Lina: Vahemeremaad (Mesopotaamia), palju päikest, pinnas niiske ja viljakas, isekülv, paras– ja lähistroopilises vöötmes, Usa, Hiina, India Kanep: Aasiast, 1-4m pikkune, 14-27ºC, viljakas muld, esimesed 6 nädalat vajab rohkelt vett, kasvab Indias ja Filipiinidel looduslikult ja Jaaval ja Sumatral kultiveeritakse Sisalagaav, ramjee, kenaff, kanepipalm, kiubanaan (kanepbanaan) Mugulkultuurid ja köögiviljad Kartul: maavitsaliste sugukonda kuuluv harilik kartul. Lõuna-Ameerikast, Tšilli lõunaosas on juba 14 000 aastat kasvatatud, 1995 esimene juurvili, mida kasvatati kosmoses, hispaanlastest meremehed tõid taime kaasa Euroopasse, 18 saj, jõudis Eestisse. Kasvab parasvöötmes. Suuremad kasvatajad Hiina, India, Venemaa, Ukraina, USA Jamss: Üle 250 liigi troopilistel aladel, lähisekvatoriaalne, kultuurtaimena Indohiina poolsaarel, Lääne Aafrikas valget ja kollast, Kariibi mere piirkonnas, Lõuna Hiinas, toiduna
kudede moodustamiseks igemed, haavade astelpaju, suitsetami nahas ja luudes (- säilitab aeglane kiivi, paprika, ne, veresoonte elstsust); paranemine, tsitruselised, rasestumis Aju normaalseks stress kaalikas ja vastased funktsioneerimiseks; kartul. tabletid Tasakaalustab vere kolesteroolitaset; Vajalik luudele, hammastele ja igemetele; Soodustab paranemist; Antiosüdant, kaitseb vähi ja südamehaiguste vastu; B1 Energia tootmiseks Avitaminoos, päevalillesee Teised B- Rafineerit aitab vabastada väsimus, mned, rühma ud
süüakse kama ka keefiri või jogurtiga). Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Tänapäeval kutsutakse Eestit sageli "kartulivabariigiks" Ladina-Ameerika "banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja. Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima
kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. 4 Dana Makejenko Võrdlustabel Taldrikureegel erinevad salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi; lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi. Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid- köögiviljad samuti pool taldrikust. Valgusfooritabel Et lihtsustada valikuid toidugrupi siseselt, on koostatud valgusfooritabel. Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks. Oluline on jälgida seda, kui sageli ja kui suurtes kogustes üht või teist toitu süüakse. Oluline on ka hea maitseelamus.
parteiline ametkond aitas kompartei poliitikat ellu viia. valida sai ühte inimest, kohustus valimas käia(mängiti valimisi)Majandussüst. : tootmine toimus ametkondade ja partei poolt kinnitatud plaanide alusel. plaani- ehk käsumajandus. riiklik omand, rasketööstuse eelisareng. Stalin- 1922-1953 kollektiv, keskendumine sõjatööstusele, kompartei diktatuur, isikukultus, sõnavabadust pole,Hrustsov- 1953-64 majanduse tõus, maisikasvatus kartul, kergetööstus ja elamud, mõõduvõtt USA-ga, vägivallareziim, kompartei on ainuvalitseja,Breznev- 1964-82 nafta vastu teravili, plaanimajandus, sots.võistlus,poliitilise reziimi mandumine, gerontokraatia.,Andropov- 1982-84.VastastikuseMajandusabiNõukogu-1949-loodi Marshalli plaani vastu, pakuti riikidele majanduslikku abiVarssaviLepinguOrganisatsioon-1955-Loodi NATO vastu,liikmesmaade sõjaline ühistegevus, NL väed Ida-Euroopas.Sõprusühendus-NL-ile kuulekad:
Toitumistavad läbi aegade 1. Mitu söögikorda oli päevas? 4 söögikorda: hommikusöök (enne 6) põllul (võileib,tee) lõunasöök (kl 2) õhtusöök (kl 7) 2. Milline leib oli? Leiba tegi ema,poest anti jao järgi. Nt. Peres oli 5 last, ema-isa ja nad said 1 leivapätsi(neljakandiline). 3. Pidusöögi laual oli: sealiha kartul hapukapsas õunakook tee piim Toiduained,mida söödi tihti: kaerakile õunasupp Huvitav: silku soolati(suure tünnid) hapukurki pandi hapnema õli ei olnud(kasutati searasva ainult)
