Laural oli juba pere; suri noorelt kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis koosnes kahest osast: “Madonna Laura eluajal” ja “Pärast madonna Laura surma”); ülejäänud loomingust suurem osa oli ladinakeelne armastusluules täielik avatus, petrarkism “Aadressita kirjad” - tühise toretseva elu hukkamõist “Africa” - Rooma vs Kartaago muutis kuulsaks sonetižanri (enamjaolt armastusluuletus, 14 värsirida; klassikaline/itaalia/Petrarca 4 4 3 3, inglise e Shakespeare’i 4 4 4 2) Klassikaliselt oodati tervikliku mõtet, puhast, kõlavat ja sünonüümiderikast keelt Eesti - Under, Suits, Kangro, Kangur jt Sonetipärg: 15 sonetti, iga järgnev algab eelmise viimasega. Algus- või lõpusonett koosneb kõikide ülejäänute esimestest ridadest. Eestis vähe.
tuuleiilid. Õhk on siin kuiv, seetõttu ei ole kuumus koormav. Ööd on Tuneesias jahedad. Tuneesia asukoht maailmakaardil Riigist üldiselt Ajalugu. Tuneesia on terve oma ajaloo vältel olnud väga tihedalt Euroopaga seotud. XII sajandil eKr maabusid siinsetel rannikualadel foiniiklased, kes tõid Tuneesiasse esimese oliivipuu. Siit levis puu kogu Põhja-Aafrikasse ja Hispaaniasse. IV sajandil eKr oli Tuneesia suure kaubandusimpeeriumi Kartaago keskus, hiljem sai see ala Rooma impeeriumi osaks. VII sajandil vallutasid Tuneesia moslemitest araablased, XIX sajandil aga prantslased. Tuneesia sai iseseisvaks riigiks alles 1956. aastal, mil tollane president Habib Bourguiba rajas üheparteilise riigi, mida ta valitses 31 aastat. Tuneesia pealinn on Tunis, riigi pindala on 163 610 km2 ning seal elab 2009. aasta andmetel 10,4 miljonit inimest. Tuneesia riigi riigikord on presidentaalne vabariik. Sealseks rahaühikuks on dinaar
· Kaanan oli territoriaalselt killustanud. · Peale sisemaariikide mängisid erilist rolli ka rannikul aruvad väikesed, rikkad, mõjukad Foniikia linnriigid. ( nt Byblos,Siidon,Tüüros) · Nende peamine rikkus tuli Ees-Aasia , Egiptuse ja Vahemeremaade trantsiitkaubandus. · Foniiklased olid esimese aastatuhande algul eKr kõige osavamad meresõitjad. · Rajasid hulganistki kolooniaid ( Küpros ja kaugemale Vahemere äärde) · Kõige tugevamaks sai Kartaago Aafrika põhjarannikul Foniikia territooriumid pidid taluma palju võõrvõimu. ( asüürlased,uus-babüloonia ja pärsia) · Foniikia sisekorraldustest teatakse vähe, aga arvatavasyi juhtis linnriiku ja juhtis sõjaväge kuningas. · Foniikias olid ka rahvakoosolekud, kus vabad kodanikud said mõjutada riigi poliitikat. · Kuskil pole, aga kirjas ,et suur tähtsus oleks old preesterkonnal, arvatavasti oli seal suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel.
Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest Fresko - seinamaaliliik ja tehnika Apostel esimesed kristlikud usukuulutajad pärast Jeesuse surma, tähtsamad on Peetrus ja Paulus Leegion suurim ja oluliseim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Metseen rolas limsto- ja kultuurisoosija Eremiit jumala teenimiseks tsivilisatsioonist eemale, sageli kõrbesse, tõmbunud isik Hannibal - 247 eKr 182 eKr Kartaago väejuht Crassus väejuht 3.saj Antonius (8330 ekr)Vana-Rooma väejuht ja poliitik Octavianus ehk Augustus Vana-Rooma keiser 1. saj eKr Trianus Rooma keiser 2. saj eKr Vergilius Rooma kirjanik, eeposte autor Titus Livius rooma ajaloolane 1. saj eKr Ptolemaios kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf 2.saj Peetrus, Paulus apostlid ehk usukuulutajad Diocletianus Rooma keiser 3.saj Constantinus Rooma keiser 3.-4. saj Theodosius Suur Rooma keiser 4.saj
Rooma teritoorium keisririigi ajal hõlmas endas suursugust impeeriumi. See paiknes vahemerest Reini ja Doonau jõeni . Suure osa moodustas sellest Itaalia ja Hispaania . Keisririik oli jaotunud hiliseks ajajärguks Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks . Selle viis täide keiser Dioclitianus. Lääne-Rooma riiki kuulusid Aafrika, Hispaania , Itaalia, Rooma , Inglismaa, Gallia, Korsika, Sardiinia ja Kartaago . Ida-Rooma riiki kuulusid Makedoonia, Traakia, Daakia, Pontos, Aasia, Küpros, Kreeka ja Egiptus . Ida- Rooma riiki kuulus hilis keisririigi ajajärgul pealinn Konstantinoopol. Selle rajas sinna keiser Constantinus Suur . Viimaseks keisriks , kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid
Lõpptulemusena ei suudeta Kreeka alasid vallutada. · Hästi korraldatud riigi tunnused: Teedevõrk (kuningate tee). Kasutusele sai võtta postiteenuse. Võetakse kasutusele maksusüsteem (oli tolle aja efektiivseim) Luuakse ühtne rahasüsteem. Kaananimaa Foiniiklaste tähtsus maailma ajaloos · Head meresõitjad - oletatavasti sõitsid nemad esimestena ümber Aafrika · Kolooniate rajajad - kuulsaim Kartaago. Hiljem said tugipunktidest ka omaette riigid. · Tähestiku loojad - võtsid eeskuju Egiptusest ja Mesopotaamiast. · Võtsid kasutusele purpurvärvi. Iisraeli riik ja rahvas · 2000 eKr - rändab Aabraham (pärit Ur-st) Kaananimaale · Egiptuse vangipõli - 1700 eKr rändavad iisraellased Egiptusesse. Algul võetakse heatahtlikult vastu, kuid arv muutub liiga suureks ja nii nad orjastatakse ja kasutatakse kõige raskematel töödel
Idaprovintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus · kõrge kultuuri ja jõukate maadega · olid Rooma võimu all keiserriigi rikkamad · eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse · kreeka keel rahva seas, ladina keel riigivalitsemises ja sõjaväes Lääneprovintsid · Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia. Britannia · olid riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, va Põhja-Aafrika, mis oli Kartaago hiilgeaegadest saadik rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa · jäid idamaadele alla · linnu oli vähe · põllumajanduslik Rooma armee. Puunia sõjad. Leegion · kodanikest ja liitlastes koosnev armee asendus palgaarmeega · ülesehitus, relvastus ja võitlus jäi suurel määral samaks · Puunia sõjast saadik vägev laevastik · võeti kasutusele katapuldid, müürilõhkujad ja piiramistornid
Inimese kujunemine, Egiptus, Mesopotaamia, Hetiidi riik, Pärsia riik, Foiniikia, Iisrael 1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loom...
· Tähtsamad olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel Ees-Aasia, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. · Foiniiklased olid laevaehitajad ja meresõitjad. Nad varustasid kaupadega nii M. kui ka E. suurriikide valitsejaid. · Meresõitude ja kauplemise käigus rajasid nad aruvkalt kolooniaid Küprosel ja Vahemere lääneosas. Sealse piirkonnas tõusis Tüürose koloonia Kartaago mõneks ajaks kõige võimsamaks ja rikkamaks riigiks. · Foiniikia emamaa langes Asüüria ja seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla, kuid see ei peatanud Foiniikia linnade majanduslikku õitsengut. Foiniikia linnriikide sisekorraldus: ( väga vähe on teada sellest ) · Foiniikia linnriikide sisekorraldus näib sarnane sumeri linnade valitsusviisiga. · Linnriigi eesotsas seisis kuningas, kes juhtis sõjaväge.
- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr-235 pKr) Octavianus vahetas nime Augustuse vastu, valitses 30
Varane vabariik (509-265 eKr) Riiki juhtis senat ja riigiametnikud 450 eKr 12 tahvli seadused Roomlased vallutasid Gallia Vabariigi langus algas kodusõdadega 9. Kirjelda Rooma tõusu suurriigiks ja armeed (264-133.a.eKr.) Vallutuste käigus sattus Rooma konflikti Foiniikia koloonia Kartaagoga, puhkesid Puunia sõjad 3. Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased 146.a.eKr. Kartaago. Samal aastal liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Kreeka ja Makedoonia. 133.a. eKr. pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias Roomale. 10. Iseloomusta keisrivõimu kehtestamist: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma Varane keisririik 30.a.eKr- 235.a.pKr. (27 eKr–14 pKr) Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, ta valitses autokraadina üle 40 aasta.
, jumalaid seostati taevakehadega Arhitektuur materjaliks kuivatatud ja põletatud savitellised, kaldtrepid, rippaiad, suured kuningalossid assüürias. Tsiviliastsiooni levik vihmaga niisutavale alale Kaananimaa vahemereisaranniku alad. Tänapäeva süüria, liibanon, palestiina. Maaharimine, käsitöö, kauplemine Foiniikia Linnriigidbyblos, siidon, tüürus Transiitkaubanduspeamine jõukuse allikas, osavaimad vahemerel Kolooniadvahemere pr., tähtsaim kartaago Tähtsaim kultuurisaavutus22täishäälikust tähestik Religionaustati linna kaitsejumalaid, tuntuim jumal Moolökinimesi õgiva metsiku jumala sünonüüm Saatusjõukus viis neid välisvaenlaste võimu alla, sühteline iseseisvus aleksander suure Heebrealaste riigid Ajaloo põhietapid u 200ekr, heebrealaste esiisa aabraham rändas mesopot. Uri linnast Kaananimaale. 1716 saj
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. M...
10. klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...
funktsioonid. VK diplomaatiast: domineeriv- enese säilitamine, diplomaadid- taktitud, segadused seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel (saadikud ei teadnud täpselt, mida nad peavad tegema). Vana-Rooma: Hannibal tugev strateeg ja diplomaat. Kartaago läbirääkimised Makedooniaga. Makedoonia neutraliseerimine (Rooma koalitsioon Kreeka linnriikidega ja Makedoonia kaotus Roomale). Kartaago kaotus ja läbirääkijate saatmised Rooma. Läbirääkija diplomaatilise immuunsuse äravõtmine ja hukkamine. Hannibal põgenes Süüria kuninga juurde, plaan luua Makedoonia, Kartaago ja Süüria liit. Süüria kuningas keeldus. Saavutused: esimene regulaararmee (palk, toit, elamine). Suur haldusala (senat, provints, imperaator, ideoloogia ülekandumine provintsidesse, Diplomaatia protokoll ja etikett: Õukonna etikett Henry III, 1585- fikseeritud pöördumised kuninga poole
2) Rooma impeerium. Saavutas palju sellest, millest Aleksander Suur unistas. Kestis sajandeid. Mudeliks hilisematele, isegi USA, valitsetakse ,,Kapitooliumilt". ,,Kapitoolium" valitsemisvõimu sümboliks. Rooma ideoloogia poolest vabariiklik impeerium. Lõpuni SPQR (Senatus Populisque Romanus). Sisuliselt Rooma vabariik ei olnud, sest keisritel siiski küllalt suur pärandatav võim. 3ndaks sajandiks Rooma suurriik suutnud allutada endale pea terve Makedoonia impeeriumi, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia). Mesopotaamia tähedab praegust Iraaki. Tiitlite pärandumine Caesar (100/102 ekr -44 ekr) dictator perpetuus, pater patriae Octavianus imperator Augustius 27 ekr Saksa-Rooma keisririik. Otto ,,1 Romanum imperator augustus" Rooma riigi kesksed ideed pärandusid edasi. 1 idee - au (aga peaks olema vähem vägivaldne, sest eesmärk pole mitte ellujäämine, vaid teiste rahvaste valitsemine)
Johannese ilmutusraamat Rooma õigus roomlaste õigus mis arenes Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks leegion rooma suurim ja olulisem väeüksus, u5000 meest triumf võitnud väejuhi pidulik marss gladiaator orjaseisuses v vaba elukutseline võitleja, esines vanaroomas peetud avalikel mängudel term avalik saun, ajaveetmis koht 2. Kes oli, mida tegi: Romulus legendi järgi rooma linna rajaja Hannibal kartaago väejuht, peetakse üheks andekaimaks, nurjas roomlaste plaani vallutada Aafrika Caesar vanarooma väejuht, poliitik, kirjanik, vallutas Gallia, 1. Kes üritas vallutada Britannia, alustas kodusõja, võitis, kuulutas end rooma diktaatoriks Kleopatra hellenistliku egiptuse viimane valitseja, caesariga laps, tegi eneka Augustus Octavianus, 1. Rooma keiser, vallutas egiptuse sp kleopatra enekas
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Nero Keiser peale Octavianuse aega, tappis oma naise kui ka ema, hukkas arvukalt senaatoreid. Ülekohtune ja julm valitseja. 64 a. eKr. hiigeltulekahju Roomas, arvati et tema käsul oli see põlema pandud. Traianus Rooma impeeriumi võimsuse haripunkt. ,, Rooma rahu " aeg. Antonius Caesari jünger , jagas koos Octavianusega Rooma riigi kaheks. Antonius abiellus Kleopatraga, tänu kellele sai ta rahalist tuge Egiptuselt. Hannibal Kartaago väepealik, purustas Rooma väed Cannae lahingus 216 a. eKr. Roomlased said siiski uuesti võitu ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Puunia sõjad 3 sõda kartaagolaste ja roomlaste vahel. Hannibal.
hunnide pealetung peatati. Kahe aasta pärast, see oli 453. aastal Attila suri ja seejärel hunnide osatähtsus kadus. Läänegootide riik püsis kuni aastani 711. Siis vallutasid purustasid selle riigi Aafrikast Pürenee poolsaarele tunginud islamiusulised. Pürenee poolsaar ja islamisusuliste valdusesse kuni aastani 1492, st kuni rekonkista lõpuni. Vandaalide riik. Vandaalid ületasid 5. sajandi alguses Reini jõe ja suundusid Pürenee poolsaare kaudu Põhja-Aafrikasse. Vallutanud Kartaago, rajasid nad sinna oma riigi. 455. aastal vallutasid nad Rooma ja rüüstasid seda süstemaatiliselt. Vandaalidelt pärineb kohanimi Andaluusia (tänapäeva Lõuna-Hispaania) ja ka mõiste ,,vandalism". Vandaalide riik lakkas olemast 534. aastal, kui selle purustasid Bütsantsi väed. Anlosaksi kuningriigid. 5. sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sisseting Britanniasse. Anglid, saksid ja jüüdid tulid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt Briti
Seepärast otsustas ta mõneks ajaks lahkuda Itaaliast ja läks Sitsiiliasse sõdima. Kui ta pöördus uuesti Itaaliasse, koondasid roomlased oma jõud ja lõid ta puruks. Pärast seda ei teinud roomlasile suurt vaeva vallutada kogu Lõuna- Itaalia. Kogu Apenniini poolsaar, välja arvatud Po jõe org, läks nüüd Rooma kätte. Puunia sõjad Puunia sõdades (264146 eKr) purustati Kartaago, vallutati Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Hispaania rannik, mis muudeti Rooma provintsideks. Idaalade vallutamine Illüüria sõdadega (215168 eKr) alustas Rooma idapoolsete Vahemeremaade allutamist. Provintsiks muudeti Makedoonia, allutati Kreeka linnriigid. Impeeriumi sünd Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium, maailmariik, mille tekkimisega kaasnesid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused
aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Ladina keel lelvis idaprovintsides suhteliselt vähe - seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Peamine keel oli kreeka keel. Lääneprovintsid - Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia - olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erandi moodustas siin Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Itaalia ja provintsid Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sõjajõud Rooma käsutusse ja loovutama osa maast, harilikult ühe kolmandiku, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Rooma kodanikud olid Itaalia elanike seas pikka aega selges vähemuses. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma
Kui gladiaatorid olid pääsenud välja müüri tagumisest väravast, läksid nad Ganymedese trahteri poole, kelle peremees oli Spartacuse sõber. Traaklane palus Vibiniust, et too annaks põgenikele kõik oma relvad. Kui gladiaatorid olid veidi edasi jooksnud, jäi Enomaius pooltega salgast maha, et jälitajad peatada. See õilis võistlus eneseohverduses ja armastuses tõi Spartacusele pisarad silma, ja sõbra kätt surudes ütles ta: ''Hüvasti... Ma ootan teid Vesuuvil...'' · Kartaago (lk 169) foiniiklaste rajatud riik Põhja-Aafrikas praeguse Tuneesia kohal. Tema pealinnaks oli Kartaago. Kartaago pidas kolm vihast sõda Roomaga (niinimetatud Puunia sõjad), mis lõppesid Kartaago hävitamisega Rooma väejuhi Scipio Aemilianuse poolt aastal 146. e.m.a. · Hannibal (lk 169) Kartaago väejuht. Sai kuulsaks oma sõjakäiguga roomlaste vastu. Ta
milles osales niikuinii kodanike enamik, vöib vastu vötta ühiskondlikke seadusi. Nüüd moodustasid roomlased ühtse, seaduse ees vördse kodanikkonna rooma rahva. Söjad Esimene Puunia söda (264-241 eKr), Rooma sai enda valdusesse Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika. Teine Puunia söda (218-201 eKr)Hannibal purustas Rooma söjaväe Cannae lahingus. Teises lahingus olid roomalased edukamad, nad vöitsid puunialased, saades Sürakuusa riigi Sitsiilias ja Kartaago valdused väljaspool Aafrikat. Kolmanda Puunia söjaga (146 eKr) vallutati terve Kartaago. Aastal 149 eKr allutasid roomalsed ka Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riigi. Rooma vöim jöudis Aasiasse. Vabariiklik kord Roomlased nimetasid oma riiki res publica (ühiskondlik asi). Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks,
Kuigi need olid plebeidele üsna karmid, andis see neile mingisugusegi aluse oma õiguste eest võitlemisel. Plebeide nõudmised rahuldusid, peale mõningaid järeleandmisi 12 tahvli seadustes, kui plebeide koosolekul lubati vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega kadus ka seisustevahe (tegelikult mitte, lihtsalt patriitside kõrval said nüüd valitsemises ka rikkamad plebeid kaasa rääkida) ning moodustus populus Romanus rooma rahvas. Rooma vallutustega said nad Kartaago tõsiseks vastaseks. Nende vahel oli 3 sõda, mida kartaagolaste puunlaste nimetamise tõttu tuntakse Puunia sõdadena. I Puunia sõda: peamiselt merel ja Sitsiilias. Peale laevastiku hankimist said võidu ning osa Kartaago valdusi roomlased. II Puunia sõda: peale Hannibali juhtud vägedega Cannae lahingu võitu suutsid Rooma väed siiski puunlased taganema sundida. Roomlaste võimu alla langesid ka Sürakruusa Sitsiilias.
Peale juba eespool mainitud suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli Vahemere rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid - Byblos, Siidon, Tüüros jt. FOINIIKIA LINNRIIGID. Foiniikia õitseaeg oli 10.-7.saj eKr. Linnriikide rikkuse allikaks oli transiitkaubandus. Foiniiklased olid I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Ühtlasi rajasid nad hulgaliselt kolooniaid, esmalt Küprosele, seejärel kaugemale Vahemere äärde. Üks neist oli Kartaago, asukohaga Aafrika põhjarannikul, mis tõusis peagi Vahemere lääneosa võimsamaks riigiks. Kuid Foiniikia linnad ise pidid taluma küll assüürlaste, siis Uus- Babüloonia ja lõpuks Pärsia vallutusi. Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe. Oletatavasti oli see sarnane sumerite elukorraldusele - riiki ja sõjaväge juhtis kuningas. Võib arvata, et siin oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri
Miks Gracchuste reformid olid nurjumisele määratud? Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade (nobiliteedi) hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintsi linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Nende hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustuses...
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased. Hetiidid Olid esimesed, kes jõudsid oma arengus tsivilisatsiooni tasemele (1700-1200 eKr.). Pealinn Hattusa asus praeguse Türgi aladel ning võitlusvõimeline kaarikuvägi tagas sõjalise üleoleku naabrite üle. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. Hetiidid olid tõenäoliselt esimesed, kes õppisi...
Pärslased austasid alistatud rahvaste kombeid ja ei surunud oma usku peale. Suur Kuningatee- kuningate sidepidamine, 111 postijaama. Usk usuuuendaja- Zarathustra valitseb jumal e Tark Isand. Maailmas käib võitlus hea ja kurja vahel. Ohverdamine keelatud, püha tuli . Preestrid e. maagid. Foiniikia. Vahemere idarannik. 3000 eKr Kaubalinn. Head meresõitjad oletatavasti sõitsid nemad esimestena ümber Aafrika Kolooniate rajajad - kuulsaim P-Aafrikas asuv Kartaago (814eKr). Hiljem said tugipunktidest ka omaette riigid. Tähestiku loojad - eeskuju võeti Egiptusest ja Mesopotaamiast, ainult 22 kaash. Võtsid kasutusele purpurvärvi (meretigudest). Juudi rahvas. Juutide esisisa sõlmis jumal jahvega kokkuleppe. Heebrea keel. Egiptuse vangipõli - 1700 eKr rändavad iisraellased Egiptusesse. Algul võetakse heatahtlikult vastu, kuid arv muutub liiga suureks ja nii nad orjastatakse ja kasutatakse kõige raskematel töödel. termin ,,Egiptuse vangipõli"
Ajalugu kordamine 2010-09-28 1. Kooli ajalugu: 1) Teadmised Treffner kohta: · Hugo Treffner õppis 4 aastat filoloogiat ja 8 aastat usuteadust. · Hugo Treffner kandideeris mitmele kirikuõpetaja kohale ebaõnnestunult, kuna oli tuntud oma rahvusliku meelsuse ja tegevusega · Hugo Treffner oli peatoimkonna liige II üldlaulupeol. · Hugo Treffner on toimetanud ajalehte Postimees, ajakirja Linda ja andis välja ajakirja Oma Maa · Hugo Treffner rajas 1883 kooli, kus on saanud hariduse mitmed Eesti avaliku elu tegelased 2) Aastaarvud: · 1883- Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa · 1880 rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis (praegune auditoorium) · 1919 H. Treffneri gümnaasiumile olid senised ruumid kitsaks jäänud, kolis siinsesse ...
saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärjel peeti maha 3 sõda, mida tuntakse Puunia sõdadena (3.sõjas hävitasid roomlased Kartaagi 146eKr), * 146 eKr liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, *133eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. 4)Vabariigi langus 133-30 eKr II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati ümber Rooma armee, *algasid
pidulikule õhtusöögile, kus Damoklese pea kohale kinnitati hobusejõhviga raske mõõk, mis iga hetk ähvardas kukkuda. Sellega näitas türann Damoklesele väga näitlikult oma võimu haprust ning sellega kaasnevaid ohte. 33. Spartalik kasvatus range, sõjakasvatus. 34. ,,Ilias" Trooja linna piiramine, Trooja sõda 35. ,,Odüsseia" Odysseuse eksirännakud, u. 10 aastat peale Trooja sõda. 36. ,,Haned päästsid Rooma" gallialaste sõjavägi ründas roomlasi Kartaago kindluses, kaitsjad olid väsinud ja uinusid ka valvekorras olevad sõdurid. Mööda kaljuseina üles roninud gallialasi märkasid haned ja hakkasid kaagutama. Roomalsed ärkasid ja lõid ründaja tagasi. 37. "Häda võidetuile!" - gallialased olid Kapitooliumi seitse kuud piiranud ja roomlastel lõppes toit. Gallialased nõustusid suure hulga kulla eest ära minema. Gallialaste juht asetas kaaluvihtidele lisaks oma raske mõõga
väikesed, rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid Byblos, Siidon, Tyros jt., tekkisid III aastatuhandel eKr rikkus põhines Ees-Aasia piirkondade, Egiptuse ja läänepoolsete Vahemeremaade transiitkaubandusel foiniiklased olid osavad meresõitjad, rajasid hulgaliselt kolooniaid (Küprosel, Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Sardiinias, Korsikal), tuntuim Tyrose poolt rajatud Kartaago Aafrika põhjarannikul. SUMERI JA FOINIIKIA LINNRIIGID SARNASUSED ERINEVUSED Linnriigid Sumeris suured templivaldused ja preestrid juhtis sõjaväge ja valitses riiki mõjukas kiht riigi poliitikas kuningas Foiniikias ole andmeid suurte templivalduste ja
Kui kreeklased olid Trooja vallutanud, õnnestus Aeneasel ema Veenuse abil linnast põgeneda. Aenaesega liitus teisigi ellujäänud troojalasi, koos purjetati uut kodupaika otsima. pärast rohkeid vahejuhtumusi jõudis Aeneas Itaaliasse. Aeneast on peetud Rooma linn a algseks asutajaks ja roomlaste legendaarseks esi-isaks, tema poja Juliuse järgi nime saanud Juliuste suguvõsa esivanemaks. Aenease kohtumine Kartaago lesestunud kuninganna Didoga jääb Aenease eksirännakute aega: hirmus torm oli sundinud troojalasi randuma Aafrika põhjakaldal Kartaago linna lähedal. Dido (semiidipäraselt Elissa) oli Kartaago rajanud ja võimsaks kasvatanud. Kauni lese ümber keerles palju kosilasi, kuid Dido leinas ikka veel oma abikaasat. Alles Aeneas, toetatuna Veenusest ja Cupidost, suutis võita Dido südame. Dido
Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani (336 eKr). Demosthenes - Vana-Kreeka reetor ja riigimees, Ateena kodanik. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11
Philippos II - Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani (336 eKr). Demosthenes - Vana-Kreeka reetor ja riigimees, Ateena kodanik. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11
Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament. Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 5. KAANONI KUJUNEMINE 367. a ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Läänekirik määras kaanoni Rooma (382. a), Hipporegiuse (393 .a) ja Kartaago kirikukogudel. Idakirikus kanoniseeriti Vana Testament Jeruusalemma kirikukogul 1672. a koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning Läänekirikus Tridenti kirikukogul 1545--1563 koos peale eelpoolnimetatute ka 1-2 Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamatud koos viimase lisadega ja Jeremija palve. 6. KUIDAS KUJUNES VÄLJA PIIBLI TEKST?
16. saj humanism (lad. k inimlik) renessansiajastu mõttelaad. · usuti inimvõimetesse, hinnati isikupärasust · ideaaliks mitmekülgne, õnnelik inimene · eeskuju antiikautoritelt (filosoofia, kunst) humaniste: · Macchiavelli: ,,Valitseja" (,,Vürst"); valitseja peab olema tugev; · Erasmus Rotterdamist: alus piiblikriitikale; ,,Narruse kiitus"; · Thomas More: ,,Utoopia" · Kopernik, Galilei Maadeavastused: · kuni 15. saj kaubaretked, vallutused; kartaago meresõitja Hanno; Aleksander Suur; viikingid 800 1050; ristisõjad 11. 13. saj.; Marco Polo 13. saj Veneetsia kaupmees · Hispaania ja Portugali esiletõus - mereriigid; Inglismaal ja Prantsusmaal sõjad; · omavaheline rivaalitsemine - Hispaania ja Portugal - Veneetsia ja Genoa · tuntumad retked: Henrique meresõitja; Bartolomeu Diaz; Vasco de Gama; Cristoph Columbus; Amerigo Vesspuci; Fernao de Magalhaes; 16
sõjad, algul Laatsiumi aladel, hiljem kogu Itaalias, mis lõpevad kogu Apenniini poolsaare alistamisega Roomale. Sellesse aega kuulub rida katseid luua võimsaid suurriike Vahemeremaade lääneosas. V ja VI sajandil eKr. Koondus suurem osa Sitsiiliast Sürakruusa ümber, kes pretendeeris üksvahe Itaalias asuvate kreeka linnade juhtivate võimude kohale. Kuid kõige võimsamaks riiklikuks moodustiseks oli Kartaago mereriik, mis laiendas oma mõjuvõimu mitmetele aladele Vahemeremaade lääneosas. Sajandite vältel oli läänes vastuolude koldeks Sitsiilia, mille pärast Sürakruusa ja Kartaago lakkamatuid sõdu pidasid. Kui Rooma oli koondanud enese ümber kogu Apenniini poolsaare, sekkub ta 264.aastal eKr. Sitsiilia asjadesse ja sellest ajast algab uus periood, mida võib nimetada Rooma võitlusperioodiks Vahemere alistamise pärast. Pärast pikki ning
Kuid aja jooksul on avastatud, et peale Gibraltari väina on Atlandi ookean. Kaubandusega tegeledes inimesi pani mõtlema, et miks mitte meretee kaudu. Meretee avastamine Indiasse tegi suure saavutuse, see laiendas Portugali võimu ja tõi maale uusi kaupu. Aastal 1522 Magalhães tegi esimese ümbermaailma reisi, mis näitas, et maa on kera kujuline, mitte selline, missuguseks inimesed oletasid. Järgnevalt tutvute kuulsate maadeavastajatega ja reisimeestega. Vanaaja reisimehed 1.Hanno oli Kartaago meresõitja, kes elas 5 sajandil eKr. Tema tähtis reis oli retk piki Aafrika läänerannikut. Tema reis algas kuuekümne laevaga, koos kolmekümne tuhande inimestega. Oma reisiga möödus ta Lixuse jõest, teel rajasid asulaid, asustasin saare nimega Cerne. Teel nad kohtasid metslasi, kes loopisid neid kividega ja kes takistasid neid maale minemast.Cerne Herni saarel asustas kullakaubanduse tugipunkti, mis säilis kuni 2. sajandini eKr. Avastati ühe vulkaani, mis on meile tundmatu
lased saavutasid mitu võitu ning sundisid vaenlase rahu paluma. II sõda 218-201 eKr kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Kartaagolaste väepealik Hannibal tungis Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ning purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid roomlased seadsid uued väekoondised võitlusvalmis ning sundisid Hannibali ja tema väed tagasi kodumaale pöörduma. II Puunia sõja tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ning ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III sõda 149-146 eKr Kartaago vallutati ja hävitati. (aastal 146 eKr vallutati ja liideti Makedoonia ning aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni riigi) Vallutatud alade valitsemine: Valitses Divide et impera! põhimõte jaga/jaota ja valitse, see tähendab, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
· 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere · 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide piirkonnas allutamine ja Kartaago lõplik purustamine (146 eKr). · Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõdade 133 30 eKr · Vendadest rahvatribuunide Gracchuste reformikatsed ja vabariigi 2.saj lõpul eKr talupoegade vaesumise langus takistamiseks. · 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. · Väepealike taotlused poliitilise võimu haaramiseks
ülemvõimule. Rooma 265 – 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks kujunemin suurriigiks. e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 – 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele.
auspiitside korraldamise õigust. 12 tahvli seadused (kirjalik e avalik seadus). Seadused varem suuliselt edasi kantud (tavaõigus) patriitside ja preestrite seas – suur võit. 6) Rooma riigi laienemine -IV saj. lõpuks oli Rooma kõige võimsam riiklik moodustis Itaalias. 265.a. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Pruunia sõjad. 264. – 146. a. eKr 3 Puunia sõda: I: meri, Sitsiilia saar II: Itaalia, Põhja-Aafrika Kartaago kaotas valdused väljaspool oma territooriumi III: Kartaago hävitamine 148. a. eKr: Macedonia ja Graecia Rooma alla. 133. a. eKr kuulub Roomale kogu Vahemere bassein. Põhiliselt said vallutusstest kasu aristokraadid-maavaldajad ja kaupmehed. Rooma plebs ja maaelanikud olid üsna kehvas seisus, seoses uute majanduslike tingimustega. Rooma voolas kokku palju võõrast rahvast, mis suurendas veelgi inimeste ridu
ülemvõimule. Rooma 265 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks kujunemin suurriigiks. e 2.saj eKr Makedoonia ja Kreeka linnriikide Vahemere allutamine ja Kartaago lõplik purustamine piirkonnas (146 eKr). Pergamoni riigi liitmine pärandi teel 133 eKr. Kodusõda 133 30 eKr Vendadest rahvatribuunide Gracchuste de ja reformikatsed 2.saj lõpul eKr talupoegade vabariigi vaesumise takistamiseks. langus 2.-1.saj vahetusel üleminek palgaarmeele. Väepealike taotlused poliitilise võimu
vajati Aasias ja ka üha enam läänepoolt Hispaaniast ja Itaaliast al.9 saj kui Uus Asüüria impeerium hakkas esile kerkima, sellest hakkas pihta ka foniiklaste kolonisatsioon vahemerel. 9 saj rajasid oma asuala Küprosele, põhiosa oli asutatud kreeklaste poolt. Ei rajanud kreekasse neid, peaasjalikult hakkasid rajama asulaid Vahemere lääneosas Hispaania ja Itaalia maagirikkad piirkonnad. Foniikia kolooniad, meresõidu vaatekohast. Tyrose koloonia Kartaago, Panormos(Palermo), Sardiinias, Itaalia rannikule ei rajanud nad otseseid kolooniad, olid aga intensiivsetes suhetes Etruski aristokraatiaga, seal jälle head metallid. Kujunes ulatuslik , kaubanduslik ülemereline kaubandussüsteem.On ka tõendeid et oli kaubanduslik aristokraatia, millel oli teatud sõnaõigus, väljendus aristokraatlikutes nõukogudes, ebaselge on see milline oli kuningavõimu ja nõukogu vahekord. Hilist pärsia impeeriumi aega on kajastatud kreeka tekstides on räägitud
Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Spartacus- oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Arvatakse, et ta isa oli juba Spartacuse lapsepõlves risti löödud.
Helena ütles, et randuda ei tohi Itaalia idaküljel, sest seal olid kreeklased (kes oled troojalased maa alla trampinud oma kontsakingadega), andis ka teistsuguseid soovitusi, kust eemale hoida. Nad sattusid kükloopide juurde, kui nad teada said, kes seal elasid, siis nad põgenesid kiirelt. Troojalased sattusid Hera viha alla (kuna oli ennustatud, et Anease sugu hävitab ta lemmiklinna Kartaago), said Heralt tormi kaela. Poseidon (merejumal) rahustas mere uuesti. Maanduti Aafrikas. Hera pani Kartaago linna rajaja Aneasesse armuma, et Aneas ei läheks Itaaliasse. Aneas nautis elu ja unustas üldse Itaalia. Zeus saatis talle meenutaja, et Itaaliasse peaks siiski sõudma, Aneas ehmus ja kadus välkkiirelt Itaaliasse, tagasi vaadates nägid nad Kartaago kohal matuseleeki (see bitch, kellessse Aneas armus suri ära ja ta pandi põlema). ALLILMAS: Kohale jõudes otsis Aneas ülesse sibülli, kes saatis ta allilma
· Rikkus põhines transiitkaubandusel · Sõnastasid isiku- omandi ja perekonna kaitse põhimõtted · Olid peamised laevaehitajad ja meresõitjad · "Silm silma ja hammas hamba vastu" · Meresõitude käigus rajati ohtralt kolooniaid · Perekonna õigus patriarhaalne · Rikkamaiks kolooniaks Kartaago · Ei rõhutatud kihistatust · Linnriigi eesotsas kuningas, kes juhtis ka sõjaväge. Prohvetid ja monoteismi väljakujunemine · Kuninga kõrval kodanikest nõukogu. · Usuti, et Jahve on maailma looja, valitseja ja ainus jumal. Foiniikia tähestik · Kaananimaa vallutamise järel austasid iisraellased mitmeid jumalaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
