kaua aega, aprillini välja. Välja Kultuur Mulla Lõimis Boni- P-tarve K-tarve Huu- Välja Loodetav nr. liik teet muse suuru saak sisaldus s 1. kaer LkIg sl 35hp 4 3 2,0 5ha 2 t/ha 2. kartul LkIg Sl 35hp 4 3 2,0 3ha 15 t/ha 3. köögi- LkIg sl 35hp 4 3 2,0 0,5ha 12 t/ha vili Tabel nr.1 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine Viimane lubjatarbe kaart on koostatud aastal 1991. Viimane lupjamine toimus aastal 2000, siis sai kogu 10,5 ha ära lubjatud. Praeguseks vajab põld jälle täielikku lupjamist
enamasti aga armastatud koored asendatud kergete ja maitsestatud õlidega, mis jätavad selle õhuliseks ja kergeks. Kui, muidu valmistatakse erinevatest rohelistest maitsetaimedest kergeid hõrgutisi, siis üha enam kogub tänapäeval populaarsust ka püreejoogid- või söögid, mida valmistatakse püreestades. Püreerida on võimalik nii puu, kui juurvilju, erinevalt maitseelamuste soovidest. Armastatuimaks loomaks eestlastele on alati siga peetud. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadseks roaks on mulgikapsad ehk hautatud kapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mis annab jällegi omapärase maitseelamuse. Sageli tuuaksegi välja Eesti köögi rahvustoiduna seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid, mis on saanud peaaegu, et igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki. Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted, mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks
1 päev: Hommikusöök toimus kell 7.15 2 lihapirukat - 770 kcal apelsinimahl - 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul 129 kcal Hakkliha kaste 202 kcal Aedviljasalat 10.5 kcal Leivaviil 51.9 kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Makaronid 350 kcal Hakkliha 50 kcal Majonees 137 kcal Segumahl - 112.5 kcal Kokku : 2007,9 kcal 2.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Kiirkaerapuder 525 kcal ananassimahl 85.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Makaroniroog 416 kcal Kanaliha- 496 kcal Piim- 130 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kartul 129 kcal Hakkliha kaste- 202 kcal Lõhe- 271.5 kcal Piim- 130 kcal Kokku : 2436.9 kcal 3.päev Hommikusöök toimus kell 7.15 Õun- 130kcal Apelsinimahl 97.5 kcal Lõunasöök toimus kell 12.40 Kartul- 129 kcal burgundia ahjukana 160 kcal vorstikaste 188 kcal Leivaviil- 51.9 kcal Õunamahl 93 kcal Õhtusöök toimus kell 17.00 Kana-nuudli supp 910 kcal le...
tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein. Kuivad, tuhmid juuksed A, H, PABH, F, jood Avitamiin: õietolm, suir, mesilasema piim, porgand, astelpaju, aprikoos, petersell, paprika Tagab naharakkude hea taastumise. On võimeline ära hoidma nahahaiguste teket. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, taimse toitumisega liialdamine, nitraadid. Hvitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul. Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, antibiootikumid, magneesiumi puudus. PABH vitamiin: maks, pärm, idandatud nisu, tatar ja oder, kartul, kliid, meliss, porgand, riis, spinat. Bakteritevastase toimega, takistab nahavähi arengut. Omastamist ja hulka organismis vähendavad kohv ja alkohol.