piima tetrapakend leivaviil moosipurk hernekonserv kilo viinamarju küpsisepakk limonaadipudel kahvel supitaldrik nuga lusikas mitte kunagi tavaliselt matemaatika (lüh) kehaline kasvatus õppeaine unine loodusõpetus üles tõusma igav matemaatika vahetevahel ajalugu huvitav ärkama inglise keel muusika alati seen õun banaan sest ananass viinamari hernes sidrun naaber ploom melon porgand kiivi tibu suhkur liha puuviljamahl sink või muna vorstid kohvi kook virsik kartul kapsas maasikas aprikoos pirn sõrmused apelsin salat täna tomat kirss arbuus pirukas piim küpsised juust vesi moos jäätis tee sai, leib kala supp
Norra toit Andra Vebus 11. A klass Ajalugu o Põhitoit kala ja piimatooted o Põhjapõder o Hüljes o Lõhe o Forell o Mereannid Kliima mõju toiduvalikule o Seentest ei arva midagi o Teravilja kasvatus riigi lõunaosas o Teravili: kaera, otra o Pärmitaigent teha ei saa o Lame leib, säilib kaua o Letse Norrale omased toitud o Tähtsal koha kartul o Kaladest põhitoit: lõhe, heeringas, tursk, paltu, kammelja, makrell, saida Ajalooline roog o Rakfisk o Sarnaneb Rootsi surströmminguga o Tooraine: forell o Rakfiski festival Aitäh kuulamast.
1996. aastani oli Peruu maailma suurim kokapoosa kasvataja. Praegugi on Kolumbiasse transporditava kokalehtede noudlus maailmas ülisuur. Rahaühikuna on Peruus käibel nuevo sol (PEN). Põllumajandus Põllumajanduse tekkekoldeid on Ameerikas kaks: Mesoameerika ja Peruu kolle. Põllumajandus tekkis neis mõlemas küllaltki üheaegselt. Lõunakolde (Peruu) esimesteks kultuurtaimedeks olid kõrvitsad, pipar, hiljem lisandusid kartul, kinoa, uba ja lõpuks ka mais. Põhjakoldes kasvatati maisi ka varem , kuid seal puudus pikka aega kartul (kartuli eelane, metsik kartul, kasvab ainult Peruu piirkonna Andides). Hiljem lisandus kultuurtaimi veel: tubakas, koka, tomat jpm. Samas jäi põllumajanduse kõrval veel väga tähtsale kohale küttimine ja kalapüük (Peruu rannikukultuurid). Koduloomi tundsid juba esimesed ameeriklased - koer tuli tõenäoliselt Ameerikasse koos nendega
Püramiidi alumises osas on toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevasti seotud. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ning veerand teiste teraviljatoodetena. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga tähtis. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
maalaja Mari-Liis Majak Mj212 Asukoht Asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval Läbib palju kuristikke Maailma kõrgeim mäestik Andmed kõrgus 6000 m Kõrgeim punkt Mount Everest 2400 km pikk Keskmiselt 300 km lai. Kujunemine Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli laamade põrkumine Nimi tuleneb sõnast himlaya Huvitavad faktid Himaalaja keskosa koosneb kristalsetest kivimitest ninasarvik ,elevant, panda Kartul,oder,riis Ingvar Luhaäär. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=himaalaja&biw=1366&bih=608&source=lnms&tbm=i =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83571.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paigad.htm
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk
Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Pearoa põhitooraine Kanakintsuliha Seahakkliha Veisehakkliha Lõhefilee Sealiha valmistamismeetod Hautamine Praadimine Praadimine Aurutamine ahjus Hautamine Põhilisand Riis Tatar Pasta Kartul Riis (tärkliseline) vähemalt Kapsas Kurk Peet Värske kapsas Kaalikas 2 köögivilja Porgand Tomat Hiinakapsas Kurk Redis Pakutava pearoa Kanakaste riisi ja Kotletid tatrapudru ja Hakklihakste pasta ja Ahjulõhe keedukartuli ja Pilaff kaalika-redise
