1. Šamaan määrab 2. Päranduv variant: vägi liigub mööda kindlat suguvõsa; alati suguvõsa vahel 3. Taotuslik, nt P-Ameerika 4. Spontaanne – vaimud ühel hetkel hakkavad kiusama inimest - Kehalised märgid, mis viitavad šamaanile: 1. Õnnesärgis sündimine – sündimise ajal lootekotiga kaetud 2. Sünnimärgid – nn tulemärgid, pruunid, ajutised, sarved 3. Karvad, juuksed 4. Hambad – eriti esihambad, suured 5. Silmad – värv, nõiaring, suurus 6. Kehalised defektid – 6 varvast, hundimokk 7. Albiinod 8. Kaksikud – osades kultuurides tapetakse üks, araabias mõlemad 9. Kahesoolisus - Šamaanihaiguse sümptomid ja nende tõlgendamine: Minevik – arktiline hullus; Wikito psühhoos – vähene liikumine, toitu pole, kõik tahavad teda ära müüa.
b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 21.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 22.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline/katalüütilineensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Struktuurne-rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Transport-hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne-hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne-rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumise-algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine-munavalge, piim (kaseiin)
· hingavad kopsudega; õhukotid · süda neljaosaline · kehavereringe ja kopsuvereringe · viljastumine kehasisene · munevad maismaale hauvad mune hoolitsevad järglaste eest IMETAJAD · elavad maismaal või veel · püsisoojased · keha katavad karvad · liikumiseks kasutavad jäsemeid · hingavad kopsudega · süda neljaosaline · kehavereringe ja kopsuvereringe · viljastumine kehasisene · sünnitavad pojad toidavad piimaga hoolitsevad järglaste eest LOOMADE KÄITUMINE · loomade käitumist mõjutavad: a) kliima b) toit c) sugutung
Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 17. Hingamisorganid (hingamisteed, kopsud, mis toimub) Hingamisorganite ülesanne on organismi varustamine hapnikuga ja ainevahetuse lõppsaadusena tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Peale selle võtavad hingamisorganid osa vee väljutamisest organismist. Sissehingatav õhk läheb sõõrmete kaudu ninaõõnesse. kus ta soojeneb. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks pooleks, mis omakorda jagunevad kitsasteks ninakäikudeks. Suuõõnes eraldab ninaõõnt kõva suulagi. Ninaõõne näärmed toodavad nõret, mis koosneb ripsmelise epiteeliga seob tolmuosakesed sissehingatavas õhus. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane on kõhreliste seintega torujas organ,mis takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse
jääkidest - Gl - O- Gl - O- Gl- OHeige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 2 of 2 b) valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Viimases on aminohapped omavahel seotud peptiidsidemega Nahk koosneb kolmest eritüüpi valkainest: kollageen( põhikomponent), elastiin, retikuliin. Kui kuumutada kollageeni üle 70 0C ( s. o. liimistumistemp. ) hakkab see punduma ja laguneb zelatiiniks.( zelatiini tagasi kollageeniks ei saa ) Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid ) c) kautsuk = looduslik toorkummi ( natural rubber/ polüterpeenid, mis sisalduvad taimepiimmahlades e. lateksis ja osade taimedel on seal suur osa kautsukil ja gutal, mis on polüisopreensüsivesinikud. naturaalne kummi ( saadakse kummilateksina heveapuu mahlast ja mis on keemiliselt struktuurilt cis- 1,4,- polüisopreen (M~ 1 miljon) · sünteetilised polümeerid 2. kasutusala - kummid ja elastid e. elastomeerid( elastik).
koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned
koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. · Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned
Indias juba antiikajal. Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist. Vanad-kreeklased tegid sellest määret ja vanad- roomlased kasutasid seda kosmeetikas. 500 a. eKr tehti teiste metallide ja elavhõbedaga sulameid. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani loputati elavhõbeda nitraadiga loomanahkasid Hg(NO3)2·2H2O. See eraldas karvad naha küljest. Kuid see lahus ja sellest tulevad aurud olid äärmiselt mürgised. See põhjustas värinaid, emotsionaalset ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. Tuumaenergia seos elavhõbedaga Tuumaenergia kasutamise kõige suuremaks plussiks on kütuse tuhandeid kordi suurem energeetiline väärtus massiühiku kohta fossiilkütustega võrreldes. Kuna
puuvillakiud tihti elastaaniga (kummikiududega) suurendamaks kanga elastsust (näiteks bodid, stretch-teksad). Puuvillase flanelli puhul töödeldakse pealispind karvaseks - kangas on pehmem ja hoiab hästi soojust. Kammpuuvilla saamiseks kammitakse puuvillast väiksed kiud välja. Sellisest puuvillakiust tehtud niit on tugevam, ühtlasem, siledam ja seetõttu kvaliteetsem. Puuvillapõõsa vili on kupar, seemneid katavad tihedasti põhiliselt tselluloosist koosnevad üherakulised karvad, mis kuivades muutuvad käharaiks kuidudeks. Puuvillane riie on pehme ja soojapidav. Lina-ja kanepikiud Lina-ja kanepikiud saadakse vastavate taimede vartest. Nendes on tselluloosi umbes 75%. Linaku´iud on peened, pikad ja tugevad ning kõdunemisele vastupidavad. Neid saadakse linavarre niineosast, kus nad paiknevad kimpudena.Lina- ja kanepikiu tootmine on keerulisem-vartest tuleb kiud eraldada mehhaaniliste ja keemiliste võtetega. Linane riie on
jääväljal uitab ligikaudu 25000 jääkaru. Osa neist jõuab rännakutel isegi põhjapoolusele. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Isased karud ei maga talveuinakut. Pika talve jooksul, kui Arktika paakjää tungib kaugele lõunasse, jätkavad nad hüljeste küttimist nende hingamisaukude juures. Jääkaru tihe karvastik hoiab sooja isegi kõige karmimates tingimustes. Tihedat aluskarvastikku kaitseb pikk pealiskarvastik. Merevee või sademetega märgudes kleepuvad karvad kokku ja looma ümber tekib vettpidav kaitsekiht. Alusnaha paks rasvakiht kaitseb karu külma eest ja on energeetiliseks varuks, kui karul tuleb üle elada kehvemaid aegu. Pruunkaru Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega
Kolmandane, ehk tertsiaarstruktuur, gloobul või fibrill. Neljandane struktuur, ehk kvaternaarstruktuur, mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Säilib primaarstruktuur. Valkude ülesanded. 1. Ensümaatiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reageerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensüüm seostub ainult kindla lähteainega. 2. Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides; karvad, kabjad, küünised, sõrad, suled. 3. Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on sünteesitud. Vere hüübimine. Antigeen on bakter või viirus, mis põhjustab haigusi. 4. Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid nt. Insuliin. 5. Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonvalgud tsentrioolis. 6. Transfunktsioon. Rakumembraanis. Hemoglobiin, albumiinid veres. 7. Retseptorfunktsioon
3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised viirused (punetised ja gripp) toksoplasma süüfilise bakter hallitusseened
Vastused 2/17) 1. sinihallitusjuust 2. antibiootikumid 3. viiruste abil aretatud tulbid. 4. sõnnik väetisena 5. Pesupulber 3/17) Mina pean kõige olulisemaks vaktseerimise põhimõtte avastamist, sest see on aidanud vältida ja levikut piirata väga jubedatel haigustel nagu marutaud, mis oli üks esimesi, samas tänapäeval vaktsineeritakse ka puukentsefaliidi vastu. Pärast vaktsineerimise leiutamist on suudetud päästa paljude inimeste elusid. 5/17) Antibiootikumide kasutamist haiguste ravis võimaldab asjaolu, et bakteriraku ehituses ja ainevahetuses on olulisi erinevusi inimese rakuga võrreldes. Viirushaiguste puhul on antibiootikumid kasutud, sest viirused on rakutud olesed ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure ja ainevahetust, mida antibiootikumid enamasti ei kahjusta. 2/23) 1. Taimedel on võrsete tippudes, pungades, ja mitmel pool algkude ...
