Metsaseemne varumine, töötlemine ja säilitamine 1. Metsaseemne varumine Metsapuude seemne varumine toimub kahel eesmärgil: metsaistutusmaterjali kasvatamiseks taimlates ja metsastatavatele aladele külvikultuuride rajamiseks. Seemnete varumisel tuleb jälgida erinevaid nõudeid, näiteks võib seemet koguda ainult heade pärilike omadustega puudelt – käbisid ei tohi korjata raba- või nõmmemändidelt. Samuti tuleb tähelepanu pöörata seemnete varumiseks välja valitud puude välimusele, kuna see näitab sageli endas päriliku materjali kvaliteeti. Näiteks sügava ja kõrgeleulatuva korbaga arukask annab mustrilist hinnalist mööblipuitu. Kõrge kvaliteedi tagamiseks varutakse metsaseemet õigusaktidega kindlaks määratud kohtadest ja vastavalt keskkonnaministri määrusele, mille kohaselt on kultiveerimismaterjalil 4 kategooriat: „algallikas tuntud“ (seeme pärineb normaalpuistutest või -puude guppidest), „valitud“ (valikseemnepuistutest), „kvalifitseeri...
2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund
käimine,. Samuti ei sisalda kinesioteip farmatseutiliselt aktiivseid või liimuvaid aineid ning on naha jaoks neutraalne. [1] Loodud elastne ja nahasõbralik teip aitab taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste liikumist. [2] Kust on kinesioteip pärit ? Kinesioteipimine on üpriski noor nähtus, kuna too meetod on umbes 30 aastat vana. Loojaks on Jaapanist pärit doktor Kenzo Kase, kes soovis luua lisaks teraapiale abikätt, mis mõjutaks inimese haiget piirkonda ka pärast terapeudi juurest lahkumist. Oma praksise ajal teipis dr.Kase patsiente tavalise, mitte elastse teibiga. Eesmärgiks oli korrigeerida liigeste tasakaalutust. Mitmete katsetega leiutas ta sellise teibi, mis ei põhjustanud nahaärritust.[3] Kinesioteibi omadused Kinesioteibil on mitmeid kasulikke ja paranemist soodustavaid ning
”Timm Thaler ehk müüdud naer” Autor:James Krüss Tegija:Helina Kase Peamised sündmuspaigad Peamised sündmuspaigad olid: Timmi kodus Hipodroomil Laeval Erinevates riikies Olulisemad sündmused Olulisemad sündmused olid: Timm koos isaga hipodroomil (pühapäevad) Timmi isa surm Leping Tarukiga Timmi rikastumine Timm sai naeru tagasi Hea ja halb tegelane Hea tegelane oli Timm,sest ta oli väga hooliv teiste suhtes. Sain sellest aru kui raamatus kirjutati sellest,et Timm tahab oma isa haua
" Tatjana närbub, ja ta jume on päevast päeva kahvatum. Vladimir vaevalt maldas veel olla ilma Olgata. Pulmad tulevad. Onegin hakkas jooma, oli väga palju üksi. 5pt Tatjana uskus ennustusi, und, kaardipanekut ja palju muud. Tuli lumi, erinevad märgid. Tatjana kohtab õues Agafoni. Heidab sängi, näeb und: Lagendikul voogab ta ette must kärestik. Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt
Õppimine Kirjavahemärgid Üte eraldatakse lausest komadega. Lisand: · Lisand, mis on põhisõna ees, seda ei eraldata komaga. · Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatak...
Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/ m3 ja kuusel 460kg/m3. Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses. Tähtsamad saematerjalid on: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13... 100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm;
Palupera Põhikool Saksamaa Liitvabariik Geograafia Kristi Roodla 9. klass Õpetaja Tiiu Rohtla 2011 Saksamaa üldandmed Põhiandmed: Pindala: 356 945 km2 Rahvaarv: 82 071 000 inimest Pealinn: Berliin Keel: saksa keel Usundid: protestantism, katoliku usk Rahaühik: saksa mark, euro Suurimad linnad: · Berliin - 3 454 000 inimest · Hamburg - 1 675 000 inimest · München - 1 241 000 inimest · Köln - 950 000 inimest · Frankfurt Maini ääres - 641 000 inimest Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa ...
Keila linna lähedale Karjaküla sovhoosi, kus oli enne seda kuulsa Eesti kirjaniku Eduard Vilde majahoone, kus ta elas vähest aega, sest ta reisis pidevalt ringi. FOTO 4 ja 5 Siin pildil (1958) saamegi näha E.Vilde maja, mille ees on pursskaev, mille keskel on ilus kuju. Maja taga paikneb suur park, kus kasvab E. Vilde isiklikult istutatud kask, selle kõrval on mälestuskivi, mille peal on kirjas, et E. Vilde oli istutanud selle kase. Vanavanaema koos oma perega said elada teisel korrusel, sest esimesel korrusel oli suur kaminasaal, kus peeti pidusid, pulmi ja muid üritusi. Lapsed käisid kohalikus Keila koolis. Maija (minu vanaema) peale kooli lõpetamist läks edasi õppima Tallinna ning jäi sinna elama. Kui oli mehele minek, siis pulmad peeti E. Vilde endises Karjaküla majas suures kaminasaalis. Vanavanaema elas ikka sealsamas edasi ning töötas naaritsafarmis.
JOIK tooted meestele ja lastele Tooted meestele Dusivaht meestele Dusiõli meestele Raseerimiskreem meestele Näopuhastusvaht meestele Näokreem meestele Deodorant meestele Kinkekomplekt Meeste kehahooldus Kosmeetikakott meestele Kinkekomplekt Meeste näohooldus Dusivaht meestele 150ml 13,50 Rikkalik dusivaht puhastab naha õrnalt seda kuivatamata sisaldab taimseid nahasõbralikke puhastavaid komponente, aaloemahla ja kurgiekstrakti Kasutamine: kandke mõned pumbatäied otse niiskele nahale või pesukäsnale, peske nahk, loputage Dusiõli meestele 200ml 13,50 Lukuslikult pehme dusiõli muutub veega kokkupuutel mõnusaks vahuks, mis puhastab õrnalt, nahka kuivatamata dusiõli ei jäta nahka rasvaseks, see sobib ideaalselt kasutamiseks tavalise dusigeeli asemel värske rohemündi aroom värskendab meeli ja tekitab jahutava efekti Kasutamine: kandke otse märjale nahale, masseerige vahule, loputage ...
Johannese kool ja lasteaed Rosmal 6.klass Nimi:peidetud Saksamaa Referaat Juhendaja: peidetud Koostatud:2017 Saksamaa Bundesrepublik Deutschland, eesti keeles Saksamaa Liitvabariik Pindala: 357 022 km (Teistel andmetel 356 854 km) Rahvaarv: 82 milj. Pealinn ja suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Essen Keeled: saksa Rahaühik: Euro, enne 2002 aastat Saksa Mark (DEM) Asukoht: Saksamaa asub Kesk Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa riigipiir on 3757 km. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas ma...