15. Missugustes on vajalik kunstlik niisutamine, missugustes kuivendamine? Kuivendamist: mõõdukas parasvööde Niisutamist: lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne vööde 16. Kus on vegetatsiooniperiood aastaringne? Troopilises, lähisekvatoriaalses, ekvatoriaalses vöötmes. 17. Osata nimetada igas agrokliimavöötmes viljeldavaid taimekultuure Polaarkliima: - Lähispolaarne: redis, sibul, varane kartul Jahe parasvööde: rukis, kartul Mõõdukas parasvööde: nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad Soe parasvööde: oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari Lähistroopiline: talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline: datlipalm, puuvill, sukruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirss, maapähkel, riis, suhkrutoog
· Tõsisel puudusel: o Hammaste väljalangus o Kergesti murduvad luud o Lihasnõrkused · Liigtarbimisel: o Oksendamine o Kõhulahtisus o Neerukivid o Väsimus o Iiveldus · C vit laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel · Seda leidub: marjad, puu- ja köögiviljad, mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitrulised, kaalikas, kartul · Kokkupuutes raua või vasega laguneb kohe · Tõstab tuju · Osaleb suguhormoonide tekkes · Parandab veresoonte tööd · C vitamiin hävib toidu korduval ülessoojendamisel
Tooge kaks näidet. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövumine, kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine. Nii hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikee orjusesse. 5. Milliseid suurte maadeavastuste tagajärgi peate positiivseteks, milliseid negatiivseteks? Tooge kummastki kaks näidet. Õpiti tundma seni tundmatuid taimi ja loomi, Ameerikast toodi siia kartul, tomat, mais, tubakas, koduloomadest kalkun. süüfilisus. 6. Kuidas mõjutasid suured maadeavastused euroopa kaubanduse ja majanduse arengut? Selgitage, mõne lausega. · Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani. · Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG)
Toidupüramiid · Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (joonis 4.2) või toiduaineteringist (joonis 4.3) Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. · I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) · II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju. ·
LP leetunud v°_1sl 0,1715 2,3% gleimuld ha Joonis 2. Mullakaart põllumassiiv number 57945730138 kohta. 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks. Uuritaval põllul on kahkjad leetunud mullad mis on kaltsiumivaesed. Põllumajanduslikus kasutuses olevat põldu peab kindlasti lupjama.. Kahkjad leetunud on üle keskmise viljakad, mullad sobivad peamiselt teraviljade kasvatamiseks ja kartul kasvab veidi vähem edukalt Kahkjate leetunud muldade miinusteks on vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus - oht mullatihese tekkeks künnihorisondi alla - aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel Lisaks segab ajuti tekkiv ülavesi mullaharimist ja saagikoristust. Rähksed gleimullad (Go) sobib kaera kasvatamiseks. Veidi halvemini kasvab nisu, rukis ja kartul. Gleimullale omased miinused põllul on liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus
Rakvere Ametikool Tervislik toitumine Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ). Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust) ( nt. 1 2 dl piima või hapendatud piimatooteid, 100 g kohupiima, 80 g kodujuustu, 20-35 g juustu ). Liha, kala, kana, muna (eelistada kala, väherasvaseid lihatooteid) ( nt.
Geenitehnoloogia valitud Geenitehnoloogia valitud DNA DNA lõikude eraldamine, lõikude eraldamine, töötlemine in töötlemine in vitro ja vitro ja siirdamine sama või muu siirdamine sama või muu liigi liigi isendi geneetilisse struktuuri- isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või kromosoomi, plasmiidi või viirusesse(geenide ülekanne). viirusesse(geenide ülekanne). Rekombinantne DNA DNA Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud molekul, milles on ühendatud eri eri liikidelt pärit DNA osad. liikidelt pärit DNA osad. Rakkudesse viiakse võõraid Rakkudesse viiakse võõraid geene viirusvektori abil, plasmiidse geenivektoriga, geene viirusvektori abil, Agrob...
uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine Triin Marandi (TFG)
Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt. 1 viil leiba, 1 viil sepikut, 100g kartulisalatit, 2 spl keedetud riisi, 2 spl müsilt. Saavutamaks head kontrolli diabeedi üle on vaja teada kui palju on toidus süsivesikuid ja jaotada see
London üks maailma tähtsamaid linnu Linna tutvustus Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn Asub Suurbritannias Rahvaste Ühenduse keskus Trafalgari väljak 2002. aasta turismipealinn Londoni metroo on maailma vanim metroo Londonis on 5 lennujaama, suurim Heathrow Londoni loodus HydePark Green Park Hampstead Heath Thamesi jõgi Vaatamisväärsused BigBen Tower Buckinghami palee Saint-Pauli katedraal Inglise söök kala ja kartul pirukas ja kartulipuder kallerdatud angerjas London autori vaatenurgast Kontrastide linn Üllatuste linn Arhitektuuripärlite linn Londoni lipp Big Ben Tower Thamesi jõgi Saint-Pauli katedraal Londoni punased bussid Hyde Park Tänan kuulamast!
Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, roqueforti, parmesani jt Magustoidud: cream brülee, suflee Versailles' loss Mood Coco Chanel Naistemoe muutmine poisilikumaks (püksid, korsetid kadusid) Christian Dior Tüdrukulik mood, kleidid
vähem tuleb neid süüa. v Püramiidi alus: liikumine Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit v Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100150 g), veerand kartulina (100 150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Toidupüramiidi põhimõtted Click to edit Master text styles Second level
Kilodzaulide vajadus Säästumarket Toiduaine Toidu nimi 1Kg hind Kogus Summa Liha Sea aba liha 42.90kr 100g 4.29kr Kala Rookimatta 25.22kr 120g 3.02kr räim Piim 2.5% Tere piim 6.90kr 0.5l 3.45kr Juust Hollandi juust 93.20kr 30g 2.79kr Õli Rapsiõli 18.90kr 20g 0.37kr Virtuosso Või Saaremaa või 96.57kr 20g 1.93kr Kartul Vanaema oma - 25g - Sai Kirde sai 17.58 6g 0.10kr Leib Tallinna 20.84 6g 0.12kr peenleib Suhkur ...
NAATRIUM Milleks vaja? Vajalik närviimpulsside edasikandmisel Lihaste tööks Happetasakaalu säilitamisel organismis Normaalse veevahetuse tagamiseks vere ja koerakkude vahel Naatriumi saab peamiselt.. Kõikides toitudes, kõige rohkem sisaldab seda sool Looduslikest toitainetest näiteks liha, kartul, köögiviljad Töödeldud toidud, poes müüdavad pooltooted näiteks leib, just, sink, viinerid (peamine allikas) Lisatakse toiduvalmistamisel, inimese enda toidulaud Naatriumi liigtarbimine Koormab neere Tekitab turseid (häirub normaalne veevahetus vere ja koerakkude vahel) Võib tekitada vererõhutõusu Toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga Naatriumi puudumine Toitumuslikku naatriumi defitsiiti ei esine Võib kujuneda rohkel higistamisel, suure koguse vee tarbimisel, oksendamisel või kõhulahtisuse korral Sümptomiteks lihaskrambid, isutus, imendumishäired Sügav puudus võib lõppe...
TOIDU NIMETUS kartulisalat portsjoni 0,130 kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise Hind Retsepti kaal kaal 18% ta Retsept Kao % Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto Ühiku h ih 30% Kartul Kg 0,180 0,126 0,360 0,252 9,00 kr 1,62 kr Roheline 20% paprika Kg 0,125 0,025 0,250 0,050 53,00 kr 6,63 kr 1% Maits. Jogurt Kg 0,100 0,099 0,200 0,198 26,00 kr 2,60 kr 0% Sool Kg 0,001 0,001 0,002 0,002 7,00 kr 0,01 kr 0% Jahv. Paprika Kg 0,001 0,001 0,002 0,002 150,00 kr 0,15 kr
toruluud ning naistel rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon ja lühemad toruluud. 2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine * metsmaasikas * tulp * maarjasõnajalg * kodukass * hüdra * harilik naat * kartul * kuuseriisikas * meritäht * vihmauss * kuuseriisikas * amööb * nutthallik * paeluss * meriroos * meriroos * hüdra * järvekarp * maarjasõnajalg * maarjasõnajalg * nutthallik * käsnad * metsmaasikas
Kodutöö Alkohoolsed joogid Alkohoolsete jookide ajalugu Alkohoolsete jookide ajalugu on juurtega kinni väga ammuses ajas, epohhis, kus umbes 8000 aastaid e. m. a. tekkisid esimesed keraamilised nõud, millistes sai võimalikuks mee ja erinevate mahlade baasil alkohoolseid jooke valmistada. Juba tuntud maailmarändur Mikluhho-Maklai märkis oma päevikutes Uus-Guinea papuaalasi, kes ei valitsenud veel tuletegemist küll juba oskasid hurmavate jookide valmistamist. Inimesi erinevatest kultuuridest, täiesti erinevatest maailma nurkadest ühendab umbes samal ajal tekkinud oskus toidujääkide baasil (vili, suhkruroog, mesi, erinevad puuviljad) kangemaid jooke villida. Muinasjast on alkohoolseid jooke kasutatud erinevate rituaalide läbiviimisel, selle abil suheldi jumalatega ja oma surnud sugulastega. Sageli korraldati hõimuti ühiseid joomisi, pühal eesmärgil ...
seemned, spinat niatsiin, nikotiinhape, kliid, maks, pärm, PP, B3 niatsiinamiid, seemned, pähklid, idud, nikotiinamiid kala, linnuliha, seened Veeslahustuvad maks, pärm, kaunviljad, B5 pantoteenhape seened, pähklid, munad, kana, kartul, tomat, piim idud, kliid, kala, maks, pärm, pähklid, kana, B6 püridoksiin kaunviljad, sea- ja veiseliha, munakollane, banaanid munakollane, pärm, maks, H biotiin pähklid, kama, idud, neerud Veeslahustuvad pärm, maks, kaunviljad,
Eestis müüakse maisi rohkelt konservidena, kas siis tõlvikuid või ainult terasid, kuid müüakse ka toorelt. Maisi on võimalik panna paljudesse söökidesse, nagu näiteks Risotto või kana- ja makrasalatisse. TOIDUPÜRAMIID Mesi Määrdevõi, oliiviõli Metssea liha, muna, sink, piim Tomat, kurk, õun, arbuus Kartul, saiaviil, pasta Süsivesi kud Rasvad Valgud Süsivesikud Süsivesikud Tervislik toitumine on inimesele väga tähtis. Tuleb süüa õiges vahekorras toitaineid. Toitained saab aga toiduainetest mida päeva jooksul tarbid. Päevas peaks sõsivesikute protsent olema 55-60
valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. PEAMISED TOIDUAINED. Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. PIIM JA – TOOTED. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore „törtsuta“. Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. PUUVILJAD JA KÖÖGIVILJAD. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned
Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist Struktuur Allasutused Eesti Aiandusliit Eesti Erametsaliit Eesti Maaparandajate Selts Eesti Mesinike Liit Eesti Piimaliit Eesti Põllumeeste Keskliit Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Eesti Seemneliit Eesti Ühistegeline Liit Eesti Konsulentide Ühing Eesti Loomaarstide Ühing Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing Eesti Kartul Eesti Toiduainetööstuse Liit Leivaliit Eesti Kalurite Liit Eesti Kalaliit Töötajate arv Töötajate arv on ligikaudu ~ 250 inimest Aadress Lai 39/41, 15056 Tallinn Kasutatud materjal http://www.agri.ee/
ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks. Lahksugulised õied jagunevad omakorda ühekojalisteks ja kahekojalisteks taimedeks. Õisikud on õite kogumid varrel. Õisikute bioloogilised ülesanded: pikeneb õitsemisaeg, teevad õied nähtavaks. Õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele on tolmlemine. Isetolmlemine või võõrtolmlemine, mis jaguneb omakorda putuk- ja tuultolmlemiseks.
Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.)
Saksamaa Mark Kaljumäe PM3A Riigist riigist pindala-357 111,91 km² Riigikord-parlamenttaarne Pealinn-Berliin Riigikeel-saksa keel rahvast Rahvaarv-81,8miljonit inimest(rahvaarvu poolest 15.kohal)2010 aasta seisuga Keskmine vanus 79,9 aastat Põllumajandusest Põllumaad on 48,4% riigi territooriumist, sellest on haritav maa 34,3% ja mitmeaastased põllukultuurid 0,6% . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Taimekasvatus Saksamaal kasvatatakse erinevaid kultuurisisd:nisu,kartul, nisu, suhkrupeet, raps, viinamari, õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad. See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu järgi esikohal. Loomakasvatus Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: mesilased, pühvlid, veised, kanad, pardid, kitsed, hobused, sead(...
jaan.-29.veebr. 240 35 156 36 100 1.märtsist ... 260 40 156 36 100 Kartulikrõpsud: 1.sept.-31.okt. 392 25 294 66 100 1.nov.-31.dets. 420 30 294 66 100 1.jaan.-29.veebr. 452 35 294 66 100 1.märtsist ... 490 40 294 66 100 Koorega küpsetatud kartul 125 0 125 20 100 Koorega küpsetatud ja siis kooritud 167 0 167 40 100 Külmtööt Kuumtöö Valmis- BRUTO - NETO t- Nimetus toote
..........................................5 3.1.2.Oder....................................................................................................................................6 3.1.3. Rukis.................................................................................................................................7 3.1.4.Kaer....................................................................................................................................7 3.2. Kartul........................................................................................................................................8 3.3. Rukkilill...............................................................................................................................8 3.4. Kesalill .....................................................................................................................................................9 4.LOOMAD PÕLDUDEL..................
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolen...
Mullad Metsapruunmullad ja leet- Peruus on mägi-kõrbemullad pruunmullad Hispaania (ebaviljakad) ja vihmametsa põhjaosas, kõvalehise metsa ja puna-kollased ferraliitmullad võsa rusk-pruunmullad ja (väga viljakad). hallid pruunmullad teises territooriumis on viljakad ka. Taimekasvatus Oliiv, nisu, viinamari, Suhkruroog, kartul, riis, sibul, suhkrupeet, tomat, apelsin, mais, apelsin mandariin, virsik Loomakasvatus Sead, lambad, kanad, Kanad, närilised, lambad, kalkunid, pardid veised, sead, kitsed Import Mais, nisu Mais, nisu, riis, suhkur, oder Eksport Vein, oliiv, puuvill, puu-ja Roheline kohv, kuivatatud
mõõdukalt Jahu, jahutooted Täisteraleib, Makaronitooted Lehttaignasaiakesed, kuivikud, manna kaerahelbed, riis , tatar jt. Köögiviljad, salatid, Värsked ja Roheline hernes, Loomse rasvaga puuviljad külmutatud magus mais, valmistatud kartul ja köögiviljad, türgi taimeõliga praetud teised köögiviljad; uba, läätsed, keedetud kartulid, praeahjus kartul; värsked ja kartulikrõpsud valmistatud rasvaga kuivatatud puuviljad; kartulikrõpsud ja suhkruta krõbekartul
söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).Lõuna- ja Ida-Eestis oli tuntud hapendatud kaerapuder kiisel või kile. Puder, tavaliselt odrajahust, -tangudest või -kruupidest, oli taluperes armastatud toit, millel oli ka teatud rituaalne tähendus.Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa.Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja
Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe: üleujutused, keeristormid, tornaadod. Haridussüsteem 35% õplasi 434 309 üliõpilast Majandus Põllumajandus: riis,dzuut, tee, nisu, suhkruroog, tubakas, kartul, kaunviljad, õliseemned, vürtsid, puuviljad. Looma ja linnukasvatus: veised,kodulinnud. Tööstused Tekstiilitööstus Paberitööstus Tsemenditööstus Keemiatööstus (väetised) Kergemasinatööstus Õlletööstus Loodusvarad Maagaas Puit Kivisüsi Energeetika Usundid Turism Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org http://www.infoplease.com/ipa/A0107317.html www.google.com (pildid) Maailma teatmeatlas TÄNAN KUULAMAST!
Tärklis on kõrgmolekulaarne aine ehk polümeer looduses moodustub rohelistes taimedes fotosünteesil. 6CO2+6H2O->C6H12O6+6O2 C6H12O6->n(C6H10O5)+ nH2O Tähtsaim keemiline omadus: 1) Mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsib n(C6H10O5)+ nH2O -> n C6H12O6 (seedimine) Seedekulglas: n(C6H10O5) -> glükoos -> veres, maksas, rasvad Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt. (polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega NH2-R-COOH+HCl -> NH3-R-COOH+Cl-
P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala Millele mõjub: Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid C-vitamiin Kust saab: kartul, kapsas, paprika, marjad, puuviljad, tsitruselised Millele mõjub: Antioksüdant, sidekoed, igemed, nahk, luustumine, haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine P-vitamiin Kust saab : Tsitruselised, eriti nende koor, aprikoosid, kirsid, mustsõstar Millele mõjub: Sarnaneb vitamiin C toimega, eriti mõjutab veresoonte läbilaskvust
Vaatamisväärsused Iirimaal. · Kindlasti peab külastama iiri pubisid, loodust, erinevaid ajaloolisi paiku ja kirikuid, väga vanu ja ilusaid losse, kloostreid ning keldi muistisi jne. · Kindlasti peab külastama Iirimaa pealinna Dublinit. · Väga soovitan minna Carrantuohilli Iirimaa kõrgeima mäe tippu. Iirlased söövad hästi ja palju. · Traditsioonilist Iiri kööki iseloomustavad lihtsad liharoad ja keedetud juurviljad. Kartul, porgand, naeris ja pastinaak. · Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu. Kaladest on ohtralt saadaval makrelli, lõhet ja jõeforelli. · Peaaegu must ja kange õlu Guinness. · Iiri kohv on segatud kangest kuumast kohvist, iiri viskist ja rõõsast koorest. Iiri keel ja muud huvitavat. · Iirlaste põhikeelteks on iiri ja inglise keel, vähem gaeli keel. · Iiri kultuuris on tähtsalt kohal elav muusika, on
1. Selgitage välja väiketöövahendite ja seadmete vajadus 100 portsjoni Chilli sin carne valmistamiseks ning serveerimiseks väljastusliinis. a. Chilli sin carne Tooraine Tooraine Valmistamine 100-le kg- des Paprika punane 2,0 Loputa paprika ja eemalda sellest seemned. Kartul kooritud 40 Tükelda kõik köögiviljad Mugulsibul kooritud 3,3 Kuumuta potis õli. Lisa tükeldatud Õli 1,0 aedvili ja keeda pidevalt segades umbes 5-6 minutit Küüslauk 0,5 Purusta küüslauk ja lisa see potti. Paprikapulber ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
