·· · · · Syringa tomentella peenviltjas sirel ·· Syringa sweginzowii · · · Zvegitnsovi sirel · · ·· · · · · Syringa vulgaris harilik sirel ` Yankee Doodle` · · · · Syringa villosa karvane sirel · · · · · · · · · · · Syringa wolfii Wolfi sirel · · · · Syringa wardii Wardi sirel · · · · · · · · · · ·
Majakovski on eeskätt linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed pööbel, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas neid inimesi kui kurje, agressiivseid, jälke loomi, keda huvitavad vaid söömine, joomine, karjumine ning räuskamine. Luuletuses ,,Kuidas minust sai koer" lõi ta pildi luuletajast, kes tahab tänaval tuttavat tervitada, kuid tunneb äkki, et tema suus kasvab kihv ja pintsaku alt tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallataes üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab põgeneda, kuid, kogunud julgust, hakkab vastu, sest tunneb, et tal pole nende inimestega midagi ühist. Pilt rahvahulgast on võimendunud ja seeläbi nihestunud. Pilt muutub äärmuslikuks: luuletaja näeb kovikus istuvaid inimesi kui roosat tainast, mis lodevalt valgub üle toolide luuletus ,,Kõrini".
Liblikas ise ta tegutseb hämarikus ja öösel. Karvased ja tugeva kehaga päevakoerad on üldiselt väga värvilised, mõned kalduvad olema kahvatumad, mustade täppide või laikudega. Päevakoera eestiibade põhitoon on pruun ja muster selle tiiva peal on väga varieeruv. Valmikud toituvad nektarist ja vedelikest. Nende tiibade sirulaius on 2-7 cm. Emased munevad munad söögiks sobivate taimede ümber. Röövikud kooruvad alles augustis ja nad talvituvad. Röövik on karvane, mustjaspruuni värvi. Ta on polüfaag – nii loom- kui taimtoiduline. Päevakoerad on levinud kõikjal Eestis. Kas teatsid et... Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 35 cm Troopilisest Ameerikast pikkune. pärineva öölase Thysania agrippina suurim registreeritud tiibade siruulatus oli 36 cm. Selle
Talub igasuguseid muldi, on väga põuakindel, kuid ei talu liigniiskust Kasutamine haljastuses: ilu- ja viljapõõsas Joonis 72. Kirss-kontpuu ,,Aurea" sügisel (http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/kontpuukirssaurea.gif; http://www.calmia.ee/Pildid/ilupuud/kontpuukirssviljad.gif) 76 Joonis 73. Kirss-kontpuu (õites) 77 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: karvane viirpuu (Crataegus submollis) Taime kõrgus ja läbimõõt: 5 8 m kõrgus, 4 - 6 m laius Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas kuni väike puu Lehed: Kollakasrohelised, liduskarvadega, sügisvärv purpurne Õied või õisikud: Õied valged, koondunud õisikutesse, viljad oranzikaspunased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Lehed seovad hästi tolmu, viljad seisavad kaua puul, astlad Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, päike kuni poolvari
Nad kinnituvad oma tagasihoidlike juurtega mitmesuguste kõrreliste juurtele ja ammutavad neist toitaineid. Seega nõrgeneb kasulike söödakõrreliste kasv. Robirohud on üheaastased taimed ja seetõttu saab nende vastu võidelda taimede hävitamisega enne seemnete valmimist. Selleks tuleb nad kas maha niita või lasta kariloomadel ära süüa Harilik käbihein Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp roheline või punakas, alusel karvane. Kroon violetne, harvem valge, sinakas või roosa, kahehuuleline, kuni 1,4 cm pikk. Õied asuvad sagedamini tipmistes, harvem külgmistes munajates või peajates õisikutes, need moodustavad ebamännaseid, mis on omakorda liitunud tähaks. Õisiku alusel on üks paar rootuid lehti. Õitseb (maist) juunist septembrini. Kuulub sugukonda huulõielised, perekonda käbihein. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kvaternaar(1,806-) Nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4. kursus' http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://eps.berkeley. edu/cig/depaolo/eps102/lecture_images/Early_Earth.jpg
servast kinni joodetud. Huhuu oli kindel et seal sees on viin ning ta proovis seda avada, kuid ei tulnud sellega toime. Lõpuks tõstis ta kasti üles ning viskas vastu põrandat. ,, Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni". Seda novelli lugedes, tekkisid mul mitmed erinevad küsimused. Kes ikkagi on see Huhuu? Arvasin vahepeal, et tegemist on lapsega, kuid sel juhul, miks ta puuris oli? Ja pealegi, Tuglas kirjutas, et ta käed, jalad ja isegi nägu oli karvane. Sel juhul ei saanud ta kindlasti laps olla. Samuti jooksis peast läbi mõte, et Huhuu võib olla näiteks koer või kass. Kuid sel juhul miks ja kuidas ta isanda riideid kandis? Aga äkki oli isand siis kaa mingi loom? Kuid ei, novelli alguses oli ju räägitud, et Isand on van mees. Lõpuks jõudsin arvamusele, et Huhuu on ahv. Küsimusi tekkis veel, Kuhu isand läks? Kas ta läks kaugele ära ja jättis loomad omapäi või juhtus temaga midagi
2. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. 3. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. 4. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). 5. Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. 7 Palumets. http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrollipildialbumid/tabid/209/GalleryId/581/language/et-EE/Default.aspx?AlbumId=14 8 Laanemets
Rudimendid: kehaosad, mis pole inimestele ja loomade jaoks vajalikud, kuid mis olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel nt: pilkkile jäde, ussripik, kõrvaliigutajalihased, tarkushambad. Atavismid: tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas kuigi nende avaldamine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu Nt: üleni karvane inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad sugulased on. Embrüoloogia: toodete arengu võrdlemine näitab suglaste põlvemist, sest lootelises arengus korratakse eellaste loodete tunnused 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik
Põõsal on allakaarduvad oksad. Lehed on õhukesed ja läikivad. 'Izmurd'- kannab väiksepoolseid marju. Oksad on sirged. Lehed hoiduvad võrsetel püsti. 'Leba Valitu'- rohekaskollaseid marju katavad udekarvad. Maitselt jääb sort teistele alla, aga see-eest on ta saagikas ja põõsas talvekindel. Lehed on üsna vastupidavad laikpõletikele. 'Malahit'- erineb teistest standardsortidest kõrge ja tiheda põõsa poolest, lehtede alumine külg on karvane. Põõsas on talvekindel. Marjad ümmargused ja suured, mille värv meenutab kalliskivi, millest ka sordi nimi. 'Polli Esmik'- vääriks hea kohaliku sordina senisest laiemat levikut. Tema üsna suured punased marjad on karvased ja ümmargused. Lehed hallikasrohelised ja laiusesse sirutavuvate hõlmadega. 'Rae I'- tumepunased ja siledad marjad on väikesevõitu, kuid väga maitsvad. Põõsas on talvekindel. Kahjuks on okstel tugevad ja pikad ogad
ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aastal. Ei olnud siis koolivormi ega ka toitlustamist koolis.Igaüks kandis oma parimaid ja puhtaid riideid (kui neid oli!).Koolikotiks oli Saksa sõjaväe seljakott, mille peal oli karvane vasikanahkne kate. Kool asus endise riigimehe Kaarel Eenpalu mõisas, mis oli nelja kilomeetri kaugusel ja mida tuli läbida jalgsi iga päev. Süüa koolis ei antud, kuid hiljem anti tassike teed. Igaühel oli kaasas võileib, mille nad nosisid suurel vahetunnil ära. Kodust koolini oli neli kilomeetrit ja suure maanteeni (Aruküla raudteejaamani), mis oli talvel lumest lahti aetud, aga ligi kaks kilomeetrit. Talvel oli see täis tuisanud ja suurte hangedega
kohast mingi uue toiduobjekti või elukoha. Evolutsiooni tõendid 1)Paleontoloogilistel uurimistel 2)kivististe ehk fossiilide uurimine. 3)Muvifitseerunud organismid Biogeneetiline reegel-embrünaalses arengus kordub kõik evolutsiooni vaheetapid. 4)Evolutsioonilised vahevormid - ürglind,see on roomaja ja imetaja vahepealne liik. Rudimendid - jäänukorganid,mida varem oli vaja aga nüüd on mandunud. Attamism - on nähtus,kus mandunud elundid esinevad tänapäeva inimestel,näiteks üleni karvane mees või naine.Sabaga inimesed. Divergents - on nähtus,mille puhul sarnase ehitusega organismid muutuvad keskkonnast sõltuvalt erinevaks. Konvergents - erinevad liigid muutuvad sarnastes tingimustes ühesugusteks. Inimene Riik Hõimkond - keelikloom Klass - imetajad Selts - primaadid Sugukond - inimlased Perekond - inimene Liik - tark inimene Inimese lähimateks sugulasteks on simpans ja bonoboo. Inimese iseloomulikud tunnused:suur aju,aeglane areng
ülesanded võivad olla muutunud erinevateks nt: imetajate jäsemed, taimedel varre homoloogia. Rudimendid: kehaosad, mispole inimestele ja loomade jaoks vajalikud, kuid mis olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel nt: pilkkile jäde, ussripik, kõrvaliigutajalihased, tarkushambad. Atavismid: tunnused, mis esinesid kaugetel eellastel, kuid neid määravad geenid on meis olemas kuigi nende avaldamine on blokeeritud. Ilmnevad vaid geeniavaldumishäirete tõttu Nt: üleni karvane inimene, sabaga inimene, neljal jäsemel liikumine 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad sugulased on. Embrüoloogia: toodete arengu võrdlemine näitab suglaste põlvemist, sest lootelises arengus korratakse eellaste loodete tunnused 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts-
Metsa rindelisus 1.Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse:
Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril 60-70 °C, kusjuures tuleb vältida ülekuivatamist, sest droog kaotab siis oma ravitoime. Säilitatakse kumises nõus l aasta. Mõnel juhul kogutakse ka juuri, mida kuivatatakse tavalisel viisil.