Tuba oli täis heledat kullakarva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat." 4. Novellis ,,Popi ja Huhuu" on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: ,,Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti." Novellis leiab lisaks õudusele ka lõbujanu ja pahelist priiskavat naudingut. Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni loomade surmani. 5
Valkude funktsioonid 1. ensümaatiline ehk katalüütiline Kõik ensüümid ehk biokatalüsaatorid on valgud 2. geeniregulatoorne funktsioon Histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 3. Bioregulatoorne. Osa hormoone on valgud.(nt.insuliin) 4. transpordifunktsioon. Hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. 5. Struktuurne funktsioon. Küüned, karvad, sõrad, kõõlused. 6. Kaitsefunktsioon. Antikehad ja verehüübimis valgud. 7. Kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivalgud. Lihaskoe valgud, ripsmed, viburid ja mitoosikääviniidid. 8. Retseptoorne funktsioon. Rakumembraani pinna retseptorid. Silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. 9. Varufunktsioon munavalge. 10. Energeetiline funktsioon ühe grammi valgu oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat. Nukleiidhapped
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem. 5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist. 7. Kolesterooliirikkad toiduained on ...
Kesknärvisüsteemi osad - pea- ja seljaaju - paiknevad vastavalt ajukoljus ja selgrookanalis. Selgroogsete vereringe on suletud - s.t., et veri voolab kogu aeg veresoontes. Erinevate rühmade esindajate süda on 2- kuni 4-osaline. Selgroogsete loomade keha jaotub kõhtmiseks ja selgmiseks pooleks. Nende kesknärvisüsteem paikneb alati selgmisel poolel ning süda kõhtmiselt. Selgroogsete keha on kaetud nahaga, millel paiknevad erinevad nahatekised (soomused, karvad, suled jne.). Võrreldes selgrootutega on selgroogsetel loomadel ka kõik teised elundkonnad enam arenenud. KASUTATUD ALLIKAD www.koolielu.ee et.wikipedia.org bio.edu.ee www.miksike.ee
lisaks antakse kohtu alla . Eesti saab ainsa euroliidu liikmesriigina erandi ilveste küttimiseks. Kui selgub, et viie aasta möödudes on ilveste arv vähenenud, siis toimub Euroopa Liidu nõukogus uus hääletus . Pereelu Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Märtsikuus, jooksuajal kräunuvad ilvesed metsas nagu kassid. See on ainus aeg, mil need eraklikud loomad teiste omasugustega kokku saavad. Isased kisuvad omavahel nii et karvad lendavad. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pärast kahe ja poole kuu pikkust tiinust sünnivad ilvesel enamasti kaksikud või kolmikud, keda ta imetab kuni kolm kuud , siis hakkab ta õpetama lihasöömist, millele minnakse täielikult üle ligi pooleaastaselt . Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt . Paari kuu vanused pojad hakkavad juba koos
Ta tundis, et on leidnud naise, kellel on sarnased mõtted ja tunded ning peale selle oli ta ilus. Anais oli küll habras ja väikese kehaga, kuid tal olid imeliselt suured silmad, kõrged põsesarnad ning meeleline suu. Nüüd armus Henry naisesse ilmselgelt ära. Möödus neli kuud. Nad oli teineteist üle ujutanud tuliste kirjadeg. Märtsis 1932 olid asjad sealmaal: viletsas hotellitoas, kus henry elas, leidsid teineteist New Yorgi mühakas ja Pariisi daam, ning nad tegid seda nii, et karvad lendasid. Nüüdsest peale korraldasid nad regulaalselt sääraseid kohtinguid. Henry sõnade järgi viskusid nad teineteise kallale igal ajal ja igas kohas ning Anais`ist sai terane õpilane täielikult välja arenenud erootiliste instinktidega uurija ,,musta pitsi laboratooriumis". Nad tegelesid kirjandusliku pornograafiaga ja Anais õppis kiiresti. Kord õnnestus neil nädal aega omaette olla, sest Hugo oli ärireisil. See nädal oli täis armuelu ja veelkord armuelu. Nii
a. beringianus) kamtsatka pruunkaru (U. a. piscator) atlase karu (U. a. crowtheri) grislikaru (U. a. horribilis) kalifornia pruunkaru (U. a. californicus) on välja surnud mehhiko pruunkaru (U. a. nelsoni) on välja surnud tõenäoliselt 1960-ndatel mandzuuria pruunkaru (U. a. manchuricus) kodiaki karu (U. a. middendorffi) tiibeti pruunkaru (U. a. pruinosus) hokkaido pruunkaru (U. a. yesoensis) Välimus Pruunkaru on suur, jõuline, massivne, pika ja tiheda karvastikuga loom. Karvad on pikemad turjal ning väike saba on karvade sees. Nende luustik on reeglina tugevam kui teistel karulastel. Ta kõnnib täistallal nagu inimene. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul raske ja massiivne pea esileulatuva koonuga. Laup on kõrge ja koos nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem, kui jääkarul ning kaul pöördub hästi. Isaskaru on suurem kui emane. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis
Veri ja lümfikude ainuke vedel kude, palju rakuvaheainet, mõned üksikud erütro-, leuko- ja trombotsüüdid Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid el. Impulsside ülekanne, gliiarakud kaitsevad ja toidavad neid; rakud hästi hargnevad; dendriidid jätked, mis võtavad vastu, akson ehk neuriit annab edasi) 6. Elundite kuuluvus elundkondadesse Katteelundkond nahk, karvad, küüned Tugielundkond luud, liigesed, kõõlused, lihased Seedeelundkond suuava, söögitoru, magu, maks, kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud Ringeelundkond süda, veresooned Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid
protsessid, mis võimaldavad inimesel paremini tajuda keskkonda. Kuna verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, aeglustub seedimine või ka peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning võivad hakata värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb, mistõttu hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Stress võib mõjutada tervist ka seeläbi, et mõjutab haiguste kulgu. See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus. Niisugusel juhul pole stress küll haiguse tekitaja, kuid ta aitab kaasa selle arengule. Stress mõjutab ka inimese käitumist: inimese elustiilis suureneb tervist ohustavate tegurite osa . Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob, adrenaliin
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
2. Säilituspõhikude selles toimub varuainete säilitamine Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ.
(bronhospasm, pärilikust väljahingamine, või on minimaalne, limaskesta turse) ja kalduvusest. hingelduse teke, elukvaliteet ei ole häiritud, limaeritusest tingitud Elamutolm, pingetunne säilunud füüsiline aktiivsus, hoogudena tekkivad koduloomade rindkeres. patsiendil peaaegu õhupuudushood, mida karvad, õietolm, Iseloomulikud on normaalne iseloomustab eriti hallitusseened, astmale kiunuv väljahingamisefunktsioon, raskendatud toiduained, hingamine õhtuti, puuduvad rasked väljahingamine. keemilised ained, hingamisraskuste astmaatakid. ravimid jne. teke öösel ja Kiiresti toimivad
Sest päikesekiirguse abil sünteesib meie nahk D-vitamiini, mida vajame luustiku arenguks. 19. Miks kirjutavad lastearstid sügisel ja talvel sündinud lastele välja D-vitamiini preparaate, mida tuleb tarbida kuni järgmise kevadeni? Sest sellel ajal paistab päikest vähem ja nahk sünteesib D-vitamiini vähem, mille puudus mõjub luustiku arengule. 20. Mis on nahatekised? Nahatekised moodustavad marrasnaha, nahatekised on nt. Karvad, juuksed ja küüned. 21. Miks on olulised nahal elavad bakterid? Kas naha täielik puhastamine bakteritest on mõtekas? Kui ei, siis miks? Naha puhastamine täielikult bakteritest ei ole kasulik, sest ,,head" bakterid, mis on inimesele kasulikud kattavad meie nahapinna ja ei lase nii meie nahale kahjulikke baktereid. 5
(bronhospasm, pärilikust väljahingamine, või on minimaalne, limaskesta turse) ja kalduvusest. hingelduse teke, elukvaliteet ei ole häiritud, limaeritusest tingitud Elamutolm, pingetunne säilunud füüsiline aktiivsus, hoogudena tekkivad koduloomade rindkeres. patsiendil peaaegu õhupuudushood, mida karvad, õietolm, Iseloomulikud on normaalne iseloomustab eriti hallitusseened, astmale kiunuv väljahingamisefunktsioon, raskendatud toiduained, hingamine õhtuti, puuduvad rasked väljahingamine. keemilised ained, hingamisraskuste astmaatakid. ravimid jne. teke öösel ja Kiiresti toimivad
aktiveerimine – parasümpaatiline (mida tundlikum organism vererõhu tõusule seda tõenäolisemalt bradükardia) – Bradükardia tekib sagedamini noradrenaliini manustamise järel. – Silm – vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, pupilli laienemine (müdriaas), kolmanda lau kontraktsioonid. – Seedetrakt – toonuse alanemine. – Näärmed - sekretsiooni vähenemine. – Pilomotoorne efekt. Nii NA kui A põhjustavad pilomotoorsete lihaste kontraktsiooni, karvad tõusevad turri. See toime vahendatud - retseptorite kaudu, täheldatav lihasööjatel loomadel. – Ainevahetus – glükogenolüüs, tugev vere suhkrutaseme tõus, hüperlipeemia (vabad rasvhapped), piimhape – Bronhid - 2-mimeetiline toime tagab bronhilihaste toonuse languse, näärmete sekretsiooni vähenemise. Bronhilihaste toonuse langus on eriti ilmne, kui toonuse tõus on tekkinud teiste ravimite toimel
