Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"karvane" - 332 õppematerjali

karvane - piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold http://bio.edu.ee/taimed/genera http://nhm2.uio.no/botanisk/nbf eral/indexnimek.html l/indexnimek.html /plantefoto/Lycopodium_annoti num_ssp_annotinum.htm Samblarinne on pidev ja tüse: -Palusammal Pleurozium schreberi -Laanik Pleurozium
karvane

Kasutaja: karvane

Faile: 0
thumbnail
9
xls

Lehtpuude nimekiri

9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis 20 Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia 21 Põõsasmaran Potentilla fruticosa 22 Harilik ploomipuu Prunus domestica 23 Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. divaricata 24 Harilik kirsipuu Prunus cerasus 25 Maguskirsipuu Prunus avinum...

Dendroloogia
86 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Okaspuude konspekt piltidega

Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk · võrse piklik kühmuline, vaoline...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
7
doc

VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION

HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane , ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 3­4 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretada siledama pinnaga sorte...

Toiduainete õpetus
16 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Marko Mäetamm

Tõsi, mõnes töös valib Mäetamm motiivi võrdlemisi klassikaliselt, väljas on ka näiteks maaliklassis valminud portree modellist, kuid enamikus töödes on tema pintsli ette jäänud ikkagi ootamatud stseenid. Valikupõhimõtet on võrdlemisi raske määratleda ­ kui tavaliselt räägitakse tegelikkusest erinevate motiivide valikul «unenäolistest» algetest, siis see ei pea siin paika. Maastikud «kihutavate härgadega» ja «kitkutud kanadega» või karvane meesakt «Kalju» on tööd, kus Mäetamm on pigem narr kui kultuuritegelane. Eero Epner, kriitik. Painting of Rousseau Ordinary People in Different Positions...

Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Umbrohud

Mitmed liigid, mis intensiivpõllunduse seisukohalt on umbrohud, ei pruugi mahepõllunduse seisukohalt umbrohud olla. Eesti umbrohte Eestis on pärismaisteks umbrohtudeks näiteks naat, vesihein, valge hanemalts, kõrvenõges. Arheofüütseteks umbrohtudeks on Eestis näiteks põldmagun, rukkilill. Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike ­ põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel...

Aiandus
21 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

pruunid koosnevad kahest viljakesest · Vilja pinnal on 10 õlgkollast pikiribi, milles on eeterõli kanalikesed · Viljad sisaldavad 4-6 % eeterõlisid ja 14 -16 % · 1000 vilja kaal2,3-2,5 g Piparmünt · Võsundiline taim, 50-80cm · Varred hargnevad, lõpevad kobarja õisikuga · Lehed on piklik-munajad, alumine külg on karvane , siin on ka näärmed, mis eritavad eeterõli · Õied on väikesed, lillakasroosad või punalillad · Seemneid ei moodustu · Paljundatakse varre- ja juurevõsundeist · Esineb kaks teisendit- must ja valge piparmünt · Õli sisaldab 45-92% mentooli 36. Heintaimede liigid, jaotamine kasvukiiruse ja kasutamise järgi, nende kasvatamise iseärasused ja võimalused Heintaimede jaotus kasvu- ja arengukiiruse järgi...

Taimekasvatus
218 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Botaanika konspekt

Plasmoodium on tavaliselt väga ere, paarikümne cm läbimõõduga. Eosed arenevad sporangiumites, kus on tugistruktuurid ­ kapiliitsiumi niidid. Limaseen suudab minna läbi seina, auku jälgi jätmata. Hõimkond nuuterseened. Sarnanevad oma elutsüklilt limaseentega. Sinna kuuluvad kaks olulist taimeparasiiti: kapsanuuter, kartuli süvakärn. Riik Esiviburlased (stramenofiilid), ühtne evolutsiooniharu. Iseloomulik kaks viburit, teine vibur on n.-ö karvane . Karvane vibur on vajalik vees paremaks edasiliikumiseks. Nad on tavaliselt diploidsed. Seentest kuuluva stramenofiilide hulka munasseened. Munasseeni on umbes sama palju kui limaseeni (alla tuhande liigi). Munasseentele on iseloomulik hulktuumne seeneniit, diploidne. Sugutu paljunemisega, rakusisese tekkega zoospoorid (?), mis on kaheviburiline. Lülieoseid esineb harva, kui nad esinevad, siis on nad enamasti zoosporangumid (?), mis on muutunud väga väikesteks....