Hall-lepp (alnus incana) LV 1. Leviala: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika. 2. Suurus: 15-25 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra silinderjas, tüvi sageli looklev, vahel kasvab põõsana. Võrsed punakaspruunid, nii võrsed kui pungad karvased. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv kahelisaagjas. Pealt tumeroheline, alt hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane. Pungad rootsulised, lillakad. 5. Õied ja viljad: õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, külgvõrsete tippudes. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid. Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, laia tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad kohe. Käbid jäävad pärast
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes ...
emakasse 3)Kehaväline viljastamine katseklaasis 4)Lapsendamine ,,praeahi" 1.kuu süda hakkab lööma, ajualge,saba 2.kuu 2,5 cm,silmad ja jäsemed arenevad 3.kuu loode, sootunnus, kõik organid, liigutab, 8cm, 20g 4.kuu 16cm,80g 5.kuu ema tunneb liigutusi,loode eristab ema häält, 250g, 20cm 6.kuu 700g, 25cm, silmad avanevad, nahk voldiline,tunneb maitset, reageerib puudutustele 7.kuu rasvkude, nahk karvane, enneaegse sünni korral jääb ellu, 1500 g, 35cm, juuksed, küüned 8.kuu 2000g, keerab pea allapoole 9.kuu organid talitlevad, sünd, 2500-4000g, 47-53cm Lootekestad: 1) vesikest 2) Platsenta- tekib sinna, kuhu idulane kinnitub, vahendab toitu, hapnikku ja jääkaineid ema ja lapse vahel Ema annab lapsele : toitaineid, hapnikku, antikehasi,hormoone, vett, ravimid, haigused( punetised ja toksoplasma eluohtlikud), meelemürgid Laps annab emale: jääkained, süsihappegaas,hormoonid, vesi
Pealt erkrohelised, alt sinakasvalged. Hõlmad terava tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked sügavad. Leheroots 8-12 cm pikk. Õied ja viljad: Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied kollakasrohelised või punased, paiknevad püstistes harunenud õisikutes. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga kuni 4-7 cm pikk, karvane. Valminult roheline või punakas, valmib juulis. Kasvutingimused: külmakindel, mullastiku suhtes suhteliselt vähenõudlik. Küllaltki valgusnõudlik. Juurestik hästi arenenud, seetõttu tormikindel. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 200 aastat. Kasutamine: puit on kõrgelt hinnatud, ühtlase ehitusega ja heade mehhaaniliste omadustega. Levinud haljastuses, kasutatakse mitmeid kultuurvorme.
Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena. (Aiasõber, Seemnemaailm). Joonis 1. Varajane veigela (Weigela praecox). (http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011) Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi, naaberpõõsasteni ulatuvaid oksi kärpida ning eemaldada võrale mitte iseloomulikke oksi
Ekspressionism luules ja draamas Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kirjanduses. Seda on peetud kitsamalt saksa nähtuseks, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Ekspressionism levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Võrreldes futurismiga pole ekspressionism nii selgepiiriline, end kindlasõnaliselt määratlev vool. Ekspressionismi arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alus...
Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Taimed : Pohl :Pohlamarju söövad paljud metsalinnud, kes levitavad nii marjade sees peituvaid seemneid. Kuid seemnetega paljunemine pole pohla jaoks enamasti üldse tähtis. Rohkem levib ta hoopis maad mööda. Kuidas see käib? Kui proovite mõnda pohlataime üles tõmmata, siis võib see tõsiseid raskusi tekitada. Nimelt on ühel
Mineraalainetest leidub eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli. Serveerida toatemperatuuril, süüakse peamiselt toorelt, või kasutatakse kompottides, magustoitudes, praadide juurde. Värskeid vilju süüakse kooritult lõigatakse pooleks ja urgitsetakse sisu poolmetest välja, kuivatatud vilju süüakse koos koorega. Rambutan Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Punakaspruun, ploomisuurune, karvane puuvili. Viljaliha on pehme, libe viljaliha, kivi ei sööda. Vilja kooritakse lõigates noaga koorele vagu ning pööritades eri pooli, mille tulemusena koor ja kivi hõlpsasti eristuvad. Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Viljad kuivavad kiirelt. 8
Mineraalainetest leidub eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli. Serveerida toatemperatuuril, süüakse peamiselt toorelt, või kasutatakse kompottides, magustoitudes, praadide juurde. Värskeid vilju süüakse kooritult lõigatakse pooleks ja urgitsetakse sisu poolmetest välja, kuivatatud vilju süüakse koos koorega. Rambutan Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Punakaspruun, ploomisuurune, karvane puuvili. Viljaliha on pehme, libe viljaliha, kivi ei sööda. Vilja kooritakse lõigates noaga koorele vagu ning pööritades eri pooli, mille tulemusena koor ja kivi hõlpsasti eristuvad. Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Viljad kuivavad kiirelt. 8
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND AJAKIRI KULTUUR JA ELU Analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Juhendaja: professor Marju Lauristin Koostaja: Marie Udam Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS............................................................................................6 5. AUTORKOND.....................
(palanu mõts) ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kasvukohatüüp) või mustikas (mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba. Põõsarinne on enamasti vähearenenud.
universumi elu. ''Kas teil on küsimusi? '' Kõik hakkasid läbisegi karjuma. ''Vaikust!'' karjus olend mustas kostüümis. ''Paistab, et teil on asi piisavalt selge. Head teed!'' lausus olend ja vajutas mingit nuppu enda ees. Noored haitusid õhku. Kate ja Lucy ärkasid pehmel ja kleepuval alusel. Nad kiskusid oma käed võrgust lahti. Tüdrukuid tabas äkiline paanika, sest nad oli aru saanud, kuhu nad olid sattunud. Suur, karvane, hiiglaslike ilaste kihvadega ämblik sööstis kiirelt tüdrukute poole. Lucy ja Kate hakkasid kiirelt võrku mööda alla ronima, hiigelämblik neil kannul. Võrk, mida mööda tüdrukud ronisid hakkas ülevalt rebenema. Koletis oli Lucy peakohal. Ta sirutas oma suured kihvad välja ning valmistus ründame isuäratavat ja maitsvat maiuspala. Võrk ei pidanud kaua vastu ja tüdrukud lendasid alla. Nende õnneks kukkusid nad otse pehmetele hiigelõitele, mis päästis nad kindlast surmast.
ainult nooruses on võimalik." (Tõnu Õnnepalu) 1971. a. kirjutas Jaan Kross "Michelsoni immatrikuleerimise" . 1972.a. "Klio silma all" 1973.a. "Mardileib". Hansamuinasjutt teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant. Otsekui oleks allmaajumal Vulcanusel laboratooriumi keldris karvane kumalane ninna lennanud. «Mnjmm,» küsib meister natukese aja pärast potist, «kas segamislaual oli tuult tunda?» Ja Mart luiskab igaks juhuks: «Raasuke paraku oli. Paari grammi jao neidsamuseid rästikukeeli pühkis ikkagi minema. Nii et meister hoidku pott aga hästi sügavasti peas ja istugu parem natuke kaugemal.» Meister nihutab neljajalgse järi segamislauast kaugemale ja Mart torkab ta arvelaua talle pihku. Et ta mitridaatsiumi ainete arvu täpselt kontrollida saaks.