Pollinoosinähud esinevad vaid allergeeni, see on õietolmu tolmeperioodil. Ülejäänud osa aastast võib see inimene olla täiesti vaevusteta, terve. Ettevaatlikud peavad pollinoosihaiged olema ravimtaimede ja meega, eriti aga õietolmuga mett kasutades, sest ka see võib neil esile kutsuda ägedad haigusnähud. Parem, kui õietolmuallergikud nendest toiduainetest üldse loobuksid. LOOMSED ALLERGEENED Allergeenideks on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Sagedamini tekitavad allergiat kass (eriti kassi sülg) ja koer, aga ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega kokku puututakse. Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad
on seega ehituselt polümeerid. Kiude, millest saab valmistada erinevaid materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud, taimse päritoluga e. tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja
25-30 m Kõrgus kerajas või laimunajas Kasvukuju tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega Võrsed ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised Pungad vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed Lehed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja Õied õisikutelg karvased vili on paksuseinaline kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun Viljad Mai lõpp - juuni algus Õitsemisaeg Kasvukoht:
Turvast saame aga kasutada nii kütteks, loomadele allapanuks kui ka taimede kasvatamiseks. Muidu pole inimene alpi jänesvillas midagi enda jaoks kasulikku avastanud. Soode kaunistajana ei saa aga tema väärtust alahinnata. Ta torkab silma oma ilusate õisikute poolest. Kui tunnete villpead, siis teate, kuidas näevad välja tavalised sootaimede valged karvakesed. Kuid alpi jänesvillal on need palju kaunimad kui villpeadel. Mäletatavasti on villpeade karvad sirged ja küllaltki tugevad, jäigad. Jänesvilla karvad on hoopis teistsugused. Need on peenemad ja loogelised, küllaltki pehmed. Neid ei ole ka tavaliselt õisikus nii tihedalt kui villpeadel. Seega jätab alpi jänesvilla õisik palju õrnema mulje. Enamasti on alpi jänesvilla õite karvakesed päris puhasvalged, mitte veidi kollakad või beezikad, nagu villpeadel. Õitsemise ajal on jänesvilla karvakesed loomulikult lühemad, kuid
KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja õisikutelg karvased. Vili on kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega. Seeme pruun. KASVU- Küllaltki külmakindel. Poolvarjutaluv
okkad seljas. Kuid jõmpsika ilmaletuleku ajal on okkad hästi pehmed, et ema haavata ei saaks. Kui pojad on veel väetid ja rumalad, hoolitseb nende eest ema nii hellalt, kui oskab. Kui tema pesa on avastatud, kannab siiliema oma võsud teise kohta. Siili okkad on meie juuste sugulased vanad langevad välja (mitu tükki päevas), nende asemele kasvavad uued. Siili okkad on muudunud karvad. Okkad kaitsevad siili ka kukkumise eest. Okkaid 6000, vanal isasel 8000, mitte 16000 nagu varem väideti. Vastsündinul ainult sadakond. Okkas vahetuvad järk-järgult, täielik vahetus umbes aasta jooksul. Siilidele ei mõju mesilaste nõelamine. 10 Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu
patsientide vastuvõtt, kiud tema korterisse pannakse elama teisi inimesi. Professorilt nõutakse kahe toa vabastamist, kuid ta keeldub ja helistab oma mõjuvõimsale patsiendile ja ta jäetakse jahule. Preobrazenski toob õuest koera ja käsid teenijal hoolitseda tema eest. Nädala pärast muutub Sarik ilusaks ja toredaks koeraks. Talle sisestatakse Klim Tsugunkini, kes oli kurjategija, sisenäärmed ja ekperimant läheb õigesti ning Sarik hakkab inimeseks muutuma: ta kasvab pikkemaks, karvad kukkuvad välja ja ta õppib rääkima. Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat. Mõne aja pärast ta palub professorilt teda sissekirjutada ja valib endale uue nime. Koera elust jääb Sarikovil viha kasside vastu. Ja selle viha tõttu on ta uputab kogu korteri vees. Preobrazenski, Bormental ja Sarikov söövad, professor püüab õpetada Sarikovile häid kombeid
Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine ja sisemine looteleht. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Selle eesmises otsas paikneb nn ürgsõlm. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaju. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kojunevad sellest küüned, karvad, hammaste vaap. Ürgjuti ümbruse rakkudest moodustunud keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkonna. Sisemise lootelehe rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Kõigil loomariikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. väärarengut põhjustavad tegurid Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Mitmed ravimid,
See raamat kujutas uut maailma- päikeseriiki, kus elu on vägivallata, arukas ja inimlik. 1968. aastal ilmus luulekogu "Hetk". Samal aastal kirjutas Kross koos abikaasa Ellen Niiduga reisiraamatu "Muld ja marmor". Luulekogu "Vihm teeb toredaid asju" (1969) märgib pöördumist lüürilise autorimina poole. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju ja vihmavarjud õide Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks Vihm seob karvad mu paljal rinnal ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge Jaan Krossi luule võtab kokku valikkogu "Voog ja kolmpii" (1971), mis sisaldab loomingut aastaist 1938- 1968. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning "Kolme katku vahel" I . Nendes pöördus Kross ajaloolise aine poole, millele truuks on ta siiani jäänud. Ta arendas välja omalaadse ajaloolise romaani, mille peategelasteks on
Epidermis on pidevalt uuenev kude. Naha elutsükli käigus tekib alumistes kihtides uusi rakke, pealmistes kihtides muutuvad rakud lamedamaks. Kõige välimises kihis leiduvad tuumatud lamedad rakud, mis meenutavad soomuseid. Nende eemaldumist nimetatakse deskvameerumiseks. Kogu seda protsessi nimetatakse keratinisatsiooniks e sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu.Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. PÄRISNAHK Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse
autumnalis · Perekond seanupp · 10-40 cm · Lehed võivad olla peaaegu terved või (sagedamini) üsna lõhestunud · Kogu taim on paljas. Vars on tõusev, 1-10 õisikuga, kuni 1 cm pikkuste naaskeljate soomustega. · Õitseb juuli-oktoober · Kasvab niitudel, jäätmaal, murudes. Kare seanupp Leontodon hispidus · Perekond seanupp · 15-50 cm · Õisikuid varre otsas alati üks. Kogu taim karedakarvane, luubiga vaadates on karvad 2-3 harulised. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel Harilik võilill Taraxacum officinale · Perekond võilill · 5-80 cm · Väga mitmesuguse lehekujuga. Eristatud rohkesti pisiliike, mis omavahel on äravahetamiseni sarnased. · Õitsem mai-juuli · Kasvab mineraalpinnasel väga erinevates kasvukohtades Harilik vesikanep - Eupatorium cannabinum · Kuulub vesikanepite perekonda · Kasvab 30-110 cm pikaks
Säilivad esimese järgu struktuurid. Põhjustavad: temperatuur, ultraviolettkiirgus, vibratsioonid, keemilised ühendid (happed, alused). · Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Ülesanded: · reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. · ensüümiline funktsioon · ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) · transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) · retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine · regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) · kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad)
Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Näiteks ilves ja jänes, hunt ja kits/põder. Herbivooria on taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Kasulik loomale. Näiteks lehetäi, maipõrnikas ja metskits, kes toituvad taimeosadest. Bambus -> panda jne. Taimedel on selle vastu kujunenud kaitsekohastumused (ogad, okkad, karvad jne). Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Näiteks inimene ja tema sooles elavad bakterid, algloomad, samuti takjas ja imetaja, samblik ja puu, orhidee ja puu. 3. Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. See kutsub taimedes esile mitmeid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. Näiteks sõltub taimede õite moodustumine ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest
VALKTEHISKIUD SISUKORD 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7-8 5.Kasutamine .....................................................................................................................................9 6.Hooldus.........................................................................................................................................10 7.Kokkuvõtte...................
Kui mehed läksid lahingusse, oli tavaks kanda sulge mütsi küljes kallimalt. Kui naha asemel hakkati velvetit kasutama, oli vaja, et see kokku ei vajuks, selleks hakkati voodrit kasutama. Kuigi tänapäeval on peakated piisavalt jäigad kasutatakse ikkagi voodrit. Inviduaalsete suuruste tulemisega ei pidanud enam peakateid kinni siduma, aga austusest ja mälestuseks kanti ikkagi lehvi peakate taga. Hiljem sai selle vajadusest mood. Kauboimütsid olid disainitud karvad ülesse poole, et see oleks kergekaaluline igas Lääne-Ameerika ilmastikus. Mütsid nagu pesapallimüts oli disainitud, et hoida nägu päikese käest. 17 Kokkuvõte Peakatete algus aastatel kanti neid vajaduse hiljem ka moe pärast. Peakateid kantakse igasuguse eesmärgiga. Tänaseks päevaks on saanud peakatest üks lahutamatu osa meie riietest, olgu siis moe, kaitse või mõnel muul eesmärgil.
Nad meenutasid talle nõnda Isandat, et ta silmi sulgedes teda lõhna järgi nägi.“ 6. Novellis tekib konflikt eetilisel tasandil. Novellis „Popi ja Huhuu“ on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: „Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti.“ Novellis leiab lisaks õudusele ka lõbujanu ja pahelist priiskavat naudingut. Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale hakkas ta jooma ning ärkas hommikuti tugeva peavaluga. Kuigi Popi isiklikult alkoholi ei tarvitanud, joobus ta viina lõhnast. Taoline lõbutsemine viis aga katastroofini. Nimelt sai üks hetk alkohol otsa ning viina otsimise käigus lõhkus Huhuu ühe kasti, mis plahvatas ning viis kohutava tagajärjeni – loomade surmani.
antiseptiline ning kudesid ja küüsi tugevdav ravimtaim. Sõrmeotsi tuleb leotada põldosja keeduvedelikus ja seda vahendit tuleks kasutada mitme kuu jooksul. Põldosja võib kasutada ka seespidiselt juues sellest tehtud teed. Tuleks juua kaks tassi teed päevas. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Haprad küüned, http://www.derma.ee/articles.php?id=151#2 2. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC %C3%BCs#Inimese_k.C3.BC.C3.BCned 3. Karvad ja küüned, http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/? KATTEELUNDKOND:KARVAD_JA_K%DC%DCNED 4. WATSON, R. Maniküür ja pediküür, Tallinn: Tormikiri, 2008 5. Haprad küüned, http://www.novinare.ee/Haprad-kuuned 6. PASEKOFF WEINBERG, N. Looduslik kätehooldus, Tallinn: Ersen, 2006 7. Küüned murduvad- mida teha?, http://kirss.net/index.php/lugemist/ilu-ja- tervis/kueuenehooldus/item/2197-k%C3%BC%C3%BCned-murduvad-
SEBRA REFERAAT Kaido Mõts 6a klass TÕRVA GÜMNAASIUM 2004 ÜLDISELOOMUSTUS Sebrasid tuleb pidada kõige primitiivsemateks tänapäeva hobuslasteks, keda on säilinud kolm liiki. Sebrad on võrdlemisi väikesed vöödilised hobuslased: tüvepikkus 2-2,4 m, turjakõrgus 1,2-1,4 m, sabapikkus (koos selle otsalolevate pikenenud karvadega) 45-57 cm, mass kuni 350 kg. Keha värvuse põhitoon on helehall või pruunikas, sellel kulgevad mustad või mustjaspruunid ristivöödid. Niisugune värvus, mis fotol tundub silmatorkav, teeb looma looduses, eriti savannis, vähemärgatavaks. Sebrad elavad väikeste tabuunidena või üksikult, suuri karju moodustavad harva. Neid võib sageli näha segakarjades koos gnuudega. Üksikud sebrad on kaelkirjakute alalised saatjad. Sebrad ei jookse nii kiiresti kui hobused ja nad on vähem vastupidavad. Sebrasid on võimalik taltsutada, kuigi see on võrdlemisi vaevarikas. Sebrad on metsik...
võib olla ohtlik ka inimestele. Teooria ei ole küll testitud. On teada, et teatud helisagedused tekitavad inimestes hirmu ja paaniaktunnet , teised aga põhjustavad südame seiskumise . Sagedus 7 ja 8 Hz vahel on erakorraliselt ohtlik. Teoreetiliselt võib sellise tugevusega heli purustada kõik inimese siseorganid. Infraheli võib mõjutada nägemist samuti mentaalset seisundit , ajades niinimetatult karvad kehal püsti, samuti tekitada soojustunde. Eksperimendid annavad vastuolulisi tulemusi. Teadlased usuvad, et looduslik infraheli stimuleerib agressiivsust ja põhjustab rahutust. Võib olla see on ka põhjuseks kasvavatele rahutusele teatud piirkondades kus looduslikud tegurid soosivad heli tekkimist nagu Mistral (Rhone Valley) või Sirocco (Saharas). Tõepoolest tuuled võivad olla infraheli allikaks. Seega võib väita, et Bermuuda kolmnurga maagia põhjustavad infraheli
patsientide vastuvõtt, kiud tema korterisse pannakse elama teisi inimesi. Professorilt nõutakse kahe toa vabastamist, kuid ta keeldub ja helistab oma mõjuvõimsale patsiendile ja ta jäetakse jahule. Preobrazenski toob õuest koera ja käsid teenijal hoolitseda tema eest. Nädala pärast muutub Sarik ilusaks ja toredaks koeraks. Talle sisestatakse Klim Tsugunkini, kes oli kurjategija, sisenäärmed ja ekperimant läheb õigesti ning Sarik hakkab inimeseks muutuma: ta kasvab pikkemaks, karvad kukkuvad välja ja ta õppib rääkima. Nelja nädala pärast ta on juba väikest kasvu ja ebameeldiva väljanägemisega inimene, kes ropendab, suitsetab ja mängib balalaikat. Mõne aja pärast ta palub professorilt teda sissekirjutada ja valib endale uue nime. Koera elust jääb Sarikovil viha kasside vastu. Ja selle viha tõttu on ta uputab kogu korteri vees. Preobrazenski, Bormental ja Sarikov söövad, professor püüab õpetada Sarikovile häid kombeid
Hügieeniline kosmeetika õpetab inimest oma keha eest hoolitsema Dekoratiivkosmeetika aitab inimese välimust korrigeerida Inimese nahk Naha funktsioonid Kaitseb inimest välismõjude eest Kaitseb alumisi kudesid Osaleb organismi soojusregulatsioonis ja on verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist Rasunäärmed - hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena Rasunäärmete ummistumisel tekkinud põletikku nimetatakse akneks Nahatüübid Normaalne nahatüüp
uruhiirlastest (Kontkanen jt, 2004:69). Kakkude söögikohtades enamasti saakloomade jäänuseid pole. Puu otsas kistakse suled ära, ning pisiimetajad neelatakse tervelt alla või ainult paariks osaks tükeldatuna. Erandiks on ainult kassikakk, kes võib rünnata ka nii suurt looma nagu jänes. Kassikaku söögikohtadesse jääb sageli saakloomade jäänuseid (Bang, Dahlstrøm, 2007:164). Kakulistel ei ole pugu. Kuigi saaks neelatakse enamasti alla tervena, siis luud, karvad ja suled öögitakse hiljem välja räppetompudena (Eesti... 2011). Pilt 5 Näited erinevate kakuliste räppetompudest (Bang, Dahlstrøm, 2007:207) Räppetomp (pilt 3) on linnu välja oksendatud toidu seedimatud osad. Kakuliste räppetombud on kuivanult hallid. Need sisaldavad enamasti saakloomade luid. Koljud on tavaliselt puruks muljutud, sest kakud tapavad saagi, seda kuklast nokaga tugevalt surudes. Lisaks luudele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
