13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja
Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Nende hulgas on rida taimekahjureid. Aedades on tavaline aiapõrnikas Phyllopertha horticula taimede õitel kuldpõrnikas Cetonia aurata ja karuspõrnikas Trichius fasciatus. Siia sugukonda kuuluvad ka ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis ja maipõrnikas Melolontha hippocastani. Nahanäklased on väikesed (2-9 mm), sageli kirjud mardikad. Pikakarvalised vastsed toituvad kuivast loomsest ainest (kondid, karvad, nahk, sarvaine, kuivanud putukad). Sageli elavad linnupesades. Osa liike on muutunud laokahjuriteks. Tavalised on paljud liigid, näiteks pesanäkk Anthrenus scrophulariae harilik nahanäkk Dermestes lardarius, kasukanäkk Attagenus pellio jne. Lepatriinulased on väikesed (2-9 mm), poolkeraja, kõhupoolelt lapiku, harvem pikiovaalse kehaga eredavärvilised (punakad, kollakad, mustad) täpilised mardikad. Mardikate hemolümf on mürgine ning enamik putuktoidulisi linde neid ei söö
vulkaniseerimisel kummiks, tuletikkude, lõhkeanete, mürkkemikaalide, värvide, ravimite jpt ainete saamiseks. Seos elusorganismiga Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Täiskasvanud inimorganismis on 140 g väävlit. Väävel kuulub kõhunäärme hormooni Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium insuliin koostisse. Inim- ja loomorganismis on väävlirikkamad juuksed, küüned, karvad, kabjad, sarved ja suled. Juustes on ligikaudu 4 % väävlit. Valkude struktuuris esinevad disulfiidsed väävel-väävel sillad. Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned. Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit.
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähts...
Hea mõte on paletil ära otsustada, missugune koht missuguse värvi jaoks on mõeldud ja kasutada iga värvi jaoks "oma kohta" paletil. Paleti peab pärast maalimiskorda väga hoolikalt puhastama, vanast värvist ilusti puhtaks kraapima. Pintslid Harjased: valged jäigad seaharjased on kvaliteetsed, nende lõhestunud otsad haaravad hästi värvi. Sobivad paksu värvi kandmiseks pinnale ja värvi laialihõõrumiseks. Soobel: parimad akvarelli jaoks: pehmed, elastsed, pika varrega. Karvad koonduvad nii, et tekib terav pintsliots. Peente detailide maalimiseks viimases järgus. Vedela värvi pealekandmiseks. Vajavad head hooldamist! Loomakarvadest: nt orav, härg, kits. Ei ole nii terava otsaga kui sooblipintslid, muidu sobivad ka väga hästi akvarelli jaoks. Sünteetilised: on vastupidavad, kerged puhastada, odavamad. Ei kesta nii kaua, kui loomakarvadest pintslid. Ümarad: laia kasutusalaga, nt värvi pealekandmine suurtele pindadele, kujutiste visandamine jne
Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Lootelehed: Sisemine looteleht ehk entoderm: Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Välimine looteleht ehk ektoderm: Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad Keskmine looteleht ehk mesoderm: Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Postembrüonaalse arengu etapid: Postembrüonaalne areng algab väljumisega munakestadest ja emakast. juveniilne ehk suguküpsuseelne iga. fertiilne periood ehk suguküpsusjärk - looduses enamike organismide elu sellega piirdubki. seniilne ehk raukusperiood - lõpeb surmaga. Kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine.
Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Ta on närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. 23. Nahk ja karvad 24. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. 25. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese
Nad ronivad hästi, püüavad pisinärilisi ja madalal tegutsevaid linde. Jooksuajal isased uluvad, et võita emaste tähelepanu. Kui inimesel on kass, peab ta loomale korralikult süüa andma, sest muidu muutub kodukass metsikuks ja hakkab linde ja jäneseid püüdma Kui kass on nö heas tujus, siis ta lööb nurru ja hõõrub ennast vastu inimese jalasäärt. Kui kass on tige, siis ta teeb väga koledat häält ja ajab ennast turri. Kui kass näeb vaenlast, lähevad tal karvad turri. See on sellepärast, et ta tahab paista suuremana kui muidu. Siis hakkab vaenlane kartma. Siis kui kassil sünnivad pojad, on nad umbes 10 päeva pimedad. Kassimamma imetab neid ja lakub keelega, et nad hästi-hästi puhtad oleksid. Muidu võivad nad haigestuda. Ajal mil väikesed kassipojad juba näevad, hakkavad nad mängima, nagu väike lapski tahab mängida. Noored kassid on muidugi ka väledamad. Kass on väga koduarmastaja loom
Seejärel kogu keha lihased pingestuvad, verevool südamesse kiireneb ja südame löögisagedus tiheneb. Samal ajal vabaneb glükoos, mis annab lisaenergiat. Verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, mistõttu seedimine aeglustub või peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning hakkavad värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb ja hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Päraku- ja põielihased lõdvestuvad ja tõmbuvad kokku, tekitades vahelduvalt urineerimistungi või põhjustades kõhulahtisust. Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob ja adrenaliin juhitakse lihastest läbi keha välja nii saavutatakse tasakaal. Ometi ei ole kõik adrenaliini vabanemise mõjud negatiivsed. See aitab meil üle elada raskeid
käitlemine). Toidukäitlejad peavad järgima kõiki seadusandlusest ja ettevõtte sisekorrast tulenevaid reegleid ja rakendama vastavaid ettevaatusabinõusid tagamaks, et nad ei põhjusta toidu saastumist. Võõrkehad, mis kõige sagedamini on põhjustanud tarbija kaebusi: 1. poldid, mutrid, traat, klambrid ja muud metallitükid - neid leitakse sageli pärast tehnohoolde- ja remonditöid; 2. papp, nöör ja polüeteen - mis sageli tekivad seoses pakkimisega; 3. närilised, näriliste karvad, putukad, suled ja väljaheited; 4. kommipaberid ja sigaretikonid; 5. töötajatega seonduv nt. kõrvarõngad, sõrmeküüned, juuksed, nööbid, pastakaotsad, määrdunud sidemed ja plaastrid; 6. klaasitükid; 7. puhastusmaterjalid; 8. pinnud; 9. koorunud värv ja rooste jne. Saastunud toormaterjale ei tohi toiduettevõtted vastu võtta, sest isegi pärast sorteerimist on nad sageli inimtoiduks kõlbmatud. Toitu tuleb säilitada ja kaitsta nii, et igasuguse saastumise oht oleks minimaalne
seetõttu kipub nartsisist käituma upsakalt, aga sageli on see äärmise küündimatusetunde kompensatsioon. Ja kui selline inimene peaks end küündimatuna tundma, kompenseerib ta selle nartsissistliku raevuga. Mis see on? ,,Kujutage ette, et te värvite seina. Natuke värvi tilgub vaibale. Te satute raevu. Urisete ja kiristate hambaid. Te plätserdate vihaselt värvi mööda seina, nii, et seda läheb veel ja veel vaibale. Siis taote pintsli vastu seina, nii, et karvad sassis. Siis vajute torssis hunnikusse kokku ning mossitate selle kuradi värvi pärast kogu päeva. Teie viha on piiritu, hävitav ja kestev. See ongi nartsissistlik raev (J. Dunn ,,Painful people and how to deal with them", Tänapäev, 2001.)." 7 Nartsissisti lapsepõlves on teda sageli mõlema vanema poolt ülearu hellitatud. Seetõttu kasvabki ta üles teadmisega, et on erakordne
ribonukleiinhape Valkude ülesanded: Monomeerideks on ribonukleotiidid 1) Ensümaatiline funktsioon – ensüümid on valgud, mis reguleerivad Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> biokeemiliste reaktsioonide kiirust organismis uridiinfosfaat (U) 2) Ehituslik funktsioon – karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled on ainult valgulise ehitusega Primaarstruktuur on ribonukleotiidide järjestus molekulis 3) Transportfunktsioon – transportvalgud rakumembraanides; Sekundaarstruktuur on ristikulehe sarnane e. komplementaarne hemoglobiin RNA ülesanne on pärilikkuse realiseerimine HETEROTROOF Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku
kaitse hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini. SÜSTEMAATIKA Pruunkaru kuulub imetajate klassi kiskjaliste seltsi karulaste sugukonna karu perekonda. Pruunkarule kõige lähem sugulasliik on põhjapoolse levikuga, suurem ja valge karvastikuga jääkaru. ANATOOMIA JA MORFOLOOGIA Karu on jässaka ehitusega plantigraadne kiskja. Karvastik on pruunkarul tihe, karvad suhteliselt pikad, värvus varieerub kollasest mustani, sagedaseimad on erinevad pruunid toonid. Poegadel, vahel ka täiskasvanud isenditel, kurgu/kaela juures heledam laik kaelus. Täiskasvanud isend kaalub 80 kuni üle 1000 kg (Eestis max veidi üle 400 kg). SIGIMISBIOLOOGIA Sigimisküpsus saabub karudel enamasti 46 eluaastal. Karude jooksuaeg kestab ligikaudu mai teisest poolest juulini.
u. 500-600 loomaaedades. Suurim teistest alamliikidest. Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaal küünib kuni 300 kilogrammini. Emased tiigrid on väiksemad, pikkus u. 2,6 m ja kaal 100-160 kg. Amuuri tiigri oranz värvus on kahvatum kui teistel alamliikidel, tema triibud on laiemate vahedega ja sagedamini pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela. Põhilised saakloomad on põdrad ja metssead. Kuna saakloomad sessoonselt rändavad, on ka amuuri tiigri territoorium üsna suur: emasel tiigril 100-400 km² ja isasel tiigril koguni 800-1000 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem. Jahipidamine niivõrd suurel territooriumil suurendab konfliktiohtu inimesega. Näiteks 1987. a. jaanuaris sattusid
(Männik 1985: 41) Aminohapped on valgu hüdrolüüsi lõpp-produktid, mille süsivesiku radikaalis on üks või mitu H- aatomit asendunud aminorühmaga (NH2). 8 2. Valkude ülesanded Ensümaatiline: Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Struktuurne: Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Transport: Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne: Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne: Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumise: Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine: Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse: Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride kadumine. Renaturatsioon kõrgemat järku struktuurid taastatakse. VALGU ÜLESANDED 1. ensümaatiline funktsioon a. ENSÜÜMID on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. (substraat ühineb ensüümiga) 2. Ehituslik funktsioon rakuorganellides( ribosoomid koosnevad RNAst ja valkudest), karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled. 3. Kaitsefunktsioon antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. a. Aktiivne kaitse immuunsüsteem, kus toodetakse antikehi. b. Passiivne kaitse nt küüned, juuksed jne kaitsevad välistegurite eest. 4. Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, nt insuliin, mis reguleerib veresuhkru taset. 5
· ühendab emasorganismi lootega · läbivad veresooned, varustab hapniku ja toitainetega, juhib välja ainevahetuse jääkproduktid · eritab naissuguhormoone uusi munarakke ei teki, raseduse normaalne areng · karikloote moodustumine · kaks rakukihti lootelehed · välimine lootekiht ehk ektoderm ürgjutt, alus närvisüsteemile, meeleelunditele ja epiteelkoele, küüned, karvad · keskmine looteleht ehk mesoderm moodustub tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundid ja eritus ja sigimiselundkond · sisemine looteleht ehk entoderm seede ja hingamiselundkond Embrüonaalse arengu seaduspärasused · kala kahepaikne roomaja imetaja · ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid biogeneetiline reegel Loote väärarengud
15. Mida annab valkudele juurde erinevate struktuuritasemete olemasolu kuidas see mõjutab nende biofunktsiooni. Erinevate struktuuritasemete olemasolu annab juurde erineva funktsiooni. 16. Milliseid ülesandeid valgud organsimides täidavad. 1. Ensümaatiline- spetsiifiline- igal ensüümil on ainult 1 ülesanne. Ensüüm ise ei muutu. 2. Struktuurne- rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. 3. Transporti korraldavad- hemoglobiin transpordib hapnikku. Transportvalgud nt membraanides. 4. Regulatoorne- insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 5. Retseptoorne- rakumembraani pinnaretsptorid annavad välissignaale edasi. 6. Liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud. (inimestel spermid) 7. Varuaine- munavalge, piim 8. Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. 9
Pärast seda tuleb ruumid tuulutada. Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad. Tolm tuleb pühkida niiske lapiga. Korteris olgu minimaalselt tekstiile, sest need koguvad tolmu ja on raskesti puhastatavad. Voodipesu peab vahetama iga nädal. Patja tuleb pesta paari kuu järel. Pesu- ja koristusvahendid olgu värvitud ja lõhnatud. Nii voodi- kui ka ihupesu peavad olema väga hoolikalt loputatud. Soovitatav on vältida toataimi. Keelatud on koduloomad, sest nende karvad, kõõm ja eritised on allergikule tugeva ärritava toimega. Õige toitumine on oluline igal juhul, mitte ainult toiduallergia korral. Allergik peaks samu sisustuse ja koristamise põhimõtteid järgima ka koolis ja töökohas. 10Milline on õendustegevus valuga lapspatsiendi korral? Haiglast last jälgitakse pidevalt, lähedalolek loob turvatunde, vanemaid julgustatakse olema lapse juures. Tagatakse rahulik ümbrus. Lapsel aidatakse leida asend, kus valu on vähem tunda
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kõik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepõie ja mitmete näärmete välimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, küüned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja väliskõrva välimised osad, nina, siinused, suu, pärak, hambad, ajuripats, piimanäärmed, silmad ja kogu närvisüsteem. Umbes 18 päeva pärast viljastumist on loote rakud piisavalt diferentseerunud, et tekiks suur osa vajalikest kudedest. Loode on pirnikujuline: peapiirkond on suurem kui sabapiirkond. Loote närvisüsteem on üks esimesi elundkondi, mis kujuneb. See hakkab kasvama nõgusas piirkonnas, mida nimetatakse närvivaoks.
Termoregulatsioonid jaotatakse: <õpi seda :) 1) Keemiline reguleeritakse soojusteket (suurendatakse/vähendatakse), on oluline mahajahtumise vältimiseks, siis produktsioon suureneb, ülekuumenemisel keemiline ei aita. 80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda. 2) Füüsikaline soojuse äraandmine, toimub füüsikaliste meetodite abil: a) Soojuskiirgus toimub katmata kehaosadelt ümbritsevasse õhku, toimub niikaua, kuni on olemas temp vahe kehapinna ja ümbritseva õhu vahel. Kiirgust soodustab õhu liikumine. Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb,
Termoregulatsioonid jaotatakse: 1) Keemiline reguleeritakse soojusteket (suurendatakse/vähendatakse), on oluline mahajahtumise vältimiseks, siis produktsioon suureneb, ülekuumenemisel keemiline ei aita. 80% kehasoojusest tekib lihastes, 20% maksas/neerudes. Reaktsioon intensiivistub siis, kui organism on alla komforditsooni (20-22C). Õhuniiskus ei tohi olla küllastunud. Kui tekib mahajahtumine, tekivad spontaasend külmavärinad, karvad tõusevad püsti. Tahtele alluvad krambid. Võivad külmast kangestuda. 2) Füüsikaline soojuse äraandmine, toimub füüsikaliste meetodite abil: a) Soojuskiirgus toimub katmata kehaosadelt ümbritsevasse õhku, toimub niikaua, kuni on olemas temp vahe kehapinna ja ümbritseva õhu vahel. Kiirgust soodustab õhu liikumine. Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb,
Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti
veresooned. * mõju hingamisele: hingamine kiireneb ja bronhide silelihased lõõgastuvad, mille tulemusel paraneb kopsude ventilatsioon (kopsudesse jõuab rohkem hapnikku) seetõttu paraneb ka kudede hapnikuvarustus. Sümpaatilisel NS-il hingamisele positiivne mõju. * mõju silmaavale ehk pupillile: silmaava ehk pupill laieneb laiendajalihas tõmbub kokku ja teeb silmaava suuremaks. * mõju karvapüstitajalihastele: karvapüsitajalihased tõmbuvad kokku ja karvad tõmbuvad püsti (hundil, koeral, kassil turjakarvad, inimestel ,,kananahk"). * mõju ainevahetusele: stimuleeriv: maksas suureneb glükogeeni lammutamine ja intensiivistub glükoneogenees - süsivesikute teke püruvaadist (viinamarjahape), laktaadist (piimhape), animohapetest (valgud), glütseroolist (triglütseriidide lammutamisel tekkinud varuprodukt). Glükogenolüüs glükogeenist glükoosi teke. Tulemuseks glükoositaseme tõus.
funktsioonid- ● energeetiline ül (rasvadel,õlidel) ● ehituslik ül (liitlipiidid) ● regulatoorne ül (steroidid) VALGUD: ehitus- molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest. mitmekesisus-lihtvalgud(koosnevad aminohappejääkidest) ja liitvalgud(koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast) funktsioonid- ● ensüümaatiline ül (kõik ensüümid on valgud või valgulise päritoluga) ● ehituslik e struktuurne (küüned, karvad, kõõlused) ● transpordi ül (kõikides rakkude membraanides on on transportvalgud, hemoblobiin transpordib hapniku) ● retseptoorne funktsioon (retseptorvalgud nägemiskeskuses) ● regulatoorne funktsioon ● kaitsefunktsioon (madude ja putukate mürk) ● mehaaniline kaitse (sõrad, küüned) ● liikumisfunktsioon(lihaskoevalgud) ● varuainefunktsioon(munavalge) ● energeetilinefunktsioon (valgu kasutamine hädaolukorras) Pt 3
nt vereplasma valk globuliin 4. IV JÄRK EHK KVATERNAARSTRUKTUUR - kahe või enama tertsiaalsturktuuriga aminohappe ahela liitmisel tekkiv struktuur. nt hemoglobiin VALGU ÜLESANDED: ENSÜMAATILINE o *amülaas (sülje ensüüm) lõhustab sahhariide o *pepsiin (maomahla ensüüm) lõhustab valke o *trüpsiin (kõhunäärme ensüüm) lõhustab valke EHITUSLIK o organellide ehituses o karvad, lihased, kõõlused, kabjad, suled, sõrad jne o karvade koostises olev valk on keratiin TRANSPORT o hemoglobiin (vere valk) transpordib hapnikku o transportvalgud rakumembraanis RETSEPTOR o alglooma membraani valgud annavad infot raku sisemusele, toiduobjekti leidmine, soolasest veest eemaldumine. o retseptorvalgud ka inimese rakumembraanil o info edastamine REGULATOORNE
7.1) mis vahe on harkjalgsel ja harkvarbalisel seisul ? harkjalgsel on jalad alates õlast harkis, laiema vahega kui normaalne, harkvarbalisel seisul on kabi ainult väljapoole pööratud. 7.2) kirjelda saabeljalgset seisu : Korrapärase seisu puhul langeb puusaliigesest alla lastud vertikaaljoon sääre keskkohalt, kabja külgseina keskkohalt poolitab kabja.Tagajala kand on keskteljest taga pool täielikult ja pöialiiges on teljest eespool. 7.3) valged karvad raudjate, punaste, pruunide, kollaste seas: kimmel. 7.4) otsmikul on täpp, selle läbimõõt on : 0,5 4 cm 7.5) esimesed lõikehambad vahetuvad : 2,5 3 aastaselt 8. Missugused on 4 põhimõõdet ja nende mõõtmistäpsus (cm): turja kõrgus-tk ; kere põikpikkus kepiga- kppk; rinna ümbermõõt- rü (cm täpsusega); kämbla ümbermõõt- kü (0, 5 cm täpsusega 9. Pikkuse ehk formaadi indeksi valem on: (kere pikkus kepiga x 100): turjakõrgus
ligipääsetavas sälkorus, aga on teada juhtumeid, kus irbis on puhkama heitnud puu otsa raisakotka vanasse pessa. Irbise kütib sõralisi, jäneseid, ümisejaid ja teisi pisiimetajaid. Enne söömahakkamist võivad nad saagi vedada ohutusse kohta.Pole teada, et irbis oleks kunagi inimest rünnanud. Mägitaapir Lõuna-Ameerikas, Andides, elavad mägitaapirid, kes on ninasarvikute lähedased sugulased. Taapirid on jässakad seasarnased taimtoidulised loomad. Mägitaapirite karvad on peaaegu tolli pikkused ja neil on ümber huulte valged märgid. Nad kaaluvad umbes 150 kg. Mägitaapirite värvus ulatub süsimustast punakaspruunini. Mägitaapiril on tihe tumepruun kuni must karvkate, mis kaitseb teda kõrgmäestikes asuvates elupaikades külma eest. Ta toitub mitmesugustest kääbuspuudest ja põõsastest, liikudes ringi peamiselt koidiku ja loojangu ajal. Päevasel ajal varjab ta ennast tihedates tihnikutes. Tema väljeheidetes on palju vigastamata taimeseemneid.
Täisperekonna analüüs – ema, isa, järglane. Osaline perekonnaanalüüs – 1 vanem ja järglane. Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel. Kasutatakse geneetilisi markereid: veregrupid, hemolüüsitest/glutatsioonitest, vereseerumi valgutüübid (elektrofroeetiliselt määratakse). DNA markeriteks on mikrosatelliidid, mtDNA, restriktsioonifragmendi analüüs (RFLP). Uurimismaterjalideks on veri, karvad, sperma, limaskesta rakud, koeproovid. Verest saab teha kõiki analüüse. Karvast ja spermast vaid DNA (veregruppe ei saa). 4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis Jaguneb geneetilise hügieeni selektsiooniks – võtted, mida kasutatakse, et vältida pärilikke haiguseid. Tervisearetus – proovitakse tõsta produktiivloomade resistentsust infektsioonide suhtes (selekteeritakse haiguseid). Nt skreipi haiguse puhul on teatud genotüübiga haiged, teatud terved
biokeemiliste rektsioonide kiirust. Ensüümidel on kõrge spetsiifilisus. See tähendab, et igat biokeemilist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Mõnede ensüümide aktiveerimiseks kasutatakse vitamiine. 2. Ehituslik funktsioon see ilmneb nii rakulisel kui organismilisel tasandil. Kõikide raku organellide ülesehitamiseks on kasutatud valgumolekule. Organismilisel tasandil on valgulise ehitusega juuksed, küüned, karvad. 3. Transpordi funktsioon seda täidavad nii rakulisel tasandl kui ka organismilisel tasandil olevad valgmolekulid. Raku membraani valgumolekulid viivad erinevaid molekule valikuliselt rakku ja rakust välja. 4. Energeetiline funktsioon valgu lõplikul lõhustumisel tekib 17, 6 kJ/g energiat. Valke hakkab organism lagundama energeetilisel eesmärgil, siis kui on tarbitud ära nii sahhariidid kui ka rasvades talletatud energia.
tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti
Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia Viirus Nimeta esmased uuringud: Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja Instrumentaalsed uuringud ägeda kopsuhaiguse puhul - röntgen Instrumentaalsed uuringud kroonilise kopsuhaiguse puhul - Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata
küttimiseks mitmesuguseid kavalusi: peibutavad koeri inimestest eemale ja võtavad neid isegi jahil ajust maha. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha (enamasti siiski 2 kg) ja olla nälgimata kuni 10 päeva. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas ligi 40 kitse ja peale selle kümmekond metssiga. Hundid hoiavad saaki tugevasti võimsate kihvade vahel, kiskhammastega aga rebib liha luude küljest lahti. Oma saaklooma korjused söövad hundid täitsa paljaks, sageli süüakse ka karvad ja osa luudest. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest kuid ka loomade arvust. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade 4
Tersiaarstruktuurid on verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Denaturatsioon e valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur( juuste lokkimine, muna praadimine, vahustamine) - Saavutatakse mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel või kiirguse toimel Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline- ensüümid kiirendavad reaktsioone 2) Struktuurne- Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved 3) Trantsport- Hemogobliin trantspordib hapnikku, membraanides valgulised trantsportijad 4) Regulatoorne- Hormoonid, histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis 5) Retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi 6) Liikumise- Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud, mitoosi kääviniidid 7) Varuaine- munavalge, piim 8) Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud 9) toksiline- Putukate mürgid
Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid kergitama Vihm peseb vanade kiviraiujate näod seda kõrgemale puhtaks mida ilusamad põlved Vihm seob karvad mu paljal rinnal Vihm teeb lollidele tsss... ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge otse lagipähe Vihm teeb toredaid asju Vihm teeb toredaid asju Vihm süvendab iseloomusid Vihm teeb plekk- katustest klavereid Vihm teeb kurvad kurvemaks kurjad ja veetorudest flööte kurjemaks
Huvitavaid fakte raamatust : Sissejuhatus *haarem on võõrastele suletud majaosa, kus viibisid ainult naised- ainsad mehed kellega nad kohtusid olid veresugulased. *Aastal 1909 haaremid keelati ja kuulutati väljaspool seadust olevaks *haaremis õpiti valmistama salvi, mis eemaldab kehalt karvad, keetma head kohvi, ennustama lamba sisikonna järgi ja kaitsma ennast kurja silma eest *Topkapi Palee haaremitiib Suur Serail on rohkem tuntud Kõrge Porta nimega *XX sajandi alguses mõisteti hukka, kui naisterahvas end koos meesterahvaga pildistada laskis *haaremisse vangistatud naiste nimesid ja päritolu ei teadnud mitte keegi *haaremid on olnud ajaloovältel terves Aasia maailmas ( Indias-purdah, Pärsias- enderun või zenane)
*Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm (Epiderm on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal) , mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele. *Epidermi all on parenhüümsest põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks.Esikoore põhikude võib talitleda
Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emalind, poegi toidavad mõlemad vanemad. (T.Randala 1976) Elupaik: Enamik elupaiku, alates lagetundrast ja rabadest kuni metsalaamadeni. Toit: Kõik on kiskjad, püüdes laias valikus loomi, eriti pisiimetajaid ja linde. Kõige enam näib nende toidu hulgas olevat uruhiiri. Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja. Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed, elades kogu elu ühel territooriumil;teised on hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt kõrvuk- ja sooräts. Häälitsused: Kuulsad oma kaugelekostuvate madalatooniliste huigete poolest, mis on isaslindude kutsehüüdeid. On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu vinguvad, kriiskavad ja naervad helid.
Inimese hinnangut oma tervisele nimetatakse subjektiivseks tervisenäitajaks. 2.Nimeta kõige sagedamini esinevaid allergialiigid ja allergeenid ALLERGIA on keha ülitundlikkus mingile ainele. ALLERGEEN - aine mis kutsub esile allergiat. Õietolmuallergia taimede ja puude õietolm (rukis, lepp, sarapuu, kask jt) Toiduallergia pähklid, piim, maasikad, kala, nisu , sokolaad, tomat, paprika, mesi, kakao Looma- ja linnuallergia koduloomade karvad, sülg, suled Kodukeemiaallergia kosmeetikavahendid, mööbel, pesu- ja puhastusvahendid. Putukaallergia herilase- ja mesilasemürk Pilet 2 1. Eluviis kui tervise mõjutaja INIME TERVIST MÕJUTAVAD eluviis, bioloogilised tegurid, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, terviseteenused. Olulisim on ELUVIIS. Tervislik eluviis kujuneb välja igapäevaste tervist tugevdavate valikute põhjal. Eluviis kajastub LIIKUMISAKTIIVSUSES; TOITUMISHARJUMUSTES; PUHKAMISES ning selles, kas HOIDUME
Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11. Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. 12. Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine
NAHK Keha membraanide klassifikatsioon: · Epiteliaalsed membraanid pinnakihiks mingi epiteelkoe tüüp nahk limaskestad serooskestad · Sidekoelised membraanid nii pinnakihiks kui aluskihtideks eri tüüpi sidekoe rakud sünoviaalkiled Nahk katab kogu keha välispinda ja on inimkeha suurim elund. Naha juurde kuuluvad naha derivaadid nahas paiknevad ja sellest pärinevad struktuurid: karvad, küüned, rasunäärmed, higinäärmed. Naha funktsioonid: · mehaaniline kaitse nahk kaitseb kogu keha ülejäänud elundeid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · kehatemperatuuri regulatsioon veresoonte ahendamise laiendamise ja higi eritamise abil · keha veesisalduse kontroll nii sees oleva vee aurumise kui ka väljas oleva vee sissetungi takistamine · kaitse ultraviolettkiirguse vastu melaniini abil
Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud (nt. roosi okkad, hobukastani viljade ogad). 12.Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
lubatud ja igapäevane asi. Suust lähtuval sõnalgi võis olla vägi, näiteks kardeti needmist. Ka inimesest või loomast, linnust jt maa peal liikumisel maha jääv jälg on hingejõu jälg, mistõttu näiteks kellegi jälgedele suuandmine on tähendanud mõlema eriolendi hingejõu ühendamist. Nagu inimese elujõud keskendub teatud elundeisse ja kehaosadesse, nii ka loomadel-lindudel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu näiteks kihvad, küüned, sarved, karvad, suled, nokad; elujõudu sisaldavad ka kivikillud, karbikesed jms. Kes selliseid asju endale saab, saab endale ka vastava olendi jõu. Seepärast hoiti enda ligiduses neid jõudu sisaldavaid esemeid. Eriti rohkesti olid nendega varustatud nõiad. Laip Surnu puhul tema elujõud on temast lahkunud. Kuna keha külmub, kangestub, hakkab haisema ja mädanema, millest järeldub, et keha on vallutanud mingisugused võõrad jõud, muidugi siis tugevamad ja järelikult ka elavaile kardetavad jõud
Silmad asuvad tal kõrgel peas, see on abiks, et ta ujudes näeks hästi. Keha sarnaneb tal sea omaga, mis on massiivne ja ümar ning seetõttu jätab ta kohmaka mulje. Jäsemed on kapibaaral lühikeseks ning võimsad, mis on väga hästi kohastunud ujumiseks. Esimestel jalalabadel on 4 ja tagumisel jalalabadel 3 sõra sarnast varvast ning nende vahel on ujunahk. Karvakate on sellel närilisel lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega. Lõhnanäärmed on suured ja märgatavad isastel kapibaaradel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. Üldiselt on ta 100 130cm pikk, 50 60cm kõrge ning kaaluvad keskmiselt 35 66kg. [] Joonis 1 Kapibaarad ( http://www.greenexpander.com/wp-content/uploads/2007/10/the-capybara.jpg ja http://www.geocities.com/shadowsoftherainforest/Capybara.jpg ) Levik ja kaitse
Seega saavad kõrgemat järku struktuurid taastuda. Nt. võib toimuda ensüümi aktiivsuse taastumine. Valkude ülesanded Ensümaatiline funktsioon ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm juhib kindlat reaktsiooni. Nt. inimese süljes olev valk amülaas lagundab ainult tärklist, aga mitte teisi orgaanilisi aineid. Ehituslik funktsioon valgud kuuluvad kõikirakuorganellide koostisesse. Ainult valgulise ehitusega nahatekides on: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad jne. Transpordifunktsioon membraanides on valgulised trantsportijad, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Hemoglobiin transpordib hapnikku. Retseptorfunktsioon rakumembraanis olevad mõningad valgud edastavad väliskekskkonna infot raku sisemusse.retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides (toidu maitse tundmine). Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid. Nt. Insuliin
nt. Fribriin, mis on vere hüübimisel osalev valk.) - neljandat järku struktuur ehk kvaternaarstruktuur (moodustub erinevate gloobulite liitumisel, nt. Hemoglobiin) Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuri hävimine. Renaturatsioon- kõrgemat järku valgu teke. Fribrill- niitjas struktuur. Biofunktsioonid: - ensümaatiline (ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemilist kiirust). - Kaitsefunktsioon (küüned, nokk, karvad, soomused, suled, antikehad). - Transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) - Regulatoorne funktsioon (hormoonid, rakumembraani valgud) - Energeetiline funktsioon Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, lahustuvad orgaanilistes lahustes. Lipiidid jagunevad neljaks: neutraalsed lipiidid ehk rasvad, fosfolipiidid, vahad ja steroidid ehk tsükklilised lipiidid.
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest ...
Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga. 8. elunädalast (2kuud) algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk. 4. kuul ilmuvad nahale karvad, luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16-sentimeetrine. 5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine. 6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe. 7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
