täiesti oranžikas-kollane ning esiplaani kask üleni võtnud kollakat tooni, roheliste pigmentidega. Järeldus Tehtud katsest võib järeldada, et sügisel võib väga äkki temperatuur väga madalale langeda. Katse põhjal näiteks 23. septembril oli õhutemperatuur 10,3°C ja juba kolme päeva pärast oli hommikune õhutemperatuur 4,6°C. Järelikult, mida kiiremini ja järsemalt õhutemperatuur langes, seda kiiremini hakkasid puulehed kollaseks muutuma.
puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), kahjustatav putukate ja röövikute poolt, suured töötlemiskaod. 25. Haavapuidu eriline omadus ja kasutusala: Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste. 26. Tähtsamad puiduliigid tähtsuse järjekorras: Mänd, kuusk, kask, tamm, saar, sanglepp (mustlepp), haab. 27. Puidu ebaloomulikud värvused ja need viitavad: ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus. Need on enamasti puidu haigestumise tunnusteks (seenhaigused). 28. Mis on nõrgem: kas niiske või kui puit? Niiske puit on alati nõrgem. 29. Niiskuse järgi jagatakse puitu: toores puit (niiskust üle 35% kaalust), poolkuiv puit (20...35%), õhukuiv puit (15...20%), toakuiv puit (8...14%). 30
5dvision.ee/parilikkus Enne töölehe edasist täitmist loe läbi pärilikkuse seaduspärasuste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid kehaosi ja tunnuste variante ning uuri tunnuste pärandumist järglastel. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Peegli ees Perekond Kask elas Lasnamäel, suures hallis klaassilmadega majas. Ühel mõnusalt kodusel laupäeva hommikul kammis Pets oma nooremal linalakast õeraasul peegli ees pead. Õde oli kenake: heledapäine ja rõõmsameelne julge tüdrukutirts, kes peres kõikide südamed sulatas ning oma pesamunastaatust mõnuga nautis. Õekese juukseid kammides ja silmanurgast endid hommikusele jalutuskäigule sättivaid vanemaid jälgides, vajus Pets äkki mõttesse – nende peres olid kõik peale
muusika Reguleeritavad rippvalgustid Teenindajatel seljas: mustad viigipüksid, valge poolpikkade käistega triisärgid Muusika: viieliikmeline bänd (mängib 1824) , mängib samas saalis, tantsuplats lava ees Kutsed Kallid hr Jüri ja pr Mari Maasikas! Olete oodatud meie vabaabielu lõpetamisele 7. juulil 2012 kell 15:45 Pärnu Jaani kirikusse ja sellele järgnevale pidulikule õhtusöögile 17:45 24:00 Andropoffi villas Kristi Kask ja Kristjan Kuusk Riietus tume ülikond R.S.V.P. 01. 07.12 tel 5555 5555 [email protected] Peo kulgemise kava Õhtut juhib pulmaisa 17:45 Tervitusjoogi laud (Eesti vahuvein Fest), külaliste tervitamine, laudadesse istumine 18:00 Pulmaisa sissejuhatus, peigmehe kõne, tutvustamine, pulmaametite jagamine 18:15 serveeritakse eelroog ja valge vein 18:30 seveeritakse pearoog ja punane vein ning viin 19:00 Avatants, viktoriin, mäng külalistele, tants, vanemate
Segametsad on ülemineku ala leht- Inimeste põhitegevuseks on: Põhja-Ameerikas ja aastaringne temp amplituud ja okasmetsade vahel. Peamised ·Töötlev tööstus Euroopas väike:talvel soe, suvel jahe puuliigid on kask, haab ning kuusk ja ·Kõrgtehnoloogia parasvöötme 2) Mandriline kliima-kuiv, aastaringne mänd. ·Põllumajandus lääneosas üsna temp amplituud suur: talvel külm, Lehtmetsavööndi metsades on ·Metsa- ja puidutööstus
ETTEVÕTTE ÕIGUSLIKUD VORMID Ettevõtte õiguslikud vormid Äriühingud: · OÜ osaühing (2500 eur); · AS aktsiaselts (25 000 eur); · tulundusühistu (2500 eur); · TÜ - täisühing, UÜ - usaldusühing Ainuisikuna: · FIE füüsilisest isikust ettevõtja Lisaks muul eesmärgil kui materiaalse tulu teenimine loodud organisatsioonid: · MTÜ mittetulundusühing; · SA sihtasutus ETTEVÕTLUSVORMID ERINEVAD TEINETEISEST PEAMISELT JÄRGMISTE TUNNUSTE OSAS: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine) FIE füüsilisest isikust ettevõtja · FIE on isik, kes teenib läbi oma tegevuse majanduslikku tulu ja tegeleb enda nime alt ettevõtlusega. · FIE peab olema registreeritud Äriregistris. · Äriregis...