b. arvutatakse kõigi ostetud kaupade ja teenuse alusel c. valikküsitlust d. eksperthinnanguid 11. Investeerimise piirefektiivsuse alusel a. hinnatakse ehitatava objekti maatüki piiride suurust e. kas objekt mahub sinna või mitte b. leitakse investeeringute tegemiseks vajaliku kapitali optimaalne suurus c. hinnatakse, kas antud intressitasemel on kasulik objekti ehitada d. hinnatakse optimaalsete kapitaalmahutuste suurust e. ei leita mitte midagi 12. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300’000 krooni ja tarbimiskulutused 210’000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused. Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. Ei saa vastata kuna infot on vähe 13. Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks a. raha pakkuja kalkuleeritud soov b. kaupade keskmine turuhind c. reaalne intressi määr d
d. väheneb, kuna nõudlus nihkub piki kõverat nõudluse vähenemise suunas 45. Investeerimisotsuste vastuvõtmisel kasutatav näitaja nn. ajaldatud puhasväärtuse kriteerium iseloomustab a. kapitali pakkumishinna ja kapitali nüüdisväärtuse vahet b. kapitali nüüdisväärtuse ja kapitali pakkumishinna vahet c. ettevõtte võimet kulutada ajaühikus raha d. rahahulka, mis jääb ettevõttel panka iga ajaühiku järel 46. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300’000 krooni ja tarbimiskulutused 210’000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. 75000 47. Milline nendest vastusest iseloomustaks elastset nõudlust? a. nõudlus kummist ja kautšukist valmistatud elastse kauba järele b
huulheina. Eesti metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,2 % kask 28,4 % kuusk 23,6 % lepp 6,4 % haab 1,7 % tamm 0,7 % http://www.youtube.com/watch?v=bwN752jNjKA Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, LõunaAmeerikas ja KaguAasias. Vööndis
avamaastikes. Ka Madagaskaril. Eestis ühtlaselt levinud harilik haudelind. Toitumine: Kanakull on tüüpiline röövlind, kelle saagiks langevad pisinärilised ja väiksemad linnud. Pesitsemine: Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5. Ohustatus ja kaitse: Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Metskurvits Levik: Metskurvits on levinud Euraasia metsvööndis, Euroopas ka metsastepis, alates
männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas. Harilik kuusk (Picea abies) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi kolmas puuliik metsades. Kuused katavad umbes 17,6 % Eesti metsamaadest. Arukask (Betula pendula Roth.) on lehtpuuliik kase perekonnast. Tavaelus nimetatakse nii arukaske kui ka sookaske lihtsalt kaseks. Ainult asjatundjad suudavad neid kaht liiki eristada. Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Taimed Pohl - on hõredate männimetsade taim. Tema marjade hea maitse üle ei vaidle ilmselt keegi. Kuid pohlamarjad ei ole lihtsalt hea maitsega, vaid ka heade
vaadata Lendtuhaosakeste abil- fosiilsete kütuste põlemis tuleb atmosfööri lendtuhka, selle konstepsiooni järgi teab kus ajas me oleme Taimkatte arengulugu Arktiline kliimaperiood Vanem kiviaeg- asustuse jälgi pole leitud Arktiline tundrataimestik kanarbikuga. Sõralised Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 a tagasi. Subarktiline kliimaperiood Algas laialdasem metsade levik. Iseloomulik kase ja männi osatähtsuse suurenemise. Rohttaimdest leidus nt angervaksi, palderjani, ubalehti jt. Avamaastike asustasid suured karjaselavad ungulaadid (sõralised ja kabjalised) põhjapõded ja iison, Veetase ühtlustus maailmamerega, (Kesk-Rootsi väin) SOOLANE! Pleistotseeb (jääaeg) ja Holosteen (praeguseni kestev jäävaheaeg) Preboreaalne kliimaperiood Kliima jahe ja niiske Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud Metsasus suurenes
Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas. Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest. Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest (lepa, kase, paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja marjadest. Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja munasid. Toiduvalik sõltub aastaajast, kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka männivõrsed. Sigimine ja areng Poegivad 1–2 korda aastas. Esimene pesakond sünnib tavaliselt mai alguses, teine juuni lõpus või juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat, mille järel toob emane ilmale 2–3 (5) järglast.
Eestlaste toidukultuuri areng Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp),...
Seetõttu kipub abahh pikemal kokkupuutel niiskusega pehkima ja ehitusel on oluline tuulutusvõimalus. Kui konstruktsiooni aeg-ajalt põhjalikult tuulutada ja kuivatada, siis peab abahhipuit vastu isegi aastakümneid. Abahh kuulub haisupuuliste sugukonda, mistõttu pole toore puidu lõhn kuigi meeldiv. Kuivamisel kaotab puit õnneks oma aroomi. Saunasid tehakse ka haavapuidust. Mööblit tehakse veel ka jalakast: jalaka puhul toob peits esile väga huvitava puidumustri. Kasest: aja jooksul kase peaaegu valge värv küll muutub, kuid selle kaunis struktuur püsib. Kuusk Parkett - Bambus on ülimalt popularne materjal ka siseviimistluses — näiteks saab bambusest toota suurepärast parketti. Bambust peetakse õigusega üheks maailma enimkasutatavaks taimeks. Temast saab teha peaaegu kõike alates maitsvatest lõunasöökidest kuni sajameetriste sildadeni. Bambusparkett on värvuselt enamasti helebeež või kollakas, ent olenevalt töötlusviisist võib tulemus olla ka karamellikarva.
kiriku fresko, mille maalis Johann Köler 1879. aastal. 5.Akvarell- on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena paberile, siidile või pärgamendile. Aleks Kase akvarell ,,Suvine rand". Hilda Kamdroni akvarell ,,Meltsi tiik ja saun" 1944. Enno Lehise akvarell ,,Müürivahe tänav Tallinnas" 1965. 6.Ateljee- on kunstniku või fotograafi tööruum. Ateljee iseloomulikuks tunnuseks on hea ning vajaduse järgi muudetav valgus. Ants Laikmaa oma ateljees Tatari
1. Teose pealkiri, autor, teose žanr Sügisball,Mati Unt, romaan Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele? Ball- see on inimeste üksteisest eraldatud tants, mis lõpus kokku põimub. Nii on ka raamatus, inimesed kes on ühes linnaosas, kes üksteist suurem jagu ei tunne, kuid neid ühendab üks ja sama õhkkond, kus hiljem seoseid saab leida. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. Mati Unt paigutas oma teose tegevuse 1970-ndate halli ja melanhoolikusse Mustamäele. 3. Miljöö Realistlikule miljöö iseloomustab linna lähedal rajatud lagedat maastiku. Kuigi linnaosa oli vaikne, oli siiski tänavaid rahvast täis, kes üksteist ei tundnud. Korterid on lihtsalt laotud üksteise peale, nagu paneelmajas ikka kombeks. Majad ise on kompaktsed ning maa küljes kõvasti kinni, nii ei sõltu nad keskkonnast. Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tege...
üksteise kätest kinni hoidva publiku abiga. Mulle väga meeldis see kontsert, oli ääretult hea idee kontserdiloojate poolt üldse selline ettevõtmine korraldada. Mulle meeldis, et see andis mulle positiivse emotsiooni nii Michael Jacksoni loomingu kui Eesti artistide näol. Vaimustusin jällegi sügavalt popkuningast ning tema mõjutusest kogu maailmale. Eriti meeldis mulle selline maailmapäästmise ja "muusika võidab kõik" tunne, mis väga tugevalt tekkisid minus Jana Kase ja ühislaulu ajal. Michael Jacksoni meenutuskontsert jääb mulle kauaks meelde ning selle kaudu avastasin taas ka Eesti lauljate ning pillimeeste andekuse.
2.1 Vägistamine Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3. sadistlik vägistamine; 4. seksuaalse rahulduse vägistamine. 2.1.1 Vihavägistamine Vihavägistamise ohvriks on pigem juhuslik ettesattuja. Kuriteo toimepannud isik on tavaliselt vaenulik naiste vastu ja oma tegu põhjendataksegi tavaliselt viha ja põlgusega naiste vastu.
kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda. Sellise harunemisega on näiteks kase, paju jt perekondade tüved. Võra kuju sarnasuse järgi enamtuntud geomeetriliste kujunditega eristatakse ja nimetatakse neid kindlate terminitega – koonusjas, munajas, äraspidimunajas (võra tipuosa laiem, aluse suunas ahenev), ellipsikujuline nagu paljudel noortel lehtpuudel, kerajas, poolkerajas jt. Puittaimede tüve ehitus on üsna keerukas, erinedes okas- ja lehtpuude. Puutüve ristlõikel väljaspoolt sissepoole liikudes võime eristada järgmisi kihte: 1
*Andres hakkas 14selt sulase eest tööle. *Indrek läks nüüd Antsuga karja. Riial oli kass Milli. Riia sai Indreku käest linnupesa asukohad teada ja söötis linnupojas Millile. Indrek luuras ja sai sellele jälile, ning otsustas Milli tappa. Ta tegi Riiaga kaupa ja küsis Millit, et mängida. Kuid 2 ta andis selle Muskale, kes Milli ära tappis. Milli maeti suure kase alla, kust Muska ta välja keavas, siis maeti ta metsa, kuid Indrek nägi õudusunenägu ja mattis Milli kase alla tagasi. Kuid Muska keavas Milli uuesti välja. Lõpuks otsustas Indrek Milli ära põletada. Kuid Riia oli Milli surma pärast rusutud, ega ei rääkinud Indrekuga enam.*Joosep ja Liisi olid armunud. Vaatamata sellele, et vanemad läbi ei saanud, said noored läbi. Liisi jäi Joosepist rasedaks ja isa viskas ta välja, Liisi läks sauna elama
Paiguti on koprad end sisse seadnud inimeste naabrusse ning seal nende lähedaloluga harjunud (Kuresoo, 2005 ). Koprad on taimtoidulised. Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi, mille erinevaid osi koprad toiduks tarvitavad. Siiski pole kuigi palju neid taimi, mis moodustavad nende toidu põhiosa. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest. Vähesel määral söövad nad soo- ja veetaimi (Rukovski, 1981) Vees aitab kopral ujuda lai saba ning tagajala varvaste vahel paiknev ujunahk. Kopral oli vanasti väga hinnatud kasukas, see on tihe ja kopra sabajuurel paikneva kopranäärme nõrega kaetud täiesti vettpidav. Kobras kannab nõret kõikidele kehaosadele, mis kaitseb karva määrdumise eest. Õhukiht, mis jääb aluskarva vahele, kaitseb looma nahka märgamise ja jahtumise eest
liigilise koosseisu kujundamine. Kuni 10-aastases puhtmänninoorendikus valgustusraiet ei tehta, viljakatel kasvukohtadel alustatakse valgustusraiega 3-4 aastasel. Kui noorendikus esineb lehtpuid, tuleb välja raiuda kindlasti kask, haab ja varjavad põõsad. Haab tuleb alati välja raiuda, sest ta on männi-pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit. 10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi" tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord. 12) Harvendusraie
läh b tarbimiseks; tarbimiseks; c) tarbijate keskmisi kulusid aasta jooksul; d) tootmise efektiivsuse tõusust tingitud tarbimise kasvu; e) seda seda, kui valimatult inimesed tarbivad ebakvaliteetset kaupa kaupa. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 100'000 krooni ja tarbimiskulutused 60'000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 120'000-le kroonile Mitme krooni võrra suurenesid hr kroonile. hr. Kase tarbimiskulutused? a) 24'000 b) 96'000 c) 16'000 d) d) 12'000 12'000 e) 4000 Vastus: 60000/100000 = 0,6;
Esiteks, habesamblikud on alati ühetaolist valkjaskollast värvi, narmassamblikke iseloomustab aga hall (näiteks peen narmassamblik) või pruun kuni must (näiteks pruunikas narmassamblik) tallus. Teiseks, habesamblike harude keskosas ilmneb venitamisel peenike valge keskjuhe, narmassamblike harud katkevad venitamisel aga kohe. Kõik narmassamblikud on võrdlemisi tundlikud õhu happelise saastuse suhtes ega levi linnades. Enamik narmassamblikest kasvab okasmetsades kuuse, männi ja kase tüvel ning okstel, harvem võivad nad ette tulla puidul ja rändrahnudel. [5] 4.2.4. Pruunikas narmassamblik · Talluse pikkus: kuni 20 cm · Viljakehad puuduvad 15 · Kasvukoht: puude koor · Väga sage kogu Eestis Narmassamblikke on Eestis teada kümmekond, neist kaks peen narmassamblik (Bryoria capillaris) ja pruunikas narmassamblik (Bryoria fuscescens) esinevad meil väga sageli. Tihti
iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklamee- rimise auks sõjaväeparaad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. 22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni (2. Eesti polgu 3. pataljon) ülem staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum oma päevakäsus nr 41, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu nr 45, milles oli öeldud :
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat TUNDRA Bruno Pähkel 8.c 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................lk2 Mis on tundra?.....................................lk3 Tundra asukoht ja kliima......................lk4-5 Tundra taimed......................................lk6 Tundra loomad.....................................lk7-8 Inimesed ja keskkonna probleemid....9 Kokkuvõte.........................................10 Kasutatud kirjandus.........................11 MIS ON TUNDRA Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget me...
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
Õppeainetest tulid tagasi vene keel ja sõjaline õpetus aga kuna N. liidus puudus sellel ajal tööõpetus ja laulmine siis pidi haridusminister Ojal Moskvas pidama väitlust nende säilitamise üle. Laulmine jäi aga tööõpetus ei . ( Priedenthal-Manavald 2003: 127-132 ) Koolis hakati korraldama kultuurihommikuid ja poliitinformatsioone. Puudumiste eest pidi maksma rahatrahve. Asutati ka õpilaskomitee kuhu kuulusid J. Kalev , V. Kalmus ja Ü. Strandberg. Bioloogia ja keemia õpetaja Linda Kase eestvedamisel loodi ka Noorte Naturalistide ring. Kõik õpetajad ja õpilased olid kohustatud tegema 50 tundi ühiskondliku kasulikku tööd. Keskkoolide arenemine sai suure hoo sisse aastal 1954 kui kaotati õppemaks, õpilaste arv kiirelt kasvas ja suur tähelepanu pöörati õppebaaside laienemisele. Õppevahendite-katseriistade varud laienesid , saadi juurde geograafilisi kaarte ja ajaloo õpikuid kui need oli vene keelsed. Ainukesed eesti autorite tehtud õpikud olid Eesti ajaloo omad
sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees.
...........................................8 Mänd.......................................................................................................9,10 Kokkuvõte..................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................12 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on puit ehitusmaterjalina. Referaadis räägime lähemalt puidu ajaloost, kuuse, kase, männi omadustest, struktuurist ja kaitsest. Materjal on otsitud internetist. Puit ehitusmaterjalina, puidu ajalugu: Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Puitu saab kasutada toorainena või ka
sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled. Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik". On toimunud üllatav areng nii sisus kui vormis. Ülekaalus on originaalluuletused. Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv. Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm")
Kirjutas nii proosat kui ka luulet ja oli ajakirjanik Suri Rootsis Kevadine Looming Soe kevad kisub rohu kulu varjust Ja haljast vinet tõmbab üle puude. Esimene luulekogu ,,Sonetid" Rõõmvärsket rukkiorast vilab tuulde, (1935) Noor võilill pervel valikollast karjub. Esimene romaan ,,Igatsetud maa" (1949) Ju kase lehesed on kinguharjult Luulekogu ,,Vanad majad" End poetand vargsi alla minu juurde. (1937) On uupaats ootavate utesuude Luulekogu ,,Reheahi" (1939) Jaoks valmis saama punamustiks marjuks. Lai koovitaja niidu kohal laugleb, Must vari rändab all, kus linnusülge Kortslehel särab, kuna taeval tõmbleb
Hiljem ehitati köögid ja sinna korstnaga pliidid toidu valmistamiseks. Rehetoas olid seinte ääres pingid ja lavad (kravatid), kus sai peal magada. Istumiseks kasutati veel puupakke ja järisid. Magamislava all oli muust ruumist võrega eraldatud kanatool (kanalaut). Vahel oli ukse läheduses teine kivi, mida nimetati "sandikiviks" ja kuhu istusid almust paluma tulnud kerjused. Neil ei olnud kombeks toas kaugemale minna. Valgust tares andis peerutuli. Peerge tõmmati kase - või männipuuhalust ja pandi vastavasse hoidjasse, pilakusse, põlema. Peergude asendamine uutega oli laste ülesandeks. Tule saamiseks hoiti reheahjus paksu tuha all süsi. Juhtus siiski tuli kustuma, käidi teisest perest tuld toomas põlema süüdatud riideräbalaga. Rehetoa õuepoolses külgseinas asus tavaliselt laud. Mehed istusid seinapoolsel pingil ja naised väljaspool. Kuna pered olid suured, siis kõik korraga söögilaua taha ei mahtunudki. Vana
Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Eesti maastiku kujunemine Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse 9,5 tuhande aastaga. Inimeste nõnda hilise Eestisse rände põhjuseks oli see, et Eesti asus Põhja-Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg mõjutas selgelt meie maastikku. Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruus-, ja savimasse. Paljastasid Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna. Täna jääajale on olemas Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jää viimasel taandumisel oli Eesti Mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv. Üle 10 tuhande aasta eest murdsid Balti paisjärve veed Kesk-Rootsi alalmägedest põhja poolt läbi ookeani, tänu sellele alanes Läänemeri korraga 20-30 meetri võrra. Sel ajal soojenes ka kliima tuntavalt. Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eesti...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Gabriel Kase Metsandusliku andmetöötluse alused II Proovitüki nr. 819 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 Juhendaja - lektor Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord 2. Üldiseloomustus........................................................................................................ 3 3. Tunnuste liigid.................................................................................................
Kirjelda lühidalt loodusliku valiku kolme vormi: stabiliseerivat valikut, suunavat valikut, lõhestavat valikut. Too iga vormi kohta näide! Stabiliseeriv valik - ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Funktisoonid nagu valgusüntees ja glükolüüs. Liigid, mille tunnused pole muutunud: latimeeria ja hõlmikpuu. Suunav valik - see seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemisel. Kala uimedest arenesid maismaaselgroogsete jäsemed. Kase hedrivaksik (ühed tumedad teised heledad inimese tegevuse tõttu) Lõhestav valik - seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Mardikad 22. Mis on kohastumine ehk adaptsioon? On populatsiooni ja liigi isendite ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kui organismide kasulikud tunnused püsima jäävad. Võrdle kohastumist ja kohanemist
Haapsalu Wiedemanni Gumnaasium Amuuri Tiiger Referaat Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 Sisukord: 1.Levila ja arvukus lk3 2.Suurus ja kirjeldus lk4 3.Jahipidamine ja söök lk5 4.Sigimine ja järglased lk6 5.Hävimisohu põhjused lk7-8 6.Kasutatud kirjandus lk9 Levila ja arvukus Elab põhiliselt kääbustamme-, kase- ja okaspuumetsades Venemaal Kaug-Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja-Korea põhjaosa. Nende arvukus Sihhote-Alinis on suurenenud 250-lt (1992) 350-ni (2004), hoolimata kutsikate suurest suremusest ainsal nende elupaika läbival maanteel autoõnnetuste tagajärjel. Amuuri tiiger on ohustatud liik ja Siberis Amuuri jõe piirkonnas elab neid ainult umbes 450 isendit.Kogu maailmas arvatakse amuuri tiigreid olevat tuhatkond. Loomaaedades elab kokku rohkem tiigreid kui vabas looduses.Kõikja...
Palun defineeri või suhted erinevate esemete vahel. ÕO5 mõiste. Selgita, mille poolest erinevad Kujundit saame vaadelda mõistet aga kujund ja mõiste teineteisest. Too oma teame - No näiteks mõiste puu seda saab L5 näide nii kujundi kui ka mõiste kohta. öelda nii männi, kuuse kui kase kohta aga öeldes ,,puu" teame, mida mõeldakse umbes (kasvab maas, tüvi jms.) Kujund näiteks see, kui näeme mingit joonist ja meie ise anname oma peas talle tähenduse. Kujundi vaatamine on seotud loova mõtlemisega
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) ...
Mesilaste poolt õietolmu ümbertöötamine suiraks kestab tarus 15 päeva. Õietolmule lisatakse mett, niisutatakse süljega ja tambitakse peaga kinni. Süljefermentide ja meega rikastatud õietolmus algab piimhappeline käärimine, millest võtavad osa pärmiseened, piimhappebakterid ja vesinikbakterid. Õietolm on mesilastele ainsaks valgu ja rasvatarbe rahuldamise allikaks. Suira nappus võib põhjustada seisaku pere arengus. Õiepungade eritise (palsam) koguvad mesilased kase, papli, paju, haava jt taimede pungadelt taruvaigu valmistamiseks. Palsami taoline aine tuuakse tarru suirakorvikestes. Taruvaik on mõrkja maitsega, kasepungade lõhnaga, paks, vaigune kleepaine. Värvuselt kollakast kuni mustani. Värvus ja koostis olenevad taimedest ja mesilastõust. Kuuma ilmaga on taruvaik pehme, külmaga kõva. Taruvaik sisaldab taimseid valke ja palsameid 50-55%, vaha 30-40%, eeterlikke õlisid 8-10%, õietolmu 5-10%
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 ...
Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