Või sulatada kastrulis, lisada kohupiim ja kuumutada veidi segades. Lisada munasegu ja pidevalt kuumutades segada kuni moodustub ühtlane pall. Mass kallata külma veega uhutud kaussi või vormi ja jahutada 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Võib oletada, et regivärsilisi jaanilaule lauldi samuti üheskoos või eeslaulja ja kooriga nagu teisi tavandilaule, mõnikord võib-olla ka üksi. Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või
Juhtlati asend ei ole õige. 3. Tooriku laius ei ole täpne. Radiaalne ja aksiaalne lõik saevõlli laagrites. 4. Saelõige on ebaühtlane ja rebitud servadega. Juhtlatt ei ole paraleelne saeketaga. Sae kinnitusseibide "viskamine". Sahambad on nüri. Saehammaste räsa on 5. Karvane ja sügavate kriimudega lõikepind. ebaühtlane. Saevõll ei ole risti etenihke suunaga. Saekettas kaotab püsivuse hammaste 6. Põletusjälg saetud pinnal. nürinemine või liiga suure ettenihke tõttu. Kahpoolsed otsamissaed. Saeketta vahe ei ole õige. 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. Etteandekonveierite nukid ei ole üksteisega 2
naturaliseerunud tulnukas. · Õitseb juuni-september. Harilik raudrohi Achillea millefolium · Perekond raudrohi · 30-80 cm · Kogu taim iseloomuliku raudrohu lõhnaga. Õisikud tavaliselt valged, harva roosad või punased. · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel, söötidel, enamasti inimese tegevusest mõjustatud kasvukohtadel. Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel, jäätmaal, söötidel Teekummel Chamomilla recutita · Perekond kummel · 50-40 cm · Kogu taim tugevalt aromaatne. Õisikud valgete keelõitega (nagu karikakral). · Õitseb juuni-august · Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult kasvab teeservadel Harilik kesalill Matricaria perforata · Perekond kesalill · 20-80 cm
Semiootika konspekt Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles m...
iseloomusta keelekasutust, kujundeid; mis meeldis, mis mitte, miks; mis võiks olla luuletaja sõnumiks lugejatele. Lisa loetud luuletuste ja kasutatud teoste pealkirjad. Lugesin Contra ehk Margus Konnula luuletusi. Contra luule on lõbus, laululine ning leidlike riimidega. Üks väga omapärane ja huvitav element, mida Contra kasutab, on palindroom. Palindroomid on read, mis on tagurpidi lugedes täpselt needsamad, mis õigetpidigi, nagu näiteks: «Ines kuule see kena vrakk karvane kees eluukseni.» Tihti kasutab ta oma loomingus Võru murret. Arvatavasti just seetõttu, et kasutab Võru murret ka oma esmase kõnekeelena. Contra loomingust võib leida palju paroodiat ning kalambuure ehk sõnamänge. Lisaks on Contral ka virtuoosne keelekasutus. Ta on hetkel kindlasti üks populaarsemaid luuletajaid Eestis just tänu oma keelekasutusele. Ta on kergesti arusaadav, tema luuletused on lihtsad, leidlikud, kohati ka ropud ning see on meelt mööda
kergelkumerdunud. Laudjas: Laskuv, kuid mitte nii järsk, et selle tõttu oleks tagajalgade tõuge jõuetu. Rindkere: Sügav ja jõuline, kuid mitte liiga lai; rinnakorvi kõige madalam punkt asub vahetult küünarnukkide taga ja nendega samal kõrgusel. Roided on kohe lülisambast alates hästi kaardunud ja muutuvad külgedel allapoole suundudes lamedamaks, et võimaldada vaba liikumist. SABA: Saba on hästi karvane ja kujult rebasehända meenutav. Saba kinnitub pisut allpool ülajoont, kuid koera tähelepanu ergastumisel tõuseb tavaliselt elegantse sirbikujulise kaarena seljast kõrgemale. Seejuures ei tohi saba keerduda küljele rõngasse, seljast ühele ega teisele poole ning ei tohi hoiduda tihedalt selja vastu surutuna. Rahulikul ja lõõgastunult seisval koeral on normaalne sabahoiak rippasendis. Saba on kaetud keskmise pikkusega karvaga, mis on ühepikkune kogu saba ulatuses ja selle tõttu näeb
Vanaema ei julgenud enam kunagi anda lastele hernekomme. Või kui julges, siis alati oli ta ise juures, et lapsed neid jälle ninna ei topiks või kurku ei tõmbaks. Peale mõlema lapse suuremaks saamist läks vanaema jälle laopidajana tööle ning töötas seal üle 40-ne aasta. Kui mina olin väike, siis mäletan, et käisin isegi vanaema juures laos. Neil oli seal kaks koera ka, üks oli taks ja teine karvane krants. Koerad olid seepärast, et siis valvureid veel polnud ja koerad valvasid öösel, kui kedagi tööl polnud, seda territooriumit. Mäletan, et minu peale koerad kurjad polnud, kuid võõraste inimeste peale küll. Mina sain nende koertega jalutamas käia. Selline oli minu vanaema lapsepõlv, mis erines tohutul määral praeguste laste lastepõlvest, sest ajad olid teised ja inimestel olid teistsugused maailmavaated ja põhimõtted.
Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 ...
ilus) Olevas käändes (kellena/millena) järellisandile EI PANE koma (Tallinn Eesi Vabariigi pealinnana on turistide lemmik) ''Kui-lisandi'' puhul EI KASUTA koma (Tallinn kui Eesti Vabariigi pealinn on turistide lemmik) Omastava käände puhul ON AINULT pärast esimest sõna koma (Tallinna, Eesti Vabariigi pealinna ilu on lummav) 7.TÄIEND Eriliigiliste täiendite vahele koma EI PANE (suur must kuri karvane koer saatis mind koju) Samaliigilised täiendid ERALDAME komaga (punased, kollased, rohelised ja valged õhupallid jõljusid lae all) Võrdväärsed täiendid eraldame komaga (peen, elegantne daam istus taksosse) 8. -KI/-GI LIIDE Helitutele (k,p,t,g,b,d,f,h,s,s,z,z) häälikutele lisad -ki Helilistele (kõik ülejäänud tähed) häälikutele lisad -gi 9.KÄÄNDED nimetav kes? mis? missugune? auto, autod omastav kelle
Lehed- vastakud, hambulise servaga Õied- valkjad, rohekad, punakad või sinakad. Kännasjad või kuprjad Viljad- kupar, paljude seemnetega SÕSTAR Ribes Mullastik- viljakat, hea drenaaziga mulda, Niiskus- parasniisket Valgus- Talub varju Haljastusväärtus- Kuldsõstar on väga dekoratiivne sellest perekonnast, eriti sügisvärvuses Puu võra- Lehed- Vahelduvad, sõrmroodsed Õied- pikad rippuvad kobarad või 1-3 kaupa kimbus Viljad- lihakas, paljasseemne mari Kolme liiki: mage, must ja karvane sõstar 5 TUHKPUU Cotoneaster Mullastik- lubjarikas Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse hekitaimena Puu võra- Lehed- vildised ja hallikad, lihtlehed, lühirootsulised Õied- kobarad või kännases, valged kuni roosakad Viljad- luuseemnetega punakas kuni mustjas õunvili PIRNIPUU Pyrus Mullastik- Et viljad saaksid kasvada vajavad huumusrikast sügavapõhjalist savikat mulda Niiskus-
-karvane päevakübar (R. hirta) Eelistab avatud päikesepaistelist kasvukohta, hästi kultiveeritud, viljakat ja savist mulda. Kuumal ja soojal päeval kasta, sest lill ei kannata liigset kuumust. Kui vanu õitsenud õisi pidevalt ära noppida, siis õitsemisperiood pikeneb. Pikemad taimed tuleks kinni siduda. Aktsenttaim, sobib ka konteinerites kasvatamiseks. Joonis 36. Karvane päevakübar ' Rudbeckia hirta (mix)' (http://2.bp.blogspot.com/- BGw7J3tEGW4/Tl6Yfz1KaVI/AAAAAAAABV8/Glz8oQFJfDk/s1600/IMG_8071.JPG) Päsmaslill (Ageratum) -mehhiko päsmaslill (A. houstonianum sün. A. mexicanum) Mullastiku suhtes vähenõudlik, siiski eelistab huumusrikast mulda. Soojalembene. Sobib kasvatamiseks peenral, rõdukastis, konteinerites-anumates, lõikelillena. Ilus välisäärtel. Konteinerhaljastusse, aktsenttaim, võib olla ka täite rollis.
LAHKU LAHKU Kelle oma ? Missugune ? Uus kell Isa kell Logisev kell Hea kell Naabri koer Tore koer Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi
sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks. Mitmed liigid, mis intensiivpõllunduse seisukohalt on umbrohud, ei pruugi mahepõllunduse seisukohalt umbrohud olla. Eesti umbrohte Eestis on pärismaisteks umbrohtudeks näiteks naat, vesihein, valge hanemalts, kõrvenõges. Arheofüütseteks umbrohtudeks on Eestis näiteks põldmagun, rukkilill. Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel
milles sisaldub suur kiuline, munakujuline ning raskesti eemaldatav luuseeme. Sisaldab palju kaltsiumi ja rauda, C-vitamiini 46mg% ning rikkalikult provitamiini A. Tuntakse seedimist soodustava toime poolest. Serveeritakse suhkru, vanilje ja vahukoorega. Kasutatakse puuviljasalatites, kompottides, kookide valmistamisel. 2.9 RAMBUTAN Pärit Malaisiast kuid nüüd kasvatatakse troopilises Kesk-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Punakaspruun, ploomisuurune, karvane puuvili. Viljaliha on pehme, libe viljaliha, kivi ei Eksootilised viljad süüda. Sööakse toorelt või lisatakse puuviljasalatitesse, serveerida jäätisega, või tehakse moosi. Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Viljad kuivavad kiirelt. 2.10 PAPAIA Pärineb troopilisest Ameerikast. Enamus liigid on küpselt tumekollased vi oranzid.
Majakovski oli eelkõige linnaluuletaja. Tema kujutatud linnas, mis ei tähenda ainult Moskvat, elavad inetud inimesed lihtrahvas, mass, soovide ja ideaalideta rahvajõuk. Luuletaja kujutas neid inimesi kui kurje, agressiivseid, jälke loomi, keda huvitavad vaid söömine, joomine, karjumine ning räuskamine. Luuletuses ,,Kuidas minust sai koer" lõi ta pildi luuletajast, kes tahab tänaval tuttavat tervitada, kuid tunneb äkki, et tema suus kasvab kihv ja pintsaku alt tolkneb välja suur karvane saba. Nagu alati, ilmub kiiresti kohale rahvahulk, kes hakkab luuletajat jälitama, tallates üksteist jalge alla. Luuletaja on üksi ja püüab algul põgendeda, kuid, kogunud julgust, hakkab vastu, sest tunneb, et tal pole nende inimestega midagi ühist. Pigem käitub ta nagu koer: laskub neljakäpakile ning haugub. Majakovski värssides elab luuletaja, kes teadlikult on valinud oma saatuseks üksinduse.
Reegel on ka, et sokkide värv valitakse vastavalt ülikonna ja kingade värvile ning reeglina võiksid need olla veidi tumedamat värvi. Valged sokid kuuluvad spordiriietuse juurde. Sokid peavad olema pika säärega, muidu võib mehe 2 mugava istumise ajal, kui üks jalg on teise põlve otsas ja püksisäär seetõttu veidi üles kerkinud, hakata paistma mehe paljas säär, mis enamikel on karvane. Soliidne firma nõuab oma töötajatelt niisugust ametiriietust, mis kliendi tähelepanu probleemilt kõrvale ei juhiks. Paljudel ametikohtadel nõutakse spetsiaalset töö- või vormiriietust, nt müüjad, reisikonsultandid, tellerid, kelnerid ja ettekandjad, stuujardid ja stuujardessid jmt. Vormis teenindajaga on kliendil mugavam suhelda, sest teenindaja on kergesti äratuntav. Vormi juurde kuulub rinnasilt, millel on teenindaja ees- ja perekonnanimi. 3
· Elavad vaid ühe suve, talvituvad ainult nende munad. · Sugulased heinaritsikas: o Kehast pikemad tundlad ja pikk muneti o Suurem 4,5 cm o Söövad peamiselt putukaid o On ka taimtoidulisi o Ohu korral eritab suu kaudu soolest pruunika vedelikutilgakese, see on nahka ärritava toimega. Liblikad · Sale keha, peened jalad · 4 tiiba kaetud värviliste soomustega · Keha karvane, aitavad soojust säilitada. · Jalgadel maitsmiselundid · Lõhna tunnevad tundlatega · Jagunevad: o Hämarikuliblikad o Ja päevaliblikad Päevaliblikad · Päevase eluviisiga · Tiivad erksavärvilised Hämarikuliblikad · Öise eluviisiga · Tavaliselt tuhmi hallikaspruuni värvi · Jässaka kehaga · Moodustavad enamiku
Kehvematest õuntest ja spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest tehakse mahla. Õunad säilivad kuude viisi, säilitades sealjuures suure osa oma toiteväärtusest. Ainult tsitruselised on neile selles osas võrdväärsed. Hilissügisel korjatud ja jahedas säilitatud taliõunad võivad pidada vastu järgmise saagini. Punane sõstar ehk harilik sõstar Ribes rubrum Põõsas kuni 1,5 m kõrge, püstine. Võrsed hallikad, paljad. Lehed 3- või 5-hõlmased, harva alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates, 8-10 cm pikkustes kobarates. Tupplehed laiad, nende laius ületab pikkuse. Tolmukad tupplehtedest lühemad. Emakakael lühike, pooleni või vähem lõhestunud. Viljad ümarad, punased (kultuursortidel ka valged) hapukad. Üheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele ning hübriidliikidele. Must sõstar Ribes nigrum Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille vilju (marju) hinnatakse
http://www.dailymail.co.uk/home/gardening/article-1144603/History-garden- Sweet-violet-Viola-odorata.html 6.Kuidas kasutada kannikest ravimina? http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-tarvitada-kannikest-ravimina? id=46402641 7.Violet http://www.bojensen.net/EssentialOilsEng/EssentialOils31/EssentialOils31.htm 8.Maitsetaimede leksikon, Maalehe raamat, 2004 Turvaskannike- Viola epipsila Juurmine leht kasvab üksikult.Varrelehed puuduvad.Leht alt karvane. Tavaline kannikeseliik Eesti niisketes metsades ja madalsoodes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Õieraod 5 kuni 20 cm pikad, kandlehekesed paiknevad selle ülemisel poolel. Laimunajad lehed on tömbi tipuga, alt hõredalt kaetud madalate karvadega, pealt aga paljad. Abilehed terveservalised. Õied helelillad, kannus 2–3 mm pikk ja tömbi otsaga. Õitseb mais-juunis. http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=254
on tugev. Talub hästi kattevilja. Põldheinas ja lühiajalisel niidul on punane ristik hea saagivõimega, karjatamisel vähe vastupidav. Punane ristik on hästi söödav ja kõrge toiteväärtusega. Punase ristiku saagi kvaliteet ei lange saagikoristuse hilinemisel nii kiiresti kui teistel liblikõielistel heintaimedel. Parim koristusaeg on peale esimese õie puhkemist kuni 20% õitsemiseni. Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht on karvane ja lehe alumine külg ei läigi.Punase ristku sordid jagunevad - varasteks ja hilisteks ning di- ja tetraploidesteks sortideks Punase ristiku külvisenorm puhaskülvis on 15 kg/ha. Varajane punane ristik erineb hilisest esmajoones kiire kasvu poolest. Katteviljata külvi korral moodustab varajane ristik esimesel eluaastal massiliselt varsi ja õisi, samuti kattevilja alla külvatult. Nii võib varajane ristik anda esimesel aastal juba 100 ts haljasmassi. Hiline punane ristik on
Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku. Tõnu läks Kurule ning seal kuulis ta, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad. See tekitab talle tunde, et ta tahaks kohe tegutsema hakata. Ta tahaks, et Mari oleks pakkumisega nõus. Kuues peatükk Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb end üksikuna ja tunneb, et Mari pole ikka see päris oma nagu Leenu oli. Seitsmes peatükk Tõnu püüab naist igatpidi mõjutada, et too mõisniku juurde läheks. Küll ta viib Marit linna ja küsib Marilt kas talle mõisnik ei meeldigi . Tõnule ei meeldinud linnas, kuna ta tundis ennast
Vahel lõpevad võrsed kahe tipupungaga, millised on koonusjad, tömbid, kuni 0,4 cm pikad, lehearmid laiad. 18 Lehed: peaaegu hõlmadeta kuni nõrgalt kolmehõlmased, piklikmunajad, 6...10 x 3...7 cm, südaja alusega, kahelisaagja servaga, pealt läikivad, rohelised, alt helerohelised, roodude nurkadest karvased, leheroots 3...5 cm karvane, lehestiku sügisvärv kollane. Õied: lõhnavad, rohekad, väikestes sarikpööristes, ühe- või kahesugulised, VI. Viljad: tiibviljad noorelt punased, 3...4 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud, kaetud näärmekarvadega, 1000 seemne kaal 50 gr., IX-X. Tore põua- ja külmakindel liik haljastuses. Talub varju ja pügamist. Noorelt aeglasekasvuline, hiljem kasvukiirus suureneb. Puidust valmistatakse muusikariistu, mööblit , taarat, väikevahendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