Kräss Kräss on Eesti rahvakultuuris kerakujuline rippkaunistus, mida riputati rehetare lakke jõuludel, pulmadel ja simmanitel. Krässi moodustas kartulisse või naerisse kiirjalt torgatud kõrred või lilleõied. Jõulukrässi valmistamine Vahendid: toores ümmargune kartul, erinevaid kõrsi ja kuivatatud lilli või muud sobivat kuivmaterjali, nuga, puutikk, nõel. Töö käik: Kui su kartul pole ümmargune, siis koori see ümmarguseks. Torka kartulisse puutikk nii, et see jääks tugevasti püsima. Kui sa hoiad puutikust kinni, siis saad paremini kartulisse kõrsi või lilli torgata. Pärast aga saad selle tiku abil krässi üles riputada. Krässi saad siis, kui torkad kiirtekujuliselt kartulisse oma valitud ühepikkuseks lõigatud kõrred või lilled ja sul tekib lõpuks kerataoline kujund. Vanasti kasutati krässi tegemiseks rukkikõrsi
8 kana-makaronisupp kodune seljanka 6 4 2 0 6.klass 7 .klass 8.klass Koolilõunate eelistus Praed · Praadidest eelistati kõige rohkem makarone lisanditega · 6.kl õpilastele meeldis kõige vähem risotto, · 7.kl õpilastele kapsahautis ja 8.kl õpilastele ühepajatoit 45 hakklihakaste, kartul 40 lihakaste, kartul/tatar makaronid lisandiga 35 kapsahautis kartuliga 30 kalapulgad kartuli ja kastmega kotlelid, kartul, kaste 25 risotto ühepajatoit 20 15 10
Külmkapp - 350 liitrit, elekter 0,185 kW Hakklihamasin - Tunnivõimsus: 80 kg/tunnis, elekter 0,3 kW, vajalik teha u 7 kg, selleks kulub 5,25 min. Elektrikulu on 0,027 kW Töölaud – 2 tk , üks töölaud valamu jaoks, teine hakklihamasina jaoks Eraldi valamu kätepesuks Juurvilja ettevalmistus: Juurvilja pesemis- ja koorimismasin (seisab iseseisvalt) - Tootlikkus: 12 - 15 kg korraga sisse. Vajalik koorida: kartul 19,25 kg, toorsalati jaoks porgand 3,575 kg ja 4 aedvilja paja jaoks kartul, porgand, kaalikas 3,96 kg = 26,785 kg juurvilju. Elekter 0,55 kW, 1 täis kartulit koorib u 6-7 min. Elektrikulu on 0,128 kW. Külmkapp - 350 liitrit, elekter 0,185 kW – ei teinud eraldi ladu, kuna kogused pole suured, mida on vaja säilitada Töölaud 1 – valamu jaoks. Eraldi valamu kätepesuks Külmköök:
tänu võlgu just rahvuslikele traditsioonidele, mida on osatud hoida ja arendada. · Viimaste aastate kunstielus on populaarsust kogunud Kaasaegse Kunsti Keskus. · Leedu omanäolisim ja tuntuim kunstnik ning helilooja on läbi aastakümnete olnud Mikalojus Konstantinas Ciurlionis (18751911). TOIDUKULTUUR · Leedu kööki iseloomustab retseptide lihtsus. Kõige tähtsamad toiduained leedu köögis on kartul, liha, piim ja teravili. Vanim ja tähtsaim toit on rukkileib. · Leedu tüüpilisemad roogade põhikomponent on riivitud toores kartul. · CEPELINAI ehk DIDZKUKULIAI -KARTULITSEPELIINID · KUGELIS ehk PLOKSTAINIS - KARTULIVORM · BULVINIAI BLYNAI - KARTULIPANNKOOGID · SALTIBARSCIAI - KÜLM BORS Magustoidud ja küpsetised pole leedulaste jaoks elulise tähtsusega, igapäevalaualt need puuduvad Olulisemad söögid Olulisemad joogid Peet Õlu
% ts/ha 1 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 1 a. 2 Põldhein Ko Ls2 41 P-4 K-3 3,0 25 40 2a 3 Talinisu KI Ls1 45 P-4 K-3 3,0 20 30 4 Kartul KI Ls1 48 P-4 K-3 3,0 15 50 5 V.oder.ak KI Ls1 46 P-4 K-3 3,0 20 45 Leevaku talu väljad moodustuvad kultuuride järgi. Lõimis on sarnane. Põldude fosforitarve on kesmine ja kaaliumi tarve on väike, põllud lupjamist ei vaja. 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 5
Muldade P-tarve on suur ja K-tarve on keskmine. Muldade boniteet on ca54-55 punkti. pH on nõrgalt neutraalne ja huumusesisaldus on ca 3,0. Tabel 1. Talu külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus Välja nr Kultuur Pindala ha Mulla liik Lõimis P-tarve K-tarve Boniteet pHKCL Huumuse sisaldus% 1. Kartul 2 Ko v01ls140- P-2 K-3 43 6,5 3,0 60/r3ls1 2. Talinisu 3,4 Ko v01ls140- P-2 K-3 43 6,5 3,0 60/r3ls1 3. Suvinis 4,2 Ko v01ls140- P-2 K-3 43 6 3,0 60/r3ls1 4
AS Lilleke Pr Reet Kartul AS ClubPSP Kuuse 2-3 24334 Pärnu Lillede tellimine Austatud proua Kask Täname, et soovite tellida lilli meie firmast. Lisame hinnakirja koos pakutavate lilledega. Lugupidamisega Kalju Tolu Reet Kartul Juhataja Juhatuse liige Lisa: Hinnakiri 1 lehel 2 eks 4647898383 [email protected] Kuuse 12 Telefon 56745124 Arvelduskonto 221024530911 789465 Pärnu Faks 442 1433 Sampo pank E-post: [email protected] Registrikood 43124254645
Maadeavastuste tagajärjed Kristjan Kipper Mõju Euroopale · Eelkõige avardasid inimeste silmaringi · Varauusaja lõpuks oli eurooplastele tuntud 1/5 maakera pindalast · Õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi · Ameerikast toodi Euroopasse kartul,tomat,mais ja tubakas,koduloomadest kalkun · Kartulisse suhtuti Euroopas pikka aega umbusuga,seda peeti malaaria põhjustajaks · Eestisse jõudis kartul maaõuna nime all · Tubakat peeti pikka aega arstirohuks · Negatiivseks küljeks levis maadeavastusetega ka haigused,näiteks süüfilis Maadeavastuste mõju Ameerikale
AS ClubPSP ISIKLIK Reet Kartul AS Lillike Kuuse 2-3 24334 Pärnu Lillede tellimine Austatud proua Kartul Seoses firma juubeliga soovime tellida lilli (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. Austusega Maris Kask Kalju Tolu Juhatuse liige Juhatuse liige Lisa: 2 lehel 3 eksemplaar Maris Roos 454 4567 E-post: [email protected] Kastani 12 Telefon 56745124 Arvelduskonto 221024530911
Taime Eelviljaks sobib: Eelviljaks ei sobi: nimetus kapsas Peaaegu kõik kultuurid Ristõielised kurk Porrulauk, seller, hernes, ristik Kapsad ja suhkrupeet, kurk samale kasvukohale mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega söögipee Kapsas, taliteravili, varajane oder Kartul t Aivo Puusild PM1B OTMK 2013
Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu võikiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikute rikkad ja rasva vaesed toiduained on nuudel, riis helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud---täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuviljad, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas.
0,000 0,00 0,00 0,000 0,00 0,00 0,000 0,00 0,00 koguhind krooni 19,51 1 kg/l hind krooni 26,01 1 potsjoni hind 3,90 Lehekülg 4 Keed. kartul ROOG Keed. Kartul kuupäev 8.2.10 ettevõte väljatulek portsjoni omahind 0,41 kasumi % portsjoni müügihind koguhind portsjonite arv x külmt kao % TOORAINE bruto ühik neto x bruto
maitseb ka kõigile , kui letti teenindus siis pannakse kliendi soovikoral kui on suurem valik sööki. Minu arvates on tervislik toitumine Kiili Gümnaasiumis, on toiduvärvide mängimist ehk on erinevaid toiduvärve ei ole ühevärvilised vaid mis ikka silma jäävad. Enamasti on kooliõpilastel ka toidu valikut , näiteks Teisipäeval peedisalat ja värskekapsa- porgandisalat, joogivalikuid on ka kas piim või mahlajook Neljapäeval on ka salativalikud, ja Reedel on toodud valikuks kas kartul või riis , siis vitamiinisalat või siis kaalika- virsikusalat , joogivalik ka mahl/keefir. Mina kui õpilane sööksin küll neid toite, ( mis sest et ei söö enamus asju , kuid tuleb alati proovida.
Valmistasin fritüüris: küüslaugu leibasid, friikartuleid, kartuleid. Praeahjus: ahju kartuleid, saia kuubikuid püree jaoks. Valmistasin erinevaid kastmeid: seene kaste, koore kaste, hakkliha kaste, guljassi. Praadisin pannkooke. Valmistatud road- supid: värskekapsasupp; frikadellisupp; hernesupp; pelmeenisupp; seenesupp; lillkapsapüreesupp; kana-klimbisupp; seljanka; bors; rossolnik; hapukapsasupp; piimariisisupp; kalaseljanka; kanasupp. Valmistatud road- pearoad: kartul ja maksastroganov; kartul ja guljass; guljass ja tatar; ühepajatoit; ahjulõhe; kartuli-singivorm; kodused kotletid tomatikoorekastme ja kartuliga; kiievikotlet koorekastme ja ahjukartuliga; mulgikapsas ja kartul; kanarisotto; värskekapsahautis ja kartul; kala taignas tar-tar kastme keedetud kartuliga; loomapada lillkapsa ja ahjukartuliga; värskekapsahautis ja kartul, peale selle valmistasin veel pitsasid ja burgereid
6. sai Kirde 7. hakkliha lahtine 8. pakendis hakkliha 9. piim 2,5% 10. piim 3,5% 11. või Saaremaa 12. või Tere 13. munad Õrrekana 14. munad Peremuna 4 Haapsalu kutshariduskeskus Hardi Haabel RP-17 15. kartul lahtine 16. kartul pakentatud 17. kapsas 18. banaan 19. nisujahu Veski Mati 20. WC paber ( odavaim ) Üleskirjutatud hindadest koostasin Excelis alljärgneva tabeli. Toiduainete hinnad Haapsalu poodides 13.12.18 Konsu Selv Mini Kasta odavai keskmi Toiduaine Toode m er Rimi ni m ne kallim leib Rukkipala 0,75 0,79 0,71 0,79 0,71 0,76 0,79
Erivajadustega inimeste toitlustamine Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Õile Aavik Diabeet Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk en...
päkapikkudele, kes aitavad Jõuluvana jõuab Pärnusse. jõuluvana. 6. Koostage vabalt valitud teemal üks algoritm (hargnemine ehk jah/ei peab sees olema). Kartulisalati tegemine Algus Võtta tühi kauss Kas kartulit on? Jah/Ei Tükelda kartul J Mine keldrisse Tükelda hapukurk Võta kartul Lisa 3 spl hapukoort Mine tagasi tuppa Lisa soola Tükelda kartul Tükelda hapukurk
........................................................................ 6 Töögraafik................................................................................... 8 2 KALKULATSIOONI- JA TEHNOLOOGIAKAARDID Hakksnitsel hapukoorekastme ja kartulipüreega Valmistamis tehnoloogia: 1.paned saia likku. 2.pigista leotatud sai veest kuivaks . 3.pese,koori ja pese sibul ja siis tee sibul 4 sektoriks. 4.kuivaks pigistatud sai, kartul ja sibul aja läbi hakklihamassi. 5.Sega hakkmass vahustamisnõus, lisa vesi ja maitseained. 6.tee prooviküpsetus, maitse 7.vormi pooltoores kaaluga 130 grammi (piklik-ovaalse kujuga) 8.paneeri riivsaias 9.prae kuumas rasvas 170 C (keera teine pool ainult üks kord) 10.lõpus prae kaane all või pane ahju (et snitsel oleks täielikult valmis) 11.väljast hapukoorekastme ja soovitud lisandiga 12.serveeri temperatuuril üle 65 C juures 3
matsutamine ja luristaminegi. Laiduväärseks peeti ka laudlinasse nuuskamist või sellesse noa puhastamist. Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada. Külaliste laua äärde paigutamisel jälgiti rangelt, et igaühel oleks talle vääriline koht. 19.sajandil olid peamised toiduained pärit oma majapidamisest:rukkijahu, tangud, odra-ja nisujahu, herned, kartul, soolaliha. Väljastpoolt osteti ohtrasti silku. Põhitoiduks oli leib ja kartul. Traditsiooniliseks joogiks oli õlu. Üsna tihti keedeti jahukörti, mille kohta õeldi, et see seisab kõhus niikaua kui üle aia ronida. Sügiseti pandi tareahju tihti naereid ja kaalikaid küpsema. See oli harilikult karjalapse töö. Küpsebud kaalikas oli väga maitsev, eriti siis, kui ta oli jahtunud. Sellest siis ka ütlus, et küpsed kaalikad ja ämmad on ainult siis head, kui nad on külmad. Tänapäeval käiakse aga tihti kohvikutes ja restoranides,
68 AS Tere 1.39 e Lihatoode sprotid Läti 0.78 Seilberg 0.74 õlis EESTI Pagaritoo Sokolaadi Läti 0.51 AS Kalev 0.49 de küpsised Chocolate Factory Mahl tomatimah Läti 1.19 AS 0.88 l Põltsama a Felix Köögivili kartul Maroco 0.94 Eesti, 0.19 tootjat ei olnud öeldud Järeldus. Uuringust selgus, et importitud kaubad on mõne sendi võrra kallimad kui Eesti oma tooted. Eriti suur hinnavahe oli kartulil kus Eesti oma kartul maksis kõigest 0.19 eurosenti, aga Maroco kartul 0.94.
Iseseisev töö Toitumisõpetus Majutus- ja toitlustusosakond Tartu Kutsehariduskeskus 2012 Juhendaja: Koostas: Päevamenüü analüüs Hommikusöö müsli piim k Lõunasöök kartul sealiha vesi Valge kaste Oode Leib sink või tomatimahl Õhtusöök frikadellisup leib või sink p Hommikusöök: Müsli 70g- 285 kcal Piim 2,5% 40g- 39 kcal Lõunasöök: Kartul 70g- 54 kcal Sealiha 90g- 130 kcal Valge kaste 60g 62 kcal Vesi 1 klaas- 0 kcal Oode: Leib 2 viilu- 210 kcal Sink 2 viilu- 32 kcal Või 2 noatäit- 88 kcal Tomatimahl 1 klaas- 36 kcal Õhtusöök:
põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid
Müsli piimaga kohupiimakreem küpsised porgandipirukas kakao tee Lõunasöök: Lõunasöök: Lõunasöök: Lõunasöök: peedisupp juurviljasupp kartuliklimbisupp, kana-riisisupp hapukoorega kartulipuder asuu keedetud kartul keedetud kartul guljass kõrvitsa-õunasalat värskekapsa- kalapulgad kapsasalat leib hakklihahautis porgandisalat leib leivasupp piimaga peedi-küüslaugusalat leib jogurt leib saiavorm piimaga mannavaht piimaga
Lisa sinna hakitud küüslauk ja paprika. Mõne ajapärast lisa vürtsid ning prae veel 1 minut, et aroom vallanduks. Maitsesta soola ja purustatud pipraga. Tõsta praetud liha potti. Lisa purustatud tomatid ja hakitud petersell. Maitseks lisa natuke suhkrut. Kui toit hakkab podisema, vähenda kuumust ja hauta seda 30-40 minutit. Serveerides lisa kaunistuseks peterselli. See sobib väga hästi riisiga. 3 Porru-köögivilja püreesupp 1 tk suur porru 6 tk kartul 3 tk porgand 1 tk sibul 2 spl õli 2 spl vesi 1.5 l kuum vesi 2 tk köögiviljakuubikut 2 küünt küüslauk pipar petersell Valmistamine: Toiduained: -Porrulauku kasutasid juba muistsed egiptlased. Eriti väärtuslik ja maitsev osa on just selle vars aga kasutatakse ka noori lehti. Porru maitse sarnaneb sibulaga. See ei ole eriti vitamiinirikas , kui sisaldab rohkesti kõik vajalikke mineraalaineid. -Kartul on asendamatu toiduaine. Kartuli rikkalik süsivesikute kompleks sisaldab peale
......................................................................................................... 15 2 Küsimused ja vastused 1. Milliste tunniste alusel saab liigitada aedvilju? Taime söödava osa järgi, tundlikkuse järgi aedviljadest eralduva gaasi (etüleeni) suhtes. 2. Nimeta maavitsalisi aedvilju. Kõrvits, suvekõrvits, kabatšok, salat, tomat, baklažaan, füüsal, jalapeno, kartul. 3. Milline on porgandi toiteväärtus? Miks on porgandi pakendil märge "Porgandid on kõige odavamad prillid?" Porgand sisaldab 5-7% suhkru; sisaldab betakaroteeni, mis muutub A-vitamiiniks organismi sattumisel. Sees on ka B, C ja E-vitamiinid. Porgandid sisaldavad rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid. Köögivili aitab parandada söögiisu ja seedimist ning aitab reguleerida südame-veresoonkonna tööd.
Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane Lämmasikained tähtsamad nendest on valgud. Köögiviljades on valke rohkem kui puuviljades, milledest
Seesamiseemned 5 1 spl Oliiviõli 15 2-3 spl 4.variant Kartuli-hakklihapada/kartuli-hakkliha supp Kurk söö palju tahad Küüslauk söö palju tahad Delikatesshakkliha toorelt kaalutud 60 2 spl kuhjaga Kartul 175 1 suurem Sibul söö palju tahad Hapukoor, 20% 10 1 tl Oliiviõli 10 2 spl Ketšup 15 1 spl 5.variant Tervislik hamburger Kurk söö palju tahad
Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köögi eripärad Tuntu ja ettenähtu kõrval pakub uudishimulikule tulijale avastamisrõõmu kohalik köök.
SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett 75g, majonees 10g, kapsapirukas pärmitaignast 116g, kaneelirull pärmitaignast 84g, kohv suhkruta 150g, kohvikoor 10g................................................................................ 5 Neljapäev, 25.02.2016..................................................................
Keskkonnasõbraliku 45% d 55% Tavalised Pakendid Pakendatud kaupa oli 55% 12% 20% Kilekotid 20% Klaastaara Plasttaara Plastikpakend 48% Tervislikkus Toitusime enamvähem tervislikult Lõhe, kana, mahevorst/liha, kartul, mahlad – tervislikud Suurem osa toidust valmistati ise, värsketest toorainetest Õlu, kali, maiustused - mittetervislikud Kodust pärit toit • Peamised kodust pärit tooted – kartul, liha, mahlad, marineeritud tooted, mõned juurviljad, kala 43% Kodust 57% Poest Erinevate toodete tasakaal Teraviljatooted 14% Šokolaad 21%
Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *mandrilised alad-külm üsna hästi haritavad, põldhein talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad
Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandusharude paigutustegurid Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Tooraine, töö ja tarbija olemasolu.
Jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto bruto neto hind h 1 Oliiviõli kg 0,002 0,002 0,004 0,004 80,00 kr 0,16 kr 2 Või kg 0,004 0,004 0,008 0,008 48,00 kr 0,19 kr 3 Sibul kg 0,010 0,008 0,020 0,016 8,40 kr 0,08 kr 4 Küüslauk kg 0,003 0,002 0,006 0,004 89,00 kr 0,27 kr 5 Kartul kg 0,024 0,017 0,048 0,034 3,80 kr 0,09 kr 6 Brokoli kg 0,021 0,021 0,042 0,042 42,90 kr 0,90 kr 7 Spinat kg 0,021 0,021 0,042 0,042 96,90 kr 2,03 kr 8 Puljong kg 0,075 0,075 0,150 0,150 68,90 kr 5,17 kr 9 Gorgonzola juust kg 0,010 0,010 0,020 0,020 252,70 kr 2,53 kr
Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja kasemahla ka kääritati Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst ( erineb verivorstist, on heledam) Valmistati palju puskarit Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega kartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku. Suurematel pühadel
pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg
Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada? Printess,Laura,Ants,Jõgeva Kollane. Laura-punane kartul 4.Milline ettevõte on Eesti suurim lauakartuli kasvataja? Leheotsa talu. Kartulikasvataja Johannes Valk 5.Milline on porgandi toiteväärtus? Sisaldavad 5-7% suhkrut,rohkesti karontiini (A-eelvitamiini),millest tuleneb oranzpunane värvus, C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porgandi toorsalat,porgandi mahl,paja-ja pastaroogades. 7.Millise kujuga võib olla söögipeet? Ümar, lapik-ümar või piklik 8
Kiire elurutiini ning tihtipeale ka piiratud majanduslike võimalustega on paljudel keeruline ja vahest ka võimatu liituda mõne spordiklubiga või kehalist treeningut pakkuva teenusega nagu pallitrennid näiteks. Igapäevane kõndimine ning ka jalgrattaga sõitmine ei nõua raha ja on igale ühele kättesaadav. Peab ainult olema soov ja tahtmine seda teha ning seda lisada see oma päevakavasse. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Esimesel astmel on teraviljasaadused ja kartul, mida on soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas. Sepikut ja leiba 4-7 portsjonit, kus üks portsion on 30g; kartulit võib tarvida 2-3 portsjonit, üks portsjon kaalub 90g. Teisi teraviljatooteid nagu puder, pastatooted, helbed võib päevas tarvida 2-3 portsjonit, see teeb kokku umbes 2-3 dl'it. See aste on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad
Vähe kahepaikseid, levivad seemnetest ja pähklitest toituad loomad 3) Traditsioonilised tegevusalad Põllumajandus, mäetööstus, kalandus 4) Kultuurtaimed Nisu, rukis, oder, kartul PARASVÖÖTME OKASMETS 1) Taimestiku eripära Okaspuud, palju on soid 2) Loomastiku eripära Loomastik on liigivaene 3) Traditsioonilised tegevusalad Metsandus, kalandus, jahindus 4) Kultuurtaimed Kartul, oder TUNDRA 1) Taimestiku eripära Maapinda katab sammal-samblik ja puhmastaimed 2) Loomastiku eripära Vähe loomi, need vähesed jaotatakse paikseteks ja rändasukateks 3) Traditsioonilised tegevusalad Küttimine, põhjapõtrade karjatamine,
· Põõsastike, metsatukkade, põllupeenarde säilitamine/ kujundamine. Metskitsehoole · Eelkõige talvine lisasöötmine ning metsateede ja sihtide lumest puhastamine; · Lisasööt peab sisaldama nii koresööta, mahlakat sööta kui jõusööta; · Koresööt: hein (ristik, lutsern, leherikas metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju, vaarikas, pihlakas); · Mahlakas sööt: söödakapsas, -peet, kartul, maapirn, õunad; · Jõusööt: kaer, muu teravili, tammetõrud; · 1 sõimsöödahoidla ja 5...10 söödasõime 1000 ha kohta. Metsseahoole · Sobib igasugune teravili (mais), kartul, tammetõrud; · Valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja lihajäätmed; · Sööt jaotada 150...200 m2 suurusele alale; · Kui sööta viiakse harvem kui üle päeva, rajada varjualune või kasutada
Parasvö aastaläbi vähe Okasm s-jahe, kaer, Edmonto öde mõõduka 3-4 kuud vljakad, etsad t-külm köögiviljad, n Jahe lt leetmullad kartul rukis, oder, Parasvö aastaläbi kaer, nisu, öde Segam s-soe, t- keskmise Bismarc mõõduka 4-5 kuud kartul, Mõõduka etsad külm viljakusega k
Okasmetsad s-jahe, t-külm aastaläbi mõõdukalt 3-4 kuud vähe vljakad, leetmullad Edmonton Jahe kartul Parasvööde rukis, oder, kaer, nisu, kartul, Segametsad s-soe, t-külm aastaläbi mõõdukalt 4-5 kuud keskmise viljakusega Bismarck
KÖÖGIVILJAD Köögiviljad on rohttaimed, mida kasvatatakse toiduks Olenevalt sellest, milliseid taime osi toiduks kasutatakse, jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLD...
oluline toit kuuludes rohkem sakste toidulauale. (sõna "porgand" on pärit lätikeelest). Peterselli, sellerit ja tilli kasvatati väga vähe kuna seemet on lühikese suve tõttu väga keeruline saada. Sibul ja küüslauk- kasvatati suhteliselt vähe ja keskuseks sai Peipsi äärne ala Peipsi venelaste tõttu. Karulauk ja rohulauk on levinud Viikingite veeteede ääres. Kartul toodi euroopasse alles16. sajand ilutaimene. Eestis levis kartul 19. sajandil peale suurt Iirimaa nälga. Kõrvits, kurk, tomat (ameerika, india)- laialdane kasvatamine 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses 2. Maitseainetena - sibul, rohulauk, murulauk, karulauk, 3. Loomasöödaks 4. NB! ¹ Mürgised - Mürkputk- veekogude ääres tavaline taim.
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega aren...
Iga päev peab sööma mõnda toiduainet Nagu toidupüramiidilt näha, peavad igast järgnevast rühmast: toidu põhiosa moodustama teravilja- Inimese organismi vajaduse kõigi Tärkliserikkad toiduained tooted leib, tangained, makaronid ja toitainete järele rahuldab ainult kartul, leib, sai, makaronid, kartul. Neid peab sööma iga päev. tasakaalustatud segatoit. Segatoitlus on müsli, teraviljahelbed Pisut väiksem osa on aed- ja puuviljal kujunenud inimese pikaajalise arengu Köögivili, puuvili, marjad
Toidupüramiid Toidupüramiidil on mitu korrust. Püramiidi kõige alumisel osal on liikumine, kuna toitumine on liikumisega tugevalt seotud. Toidust saadakse energiat, siis tuleb see ka ära kasutada ennem uut toidukorda, sest kui ei kasutata ära, siis tekib ülekaal. Seega on liikumine üli vajalik ja seega on ta ka toidupüramiidi alumises ja suurimas vahes. Sellest järgnev korrus ehk siis esimene korrus on tearviljasaadused ja kartul. Teraviljad ja kartul peaksid olema toidu portsjonist kõige tähtsamal kohal, kuna seal saab palju kiudaineid, taimseid valke ja tärkliserikast toitu. Puu-,köögiviljad ja marjad on järgmine korrus. Nende söömine on väga oluline, kuna siis saab organism kätte vajaliku koguse vitamiine, mineraalaineid ja fütotoitaineid. Mida erinevad ja värvilisemad need on seda parem. Järgmine korrus, on juba kitsam, kui alumine korrus ja sinna korrusele kuuluvad piima ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