Okasmetsad Hanna-Mary Suits Okasmetsad e Taigavöönd - suurima pindalaga loodusvöönd. KLIIMA • Neli selgelt eristuvat aastaaega. • Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus võib olla väga suur. • Suvi on jahe ja niiske. Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • 6 kuud aastat on temperatuud alla 0 kraadi. • Sademeid on aastas 400- 1000mm Lumerohke talv. • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Üks neist on Vasjugan mis lookleb Lääne-Siberi lauskmaal. • Okasmetsade all Mullastik kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumusaineid ja toitaine...
• Politsei-ja piirivalveameti helikopterit AgustaWestland AW139 1.JALAVÄEBRIGAAD • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm • Veebel: staabiveebel Andreas Rebane Viru jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Arno Kruusman • Lippur: staabiveebel Margus Soodla • Relvastus/varustus: soomuktransportöör Sisu XA-188 Kalvei jalaväepatlajon • Ülem: kolonel Mait Müürisepp • Lippur: staabiveebel Ivo Kask • Relvastus/varustus: Pasi XA-180EST, raskekuulipilduja Browing Scautspataljon • Ülem: kolonelleitnant Tarmo Kundla • Lippur: staabiveebel Meelis Piirsalu • Relvastus/varustus: lahingumasin CV9035, relv Buššmaster-3, automaat Galil AR, Galil SAR, Ameerika Ühendriik • Tank: Abrams M1M2 • Lahingumasin: Bradley, relv Buššmaster Pioneeripataljon • Ülema ülesannetes: major Priit Heinloo
Gladiaatorid ja muud meelelahutajad Vana-Roomas Kaspar Trankmann Kaarel Kask Indrek Pärn Gladiaatorid Võitlusi hakati korraldama selleks, et võita rahva poolehoid. Gladiaatorite mängude korraldamist peeti riigimehe väga tähtsaks küljeks. Eriti suurejoonelisi mänge korraldasid keisrid. Mängud toimusid amfiteatrites, neist suurim Colosseum, mis mahutas kuni 50 000 inimest. Parimad kohad olid alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele. Keskmised olid tasulised ja ülemised proletaaridele mõeldud.
