Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"karvane" - 332 õppematerjali

karvane - piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold http://bio.edu.ee/taimed/genera http://nhm2.uio.no/botanisk/nbf eral/indexnimek.html l/indexnimek.html /plantefoto/Lycopodium_annoti num_ssp_annotinum.htm Samblarinne on pidev ja tüse: -Palusammal Pleurozium schreberi -Laanik Pleurozium
karvane

Kasutaja: karvane

Faile: 0
thumbnail
11
odt

Vladimir Majakovski referaat

Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed ­ lihtrahvas, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas neid inimesi kui kurje, agressiivseid, jälke loomi, keda huvitavad vaid söömine, joomine, karjumine ning räuskamine. Luuletuses ,,Kuidas minust sai koer" lõi ta pildi luuletajast, kes tahab tänaval tuttavat tervitada, kuid tunneb äkki, et tema suus kasvab kihv ja pintsaku alt tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallates üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab algul põgendeda, kuid, kogunud julgust, hakkab vastu, sest tunneb, et tal pole nende inimestega midagi ühist. Pigem käitub ta nagu koer: laskub neljakäpakile ning haugub. Majakovski värssides elab luuletaja, kes teadlikult on valinud oma saatuseks üksinduse....

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi. Ta otsib oma ellu vaheldust, et mitte kibestuda ja sõlmib seetõttu Prillupiga lepingu, mille kohaselt andis ta Prillupile kasutada oma valduses oleva maa ja vastutasuks sai nii-öelda kasutada Prillupi naist. Prillup tahtis loomulikult rikkaks saada ja nägi endas selleks eeldusi, sest tal oli karvane rind. Prillupil olid väärtushinnangud paigast ära, sest ta nägi Marit kui vahendit rikkaks saamisel. Ta ei hoolinud naisest ja sellest, kas too üldse tahab Kremeriga tegemist teha. Mari oli küll tugev naine, kuid Prillup käis talle palju pinda ja tegi pidevaid vihjeid ning muidu trotsi täis Mari andis alla. Prillup põrub piimamehena ja mõistab siiski üsna pea, et tegi vea ja tahab oma nii-öelda mahamüüdud naist tagasi...

Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Eepos "Kalevipoeg"

SISSEJUHATUSEKS Tulgu esile muistsed mälestused ammustest unustusse vajunud kallitest aegadest ja sündmustest. Targa kõrva kostavad pajatused möödunud aegdest läbi looduse häälte. Elu on üürike. Rõõm ja mure on kaksikvennad. Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU ­ KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite...

Kirjandus
193 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ­ ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...

Eesti taimestik ja selle...
116 allalaadimist
thumbnail
19
doc

PUUVILJAD KULINAARIAS

Serveerida toatemperatuuril, süüakse peamiselt toorelt, või kasutatakse kompottides, magustoitudes, praadide juurde. Värskeid vilju süüakse kooritult ­ lõigatakse pooleks ja urgitsetakse sisu poolmetest välja, kuivatatud vilju süüakse koos koorega. Rambutan Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Punakaspruun, ploomisuurune, karvane puuvili. Viljaliha on pehme, libe viljaliha, kivi ei sööda. Vilja kooritakse lõigates noaga koorele vagu ning pööritades eri pooli, mille tulemusena koor ja kivi hõlpsasti eristuvad. Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Viljad kuivavad kiirelt. 8...

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sojauba

aastal kasvatati umbes 75 miljonit tonni sojaube (umbes kolmandik sellest koguseks läks ekspordiks). Teised maailma juhtivad tootjad on Argentiina, Brasiilia, Hiina ja India. Suur osa USAs toodetavast sojast söödetakse põllumajandusloomadele või eksporditakse välisriikidesse. 3 1. Sojaoa botaaniline iseloomustus Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja; ladinakeelne teaduslik nimi Glycine max ehk Glycine hispida või Glycine soja) on üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast. On 10 vormirohket liiki peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Soja on lühipäeva taim, väga soojanõudlik. On umbes 20-60 cm kõrgune karekarvane isetolmleja taim. Sojaoal on väiksed valged või violetsed üpriski erilise ehitusega õied, mis on 3-8 kaupa kolmetiste lehtede kaenlas...

Taimekasvatus
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia

) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik). Globaalprob: keskkond: atmosf, läänem, reostus, kasvuhoone efekt, mageda vee reostus, varude vähenemine, kõrbestumine, metsade üleraie, ülekarjatamine ehk põllumaa vähenemine, Sotsiaal- poliitilised prob: sõda ja rahu (tuumasõda) toidu ja vee puudus, prügi, ülerahvastatus....