Botaanika
102 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mitmekülgsed üheksakümnendad (luule, Contra, Kivirähk)

Lisa loetud luuletuste ja kasutatud teoste pealkirjad. Lugesin Contra ehk Margus Konnula luuletusi. Contra luule on lõbus, laululine ning leidlike riimidega. Üks väga omapärane ja huvitav element, mida Contra kasutab, on palindroom. Palindroomid on read, mis on tagurpidi lugedes täpselt needsamad, mis õigetpidigi, nagu näiteks: «Ines kuule see kena vrakk karvane kees eluukseni.» Tihti kasutab ta oma loomingus Võru murret. Arvatavasti just seetõttu, et kasutab Võru murret ka oma esmase kõnekeelena. Contra loomingust võib leida palju paroodiat ning kalambuure ehk sõnamänge. Lisaks on Contral ka virtuoosne keelekasutus. Ta on hetkel kindlasti üks populaarsemaid luuletajaid Eestis just tänu oma keelekasutusele. Ta on kergesti arusaadav, tema luuletused on lihtsad, leidlikud, kohati ka ropud ning see on meelt mööda...

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Popi Ja Huhuu

Ta tundis ennast -- ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu ? Seal ta istus, salatileheke käes. Ta sõrmed olid kõhnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käes olnud. Kõrbhallid karvad katsid kogu ta keha. Ta juuksed kuklas olid püsti, sest ta hoidis tihti sealt käega kinni, nagu oleks tal peavalu. Isegi ta nägu oli karvane , ja sellepärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas ta rõõmus või kurb oli. Liikumata võis ta tundide kaupa kurbade silmadega vaadata. Ta oli kahtlemata halb. Mitte muidu poleks Isand teda puuris pidanud. Iial ei võetud teda kaasa, ja ta ei teadnud tänavaist, turgudest ning teisist isandaist vist mitte midagi. Ta polnud seda väärt, otsustas Popi. See oli talle paras, et ta puuris oli. Roogagi anti talle palju halvemat kui Popile: salatit, õunu ja muud mittesöödavat....

Eesti keel
55 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Soode taimed

Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu. 8. KOKKUVÕTE ,, Mööda õõtsuvat sood ja lagetat raba uitas üks muretu olend. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane . Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. See oli sookoll. Tal oli kollisüda sees ja kollimõtted peas. Soo, kus ta elas , oli õige lai ja suur. Kui mõni kõrgemalt vaatas, siis soo paistis talle otsekui vaip, mis täis suuri ning väikesi auke. Rohekas ja roostepruun vaip, üleni auklik. Aukudest vaatasid välja veesilmad. Vahel olid need tumepruunid või mustjas nagu rabavesi, vahel aga sinised või hallid nagu nendes peegelduv taevas....

Loodusõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITL...

Bioloogia
1779 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Rahvakalender - referaat

Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse. Ristija Johannes Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Kristust ja oli tema emapoolne sugulane...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Meetaimed

Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun jaapani ebaküdoonia, must aroonia....

Mesindus
59 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Arenguspsühholoogia konspekt

Nii nagu motoorne areng, nii toimub ka peenmotoorse tegevuse areng järkjärgult. Saades alguse lapse oskusest käes hoida suuri mänguasju. Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (nt kuidas roomata üle takistuse, kuidas leida ese rätiku alt). Vaata arengutabelit! Kiindumus VT ETOLOOGIA! H.Harlow (1958) katse ahvipojaga ­ 18 tundi soe, karvane , pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng ­ turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose...

Arengupsühholoogia
364 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanilaulud 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse....

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

PALUMETS (powerpoint)

Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja kar...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
122 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ õpetus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia ­organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia ­ organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia ­loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia ­väljasurnud loomadest Geneetika ­ pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika ­loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ­ainuraksetest loomadest Malakoloogia ­limustest Helmintoloogia ­parasiitsetest ussidest Entomoloogia ­putukatest Ihtüoloogia ­kaladest Herpetoloogia ­kahepaiksetest ja room...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Laanemetsad

Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte. Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane . Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma....

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
2
docx

E.Vilde "Mäeküla piimamees"- jututäht, probleemistik, stiil.

73, 94 ja 106 · Vähe monoloogi ja dialoogi, enamus tekstist jutustus · Kirjeldusi on vähe, kuid on pikad, detailsus. Näiteks kirjeldus lk.6-7 · Keel on voolav 4. Prillupi iseloomustus · Kõneles vähe, kümme lauset päevas (lk.54 "Tema, kes muidu päevas kümne lausega läbi saab, kõneleb korraga nii, et suunurgisse tekib valget") · Karvane ihu (lk.50). "Mis tema ihust nähtaval, see on karvane, klutiselt karvane-rind, kael, lõug ja põsed, käsivarred ja käed. See rõhmane karvkate, pehme ja läikiv, nahka mööda roomav ja pugev, ainult käte peal hõredam, ei pikene ega tihene ka suurt, kui ta laiguliseks habemeks ja täkerdunud juukseks saab. Habe lõpeb alles põseluude umber, juuksed algavad juba puhk maad pealpool kulme. Ninast kasvavad tutikesed välja ja üksikud uidud kõrvadest...

Kirjandus
66 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Putukad

Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...

Bioloogia
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun