Sisukord: 26.Varasemad retked: Suurte maade avastuste põhjused, Portugallaste esimesed rekted, Ameerika avastamine, Indiasse viiva meretee avastamine, Brasiilia avastamine ja ameerika nime saamine, esimene ümbermaailma reis, maadeavastuste jätkumine, Suurte maadeavastuste tulemused. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu, Asteegid, maajade linnriigid, Lõuna ameerika kõrgkultuurid, Inkade riik, Konkidastooride tulek, Eurooplaste tuleku hukutav mõju 28. Humanism ja renessanss: Uus kultuur, humanism kirjanduses, leonardo bruni, Leonardo valla, Rotterdami Erasmus, Johannes Reuchlin, Ulrich von ...
Jean-Jacques Rousseau Arutlus teadustest ja kunstidest[1] EESSÕNA[2] See on üks tähtsamaid ja kaunimaid küsimusi, mille vastu eales on huvi tuntud. Siinses arutluses ei vaadelda metafüüsilisi peensusi, mis on vallutanud iga liiki kirjanduse ja millest pole alati vabad ka akadeemiate programmid, vaid siin vaadeldakse üht neist tõdedest, mis on seotud inimese õnnega. Aiman, et mulle ei taheta andestada, et söandan lugeda niisuguse otsuse. Rünnates häbematult kõike, mida inimesed tänapäeval imetlusväärseks peavad, võin ma oodata ainult üldist hukkamõistu; aga ma olen oma otsuse langetanud: ma ei üritagi meeldida teravmeelitsejatele või moega kaasajooksjatele. Pole mõtet kirjutada niisugustele lugejatele, kui tahetakse oma sajandit üle elada. Decipimur specie recti[3] Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele või nende rikkumisele? Seda me asume...
kolmandaks- lasta neil edasi ealda oma seaduste järgi, nõuda sisse maksud ja moodustada kohapeal väheste valitsus, mis hoolitseks, et sealsed kodanikud jääksid sõbralikuks sinu vastu. Kui valitseja tahab hoida maad, mis on harjunud elama vabaduses, siis saab ta seda teha üksnes kodanike kaasabil. Näiteks spartalased ja roomlased. Spartalased kehtestasid Ateenas ja Teebas linnade valitsemiseks väheste valitsuse, kuid kaotasid siiski linnad. Roomlased tegid aga Capua, Kartaago ja Numantia linnad maatasa, ega kaotanud neid. Roomlased püüdsid Kreekat hoida samamoodi nagu Spartalased: nad jätsid alles vabaduse ja vanad seadused-tabas neid ebaõnn. Ja nii nad seekord purustasid linnad. Sest ei olegi paremat võimalust vabana elavat riiki valitseda kui see vallutada. Kui seda mitte teha siis purustavad sealsed kodanikud uue valitseja enda. Kui aga on harjutud elama võimu all, siis nad ei oskagi muud moodi elada ja valitseja saab nad kergesti enda poolele meelitada
Lisandus pistoda. Head sõjaratsu pidi olema. Abilised: kilbikandja, kannupoiss, vibumees. Liiguti joonrivis. Jalavägi kasutas pikkvib Sündis palgasõjavägi 15 saj. ja leiutati suurtükid ja püsside laskevõime paranes. 11. Suured maadeavastused (§26): varasemad reisid, eeldused/põhjused, tulemused. B. Diaz, Kolumbus, V. da Gama, A. Vespucci, F. de Magalhaes 1. Varasemad retked · kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult, kaubaretked, vallutusretked · Kartaago meresõitja Hanno · Aleksander Suur · viikingid · ristisõdijad · Marco Polo 13. saj. Mongooliasse, Hiinasse 2. Põhjused / eeldused · legendaarsed Idamaade rikkused (India, Hiina, Aafrika) · vajadus väärismetallide järele (sõjad kulukad; käibel raha) · soov leida alternatiivi kauplemisele araablastega (eriti pärast 1453. a.) · laevade areng: karavellid; kompassi kasutuselevõtt · tutvuti araablaste teadmistega geograafiast
Korjasid meretigusid millega värvisid kangaid. Pestes ei tulnud värv maha. Rannikule tekkisid suured kaubalinnad: Akko, Siidon, Tyrros. Vanade Idamaade kuulsaimad meremehed. Leiutasid laevatüüri millega sai vastutuult purjetada, võtsid ette kauba ja uurimisretki. Sõitsid esimesena ümber Aafrika. Arvatakse et jõudsid Ameerikasse. Ehitasid laevu tellimise peale. Asula hakkas ajapikku väikseks jääma, lõid kolooniad ümber kogu vahemere. Suurim oli Kartaago. Leiutasid esimese tähestiku, milles oli 22 kaashäälikut. Süüria Kõrbaealal. Liibanoni mäeahelik eraldas Foniikiast. Kõrberiik. Suhteliselt nõrgalt seotud. Looduslikult on 3 eri piirkonda. · Poolkuiv kõrb · Stepp soodne karjakasvatuseks · Kõrbeala koos oaasidega inimkond puudus, oaasides suured linnad nagu Damaskus, Kades Kogu vana aja oli naabrite vallutusobjektiks. Iseseisvus alles 9.saj eKr. Palestiina
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habi...
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll mida need arutlused täidavad on olulisus sõjaks ettevalmistamisel (olla kõigeks valmis). 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokkuhoiu vahelise tasakaalu saavutamisel? Tekib küsimus, et kas olla armastatud või kardetud, kuid mõlemat korraga saavutada on raske. Valitseja võib sattuda vaenu alla. 3. Kuidas käsitleb Machiavelli hirmu kui võimu instrumendi rolli valitseja tegevuses? Et hirm on valitseja üks lahutamatu osa ning kasutades hirmu, saab ka edukamalt valitseda. 4. Milline on Machiavelli käsitlus "armastatud olemisest" kui võimu instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. ...
kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik
kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik
kapitalism eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem kapitulatsioon allaandmine karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti kardinalid kõrgvaimulikud katoliku kirikus, kes valivad endi seast järgmise paavsti kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik
264-146 ekr. Sõjad vaheaegadega. Hiljem on antud selline nimi. Sõjategevus oli hajutatud. Kui toimus itaalia territoorium, läks tavaline elu edasi. Rooma sai võimu merel, täieliku võimu sitsiilia saare üle. Paksult ülerahvastatud. Kõige kuulsam linn syracusa, rikas linn. Juba antiikajal sellest linnast rääkides on ülepingutatud. Saar oli väga viljakas. 2. puunia sõja tähtsus- võetakse enda alla ka põhja aafrika. Lahingud ka itaalia pinnal, sp karmim. Kartaagole jäi ainult kartaago linn ja selle lähiümbrus. 3. puunia sõja ajal hävitati kartaago linn. Puunia- foiniikia. 148 ekr. sellest alates makedoonia ja kreeka kuuluvad rooma alla. Kogu mandri kreeka. 133 ekr alates kogu vahemeri piirkond kuulub rooma alla. Sellest ajast algavad ka itaalia kodusõjad. Kohati intensiivsemad, kuid elu läheb endiselt edasi. Rooma kirjanduse algus. Rooma proosa kuldajastu. Kodusõjad algasid: 1. võimuvõitlusest, mis oli tingitud sellest, et roomast oli saanud praktiliselt maailma riik
Aenease peale, sest teadis, et Rooma rajavad kunagi trooja soost mehed ning Kartaago linn, mis oli Juno lemmik, hävitatakse kunagi troojalaste poolt. Juno tegi kõik selleks, et Aeneast hukata. Juno läks tuulte kuninga Aeoluse juurde ja palus, et too uputaks troojalaste laevad, selle tagajärjeks oli suur torm, kuid Neptunus (Poseidon) segas vahele. Neptunusele ei meeldinud, et keegi teine tema mereasjadesse oma nina toppis. Neptunus rahustas mere. Viimaks randusid mehed Aafrika põhjakaldal, Kartaago lähedal. Juno haudus uut plaani: kuna Aeneasel ei olnud enam naist ja Kartaago linna rajajal Dido oli lesk, otsustas jumalanna nad üksteisesse armuma panna, et Aeneas jääks linna püsima. Venus aga hoolitses selle eest, et Aenease tunded ei kasvaks suuremaks valmisolekust võtta vastu kõike, mida Dido talle pakkus, mingil juhul ei tohtinud valitsejanna takistada Aenease purjetamist Itaaliasse. Venus pani oma poja Cupido abiga Aenease ja Dido üksteisesse armuma.
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega, kindlustundega, manipulatsioonide ning ka hirmu sisendamisega alamatele kui vaenlastele. 2. Mis probleemid valitseja jaoks kerkivad Machiavelli käsitluses üles helduse ja kokku...
Rände põhjuseks oli ilmastiku jahenemine, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Rände tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: *Läänegootide riik : vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). Asutasid I barbarite kuningriigi Lääne-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Katalauna lahing.) *Vandaalide riik: Suundusid Pürenee poossaare kaudu Põhja-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism) *Anglosakside riigid: Anglid, saksid ja jüütid tulid briti saartele ja rajasid sinna oma riigid * Frangi riik: Reini alalt pärit frangid tungisid Gallliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi (I kuningas)juhtimisel sinna oma riigi. *Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi
Kõik võisid osaleda Kinnitati kuningas Kandidaadid patriitside seast · Rahvatribuunid · Kaheteistkümne tahvi seadused Ajalugu Page 20 Vabariigi aeg 19. oktoober 2009. a. 14:58 510-30 Kaks kohustust: rahvakoosoleks ja armee. Preetorid-õigusemõistmine Tsenson- rahvaloendus ja maksud Konsulid- sõjavägede ülemjuhataja. Teiste kontroll 133 eKr- kujunes rooma impeerium. Vallutas kartaago ja kreeta Ajalugu Page 21 Kodusõjad ja vabariigi langus 21. oktoober 2009. a. 10:55 Põhjused: 1. Kodanikkond ei suuda täita oma kohustusi 2. Vaesumine - talupojad, kes sõjaväes olid vaesusid ja kolisid linna. 3. Mariuse sõjaväereform - loodi palgasõjavägi 4. Tekkisid väepealikud, kes senatile ei allunud a. Marius - kaotas b. Sulla - rajas ajutise diktatuuri
kohusetäitmist Vergilius Augustuse aja poeet, hindas rahuaega, ülistas seda oma loomingus; peateos, eepos "Aeneis" roomlaste eelkäijad, valis peategelaseks trooja sõjamehe Aenease, ta olevat pärast Trooja langemist tulnud Itaaliasse, pannud aluse valitsejasoole, millest võrsus Romulus, Augustus uskus end Romulusest pärinevat; teos kirjeldab Trooja hävitamist, Aenease põgenemist koos perega, eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist, tema armastust Kartaago kuninganna Dido vastu, mis viis Dido enesetapuni Kartaago ja Rooma vaen, Aeneas laskus vahepeal surnute riiki, talle kuulutati tema enda ja ta järeltulijate saatust, lõpus Aenease võidukas võitlus Itaalia valitsejatega Titus Livius Augustuse aja ajaloolane, tema sõber, vabariigi pooldaja; paljuosaline teos "Linna asutamisest alates" Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni, püüdis ajaloost välja
10. sajandil olid lääned juba pärandamisõigusega, neid nimetati feoodideks. Läänipüramiid:keskaegse kujutelma põhjal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõikki kaitsesid ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid. Kolmas seisus jagunes pärisorjadeks, poolvabadeks talupoegadeks ja vabadeks talupoegadeks. PILET 7 1.Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele. Asus Vahemere idarannikul, suhteliselt kitsal ja mägisel kuid samas viljakal maaribal Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Maa- ja mereteede ristumiskohas maailma kahe vanima tsivilisatsioonipiirkonna (Egiptuse ja Mesopotaamia vahel) vahel võimaldas varakult luua laialdasi kaubandus- ja kultuurikontakte. Piisava vihma tõttu oli loodus põlluharimiseks
· Kõik need ametid olid auametid, palka nende eest ei saanud. Ametnikena said tegutseda ainult rikkad(suurmaaomanikud) Rooma impeeriumi teke 1) Esmalt oli tegemist Rooma linnriigina, mis hõlmas Roomat ja tema ümbrust. 2) Rooma vallutas Itaalia aastal 265 eKr. Tuli sõdida nii itaalikute kui ka kreeklastega. Väga raske vaevaga saadud võit(mingi Pürrose lause vms) 3) Rooma hõivab Vahemere lääneosa. Rooma ja Kartaago vahelised sõjad kandsid nimetust Puunia sõjad 4) Rooma hõivad Vahemere idaosa. Pidi sõdima Kreeka-Makedooniaga. Pergamoni kuningas pärandas oma riigi pärast oma surma Roomale. · Vahemerest saadakse võim enda kätte 133. aastal eKr.(Egiptust ei saadud, seal valitses Ptolemaiose dünastia) Kuidas Rooma vallutatud maadega käitus? 1. Pidas läbirääkimisi igaühega eraldi 2. Lepingutingimused olid kõigiga erinevad 3
Louis XIV valitsusstiilist ja muusika sattus prantsuse mõju alla. Segunesid prantsuse, Itaalia ja vana inglise muusikatraditsioon. Henry Purcell-baroki aja suurim Inglise helilooja. Poisina laulis kuninglikus kappellis, 1677 sai temast kuninga kammermuusikahelilooja ja 1679 Westminister Abbey organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Tema tähtsaim lavateaos on ooper „Dido ja Aeneas“. Teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase Aenease traagilise loo. Kirjutas hulga pidulikke oode ja pühendusteoseid enamasti kuningaperekonna liikmetele. Elas vaid 36-aastaseks nagu Motzartki. Tema looming hoidis veel aastakümneid ülal inglise rahvuslikku uhkust. Barokkmuusika Saksamaal Saksa koolkond kujunes sajandivahetusel Orlandus Lassuse õpilastest. Esimene helilooja, kes suutis
võitlesid kord Rooma vastu ja liidus teiste Itaalia rahvastega, siis jälle Roomaga koos ühiste vaenlaste vastu. Rahumeelsed suhted ja uued röövretked, sõpruslepingd ja rahutegevus vaheldusid täpselt samuti kui võidud ja kaotused. Keldid tõmmati kaasa mitmekesistesse võitlustesse ülemvõimu pärast Itaalias, nii võitlustesse Rooma ja etruskide vastu kui ka sõdadesse Rooma ja tema Vahemere- alade rivaali Kartaago vahel. Vägivallaga või kohalike elanike nõusolekuga asusid keldid elama 225 eKr lõid Itaalia asukd roomalste juhtimisel tagasi keltide sissetundi Telamoni al, Rooma võttis Po jõe oru keltidelt tagasi ja asus kelti hõime orjastama ja hävitana. 180 eKr Pergamoni võit galaatide üle. Esimesed oma mündivermingud. 121 eKr Rooma võidab Gallias arvernid 72 eKr Arviovistuse võit häädulaste üle. Keltide majanduslik kõrgaeg (oppidumide aeg).
,,A" jaguneb 2ks: Aeneis rändab, siis sõdib Itaalias. Esimene osa sarnaneb ,,Odüsseiaga", teine ,,Iliasega". Odüsseuse õnnetused olid põhjustatud Poseidoni vihast, Aeneis eksirännakud Juno vihast (kreeklastel Hera). Rändamiste esimeses rmt-s saadab Juno Aeneisi laevastikule hirmsa tormi, mille tulemusel maabuvad troojalased tundmatul rannal. Siin tuleb vahele stseen Olümposel, kus Jupiter avab Venusele Aeneisi saatuse ja enustab Rooma võitu. Venus seisab Junole vastu. Kartaago kuninganna Dido armub Aeneisi. Teine rmt pühendatud Trooja langemisele. Algab jutustusega ,,puuhobusest", st troojalasi võideti pettusega. Hobuse juurde jäetud kreeklase Sinoni teod on täis valet. Toimub lahing, Aeneis peab lahkuma linnast. Kolmas rmt kujutab Aeneisi eksirännakuid. Neljas rmt on lugu Dido armastusest Aeneisi vastu, kuid ta oli truudusevande andnud oma kadunud mehele ega saanud kirele järele anda. Aeneis, kellele jumalad olid saatuse
Pannoonia piirkond, kus asub praegune Ungari Galaatia Väike-aasia keltidega asustatud maa Antiikautoritena nimetavad kelte Hekataitos Mileetosest, Herodotos Allia lahing 387 eKr roomlased kaotasid lahingu Keldid rüüstasid Rooma linna, säilis ainult kapitoolium, kui keldid hakkasid üle müüri ronima, siis Juno templis pühad haned hakkasid kaagutama Vae victis! häda võidetuile Keldid osalesid nii rooma kui etruskide vahelistes konfliktides, rooma ja kartaago vahelistes konfliktides. Praegusel Põhja-Itaalia alal elanud keldid allusid roomlastele... Gallia Narbonensis Prantsusmaa linn Narbon 58-51 e Kr alistab Julius Caesar Gallia ja muudab selle Rooma provintsiks ja nendest sõjaretkedest on kirjutatud teos ,,Märkmeid Gallia sõjast" Strabon kreeka päritolu, Diodoros 1 saj e-m-a Polybios kreeka päritolu rooma teadlane Lucanus Ammanianus Marcellinus 1.saj ema 1.saj p.ma Keelete, kommete ja eluviiside poolest...
elavad Sardiinia saarel Vahemeres mägilambad ehk muflonid, kellel on sihvakad ja kõrged jalad ning kooldunud sarved; Austraalias elavad kängurud, kes on taimetoidulised hüpates liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla. INIMENE VAHEMERELISES VÖÖNDIS Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma. Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt. Kogu Vahemere maade kultuurmaastikus vahelduvad ulatuslikud karjamaad õlipuusaludega. Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja põuased suved on sobivad viinamarja kasvatamiseks.
Rooma impeerium Rooma saavutas palju, millest Aleksander ainult unistada jõudis. Rooma sai mudeliks hilisematele impeeriumitele. Isegi USA Senat, Kapitoolium. Rooma : ideoloogia poolest vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. SPQR Rooma senat ja rahvas. Alates Augustusest tegelikult Rooma ei olnud enam vabariik, sest keisril oli väga suur võim. 272 eKr Rooma linnriik oli suutnud enda kätte haarata terve Apenniini poolsaar, seejärel Sitsiilia ja Kartaago. Kuni 1.saj eKr-suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänsutest. 1. saj pKr Inglismaa, Armeenia, Mesopotaamia. Tiitlite pärandumine. Rooma: Caesar dictator perpetuus Octavianus 27 eKr Imperaator Augustus Saksa-Rooma kesririik 962-1806 Otto I 982 võitmatu Caesar ja imperaator Augustus. Ideede pärandumine au Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne , sest eesmärgiks valitsemine mitte enesekaitse.
Kogu Rooma riigi rahvaarv võis olla kuskil 60 000 000 inimese ümber. Traianus (valitses 98-117eKr) tema ajal riigi piirid olid kõige ulatuslikumad. Leegionid (sõjaväe osad) paiknesid põhiliselt piiriprovintsides. Piirialad on olnud kultuuride segunemise alaks. Ladina keelt kõnelev osa oli rahvastikus tegelikult üsna väike. Kreeka keel teisena. Samuti kopti keel (Egiptusest), aramea keel, süüria keel. Põhja-Aafrikas ld keelega paralleelelt kasutusel puunia keel. Puunlased asustasid Kartaago alasid. Roomlased ei sundinud oma religiooni omaks võtma, kuid paljud siiski romaniseerusid. (Tingimuseks oli siiski see, et need uskumused oleksid riigile lojaalsed ega halvustaks rooma jumalaid või viiks alla moraali) Inimesel võis olla korraga mitu identiteeti. Kuna räägiti erinevaid keeli, siis üks inimene võis vabalt kasutada kahte erinevat keelt nii kõnes kui ka kirjas. Rahvaste liikuvus oli suur. Dionysos hakkas Itaalias roomlaste hulgas populaarseks muutuma. Riik hakkas taga
· Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia · Rooma impeerium: Saavutas palju sellest, millest Aleksander unistas Mudeliks hilisematele. Isegi USA valitsetakse "Kapitooliumilt" Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' 272 eKr Apenniini poolsaar vallutatud, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia) Kuni 1. saj. eKr suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänustest (Väike-Aasia, Makedoonia, Süüria, Egiptus), Gallia, Hispaania Kuni 1. saj. pKr Armeenia, Mesopotaamia, Inglismaa 25 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti · juriidiline argument
Rändrah- niaid. Tõsi, Itaalias tegi tundmatu pä- vastel polnud võimalik veiniaedu harida, aga kui rahvas jäi paikseks ja ra- ritoluga rahvas etruskid veini juba en- jas ühiskonna, hakati ka veini jooma. ne kreeklasi, samuti tunti veini foiniik- laste rajatud Kartaago riigis. 2. Miks juuakse veini? Kindel on aga see, et kreeklased Lühike vastus – peaasi, et magus on ja purju teeb – pärineb klassikult, aga tõid veini kirjasõnasse ja filosoofiasse, see pole ehk päris ammendav. Antropoloogid on väitnud, et jooma hakka- seda juba alates Homerosest
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Ta ei tõlkinud seda heksameetritesse, vaid Roomale iseloomulikesse saturnilistesse värssidesse. Andronicuse ,,Odüsseia" tõlge oli u kaks sajandit kasutusel kooliõpikuna, see oli esimene Euroopa ilukirjanduslik tõlge. Andronicus kirjutas ka tragöödiaid ja komöödiaid, kasutades Kreeka eeskujusid. Temaga samal ajal tegutses Gnaeus Naevius, kes kirjutas Rooma-ainelisi tragöödiaid. Olulisim on aga eepiline teos ,,Puunia sõda" (Bellum Punicum), mis haarab Rooma ajalugu Kartaago rajamisest, mis on omakorda seotud Trooja looga, samuti Aenease põgenemisest Troojast ning I Puunia sõjast. Gnaeus Naeviuse noorem kaasaegne Ennius kirjutas eepilise poeemi, milles räägib II Puunia sõjast. Peale selle kirjutas ta Rooma olulise eepilise teose ,,Annales" Rooma poeetiline ajalugu, mis algab jällegi Aenease põgenemisega. Tema tõi rooma kirjandusse kreeka eepilise värsivormi (heksameetri). Põhimõtteliselt lõi ta ka kõrgvormilise
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
Seda esineb ka "Madame Bovary" puhul. Ta oli väga aeglane kirjutaja. On teada, et ta võis mõnda lauset või lehekülge päevade viisi viimistleda. Flaubert otsis ka kõlaliselt, silbiliselt sobilikku teksti ja loogilist ülesehitust. "Madame Bovary" ilmus 1857. aastal. Ta anti kohtusse selle teose eest, sest ühelt poolt oli see liiga moraalitu ja teiselt poolt halb eeskuju (suhtumine religiooni). Järgmine teos "Salambo" räägib Põhja-Aafrikas, Kartaago linna langemisest. Seal kasutab ta reisil nähtud ja kogutud materjali. Seejärel läheb jälle mitu aastat aega, kuni ilmub järgmine teos "Tundekasvatus". Üks noormees läheb laevaga Pariisi. Tutvub laeval ühte kunstnikku, kes on hästi tore ja siis armub tema naisesse. Flaubertilt on veel mõned raamatud ilmunud: "Püha Antoniuse kiusamine" ja "Kolm lugu". Sellega tema loominguline pagas ka piirdub. Flaubert ise pidas kirjandust erapooletuks kunstimeetodiks. Tulebki lihtsalt kirjeldada.
riiki (Lähis-Ida riik). Aastal 217 võttis ta ette katse vallutada Foiniikia ja Palestiina, aga sai lüüa Ptolemaios IV käest Rafia juures Egiptuse piiril. CA 200. Kui Ptolemaios IV oli surnud ja tema järeltulija oli alles laps, õnnestus uus rünnak. Foiniikia ja Lõuna-Paleastiina langesid seleukiidide kätte. Sellest ajast hakkas mõju avaldama teinegi jõud Vahemere ruumis. Aastal 202 oli Rooma saavutanud otsustava võidu Kartaago üle. Teise Puunia sõja lõpp ( 218-201) lõpp tegi Rooma käes vabaks diplomaatilisesk ja sõjaliseks sekkumiseks Vahemere idaosa asjadesse. Üldiseloomustus Võimu üleminek ptolemiidide käest seleukiidide kätte mõjutas raskelt nii Jeerusalemma kui Juudat. Antiochos III (223-187) oli Jeerusalemma juudi kogudusele, kus ülempreestriks oli Siimon Õige, tõotanud vanade privileegide säilitamist, sõjast põhjustatud kahjude hüvitisena vabastanud selle
kontrollitud ja et vältida karismaatilist „lärmi“. See tegi piiskopid Rooma riigis sihtmärgiks, nende vastu suunati pogromme – tagakiusulaineid. Piiskopid lahkusid seetõttu mõnikord oma koguduse juurest, kristlik kirik pidas seda üheks valemaks sammuks üldse. Sellises juhtimisvaakumis võisid asemel astuda taaskord karismaatilised liidrid, kes võisid ka nende vaimulike üle kohut mõista. Nt Cyprianus oli ametis Kartaago piiskopina, teda kiusati taga ja ta põgenes. Kui ta tagasi tuli, leidis ta eest karismaatiliselt juhitud kiriku, kus oli vahepeal toimetatud kõiksugu talitusi, s.h ristitud. Cyprianus nim. seda ketserite ristimiseks, kuulutas selle kehtetuks. Et seda asja läbi suruda, kutsus ta Kartaagosse 87 piiskoppi, kuid tülile lahendust ei leitud, sest Rooma kirik ei asunud Cyprianuse selja taga. Tüli lõpetas alles keiser Valerianuse tagakiusamine aastal 258, mille käigus piiskop hukati. 3
aastat tagasi otsesed kaubandussidemed Egiptusega. Eksporditi tammepuitu ja seedrit. Foiniikia purpurpunased villased ja linased kangad värv toodeti erilisest merekarbist. Foiniiklased vahendasid Küprosel kaevandatud vaske, Kreetalt käsitöötooteid. Orjakaubandus ja piraatlus 1.aastatuhandel e.m.a. asutasid foiniiklased kaubandusliktöönduslikke kolooniaid Põhja Aafrikasse, Pürenee poolsaarele ja Küprosele Kartaago (Uus linn) Tunis. 332.aastal e.m.a. vallutas Aleksander Suur Foiniikia tähtsaima linna Tyrose. Rahvusvahelise kaubanduse põhjused HeckscheriOhlini mudel Selle mudeliga uuriti rahvusvahelise kaubanduse pikaajalisi põhjuseid. Mudelis on 2 hüvist, 2 riiki ja 2 tootmistegurit. Mudeli lõi rootsi majandusteadlane E.F.Heckscher 1919. ja B.Ohlin täiendas 1933. Eeldused 1. Eksisteerib 2 riiki koduriik ja välisriik, kaks homogeensest
Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Roomlased olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. Ainulaadseks õigusmoraaliks seati põlvkondade tegevuses korjunud kogemus. Kui asi puudutas õiguskuulekust, ei alastatud ka lihastele lastele. Cato igas senatikõnes öeldu: „muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada“ – oli ülespürgiva vabariigi üks tulemusrikkamaid ütlusi. Rooma õiguse alged tulevad arhailistest kultuuridest: vormeliprotsess, hagi- ja kostmisväljendite vahetamine, vanne õiguskohustuste loomise tähtsaima vahendina õigusmõistmise keskmes, kuid seda ei saa nimetada arhailise koopiaks, sest... Sarnasus germaanlastega- ühiskondliku korralduse tuginemises sugulusühendusele – gensile. Roomat valitseti aristokraatlikult
Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Roomlased olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Talupojad – on konservatiivsed, püüavad majapidamist hoida ja edendada. Kõrgetesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. Ainulaadseks õigusmoraaliks seati põlvkondade tegevuses korjunud kogemus. Kui asi puudutas õiguskuulekust, ei alastatud ka lihastele lastele. Cato igas senatikõnes öeldu: „muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada“ – oli ülespürgiva vabariigi üks tulemusrikkamaid ütlusi. Rooma õiguse alged tulevad arhailistest kultuuridest: vormeliprotsess, hagi- ja kostmisväljendite vahetamine, vanne õiguskohustuste loomise tähtsaima vahendina õigusmõistmise keskmes, kuid seda ei saa nimetada arhailise koopiaks, sest... Sarnasus germaanlastega- ühiskondliku korralduse tuginemises sugulusühendusele – gensile. Roomat valitseti aristokraatlikult
uurida, reisida jms. Reisiski palju, käis Saksamaal, Belgias, Pariisis jm. Avastas antiigi olulisi teoseid (1333), erit tähtis Cicero looming, keda paljundas ja kommenteeris palju. 1337 ostis maja ühes teises linnas Vaucluse'is. Paavsti õukonna õhkkond ei meeldinud temale, nägi selle allakäiku ja riukutust, see peegeldus tema loomingus. 1341 tähtis selleks ajaks oli kirjutanud ladinakeelse poeemi ,,Afrika". Kirjutatud heksameetrites. Räägib Rooma ja Kartaago vahelisest sõjast ja ülistab Roomat, eriti Scipiot. See poeem jäi lõpetamata. Kuid sai juba sellega kuulsaks. Sai loorberipärja Roomas kapitooliumi mäel, senaator pani pähe. Ta oli selleks ajaks maa suurim luuletaja. (Itaalia ühtsust ei ole 19. saj II pooleni olemas!!! Aga mingusugune vaimne ühtsus on ikkagi olemas). Oli esimene uusaja kutseline kirjanik. Peaaegu vabakutseline, sai loominguga tegeleda ja muresid ei olnud. 1348 möllas Euroopas katk Must Surm
avamerele. Päeval orienteerusid nad Päikese, öösel tähtede järgi. Foiniiklased teadsid, et tähed pöörlevad taevas taevapooluse ümber ja muudavad öö jooksul asukohta. Seetõttu olid heaks orientiiriks tähed, mis asusid taevapooluse lähedal. Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid. Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riideks. Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe. Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina
pärinud otse Kristuselt vaid selle vahendas neile Peetrus e Rooma piiskop. Siinkohal peaks aga mainima, et ajalooliselt pole suudetud tõestada, et Peetrus oleks olnud Rooma koguduse esimene piiskop. Leo kuulutas, et Püha Peetruse õpetamisamet nii nagu ka talle järgnenute õpetamisamet oli plenipotentne (plenitudo potestatis) ehk täievõimuline, mis ulatus kõikjale kirikusse. Kujunemine - Viienda sajandi alguseks oli läänekirik jagunenud neljaks patriarhaadiks : Rooma, Kartaago, Milano ja Ravenna. Kui läänepoolsete alade valitsuslinnaks oli 403. aastal Milano asemel tehtud Ravenna ja kui vandaalid olid vallutanud ladinakeelse põhja aafrika siis sai Roomast juhtiv piiskopilinn kuhu pöörduti abi ja juhatus otsima. Sündinud poliitilist olukorda kasutasid Rooma piiskopid enda kasuks kiiresti ära. Töö viis lõpule Rooma piiskop Leo Suur, keda võib ka esimeseks tõeliseks paavstiks nimetada
Vahendiks nende endi relv efektiivne monarhia. Kreeka linndemokraatiate lõpp (Aleksander Suur oli Aristotelese õpilane) · Valitsusviis tüüpiline ka hilisematele impeeriumitele: võttis üle olemasolevad struktuurid, asendas osa satraape oma meestega. Võim personaalne. Riik lagunes pärast surma · Aleksander Suurest kui esimesest "maailmavallutajast" sai imperiaalse võimu sümbol Rooma impeerium · 272 eKr Apenniini poolsaar vallutatud, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia). Kuni 1. saj. eKr suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänustest (Väike-Aasia, Makedoonia, Süüria, Egiptus), Gallia, Hispaania. Kuni 1. saj. pKr Armeenia, Mesopotaamia, Inglismaa · Rooma saavutas palju sellest, millest Aleksander unistas. Ühendas kõik alad suhteliselt stabiilseks ja edukalt toimivaks tervikuks. Tsivilisatsioon kanti üle üle riigi osade, tehnilised saavutused (teedeehitus, amfiteatrid jmt). Pikk aega oli rahumeelne. Rooma
lahendada. Aafrika põhjaosa Vahemere äärde jäävad riigid on oma looduslikelt tingimustelt ning peamiste turismimagnetite osas sarnased. Kliima on vahemereline, domineerivad kõrbelised ja poolkõrbelised alad, asustus on koondunud rannikumadalikule, oaasidesse ning jõgede orgudesse. Rahvastik koosneb peamiselt araabia rahvastest e. hamiididest. Regioonis on vanade kõrgkultuuride mälestised (nt. egiptuse, foiniikia, kartaago, kreeka, rooma ja araabia mõjutused). Turismiinfrastruktuur on üldiselt hea ja riikide poliitiline stabiilsus rahuldav. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal
Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide riik Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide riik Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid. riigid Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi.
; Sitsiilias Naxos, korintlaste rajatud Sürakuusa linn ja Rhodose ning Kreeta doorlaste asutatud Gela ja Agrigentum. Kreeklased surusid Sitsiiliast välja foiniiklased. Kirdes Propontise (praegu Marmara meri) ja Pontos Euxeinose (`külalislahke meri' - praegu Must meri) rannikule Byzantion, Olbia, Hersonesos, Phasis, Odessos, Pantikapaion, Theodosia, Trapezus, Sinope, Chalkedon enamuse sealsest ~90 kolooniast rajasid mileetlased; edelas Egiptuse kolooniad Kartaago, Kyreene. 27. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg. Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Ar. sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Vara soetati ka piraatluse teel
Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi.
Tagajärjeks Lääne-Rooma häving ja germaanlaste riikide tekkimine: Läänegootide Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna (410). riik Asustasid I barbarite kuningriigi Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna oma riigid riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasid riik oma riigi.
Teos oli Rooma riigi ideoloogia kiitusex. 6 laulu sarnanevad "O.le" kirjeldades exirännakuid, 6 kanget võitlemist Rooma eest nagu "I". Peategelaseks on Aeneas. Ta on Trooja kuningas ja Veenuse poeg. Teose võib jagada 2 ossa: IVI laul Aenase rännakud ning VIIXII laul võitlused Itaalias ja riigi rajamine. I laul Aeneas on rännanud 7 aastat ja purjetab Itaalia poole, Juno saab tema peale vihasex ja korraldab tormi. Kaitsjax on Venus (ema), kes toimetab ta Dido juurde Kartaago randa. IIIII laul A jutustab läbielatut, kuhu läheb, mida teeb. Ta on sõja üle elanud troojalane, Venuse nõuandel lahkus linnast, võtab kaasa naise ja isa, mõlemad surid. IV laul (osa, kust Shakespeare on saanud materjali oma Othello jaoks) puhkeb armastus Dido ja A vahel, aga segavad faktorid (kohusetunne). A (tulevane Rooma ühendaja) lahkub, D (lesk, kes vandus, et ei abiellu enam iial) teeb enesetapu ja neab At
Annab ülevaatliku pildi maailma kujutamisest, kuidas viinamarju jm kasvatada. Augustusel tuli mõte, et rahvast maale tagasi elama panna tulekski luuletada karjaeelust ja põllutöödest. Kõige mahukam teos on ‘’Aeneis’’ mille peategelaseks on Aeneas. Seda on nimetatud eepiliseks poeemiks ehk eeposeks. Sisuliselt on tegemist roomlaste eeposega. Koosneb 12 laulust. 6 tükki meenutavad Odüsseiast ja 6 Iliast. Aeneas on üks Trooja kaitsjatest kangelastest. Jõudes Kartaago alla räägib ta nende kuningale, et mis katsumustest ta läbi on tulnud. Ajalises järjekorras, alustades sellest, kuidas kreeklased Troojas möllasid. Jumalad annavad Aenesele korralduse, et ta võtaks oma kaaslased ja lahkuda Troojast, kuna talle oli antud uus ülesanne – rajada Rooma riik. Nad jõuavad laevadele ja jõuavad merele. Nüüd hakatakse purjetama Itaalia poole, et jumalate poolt antud ülesanne täita. Aga teele tuleb ka palju takistusi. 2. A.H
Teos oli Rooma riigi ideoloogia kiitusex. 6 laulu sarnanevad "O.-le" kirjeldades exirännakuid, 6 kanget võitlemist Rooma eest nagu "I". Peategelaseks on Aeneas. Ta on Trooja kuningas ja Veenuse poeg. Teose võib jagada 2 ossa: I-VI laul Aenase rännakud ning VII-XII laul võitlused Itaalias ja riigi rajamine. I laul Aeneas on rännanud 7 aastat ja purjetab Itaalia poole, Juno saab tema peale vihasex ja korraldab tormi. Kaitsjax on Venus (ema), kes toimetab ta Dido juurde Kartaago randa. II-III laul A jutustab läbielatut, kuhu läheb, mida teeb. Ta on sõja üle elanud troojalane, Venuse nõuandel lahkus linnast, võtab kaasa naise ja isa, mõlemad surid. IV laul (osa, kust Shakespeare on saanud materjali oma Othello jaoks) puhkeb armastus Dido ja A vahel, aga segavad faktorid (kohusetunne). A (tulevane Rooma ühendaja) lahkub, D (lesk, kes vandus, et ei abiellu enam iial) teeb enesetapu ja neab A-t
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
suurtel ajaloojär-kudel. Mainigem siin ainult üldjoontes seadust, mis ligemaks selgitamiseks nõuaks õige mitut köidet. Kauges Idas, selles inimkonna ürgaja hällis, järgnes hindu arhitektuurile foiniikia arhitektuur, see araabia arhitektuuri lopsakas ema; antiikajal järgnes egiptuse arhitektuurile, millest etruski stiil ja küklooplikud monumendid ainult ühe eriharu moodustasid, kreeka arhitektuur, mille jätkuks on rooma stiil, kuigi oma kartaago kuppelvõlviga, kirjeldataval ajal järgneb romaani arhitektuurile gooti arhitektuur. Ja kui me nüüd need kolm liiki kahte rühma eraldame, siis leiame kolmest vanemast õest, hindu, egiptuse ja romaani arhitektuurist, ühe ja sama sümboli: teokraatia, kastivaimu, ainuvalitsuse, dogma, müüdi, jumaluse; kolmest nooremast õest aga, foiniikia, kreeka ja gooti arhitektuurist, hoolimata nende vormide 173 mitmekesisusest, leiame samuti ühe ja sama mõtte: vabaduse, rahva, inimese.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
