(5) Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. (1) 1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa diplomaadile Christoph Ludwig Raschele. (2) 1723. aastal andis Peeter I mõisa koos Karula kihelkonna Karula ja Kaagjärve mõisaga kindralleitnandile ja sõjakomissarile Ivan Golovinile . Hiljem oli omanik tema poeg, galeerilaevastiku komandör admiral Aleksandr Golovin, kelle tütre Katariina abielu kaudu ülemõuemarssali vürst Nikolai Golitsõniga läks mõis nende pojale kammerjunkrule ja hilisemale kammerhärrale vürst Aleksandr Golitsõnile. Viimane pantis Sangaste koos Kaagjärve mõisaga 1797. aastal kolleegiuminõunikule parun Karl
Maa süsteemide vahelised seosed Omavahel vastasmõjudes olevad Maa sfäärid moodustavad süsteemi, kus seosed avalduvad energiavoogude ning aine liikumise kaudu. Muutus ühes sfääris kutsub esile muutusi ka teistes. Biogeokeemiline ringe Toitainete ringvool, mis seob ökosüsteemi elusaid kui ka elutaa osi. Geograafiline sfäär Ruum, mis tekib atmo, hüdro, lito ja biosfääri vastastikusel mõjualal. Koosneb väga eriilmelistest maastikest. Maastikinimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud ala. Loodusmaastik Kultuurmaastik Maastike muutus on pidev protsess. Meie tänapäeva maastikud peegeldavad mineviku otsuseid. Maastike muutjad Looduskliima, maakerge, deflatsioon, erosioon... Inimenepoliitilised otsused Maastike kaart Maastike mosaiiksus Kui vahelduv on maastikupilt. Servaindeksmitu m piire o...
Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). Pinnamood
"Minu matkamälestusi." Eesti mitmekesine loodus pakub aasta läbi matkamiseks palju võimalusi. Retk loodusesse lubab minna eemale linnakärast, kogeda põnevaid seiklusi ja kauneid vaateid. Eelmisel suvel käisin koos tuttavatega Võrumaal, Karula järve ääres ja ümbruskonnas seiklemas. Teele asusime vara hommikul ja kohale jõudsime umbes paari tunniga. Juba teel olles avastasime üllatavalt ilusat ja maalilist maastikku. Ikka mäest üles ja alla nii, et süda läks pahaks. Hea oli kohale jõudes nautida värsket männimetsa lõhna ja jahedat järvevett. Pikapeale hakkasin tajuma, et olime saabunud inimtühja, kõrgete kallaste ja metsaga ümbritseva järvekese äärde.
Kõrgustike äratundmine kirjelduse järgi. Pandivere kõrgustiku kõrgeim koht emumägi 166m, Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. ( Nt. Karksis)
algatas. 1938-teine looduskaitseseadus 1947-moodustati 7 jahikeeluala, vigala, matsalu, vilsandi jne. 1957-võeti vastu esimene looduskaitse seadus toonas Nkogude liidus. 1960-ilmus ,,looduskaitse teatmik" 1966-asutati eesti looduskaitse selts(EKLS) 1971-lahemaa rahvuspark ja ramsau konv. 1979-valmis esimene eesti punane raamat 1987-algas nn fosforiidisõda 1990-võeti vastu neljas looduskaitseseadus. 1992 osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil 1993-asutati soomaa ja karula RP 1995 võeti vastu ranna ja kalda kaise seadus 1998-ilmus eesti punane raamat 2004-ühines eesti euroopa liiduga. 6es LKseadus. 2009-riiklik looduskaitsekeskus.
vähem tagasi. Kulud kajastatakse Eesti riigieelarves reeglina ministeeriumide lõike, kuid kirjeldamine tegevusalade järgi on vajalik. Miks? Selleks, et teada kuhu kõik kulud lähevad, ning et aasta lõpuks näeks eelarves ära, mille peale kõige rohkem kulusid läheb, ning kas on võimalik kuidagi lisatulusid saada. Kohalike omavalitsuste eelarved. Mäetaguse = Tulud :5 431.38€ // Kulud : 4 767.06€ Rae = Kulud: 26 534.41€ // Tulud : 19 266.66€ Karula = Kulud: 1 140.50€ // Tulud: 1 177.01€ Eestis kehtivad maksud Otsesed maksud Kaudsed maksud Tulumaks Hasartmängumaks Sotsiaalmaks Tollimaks Maamaks Raskeveokimaks Käibemaks Aktsiisid Koha omav liku a l i ts u eelar se Rõng ve
Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal USA-s. Eestis asutati esimene rahvuspark 1971. aastal Lahemaa rahvuspark. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. LOODUSKAITSEALA on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks
92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j. Rahvuspargid: * Pärnu j. 100Lahemaa * Navesti j. 101Vilsandi * Narva j. 102Karula * Suur Emajõgi 103Soomaa * Põltsamaa j. 104Matsalu * Pedja j.