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Söögiseen Kaseriisikas

Kaseriisikas on roosa, harvem kollakasoranz või helepruun, vanemana veidi pleekinud, kontsentriliste tumedamate rõngasvöötidega kübaral. Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Kübara läbimõõt on 5­12 cm. Jalg on silindriline, 3­6 cm kõrge ja 1­2 cm jäme, väga tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi, vahel samuti kergelt karvane . Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes värvi. Kaseriisikaid võib soolata, hapendada, marineerida. Seened peavad enne söömist vähemalt 45­50 päeva soolas olema. Kasutatud kirjandus: www.Wikipedia.org...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

«Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.). 4 Sarviline ja karvane (lad. k.). 6 «Noh, mis neil seal naerda on?» jätkas jõnglane ülalt kapiteelilt. «Auväärt Gilles Lecornu, kuningalossi 13 valitseja Jehan Lecornu vend ja meister Mahiet Lecornu poeg, kes on Vincennes'i lossi esimene uksehoidja, kõik Pariisi kodanikud, kõik abielus, nii isa kui pojad!» Lõbus tuju aina kasvas. Paks köösner ei vastanud sõnagi ja katsus vabaneda pilkudest, mis igast küljest temale olid suunatud, kuid ta higistas ja puhkis asjata: ta pingutustel oli ainult...

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...

Kirjandus
182 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Ettekanne palumetsast

Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, paluhärghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnkkastevars, lambaaruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Puud: Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38%...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Dendroloogia lehtpuude ja põõsaste kirjeldused

Sügised punased. 2) Berberis thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius ­ harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum ­ punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane . Sirge alusega. 5) Ribes nigrum ­ must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum ­ mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius ­ harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roodudel. Suurus varieeruv. 8) Spiraea chamaedryfolia ­ taraenelas...

Dendroloogia
139 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused

Perekond kuusk (Picea) ­ Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies ­ harilik kuusk *Võrse paljas või karvane , pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca ­ kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt...

Dendroloogia
113 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...

Eesti keel
175 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Õite kirjeldamine

Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasjas Õiekate kaheli Valged kroonlehed Kellukjas õiepõhi Pune Huulõis Monosümmeetrilised e sügomorfne õis Kroonist ulatub välja kaks tolmukat...

Botaanika
16 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

Puistutena kasvab siberi lehist veel Järvseljal, Antsla ja Õisu metskonnas jm. Siberi lehis õitseb meil aprilli lõpus või mai alguses. Okkad puhkevad euroopa lehisest umbes nädal aega varem. · Okkad pehmed, 20...45 tk. kimbus, 2...3,5 cm pikad, 0,6...1,0 mm laiad, rohelised · Käbid 2...4 cm pikad, seemnesoomused pruunid, alaosa tihedalt karvane , kattesoomuseid pole näha, valminud käbidel hästi laialihoiduvad. · Võrsed läikivad, õlgkollased · Puit väga heade mehaaniliste omadustega, ületab selles suhtes teisi lehiseliike. 11. Perekond mänd (Pinus) ja harilik mänd (Pinus sylvestris) Pinus - Perekonna esindajad on ühekojalised, tuultolmlejad peamiselt suured, kõrged puud (vähem esineb madalaid puid ja põõsaid). Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki ­ nt harilik...

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 ­ 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane . Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 3. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg) 18 Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi,...

Ilutaimede kasutamine
127 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia

Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 ­ 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane . Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 1. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011) Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi, naaberpõõsasteni ulatuvaid oksi kärpida ning eemaldada võrale mitte iseloomulikke oksi...

Ilutaimede kasutamine
27 allalaadimist
thumbnail
235
pdf

Bioloogia üldkonspekt

september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade...

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
6
doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

Kuues peatükk: Jaanipäeva hommik vaatab juba kõrgelt Prillupi kuuma kambris-se, leiab aga noorpaari ikka veel voodist. Magab ainult Tõnu, noorik on ärkvel. Marile ei meeldi, et Tõnu keha katab tihe karvkate, talle meenutab see sõna ,,orangutaja". Äkitselt tekib talle mõte karvkattele tuli otsa panna, kuid mõte jääb katki kui Tõnu ärkab suitsulõhna peale üles. Tõnu jutustas Marile loo kuidas ta ema alati arvas et nende suguseltsis pole ükski karvane , sellepärast oleme kõik vaesed, temast pidi saama aga rikas mees. Kuid ei saand. Vahepeal läks jutt teistele rikastele meestele ja Tõnu rääkis kuidas Jaan Mäeküla piimad poolmuidu endale sai, osalt sellepärast et ta elab mõisale kõige lähemal. Seitsmes peatükk: Järgnevad nõutusepäevad ja jälle lootusepäevad ja vahel sekka päevad, mil Prillup kontori poole teel on, et saksale oma ,,ei" viia ja kõigele lõpp teha. Aga ta keerab ümber, kord ligemalt,...

Kirjandus
247 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun