Spodosol (ST) Metsamulla A: pH 4 4,5 H5,6 1,2 cmol+ kg-1 Tekkinud liivadel okasmetsade all, kus puudub rohttaimkate ja A-hor. traditsioonilisel kujul H8,2 6 cmol+ kg-1 Al < 80 mg kg-1 1,6% muldkattest, 3,8% metsamaadest S 6 cmol+ kg-1 Peamiselt Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv, Väike-Emajõe V < 40% orund Kagu-Eestis, rannikuluited Loode- ja Lääne-Eestis Põllumullas: Metsad nõmmemännikud pH 55,5 Rohumaad kuivad nõmmerohumaad H5,6 > 1,5cmol+ kg-1 H8,2 35 cmol+ kg-1 Kujunenud erinevat päritolu liivadel
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Fossiilsete kütuste tarimise piiramine. Materjalide kvaliteedi parandamine, et tagada toodete pikem eluiga. Kaitsealade vööndid: Reservaat igasugune tegevus on keelatud. Sihtkaitsevöönd keelatud on kõik, mis pole lubatud. Piiranguvöönd lubatud on kõik, mis pole keelatud. Kaitsealade ülesandeks on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tuvastamine. Rahvuspargid: Soomaa, Lahemaa, Karula, Vilsandi, Matsalu. Looduskaitsealu: Alam-Pedja, Kabli, Muraste Maastikukaitsealu: Kõrvemaa, Otepää, Voorema, Kõnnumaa Programmialad: Pandivere veekaitseala, Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala. Natura 2000 üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Keskkonnastrateegia on suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste säilimine tulevastele põlvkondadele.
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
kaitsealal. 24. Kaitsealad ja nende režiimi määramine Kaitsealad: (1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. (3) Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. § 27. Looduskaitseala
looduskaitsepiirangutest · Hoiuala teatis: on kaitse alusest objektist teatamine omanikule 115. Milliseid ül. täidab rahvuspark? Säilitavad ja kaitsevad seal elavaid ja kasvavaid loomi ja taimi, taastavad looduskeskkonda, uurivad sealset loodust ja viivad läbi ekskursioone ja matkaradu looduse tutvustamiseks 116. Nim. Eesti rahvuspargid ja kirjelda mida kaitsevad? 1) Lahemaa rahvuspark 1971 - metsa- , soo- ja rannaökosüsteemi kaitsmine 2) Karula rahvuspark 1993 - pärandkultuuri kaitsmine 3) Soomaa rahvuspark 1993 - metsade , soode/rabade ja lamminiitude kaitsmine 4) Vilsandi rahvuspark 1993 - meresaarte ja nendel asetsevate loodus kasvu kaitse 5) Matsalu rahvuspark 2004 - pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitse 117. Kuhu ja mida tuleb teatada leitud märgistatud linnu/kala kohta? Linnu puhul: Teatada telefoni teel 472 4220 · 1)märgistusel olev tekst ja nr. · 2) linnu seisund
looduskaitsepiirangutest · Hoiuala teatis: on kaitse alusest objektist teatamine omanikule 114. Milliseid ül. täidab rahvuspark? Säilitavad ja kaitsevad seal elavaid ja kasvavaid loomi ja taimi, taastavad looduskeskkonda, uurivad sealset loodust ja viivad läbi ekskursioone ja matkaradu looduse tutvustamiseks 115. Nim. Eesti rahvuspargid ja kirjelda mida kaitsevad? 1) Lahemaa rahvuspark 1971 - metsa- , soo- ja rannaökosüsteemi kaitsmine 2) Karula rahvuspark 1993 - pärandkultuuri kaitsmine 3) Soomaa rahvuspark 1993 - metsade , soode/rabade ja lamminiitude kaitsmine 4) Vilsandi rahvuspark 1993 - meresaarte ja nendel asetsevate loodus kasvu kaitse 5) Matsalu rahvuspark 2004 - pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitse 116. Kuhu ja mida tuleb teatada leitud märgistatud linnu/kala kohta? Linnu puhul: Teatada telefoni teel 472 4220 · 1)märgistusel olev tekst ja nr. · 2) linnu seisund
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
· Hoiuala teatis: on kaitse alusest objektist teatamine omanikule 115. Milliseid ül. täidab rahvuspark? Säilitavad ja kaitsevad seal elavaid ja kasvavaid loomi ja taimi, taastavad looduskeskkonda, uurivad sealset loodust ja viivad läbi ekskursioone ja matkaradu looduse tutvustamiseks 116. Nim. Eesti rahvuspargid ja kirjelda mida kaitsevad? 1) Lahemaa rahvuspark 1971 - metsa- , soo- ja rannaökosüsteemi kaitsmine 2) Karula rahvuspark 1993 - pärandkultuuri kaitsmine 3) Soomaa rahvuspark 1993 - metsade , soode/rabade ja lamminiitude kaitsmine 4) Vilsandi rahvuspark 1993 - meresaarte ja nendel asetsevate loodus kasvu kaitse 5) Matsalu rahvuspark 2004 - pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitse 117. Kuhu ja mida tuleb teatada leitud märgistatud linnu/kala kohta? Linnu puhul: Teatada telefoni teel 472 4220 · 1)märgistusel olev tekst ja nr.
(linn) Kei - Keila Kär - Kärla Han - Hanila Iis - Iisaku Krj - Karja Khn - Kihnu Lai - Laiuse Har - Hargla Jaa - Jaani Krk - Karksi Kih- Kihelkonna Lih - Lihula Hel - Helme JJn - Järva-Jaani Krl - Karula Kir - Kirbla Amb - Ambla Hi - Hiiumaa JMd - Järva-Madise Kse - Karuse KJa - Kolga-Jaani Ann - Anna HJn - Harju-Jaani Juu - Juuru Ksi - Kursi Kod - Kodavere Ans - Anseküla Hlj - Haljala Jõe - Jõelähtme Kul - Kullamaa
Looduskaitsealaks. 1979. a. koostati Eesti Punane Raamat ja 1982. a. ilmus selle rahvapärane väljaanne. 1990. a. võeti vastu "Seadus Eesti looduse kaitsest" - järjekorras neljas looduskaitseseadus Eestis. Asutati Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala, esimene Baltikumis, suurim Põhja-Euroopas. 1991.a. asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvedamisel otsustati moodustada Soomaa ja Karula rahvuspark ja Alam-Pedja looduskaitseala. 1993.a asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ja Vilsandi looduskaitseala nimetati ümber Vilsandi rahvuspargiks. Eesti ühines Berni (1992), CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994.a. asutati Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega "Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga". Võeti vastu ka "Kaitstavate loodusobjektide seadus", viies looduskaitseseadus Eestis
aastal moodustati 30 kaitseala, millest metsad hõlmasid 42,9% ehk 9650 ha. 1970. ja 1980. aastatel jätkus hoogne kaitsealade moodustamine (18). 1990ndateks oli kaitsealuste metsade pindala suurenenud 91 300 hektarini, st 31,0% toonaste kaitsealade kogupindalast. Lisaks sellele rakendati leebemat kaitsereziimi kaitsemetsadele, et kaitsta erosiooniohtlikke alasid, teatud maastikuelemente, kaldapiirkondasid ja rannikut, asulaid, liikide elupaiku, kasvukohti jms. 1990. aastate alguses rajati Karula rahvuspark, mille tsoneering põhines sealsete metsade loodusväärtustel. Isegi kümnendi lõpus polnud täpselt teada, kui palju metsi oli kaitse all, milline oli nende kaitsereziim või milliseid metsatüüpe kaitsealade metsad esindasid. Elurikkuse kaitse kontseptsioon andis Eesti loodukaitsesüsteemile uue elu. Metsade elurikkuse ja kaitsevõtete uurimise vajadus sai ilmselgeks. Vastavaid teemasid käsitleti Eesti metsanduse arenguprogrammi raames, mille tulemusena sõnastati 1997
Lugemise selgeksõppimine võttis 2-3 talve. Koolipäevade arv sõltus õpilaste hulgast ja koolipiirkonna suurusest. Kus koolilaps palju käisid ühel päeval poisid, teisel tüdrukud. Oli kool kaugel, ööbiti ja õpiti koolimajas esmaspäeva lõunast laupäeva lõunani. Talurahvaseaduses lisati juurde, et siis " lastakse lapsi koddo, et vihtlevad ja puhtaid ridid ja mona tulleva näddala peäle tovad ". Koolitööle andis hinnangu pastori kevadine koolikatsumine. Karula koolikonvendi välja antud eeskirja järgi oli kirikuvöörmundri ülesandeks teatada vanematele, kelle lapsed pidid kooli minema ja kes arvati kodulaste hulka. 1830. aastatest alates hakati üksikutes kiheldkondades ühtlustama külakoolide õppetöö korraldust. Üks esimestest koolmeistritele mõeldud eeskirjadest anti välja Laiuse kihelkonnas pealkirja all " Kudda kolisid on tarvis 1831 piddada ". Dokument annab esmaskordselt ülevaate
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aero...
SOOMAA Hüpassaare Tipu Kutja Kilingi-Nõmme Nepste Ikla KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada Maastikukaitseala Ikla Matkarajale jääv huvipunkt Rahvuspark SOOMAA Rahvuspargi nimi Allikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Heitvee reostuskoormus, 2002–2011 Tonni 3000 2500
Karu avaldas lootust, et lepinguni Cleanawayga jõutaks veebruari kuul ning edasi kleindilepingutega saab ühele poole kahe või kolme kuu jooksul juhul kui teisipäevast otsust ei vaidlustata. Valga maakonnas on moodustatud kaks jäätmeveo piirkonda. Esimeses piirkonnas on Valga linna I piirkond, Hummuli, Tõrva linn, Helme, Põdrala, Puka ja Palupera ning teises piirkonnas Valga linna II piirkond, Taheva, Tõlliste, Karula, Sangaste, Õru, Otepää. Seni on Valga maakonnas tegutsenud kaks jäätmefirmat Cleanway AS ja RagnSells AS. Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist kasvas mullu 7 korda 28.01.2009 Postimees Marina Lohk, vanemtoimetaja Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist, mis hõlmab nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laene, kasvas möödunud aastal tervelt 7 korda.
Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused (SO2) happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid- Aerosooli üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse ja integraalse jaotuskõveraga. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias ...
moodustis oleks olnud liiga väike iseseisva maakonna jaoks. Siiski pidas verinoore riigi valitsus oluliseks piiriäärse eraldi maakonna olemasolu. Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 6. septembri otsusega asutati iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad, milledest Valga maakonna loomine ka ellu viidi. Valga maakonna maa-ala määrati kindlaks järgneva aasta 11. veebruaril, mil otsustati: 1) Valga maakonnaga liita Kaagjärve, Karula, Laanemetsa ja Taheva vald Võru maakonnast; Tõlliste, Laatre, Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald Tartu maakonnast ning Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald Viljandi maakonnast; 2) lugeda Valga maakonda kuuluvaks senised maakonna vallad Valga, Hoomuli ja Sooru. 28 Valga jagamisega vähenes linnaelanike arv ligikaudu 3500 inimese võrra, kes jäid elama Valga Läti poolele. 1926. aastaks oli aga linnaelanike arv juba 14 846 inimest, mis oli pisut
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
ega paikne kaitsealal. 60. Kaitsealade jaotus (rahvuspark; looduskaitseala; maastikukaitseala) Rahvuspark (1) Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks. (3) Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Looduskaitseala
kõrvalproduktidena. Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Vaigutamine on jätnud meie loodusele mõningaid jälgi nõukogudeaegsete vaigutuslankide näol, kus männid jäid peale vaigutamist mingil põhjusel maha raiumata. Sageli oli põhjuseks see, et männikud olid enne raiumist sattunud looduskaitsealuste alade nimekirja. Selliseid vanu vaigutusjälgedega männikuid leidub näiteks Lahemaa ja Karula rahvuspargis. Praegu pakuvad omapärased "kalasabamustriga" tüved looduses liikujatele huvi peamiselt kui üks metsakasutuse ajaloo näidiseid. Perspektiive vaigu hankimise ja kasutamise varasemate traditsioonide elustamiseks tänapäeva Eestis vist kuigi palju pole. Euroopa põhjamaades on okaspuu vaiku kasutatud praegusel ajal mõnikord ühe komponendina nn. loodusravimite jt. loodustoodete valmistamisel. PUUSÜSI Ülevaade traditsionaalsest kasutusest
Kogu müügitegevus ning tellimuste esitamine võib käia interneti vahendusel, kuid ettevõtja vajab ruumi kaupade ladustamiseks, tellimuste komplekteerimiseks ning pakkimiseks. Liiatigi, ettevõtet ei saa asutata ilma asukoha aadressita. 2. Piirdutakse vaid aadressi või asula nimetamisega. Voka ja Nõva on kahtlemata kenad kohad, kuid paljud ei suuda ette kujutada, millisest Eesti piirkonnast neid leida. Rääkimata sellistest kohtadest nagu nt Karula, mida võib leida pea igast maakonnast. 3. Asukohta ei mainita. Arvatakse, et asukoht ei pea reaalselt olemas olema ning asukoha analüüs pole vajalik. Soovitused Ettevõttele parima asukoha leidmiseks tuleb mõelda klientide vajadustele, töötajate jaoks vajalikule ruumipinnale ning ka konkurentide asukohale. On äriideid, mille puhul koht on väga tähtis, kuid on ka neid, mille puhul asukoht on kõrvalise tähtsusega
Kui palju peaks riik panema abstraktset raha maastikku hooldusesse, nt niitma. Kui ei paiguta sinna raha, siis hakkab mujalt raha jäämata saamata, nt turimsi arvelt. Peame sinna ka investeerima, et tagasi saada. Väärtuslikud maastikud Kõik maakonnad pidid määratlema alad, mis on väärtuslikud. Selleks tehti ka metoodika. Käidi kõikides valdades kohalikega rääkimas, mis nemad arvavad. Nt Valgamaal läks automaatselt sisse Karula rahvuspark. Sangaste ümbrus. Tehti veel ka hierarhja-riiklik ja maakondlik tähtsus. Piirid tehti üsna vabalt. Võeti 5 aspekti, millega hakati väärtuslikke maastikke määratlema. 1) kultuurilis-ajaloolised- a) ajaloo ,,konsentraat" -kohad, kus tihedalt üksteise kõrval leidub jälgi nii mõisaajast, iseseisvus ajast, kolhoosist ja varasematestki aegadest aegadest. b) Ühe ajajärgu maakasutus, nt asuniktalude kompleks c) Üksikobjektide kogum-ühel alal on koos
Veel suuremaid järvi: -Tsolgo Mustjärv (30) -Mullutu suurlaht (14) -Uhtjärv (28) -Ülemiste järv (10) Eesti järvede kogupindala on 2070 km2 (umbes 4,6% kogu Eesti pindalast). Järved paiknevad Eestis ebaühtlaselt: -Tihedalt on järvi künklikus maastikus, nt. Kirde-Eestis Kurtna ümbruses (nn. 40 järve maa), Lõuna-Eestis Haanja ja Otepää kõrgustikul ning Karula kandis. -Samuti on palju järvi Põhja-Kõrvemaal (Aegviidust põhja poole). Seal on enamasti väikesed, kuid võrdlemisi sügavad nn. orujärved. Need on tavaliselt soodsate hapnikutingimustega ja küllaldaste söödavarudega head kalajärved -Lääne-Eesti ja Saaremaa rannikul on merelahtedest maatõusu tagajärjel tekkinud palju madalaid aegamisi kinnikasvavaid rannajärvi. -Järvedevaesed on Kesk- ja Lääne-Eesti tasandikud. Pandivere kõrgustikul on suur peaaegu
Uurimused on näidanud, et toitainete väljauhtumine kuivendatud põllumajandusmaadelt on oluliselt suurem kui metsamaadelt. Kui fosfori ja lämmastiku väljauhtumine metsamaadelt on keskmiselt vastavalt 0,081 ja 3,4 kg/ha aastas, siis põllumajandusmaadelt vastavalt 0,37 ja 11,0 kg/ha aastas (Protection..., 1995).. Keskmiste äravoolumoodulite alusel tehtud ligikaudne arvestus näitas, et lämmastiku väljakanne pilootmetskondade metsamaadelt oli järgmine: Karula 3,0 kg/ha a., Maidla 3,4 kg/ha a. ja Kloostri 3.8 kg/ha a. (Management..., 1998) (nimetatud metskonnad eksisteerisid 1988.a.). Näiteks Rootsis on leitud vastav näitaja olema (puistud, lageraie alad ja sood kaasa arvatud) 5 kg/ha a. (Fleischer, Stibe, 1989). Metsamaade kuivendamise tulemusena äravool suureneb ja sellega ka lämmastiku väljakanne, kuid võrreldes juurdetuleva lämmastiku hulgaga jääb see siiski suhteliselt madalaks
tõlgendasid, et tuleb hakata tasuma uut maksu riigile, aga on vabad vanadest maksudest, pole vaja enam mõisale tegu teha – mis oli aga meelevaldne oletus. Talurahva vastu toodi ca 10 000 sõjaväelast, kõige suuremad väljaastumised toimusid Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus). Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi. Vene-Rootsi sõda 1788-1790. Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme.
Bornhöhe, A.Saal) oli tähtsaks allikaks Chr. Kelchi kroonika, milles on tähelepanu pööratud eesti talurahvale nii Põhjasõja-eelsel kui –järgsel perioodil. 13.sajandi teiseks esileküündivaks kirjalikuks mälestusmärgiks Henriku kroonika kõrval on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate (Harju- ja Virumaa) nimekiri, nn Taani hindamisraamat (Liber Census Danaie, 1241). See sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks ka isiku- ja perenimesid (Carola – Karula, Lyneus – Lüganuse, Jaervaekylae – Järveküla, Koylae – Kohila, Jeeleth – Jõelähtme). Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele. Kirikukirjanduse algus „Eesti keeles kirjapandud proosa ja värsi ajalugu algas ristitähe all. See sai oma alguse muulas-murrakulisest misjonitegevusest meie maal---„ (G.Suits). see polnud kirjandus tänapäeva mõistes, vaid kiriku vajadusi teeniv kirjasõna.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad ...
Kuivanult tõmbuvad lehed krussi. Kasvavad maapinnal, tüvealustel, kõdupuidul, niiskemates metsades. Väga sagedased liigid on mets-lehiksammal ja lainjas lehiksammal. Raiestikel alustaimestu muutub vähe, sageli domineerib lubikas. Levik: saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis. Tähtsaim kooslus: lubikaloo-männik KAITSTAVAD TAIMELIIGID LOOMETSADES I kategooria: püramiid-akakapsas (Saaremaal Sõrve poolsaarel), jalgtarn (Tilleoru maastikukaitsealal, Keila ümbruses, Karula Rahvuspargis) odajas astelsõnajalg (Muhu kirderanniku pangal). II kategooria: sile tondipea (Järva, Rapla, Harju ja Lääne-Viru maakondades), mägi- naistepuna (Lääne-Saaremaal), ida-võsalill (Narva jõe ääres Permisküla metskonnas), liiv-esparsett (Lõna-, Kagu-, Ida- ja Kirde-Eestis), alpi ristik (Lääne-, Ida- ja Kesk-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis), lood-
Kaitstavad loodusobjektid on: 24 1) kaitsealadinimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilit, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvust loodust. Kaitsealade vööndid: Rahvuspargid kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalust kkkasutuse säilit, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvust. Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. Võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. LKala kaitseala looduse säilit, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvust. võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Maastikukaitseala kaitseala maastiku säilit, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvust ja kasutamise reguleerimiseks. eritüübid on park, arboreetum ja puistu
Meie alal on rahutuid mõisu välja toodud tavaliselt kolm: 1) 1784. a kevadel Viljandi lähedal Viiratsi. Probleemiks see, et talupojad olid väga rahulolematud suurendatud normidega. Pole teada sealt relvastatud vastuhakke. 2) Räpina rahutusi Räpina puuaia sõda 4. juuli 1784. konflikt oli talupoegade ja sõjaväelaste vahel. 5 talupoega said surma, 8 haavata. Rahutud talupojad, kuna neil relvastust polnud, olid ümbrusest aiateibaid haaranud, sellest ka nimetud. 3) Võrumaal Karula kiriku juures. Ajend oli hoopis ühe talupoja kinnivõtmisest tulenev. Tema seisusekaaslased nõudsid tema väljaandmist. Konkreetne väljaastumine leidis aset 18. augustil 1784. KA siia oli toodud sõjaväelasi. Üks talupoeg saab surma. Karula kiriku juures eriti aktiivsed talunaised, kes loopisid sõjaväelasi kiriku aiast leitud kividega. Lõppes talupoegade karistamisega. Talupojad aeti läbi kadalipu, liidrid saadeti asumisele, sunnitööle. Eesti alal aga rahutused üsna juhuslikud. 1780
Katariina II pani siis kehtima asehalduskorra. Üritati Balti erikorda likvideerida. Sellega muutus haldusjaotus: tehti juurde 4 maakonda. Maakonnad nimetati ümber kreisideks. 1783 sai Paldiski linna õigused, 1794 Võru. Eesti kokku 12 linna. Määrati uus maks - pearahamaks. Pearahamaksu tõlgendasid talupojad valest: arvasid, et kui maksavad pearahamaksu, siis mõisakoormisi enam maksma ei pea. See eksitus põhjustas mitmeid rahutusi: Räppinas Puuaia sõda, Karula mõisa rahutused. Hakati koraldama hingeloendusi, mille käigus loeti ainult mehi. Need on esimesed usaldatavad andmed eesti rahvaarvu kohta.Omavalitsus organid saadeti laiali - rüütelkondade maapäev ja linnade raed. Linnades said kodaniku õigused kõik majaomanikud, sellega said mõned eestlased sakslastega võrdsed õigused. Linnu hakkasid juhtima linna duumad, kuhu valiti nii rikkaid kui ka vaeseid kaupmehi. 19
Seadus määrab kindlaks nii kaitstavad loodusobjektid kui ka nende kaitse korralduse. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kaitsealad jagatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Nende ülesanne on sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Rahvusparkide puhul lisandub maastike ja kultuuripärandi kaitse ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine. Mõned rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. Natura 2000- üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Eesmärk on väärtuslike ja ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Kaitstavad liigid on jagatud kolme kategooriasse: I haruldased ja otseses hävimisohus liigid; II väheneva arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu; III arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine
Põhja- Eesti veevaru; 1988.a. moodustatakse ENSV Riiklik Looduskaitse ja Metsamajanduse Komitee (esimees T. Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus»
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
piiratud ja seal hoitakse, uuritakse, tutvustatakse ja kui vaja ka taastatakse loodust. Hoiualad on piirkonnad, kus kaitstakse kogu Euroopa Liidu ulatuses huvipakkuvaid liike, elupaiku või kasvukohti ja kus on keelatud igasugune tegevus, mis võiks kahjustada sealseid loodusväärtusi. Püsielupaik on kaitsealuste liikide elupaik, talvitumis-, toitumis- või sigimisala, mis asub väljaspool kaitsealasid. Vt kaarti lk 110. Lisa Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Karula ja Vilsandi. Lisaks looduse kaitsmise ülesandele pakuvad rahvuspargid inimestele võimalust loodust nautida ja seda tundma õppida. Konflikt kohalike huvidega Võib juhtuda, et looduskaitse nõuded sunnivad kohalikke elanikke muutma oma tavapärast eluviisi või elatise hankimist. Sel juhul tuleb leida võimalusi, kuidas korvata neile saamata jäänud kasu või kaitstava liigi tekitatud kahju. Eestis saavad kahjutasu kalurid, kui hüljes on lõhkunud nende võrgud. Vahel võib kompromissi
873 793 Karrofeldt Kalle Tartu 03:49:59 M21 8 65 Karu Allar Tallinn 02:44:22 M21 1490 1631 Karu Madis Tallinn 04:19:53 M21 Oksana Perova 13.11.2009 491 653 Karu Markko Tallinn 03:30:17 M21 1731 2179 Karukäpp Magnus Jõgeva 04:33:06 M21 1992 2574 Karula Kuido Tallinn 04:52:16 M21 1774 1575 Kask Marek Tallinn 04:35:35 M21 2087 2474 Kaska Mart Harju 04:59:13 M21 1658 1647 Kasuk Janel Tallinn 04:29:05 M21 1868 1340 Kattel Reio Tallinn 04:42:38 M21 161 2895 Kaufmanis Uldis Läti 03:07:31 M21 1991 2466 Keert Jaanus Saaremaa 04:52:13 M21 1998 1637 Keinast Rando Harju 04:52:35 M21
milline laguneb kuumutamisel ja küpsetamisel. Puit väga väärtuslik, kasutatakse spooni, vineeri, mööbli, parketi jne. tootmiseks. Suuremate puude kasvatamist Mandri-Eestis on takistanud külmad talved ja seepärast kasvabki harilik pöök Ida- ja Lõuna-Eestis madala, põõsasja puuna. Saartel ja Mandri-Eesti rannaäärsetel aladel kasvab aga suuri puid küllaga: Keila-Joa park, Harjumaal (h = 29 m ja d = 1,5 m), Karula park, L.-Virumaal (h = 22 m ja d = 75 cm), Kuressaare linnapark (h = 24 m ja d = 80 cm) jne. Sagedamini kohtab aga kultuuris punaselehiseid harilikke pööke (F. sylvatica f. purpurea), millised kasvavad samuti enamasti saartel ja Mandri-Eesti mereäärses osas: Harku park, Harjumaal (h = 22 m ja djuurekaelalt = 1 m), Saku park, Harjumaal (h = 24 m ja d = 50 cm, Kuressare linnapark (h = 22m ja d = 46 cm) jne. Haljastuses suurepärane pargipuu, kuivõrd on maani ulatuva võra ja tumerohelise
Siis jäi jälle kõik kauaks ajaks pimedaks. Sest ei olnud need ajad vabaduse ja luule pühatule ajad." Kes oli see erandlik kirjamees? Kr. J. Peterson oli haritud eestlane, kes ei häbenenud oma talupoeglikku eesti päritolu ja selle märgiks musta mulgi kuube kandis. Kirjutades eesti keeles, uskus ta selle tulevikku. Tema luule on kirjutatud haritud lugejale, võib-olla praegugi veel ei mõista me täielikult selle sisusügavust. Tema isa Kikka Jaak oli pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Pärisorjusest vabanenuna oli ta Riiga rännanud ning sealses Jakobi koguduses kirikuteenrina tööle asunud. Tulevane poeet, kirikukirjades Christian Jacob Petersohn, sündis 14. märtsil 1801. Ta käis Jakobi algkoolis, Tiia kreiskoolis ja astus 1815. Aastal Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes
29.2. Rõuge Ööbikuorg 30. Otepää LP 30.1. Murrumetsa matkarada 30.2. Pühajärve matkarada 30.3. Harimäe vaatetorn 30.4. Pilkuse järve lõkkekoht 31. Lahemaa RP 31.1. Majakivi-Pikanõmme loodusrada 31.2. Viru raba loodusrada 31.3. Käsmu loodusrada 31.4. Koprarada 31.5. Tsitre telkimisala 31.6. Purekkari telkimisala 32. Soomaa RP 32.1. Hüpassaare õpperada 32.2. Riisa õpperada 32.3. Meiekose lõkkekohad 32.4. Riisa randumissild 32.5. Kuusekäära randumissild 32.6. Koprarada 33. Karula RP 33.1. Ähijärve lõkkekoht 33.2. Rebasemõisa vaatetorn 34. Matsalu RP 34.1. Salevere matkarada 34.2. Keemu puhkekoht 34.3. Suitsu puhkekoht 34.4. Haeska vaatetorn 35. Vilsandi RP 35.1. Harilaiu puhkekoht 140 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 8. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2009. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