Eesti põllumajandus. Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja Kagu-Eesti lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. - kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis...
3. etapp jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule jm toimel. · Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m; Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik) · Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid.
s § § Rõuge Parish § Sõmerpalu Parish and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish Võru Parish nici And there are 2 towns in pali Võru county. Towns: ties § § Antsla Võru ! Võrumaa in its historical borders included eight Coat of arms and flag parishes: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina and Vastseliina. Hist ory! Piusa is a river in § Southeastern Click to edit Master text styles Estonia and, for the Second level last 14 km before draining into Lake Third level Pihkva Fourth level
....................................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................14 LISA 1...........................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Ähijärv on järv Võru maakonnas Antsla vallas Karula rahvuspargis, Lüllemäelt 7 km kagu poole. Järve pindala on 176,2 ha, suurim sügavus on 5,5 m ja keskmine 3,8 m. Järv asub 77,3 meetri kõrgusel merepinnast. Järve suubub põhjast Alakonnu oja ja kirdest kaks väiksemat oja, esineb allikaid. Väljavool toimub lõunakaldalt Saera oja kaudu Ahelo jõkke. (info saadi vikipeedia leheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84hij%C3%A4rv , 01.10.2012). Ähijärv kannab ka teist nime Ahijärv
............................................................................................. 13 2 Asend Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Tartu, Ötepää, Põlva, Võru ja Valga maakondade aladel, mille pindalaks on 1247km 2, läbimõõduga ligikaudu 40km. Kõrgustikku piiritleb usna hästi 88meetri samakõrgusjoon. Loode- põhja ja ida poolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgusik ja Võru-Hargla nõgu. Samuti saab Otepää kõrgustikku hõlpsasti piiritleda ka sealt, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja osaliselt Ahja ürgorg idas. Keerukam on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub Karula kõrgustik. All on välja toodud Otepää kõrgusiku asend Eesti kaardil (http://entsyklopeedia
kõrbestumine. 18.Elanikkonna informeerimise kohustus on keskkonda puudutavatest otsustest ning iga inimese õigus saada keskkonnainfot tuleneb Århusi konventsioonist. 19.Kõige rohkem on ohustatud madala arvukusega ja väikese areaaliga liigid. 20.Eesti looduskaitse alusdokumendiks on 2004. a. vastu võetud Looduskaitseseadus 21.Eestis elavad kotkad kuuluvad kaitstavate liikide I kategooriasse. 22.Meie rahvuspargid on Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. 23.Eesti keskkonnastrateegia 2010 eesmärkide saavutamine tugineb elanikkonna tervise arendamisele. 24.Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse kaitsealadeks, rahvusparkideks ja hoiualadeks
1982-punase raamatu põhjal avaldati illustreeritud rahva väljaanne 1985- moodustati Endla-oostniku looduskaitseala ( sookaitse ala) 1987- algas fosforiidisõda. Võideldi fosfori kaevandamise vastu. Sõja tulemusena moodustati Pandivere looduskaitseala 1990- võeti vastu IV eesti looduskaitseseadus. 1991- Eesti Looduse Fondi (ELF) asutamine. 1992- Eesti osales esimest korda ÜRO keskkonnakonverentsil. Rafitseeriti Cites'i konventsioon 1993- asutati soomaa ja karula rahvuspark. Eesti liitus berni konverentsiga 1994- võeti vastu V looduskaitseseadus ''kaitstavate loodusobjektide seadus'' 1995- võeti vastu ranna- ja kaldakaitse seadus . 1998- ilmus eesti esimene punane raamat Cites- e. Washingtoni konventsioon on rahvusvaheline valitsustevaheline leping,mis reguleerib ülemaailmse kaubitsemise tagajärjel ohtu sattunud liikide riikidevahelist importi ja eksporti.
10-Nõmmeveski KÕRGUSTIKUD MADALIKUD I- Haanja kõrgustik VII A- Peipsi madalik II- Otepää kõrgustik VII B- Alutaguse madalik III- Sakala kõrgustik VIII- Võrtsjärve madalik IV- Pandivere kõrgustik IX- Lääne-Eesti madalik V- Karula kõrgustik X- Liivi lahe rannikumadalik VI- Alutaguse XI- Soome lahe rannikumadalik XII- Metsepole madalik 2 3
Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Eesti pinnamoe kujunemise etapid I etapp devoni ajastust (u 250 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari jäätumisteni. Pikaajalise k...
................ ........................... ............................................................................................................................................... ........... 7. Millise tekkeviisiga on paekivi ? ............................................................................................................................... ...................... 8. Leia ühine nimetaja kõrgustikele : Haanja , Otepää ja Karula kõrgustik ........................................................................
Eestis on sellisteks Pandivere, mille kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m ja Sakala, kõrgeim punkt Rutu mägi, 146 m. Mõlemal kõrgustikud koosnevad enamasti moreentasandikest. Sakala kõrgustiku eripäraks on kõrgustikku väga tihedalt liigendavad orud. Kuhjelised kõrgustikud on rahutu reljeefiga ja nende väliskuju ei sõltu aluspõhjaist. Nendeks on Haanja kõrgustik, mille kõrgeimaks punktiks on Suur Munamägi, 317 m, Otepää kõrgustik, kõrgeim punkt Kuutse mägi, 217 m ning Karula kõrgustik, kõrgeim punkt Rebasejärve Tornimägi, 137 m. Nende kolme kõrgustiku pinnamoes on peamised kvaternaarisetetset koosnevad künkad ja nõod. Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemad alad on ka ka lavamaad ehk platood. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad: Harju ja Viru lavamaa. Viimased piiratud põhjast Balti klindi järsu astanguga
Kõrgused merepinnast madalam kõrgem Pinnavormid madalikud kõrgustikud,lavamaad Muldade viljakus vähem viljakamad Pinnamood tasane künklikum Kaitsealade tüübid ja näited Eestist Rahvuspargid: Karula,Lahemaa,Soomaa,Vilsandi,Matsalu Looduskaitsealad- Alam-Pedja,Marimetsa,Muraka,Viidumäe,Nigula,Endla,Tahkuna Looduspargid e. maastikukaitsealad- Haanja LP,Otepää LP, Navesti MK,Naissaare LP,Loodi LP Programmialad- Lääne-Eesti saarestiku biosfäär ,Pandivere veekaitseala Natura 2000- ühendab üle euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku Rahvusvahelised kokkulepped: HELCOM- Läänemere kaitseks CITES- kaitseb kaubitsemise eest ohustunud taime ja Loomariike
Kõrgeim mägi on Kuutsemägi – 217 m. Kõrgustiku ida ja lääneosa lahutab Pühajärve nõgu, kus paikneb samanimeline järv. U poole kõrgustikust hõlmavad moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad ning ligi 20% fluvio- ja limnomõhnastikud. Kõrgustiku servaaladel paiknevad, sageli järvederohked, ürgorud Kooraste, Urvaste ja Voki-Truuta. Kõrgustikul on u 130 järve. Otepää kõrgustikult saavad alguse Väike-Emajõgi, Elva, Ahja ja Pühajõgi (ed Võhandu). Karula kõrgustik – künklik, mandrijää serva esine kuhjekõrgustik, mis on geneetiliselt seotud Otepää kõrgustikuga. Kõrgustik on kirde-edela suunaline ja tekkinud jääliustiku servaalal viimase jääaja lõpus. Otepää kõrgustikust lahutab seda ürgorg. Kuna Karulas on palju korrapärase põhijoonisega kuplilaadseid pinnavorme nim seda ka Karula kuplistikuks. Kõrgeim tipp on 137 m Tornimäel. Suuri orge sellel kõrgustikul pole. Suuremad järved on Ähijärv ja
Looduskaitse korraldus Eestis Rainer Reinsaar V2E Ajalugu Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Aastal 1920 moodustati Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsekomisjon Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 1936, nimekirja kuulus 24 taimeliiki Aastal 1955 moodustati Looduskaitse komisjon 1958. aastal kinnitati uus kaitsealuste liikide loetelu, sinna kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomataksonit. 1990 moodustati LääneEesti Saarestiku Biosfäärikaitseala 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus 2004. aastal hakkas kehtima Looduskaitseseadus Looduskaitse all olevad liigid Eestis Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse. Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid...
Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe...