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
suunanäitaja. Samuti mainis ta, et kaheksakand kaitseb ja hoiab nii inimese hinge kui vara. 21 Tema jutust on näha, et ta on kuulnud vanu tähendusi, näiteks ilmakaared, ja need põiminud enda mõttemaailma jaoks sobivateks. Kaheksakand on ka suurerakonna Isamaa ja Res Publica Liidu (edaspidi IRL) sümboliks (vt ka pilt 5). Ka nende jaoks omab see tähendust, mis osaliselt on otsitud ajaloost, kuid osaliselt on ka uudne. Nimelt kirjutab IRLi turundusspetsialist Andres Kask, et kaheksakand sümboliseerib päikest, viljakust ja ilmakaari. Kask näeb, et parteilogona tähistab ornament mineviku ja tuleviku seost ning ka kahe erakonna omavahelist ühendust.22 Pilt 5. IRLi logo 23 Üldiselt võib väita, et inimesed, kes pole uurinud kaheksakanna tähendust, seda ka ei tea. Samas on populaarseks muutunud ornamendile uute tähenduste andmine ja seda tehakse tihti
Hea ravim liigesepõletike vastu. Kadakamarju söödi vanasti tiisikuse, reuma kõhu-ja peavalu, neeru- ja põiehädade leevendamiseks. Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu tavlel ära tänu suurele suhkrute ja vaigu sisaldusele. Kadakamarju on paras korjata septembris (kuivatatud marjad on tarbimiskõlblikud 3 aastat). Nõrkade neerude korral tuleb marjade söömisega ettevaatlik olla. 5. Kask ( Betula) Eestis kasvab 4 liik kaske. Puukujulised on arukask ja sookask. Põõsasjased kased on vaevakask ja madal kask. Arukase leht on rohkem rombjas, sookase oma ümar. Kogu metsade pindalast moodustavad kaasikud ca 30%. (männikute järel teisel kohal eestis). Arukased kasvavad sookasest kõrgemaks ja elavad kauem. Madalat kaske leidub vähem kui vaevakaske. Kasvab rohkemalt Ida-eesti soodes ning kasvab veidi kõrgemaks kui vaevakask ( lehed on ka 2 korda suuremad ja kujult piklikumad)
Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed. Jutud on rohmakad, sisaldavad palju pilkavaid detaile ja mõnikord ebasündsaid juhtumisi. (Kask et al., 1965) 5 Muinasjuttude funktsioon on pakkuda kaasaelamisrõõmu, see koosneb kuulaja ja jutustaja soovunelmatest, ootustest ja lootustest (Mihkla & Tedre, 1980; Kask et al., 1965). Samuti õpetab see inimesi unistama ja edasi püüdlema täiuslikuma ning inimväärsema elu poole (Mälk, Sarv & Viidalepp, 1967). Vanemale generatsioonile pakuvad muinasjutud tänapäeval huvi, sest kajastavad meie esivanemate mõttemaailma ja omaaegset elu (Mihkla & Tedre, 1980; Mälk et al., 1967). Muinasjutu üldised tunnused on (Mihkla & Tedre, 1980): 1. õnnelik lõpp; 2. õpetlik (moraliseeriv) sisu; 3
SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat.
Teine suhteliselt tihedalt "läbikirjutatud" piirkond Väinamere ja Eesti läänepoolse saarestiku kõrval on Alutaguse suurte metsade ja rabamas- siivide ala. Siin võib märkida juba eelpool nimetatud reisikirju ("Maa- rahwa kalendris" ilmunud "Narva käük" ja Parijõe "Alutaguse metsa- des"); kohaliku või vähemalt kohalikke olusid väga hästi tundva inimese perspektiivist on seda piirkonda 20. sajandi viimasel veerandil kirjelda- nud peamiselt kaks looduskirjanikku, Edgar Kask ja Juhan Lepasaar. Eesti looduskirjanduse lugu 257 Joonis 4. Juhan Lepasaar (foto: Tõnu Talpsep 1994). Edgar Kase kirjutisi ja fotosid ühendavad neli raamatut: "Tee vaiku- sesse. Muraka soostik" (1977), "Kuuvikerkaar" (1995), "See müstiline ar- mastus" (2002) ning "Õnnemudel" (2004). "Tee vaikusesse" kujutab auto- ri erakuelu vanas rabaäärses Varessaare metsavahimajas kevadtalvest sügiseni
sääl kus põllupind, taevas pilvine; sügissuve päiksest jõuan tulles metsa äärde, hiilgab mäerind tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, Sööt üksik metsatee: pedak heleroheline, Eemal meie akna kohal kask kuldkollane. valendab üks söödike, Pedak heleroheline, kullalise päikse paistel kask kuldkollane! ise kulla sarnane. Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja
metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. 11. Valgustusraie eesmärgiks on puude valgus- ja toitetingimuste parandamine ning tulevase puistu liigilise koosseisu kujundamine. Kuni 10-aastases puhtmänninoorendikus valgustusraiet ei tehta, viljakatel kasvukohtadel alustatakse valgustusraiega 3-4 aastasel. Kui noorendikus esineb lehtpuid, tuleb välja raiuda kindlasti kask, haab ja varjavad põõsad. Haab tuleb alati välja raiuda, sest ta on männi-pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit.
ärinime all edasi tegutseda 6. Füüsilisest isikust ettevõtjal võib olla mitu ärinime juhul, kui neid nimesid kasutatakse erinevate ettevõtete kohta. Kui äriregistrisse on ärinimena või selle osana kantud sama füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi (on ju palju identseid nimesid), peab kande taotleja oma ärinime täiendite lisamise või ärajätmisega selgelt eristatavaks muutma. Nt kui on juba olemas Marju Kask FIE, siis kande tegemiseks võib ärinimena kirja panna Marju Kask raamatupidamisteenus FIE vms. Ettevõtte võib lisaks ärinimele kasutada kaubamärki. Kaubamärgi võib registreerida ning seda kasutatakse teenuse või toote paremaks identifitseerimiseks. Et mõista, kui erinevalt kaubamärki saab kasutada, mõned näited registris paiknevatest kaubamärkidest (sulgudes kaubamärgi taotleja/omaniku ärinimi):
Tähtsamad tegelased Eero On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene. August Kask üksluise eluga vanapoiss ja juuksur, tal ei olnud tihti kellegiga suhelda, ning lõpuks kirjutas ka raamatu mille nimeks sai ,,Mees ja naine" Maurer arhitekt kes oli pidevalt ümbritsetud omaenese naisest, tundis ennast ikka üksikuna. Ta isegi vahel käitus nii nagu poleks naist olemaski. Ta küll mõtles pidevalt inimkonna heaolu peale, aga jättis hooletusse oma naise, kes tundis ennast tänu sellele jälle omakorda üksinda.
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiin ja loomakasvatuse instituut Ketlin Tekkel KARJA BIOOHUTUS JA HÜGIEENIMEETMED Kursusetöö Karja tervis ja veterinaarprofülaktika Juhendaja : Allan Kaasik Tartu 2018 SISUKORD Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 1.Karja hügieen...................................................................................................... 4 1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid............4 1.2 Haiguste levik karjas..................................................................................... 5 1.3 Hügieeni ja bioohutusenõuded karjas.......................................................
10 ÜTE on alati nimetavas käändes. Nt Poisid, lähme trenni! Kes teist, tüdrukud, tahab minuga kinno tulla? 11 ÜTE eraldatakse muust lausest koma(de)ga. Nt Anne, tule aita mind. Lähme, lapsed, kiiremini. OTSEKÕNET kasutatakse siis, kui tahetakse kellegi sõnu muutumatul kujul edasi anda. 12 Otsekõnega lause koosneb tavaliselt otsekõnest ja saatelausest. 1) Saatelause ja otsekõne Nt Õpetaja Kask ütles: ,,Täna õpime kirjavahemärke." 2) Otsekõne ja saatelause Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask. 3) Otsekõne, saatelause, otsekõne. Nt ,,Täna õpime kirjavahemärke," ütles õpetaja Kask," selleks läheb meil vaja vihikuid." 13 Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse (,,"). NB! Lause lõpumärk on jutumärkide sees. 14 Otsekõne võib sisaldada ka ütet. Nt ,,Tere, tädi Alma," ütles ta, ,,kas valget riiet on?"
loodusvööndid! KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont. taimi: kohv, värvikirevad ja Tuge...
Referaat Pärnu Kutsehariduskeskus Rahvastik Koostaja: Steven Kask Juhendaja: Riina Tonsing Kuupäev: 8.05.2008 Sisukord 1.Hiina 2. Hiina Vabariik 3. Maailma Rahavastiku kasv ja Hiina Rahvastiku kasv 1950-2050 4.Sündimus ja suremus 4.1Imikusuremus 4.2 Keskmiselt lapsi naise kohta. 4.3 Inimese keskmine eluiga. 4.4Riigis elavaid tõsiseid AIDSI probleeme. 5.Rahvastikupüramiid 6.Vanuseline Jaotus. 1. Hiina Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949
on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad. Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis). Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad. Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele- ja tumetaiga. Tumetaiga on levinud mandrite
ehk mulla erosioon; kaitsevad mulda. 3. Lähistroopilised metsad - ~15 kuupmeetrit hektari kohta või 4-5 kuupmeetrit hektari kohta. Põhiliselt on okaspuud v.a eukalüpt, lehtpuud on erikasutusega. ( peaaegu kõik on hävinenud tiheda asustuse tõttu!) PARASVÖÖTME METSAD JAGUNEVAD : Lehtmetsad soojas parasvöötmes Saksamaa, Prantusmaa, Kanada, Korea, Kaug-Ida : põhiliselt kasvab seal vaher, tamm, pärn, haab, kask. Juurdekasv on 2-10 kuupmeetrit hektari kohta.On väärtuslikku puitu nagu tamm ja vaher, aga ka väheväärtuslikku puitu nagu haav ja paju. Viljaka mulla tõttu on metsadest saanud põllud. Okasmetsadest saame vaiku. Samuti küttimine, Siberi taigas käiakse okaspuude käbisi ja seemneid korjamas, see on kohalike väga rikas toit. (Tarbepuit) Lehtmetsad on tehtud põldudeks, okasmetsades on palju happevihmasid tööstuse ja fossili tõttu
Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre
Muusikaarvustus Käisin vaatamas operetti ,,Mees La Manchast" Rahvusooper Estonias 15.02.2013. Seal esinesid Priit Volmer, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Mart Laur, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Janne Sevtsenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Kristo Ukanis, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea". Kontsert kestis 2 tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg. Saalis valitsev meeleolu oli üldiselt rahulik, kuid peale igat lauluosa publik aplodeeris kõvasti. Võib järeldada, et kõik nautisid etendust
Karl Kask Barbara Streisand XI b 2012 Barbara sündis 24. Aprillil 1942 Brooklynis. Ta sündis juudi perekonda teise lapsena. (Tal on vend, Sheldon Streisand.) Isa Emanuel Streisand ja ema Diana Streisand. Vanemad olid Austria päritolu. Isa suri ajuverejooksust tekkinud insulti, kui Barbara oli 2 aastane. Pärast isa surma oli perekond praktiliselt vaesunud. Ema abiellus uuesti aastal 1949, Louis Kind'iga ja Barbara sai endale poolõe, lauljatari Roslyn Kind'i. Õppis väiksena Beis Yakov'i juudikoolis ning edasi läks õppima Erasmus Hall'i keskkooli (mõlemad asuvad Brooklynis) ning käis lisaks laulukooris. Barbara alustas varakult tööd ööklubis lauljana. Tahtis saada näitlejaks ning hakkas esinema nn. Off-Off- Broadway teatris. Oma poissõbra, Barry Dennen'iga lõid nad kava, mida Barbara käis esitamas paljudes erinevates klubides ning tänu m...
lõunapool Kliima: suvel üle +20 kraadi m talvel -20kraadi Sademed:üle 750mm aastas Tuulevaikne sest on tihe taimkate 11.taigaks (heletaige: männid , lehised)(tumetaiga:nulg , kuused) Leetmullad 12.mitmerindelisus-see kui kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega Kultuurmaastik:metsad on maha võetud ja maa põllustatud (kesk-euroopas) Segametsadele iselloomulikud puud:seedermänd , pärn , tamm , vaher , kask , kuusk , mänd . P- A:pöögid , vahtrad , tulbipuu , (suhkruvaher kanadas) 13.paiknevad:põhja ja lõuna poolkeral parasvöötmes , kuid vähem ka lähistroopilistel aladel Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi Sademed:250mm-750mm aastas , talved külmad , suved palavad jõed veevaesed põhjavesi asub sügaval veeperioodil on ohuks veeerosioon preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14
põõsaspuu hoiab kindlalt kinni kehvade paepealsete õhukesest maakamarast ning kasvab vahel ootamatult suureks ja uhkeks, kehastades nõnda olude kiuste säilivat kustumatut elujõudu." 6 Kasutatud kirjandus 1. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas#Kasutamine 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9601/kadakas.html 4. Põldmaa, K. Kodumets.Tln.: Valgus, 1975. 244 lk. 5. Kask, M. Kuusk, V. Laasimer, L. Mäemets, A. Rebassoo, H. Talts, S. Viljasoo, Taimede välimääraja. Tln.: Valgus, 1975. 424 lk. 7
Riik Loomad Loomariik Taimeriik Hõimkond Keelikloomad Keelikloomad Katteseemnetai med Klass Imetajad Roomajad Kaheidulehelised Selts Kiskjalised Sisalikulised Kaselaadsed Sugukond Karulased Sisalikulased Kaselised Perekond Karu Sisalik Kask Liik Kodiaki karu arusisalik vaevakask Elusa looduse tegurid e biootilised Eluta looduse tegurid e abiootilised Parasiidid Temperatuur Haigusetekitajad Sademed Kiskjad Tuul konkurents Happesus, soolsus vees Evolotsiooni tulemusena: Uute liikide teke Olemasolevad olendid kohastuvad Liigid jt. organismirühmade väljasuremine
VIIMSI KOOLITEATER Viimsi Kooliteater on tegutsenud juba 20 aastat ning nende aastate jooksul on seal kindlasti osalenud rohkem kui 1000 näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat, sest kokku tuleb erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Su...
Tööleasumise Ees- ja perekonnanimi Sünniaeg Sugu Haridus kuupäev Elle Kuusik 4/14/1961 n kesk 3/15/2005 Mare Kask 8/18/1974 n kõrgem 2/13/2001 Tiiu Põld 9/23/1975 n kõrgem 6/25/2008 Nadja Versak 5/17/1979 n põhi 6/15/2004 Priit Kroon 1/12/1977 m kesk 1/2/2013 Kulle Rant 4/23/1974 m kesk-eri 12/17/2006 Merike Sahvitski 12/25/1975 n kesk 9/23/2012 Niina Polistsuk 11/14/1972 n kesk 6/19/2005
v v ar ar e e id id 5) nd ...
Tekstiilmaterjalid Maire Kask Tekstiilkiud Painduvaid ja tugevaid moodustusi, mille pikkus ületab palju kordi läbimõõdu, nimetatakse kiududeks Kiude, mida kasutatakse tekstiilitööstuses, nimetatakse tekstiilkiududeks KIUDUDE LIIGITUS LOODUSLIKUD KEEMILISED Taimsed Sünteetilised kiud kiud Anorgaanilised kiud Loomsed Tehiskiud kiud LOODUSLIKUD KIUD Taimsed ja loomsed kiud saadakse loodusest valmiskujul; Kiudude kasutamiseks inimene kogub, eraldab ja puhastab neid. KEEMILISED KIUD: tehiskiud Tehiskiud on kiudained, mida saadakse keemiliselt töödeldud looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest , enamasti kasutatakse selleks tselluloosi- või valgumolekuli. KEEMILISED KIUD: sünteeskiud Sünteeskiud keemiline kiud, mis on saadud sünteetilistest kõrgmolekula...
2. 1946 ENSV TA akadeemik 3. J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks 6 Kasutatud kirjandus 1. Paul Ariste. Johannes Voldemar Veski. 27. juunil 100 aastat sünnist. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 321–323. 2. Tiiu Erelt. Eesti keelekorraldusliku mõtte kulg. Johannes Voldemar Veski. – Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, lk 74–81. 3. Arnold Kask. Ülevaade J. V. Veski elust ja keelelisest tegevusest. – Johannes Voldemar Veski keelelisi töid. Tallinn, 1958, lk 277–300. 4. Jaak Põldmäe. „Kirjandusliku oskussõnastiku” saatusest ja sisust. – Keel ja Kirjandus, 1973, nr 6, lk 351–358. 5. Huno Rätsep. J. V. Veski ja tänapäev. – Keel ja Kirjandus 1973, nr 6, lk 366– 368. 6. Aino Valmet. Veski, Johannes Voldemar. – Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus ja Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat 2000, lk 658–659.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