150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks. Tõrva-Helme kant on ürgne ja rikkaliku kultuuripärandiga. Valga linn koos ümbritsevate valdadega on unikaalne, sest ühe
augustil 1910. aastal, mil Riia Loodusuurijate Selts kuulutas eraalgatusel kohaliku tuletornivahi Artur Toomi eestvõtmisel Vaika saared (praegu Vilsandi rahvuspargi territooriumil) loodusreservaadiks. See sündmus pani alguse Eesti kaitsealade ajaloole. 70-ndatel aastatel võeti omaks rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted looduse kaitse ja korralduse alal. Samuti koostati rahvuslik Punane Raamat. Rajati esimene rahvuspark - Lahemaa rahvuspark. 1993. a asutati Soomaa ja Karula rahvuspargid ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. 1994. a asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Samuti võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus. 2004. a sai Eesti Euroopa Liidu liikmeks ja 10. mail võeti vastu uus looduskaitseseadus. Samal aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber rahvuspargiks. 2018 aastal muudeti looduskaitseseadust ja asutati Eesti kuues - Alutaguse rahvuspark.
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad
lõplikult.Vaenlased tahtsid maad juurde saada ning eestit vallutada.Sakala vanema Lembitu eestvõttel enamikest Eestimaa põhimaakondadest oli kokku kogutud suur malev.Sakslased olid aga eestlaste väe kogumisest teada saanud ja koondasid Henriku teateil kokku umbes 3000- mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse. Lahingu koht. ► Uurijate erinevatest oletustest peetakse kõige tõenäolisemaks, et eestlaste malev pööras kohese lahingu vältimiseks Karula järve juures Navesti-Viljandi vaheliselt teelt ära ja liikus loodesse Pärsti- Vanamõisa suunas kunagiste Madi ja Rattama talude kohale. Osade uurijate arvates võib olla lahingukoht Vanamõisas asunud Suure-Jaani abikiriku praeguste varemete kohal. Varemalt arvati ka et lahinguga ja Lembitu langemisega on seotud Rattama talu maadel asuv ohverdamiskoht, mida kutsutakse Tammemäeks ja Madi kalme. Lahingu käik. ► 21
põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks. Kaevandamine 19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui 300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need asusid põhiliselt mõisamaadel. Alates 1860. a kasutati Sindi kalevivabrikus masinatega lõigatud turvast. Üsna pea alustasid tööd veel Karula, Luunja, Sõmerpalu, Painurme turbavabrikud. 20. sajandi algul suurenes turba kasutamine kütusena ka elektri tootmisel. Eestis toodetud kasvuturbast läheb 90% ekspordiks – põhiliselt ostavad seda Lääne-Euroopa aiandusfirmad. Viimase 80 aasta jooksul on Eestis kaevandatud ühtekokku ligikaudu 70–75 miljonit tonni turvast. 2009. aastal toodeti 842 300 tonni turvast, sealhulgas 380 400 tonni vähelagunenud turvast ja 461 900 tonni
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega.
pinnalt 88 m kõrgusele. Absoluutkõrguselt järgnevad Kerekunnu (296 m) ja Tsälbamägi (293 m). Haanja kõrgustik Suure Munamäe vaatetornist Kõrgustikul on eriti selgekujuline piir loodes ja põhjas, kus Hargla nõo sandurtasandikult ja selle idapoolseks pikenduseks olevast Võru orundist algab kagu ja lõuna suunas järsk tõus. Veidi ebamäärasem on kõrgustiku jalamijoon läänes, kus Hargla nõo lõunaserv lahutab Haanjat Karula kõrgustikust. Sellesse piirkonda jääb suhteliselt madalam, ent sügavatest nõgudest liigestatud Paganamaa. Kõrgustiku ulatus põhjast lõunasse, Läti piirini on umbes 30 km ning läänest itta, Vene piirini umbes 40 km. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate
külastuskeskus ja vaatetorn. 3. Urvaste Püha Urbanuse kirik, Urvaste ürgorg, linnamägi, Tamme-Lauri Tamm (8,2m), ka eesti endiselt 10kroonisel. Contra kodukoht. 4. Antsla väikelinn, mis on kuulus tänu Hauka laadale. Koduloomuuseum ja Vana- Antsal mõis. 5. Vastseliina Piiskoplinnuse varemed (14-15saj), Piiri kõrts (pika ajalooga kõrts, mis on nüüd uuendatud ja taasavatud). Lähedal Vastseliina Katariina kirik. Valga maakond 1. Karula RP Karula kõrgustikul, eesmärk kuppelmaastiku säilitamine, loodushariduse jagamine, õppe-ja matkarajad, telkimisplatsid, looduslaagrid. 2. Otepää suusatamine, sport, mäesuusakeskused, K90, Pühajärv, talvepealinn, kekkose rajad ja saun. 3-4. Sangaste ja Taagepera loss kaunid lossid 19saj lõpust 20nda algusest. Mõlemad tegutsevad majutusasutuse, pidude ja ürituste korraldamisega. Ilusad pargid. Sangaste lossi juures ka matkarada ja orienteerumismängud
[3] Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Kagu-Eesti lavamaa-põhilised ürgorgudest liigestatud moreentasandikud, kus aluspõhi asub valdavalt 2-8 m sügavusel. Lavamaa äärealadel paikneb kohati mõhnastikke (Välgi, Selgise, Karilatsi, Mustoja) Vooremaa-omanäoline maastikurajoon, mis koosneb peaaegu kogu ulatuses suurvoortest. Haanja kõrgustik-jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna, on Eesti kõige kõrgem ja ka suurimate kõrgusvahedega piirkond. Karula kõrgustik-ainulaadne mitmesuguste korrapäraste reljeefivormide poolest. Siin on domineerivaks moreenkünkad, mõhnad ja liivikud. Otepää kõrgustik-väga vaheldusrikka reljeefiga, absoluutkõrguselt ainult saja meetri võrra madalam kui Haanja. Sakala kõrgustik-maastiku üldilmelt sarnane Kagu-Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. 8
Eesti asend ja geoloogiline ehitus. Kordamine kontrolltööks. 1. Eesti asukoht maailmas. Eesti asub põhjapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Läänemere idakaldal. Eesti naaberriigid on : põhjas Soome Vabariik, lõunas Läti Vabariik, idas Vene Föderatsioon, läänes Rootsi Kuningriik. Eesti asub parasvöötmes, segametsa vööndis. 2. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on kogu vabariigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millel on kujutatud kõik olulisemad nähtavad objektid, maapinna reljeef ning kohanimed. Selle tegemisel on 3 etappi: tehakse aerofotod, töödeldakse need, lisatakse fotodele samakõrgusjoonte abil reljeef ning kantakse kaardile kohanimed. 3. Millistest kivimitest koosneb a) aluskord graniit, kurdunud kristalsed kivimid b) pealiskord lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi, graniit, kurdunud kristalsed kivimid 4. Mis on Balti klint? See on Eesti...
Turvast kasutatakse näiteks aianduses. Mere ja järvemuda kasutatakse meditsiinis, väetisena, loomatoidu lisandite tootmiseks. 11) Nimeta mineraalvee leiukohti ja kasutusalasid. V: Eestis tähtsamad leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Kasutada saab ravi eesmärgil, joogiks jm. 12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi. V: 1) Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318m 2) Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217m 3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik 14) Nimeta Eesti lavamaad ja tasandikud. V: Harju, Viru, Ugandi ja KeskEesti lavamaad. 15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid?
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4
rakendada meetmeid ohtu sattunud liikide päästmiseks hävimisest. 7.Milliseid ülesandeid täidab rahvuspark ? Kaitsta liike ja nende elupaiku arvestades nii rahvusvahelisi kui rahvuslikke kokkuleppeid, ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte. 8. Nimeta eesti rahvuspargid ja kirjelda neist ühte ( mida kaitstakse, milliste vaatamisväärtuste poolest on rahvuspark kuulus) Lahemaa rahvuspark, Karula rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, matsalu rahvuspark, soomaa rahvuspark. MATSALU RAHVUSPARK- Kaitseb linde, Matsalu rahvuspark Lääne- Eestile iseloomulike poolloodusikke kooslusi (ranna ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared ) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitus ja rändepeatusalasid. 9.Kuhu ja mida tuleb teatada märgistatud linnud leidmisel?
Miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus hõlmab geneetilist, liigilist ja ökosüsteemide mitmekesisust, mis on elu aluseks Maal. On vaja kaitsta, et inimesed ei toodaks üle ning ei laseks välja surra paljudel liikidel. · Suuremad rahvuspargid / looduskaitse alad selgeks ! Asukoht kaardil. ( Töös on Eesti kaart, millel on numbrid ning pead teadma mis seal on ehk kontuurkaarditöö ) Rahvuspargid ( Lahemaa, Karula, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ) Looduskaitsealad ( Viidumäe, Nigula, Endla, Alam Pedja )
2 Sõrvest ja 1 Tallinna lähedal Väost. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed. Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.-13. sajandini. Asub Salu , Karula külas, Vihula vallas, Harju maakonnas Kasutatud materjal http://annaabi.ee/EESTLASTE-MATMISKOMMETE-TEKE-JA-MUINASUSUND-m82392.html http://annaabi.ee/Muinasaja-matmiskombed-m79361.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kivikalme https://www.google.ee/search?q=laevkalmed&client=firefox-a&hs=ozd&rls=org.mozilla:en-US:official&channel =sb&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=hIdGVK7BGc3KOY3QgKAH&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1366&bih=609#facrc=_&imgdii=_&
see pudeneb lihtsalt laiali. Tavaliselt süüakse seda kartulitega. Mitte - lõigutavat verivorsti eristab lõigutavast see, et mitte - lõigutavas on alati ka lisandid mis teevad selle tükiliseks. Kokkuvõte Verivorst on tervislik tavaliselt verega tehtud vorst millel on palju erinevaid valmistamisvõimalusi. Mina sain teada seda, et on olemas ka veretu valge verivorst ja verivorsti süüakse ka mujal kui Eestis ja Inglismaal. Kasutatud allikad Anneli Karula (2011) Õige talveroog on verivorst. Loetud: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/oige-talveroog-on-verivorst?id=62874574 Julie R. Thomson (2016) What Exactly Is Blood Sausage, Anyway?. Loetud: http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-blood- sausage_us_56a23a36e4b0d8cc1099aa07 Blood Sausages. Loetud: http://www.meatsandsausages.com/sausage-types/blood-sausage
KESKKONNAALASED ÕIGUSED: puhas keskkond juurdepääsu infole jne LOODUSKAITSESEADUS Tagada looduse kaitse ja soodne seisund. Soodne seisund liikide säilimine. KAITSE: Alade kasutamise piiramine Toimingute reguleerimine (metsaraie, küttimine, liikumispiirangud) Loodusharidus ja teadustöö Eestis 922 kaitseala, 22% Eesti territooriumist on kaitse all EESTI KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID: Kaitsealad rahvuspark (Lahemaa , Karula , Soomaa, Vilsandi, Matsalu); looduskaitseala (otepää); maastikukaitseala (looduspark- otepää, haanja). Hoiualad elupaikade ja kasvukohtadeks määratud ala. Kaitsealused liigid ja kivistised liigid kolmes kaitsekategoorias, I kat rangeim. Püsielupaigad väljaspool kaitseala asuv (pruunkaru talvituspaik). Looduse üksikobjekt nt koobas. Kohaliku omavalitsuse loodustasandi objekt nt Tsooru park
Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik. Võrumaa: Haanja/Kaika kuppelmaastik, Paganamaa, Piusa jõe ürgorg, Mustjõe lamminiidud. Loodusmaastikud (vahelduv reljeef), ajaloolis-kultuurilised maastikud. 6. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumustri roll mitmekesisuse kujunemisel. Maastikutüüpide mitmekesisus Eestis tuleneb mitmetest teguritest:
Pandivere kõrgustik (kõrgeim koht Emumägi 166m) ja Sakala kõrgustik (Rutu mägi 146 m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Need on võrdlemisi madalad lubja.või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud,ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik (Suur Munamägi 318m), Otepää kõrgustik (kuutse mägi 217m) ning Karula kõrgustik (rebasejärve Tornimägi 137m). Iseloomustavad künkad ja nõod. Väiksemad kõrgustikud- Vooremaa(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54m) jt. Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad Põhja-Eesti ehk Harju ja Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad lavamaad on 30-70 m kõrgused
Bioloogia. Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Rahvuspargid; Globaalprobleemid ja konventsioonid. Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms.Ükski taim...
Kristjan Jaak Peterson sündis kirikuteenri pojana. Tema eestimeelne isa (Kikka Jaak) oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis...
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgud...
Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja Kääriku suusa- ja matkarajad, Valga muuseum. Viljandimaa: Viljandi (vanalinn, ordulinnuse varemed, lossimäed), Soomaa rp (rahvusvah projekti EDEN võitja 09), Loodi LP, Olustvere mõisakompleks, Halliste ürgorg.
Tartu 2012 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ning hinnata Tõlliste valla praegust keskkonnaseisundit. Samuti tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond AI118 Mari Matt LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootav...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
