Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. III sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Nüüdsest moodustus Rooma aristokraatia nii patriitsidest kui ka jõukatest plebeidest. · 265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all · Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel III II saj eKr Kartaago valdused läksid Roomale · 146 eKr liitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka · 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlastele roomlaste esimene valdus Aasias · 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus · 49 eKr tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks senat nimetas ta eluaegseks diktaatoriks, rahvatribuuniks ja ülempreestriks. Taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu.
Itaalia nime all. Maa oli põlluharimiseks sobivav kui Kreekas ning merd sõideti kreeklastest vähem. Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud (roomlased) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud (konsulid). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad. Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad. Esile tõusid Antonius ja Octavianus, kelle vahel sai alguse kodusõda. Vabariigi lõpuks võib lugeda seda, kui Octavianus vallutas Egiptuse ja ühendas kõik maad oma ainuvalitsuse alla. Keisririigi ajal võttis Octavianus endale nimeks Augustus. Tema valitsusajal oli rahuperiood ja majanduslik õitseng. Ta pühendus riigi sisemisele korrastamisele, vabariigi pooldajate hulk
Suur tagasilöök tabas Roomat 390.a,kui Itaaliasse tungisid sisse gallid,roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma.Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult.265aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas.Rooma ja Kartaago vahel oli 3 sõda-Puunia sõjad.(Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr. Merel ja Sitsiilia saarel.Algul polnud roomlastel laevastikku ja see tagas kartaagolaste edu.Kuid rajanud laevastiku,omandanud meresõidu kogemused,saavutasid roomlased mitu võitu, sundisid Kartaago rahu paluma.Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda-218-201 eKr.püüdis Kartaago oma positsioone taastada
rooma rahvas . Kuid ka edaspidi juhtis vabariiki kitsas jõukate kodanike ring , kuid sinna kuulusid nii patriitsid kui ka plebeid . 23.3 Roomast saab suurriik. Rooma oli üks tugevaimaid riike Vahemereäärsetel alade . Tõsiseks vastaseks talle oli aga Põhja-Aafrikas asuv Kartaago , võimas mereriik , mille valduses oli nii saari kui ka ulatuslikke rannikualasid . Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda , mida nimetatakse Puunia sõdadeks , kuna roomlased kutsusid kartaagolasi puunlasteks . Esimeses Puunia sõjas( 264-241 eKr ) sõditi põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel . Kuna Roomalastel polnud laevastiku saatis edu alguses kartaagolasi , kuid sõja käigus ehitas Rooma endale võimsa laevastiku ja edu oli roomlastel . Kartaagolased pidid roomlastelt rahu paluma ja andma ära osa oma valdustest . Teises
o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki o hauakambrid, usk surmajärgsesse ellu o palju jumalaid, head ja kurjad vaimud o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine o 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas o etruskid tugevaim rahvas Itaalias o võitlus etruskidega o viimased kuningad olid etruskid · Puunia sõjad o Kartaago ja Rooma vahel o peeti kolmel korral o purustati Kartaago, vallutati Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Hispaania rannik · Kodusõjad o Kujunesid erinevad poliitilised rühmitused: Optimaadid, kes kaitsesid endiselt senati õigusi Populaarid, kes tuginesid pigem lihtrahva soovidele o 1.saj eKr puhkesid ülestõusud piirkondades, mis tahtsid oma õigusi laiendada o 82
Niisugusel ___________________ (ürituse nimetus) said osaleda vaid hääleõiguslikud põlis- elanikud. Valitsemisviisi, mille korral tähtsaid otsuseid langetab rahvas, nimetatakse ________________ . 2 Õpetajale 5. Kaardil on numbritega tähistatud järgmised kohad: 6 punkti Vahemeri, Sitsiilia, Alpid, Tiberi jõgi, Rooma, Kartaago. 3 4 5 1 2 6 Kirjuta kohanimi sobiva numbri juurde. Kaardile ära kohanimesid kirjuta. 1 __________________ 2 ________________ 3 __________________
Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagiga suurendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146. aastal liitsid roomlased pärast mitmeid oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133. aastal pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasia roomlastele. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr
· Maecanse sõber ja tema kaudu sai keisri lähikondlaseks · ,,Georgica" · plaanis luua rahvuseepost ,,Aenis". See jäi lõpetamata, sest suri enne ära. a) peategelane Aenas b) keiser Augustuse jõul avaldati c) räägib Trooja põgeniku Aenase seiklustest ja kuidas ta Itaalias kanda kinnitab d) armusuhted Kartaago kuninganna Didoga Horatius · 65 kuni 8 eKr · vabaks lastud orja poeg, vaatamata sellele sai hea hariduse · Maecenase abiga tema tähtsus kasvas ja sai keiser Augustuse sekretäriks · põhiliselt lõi oode · ,,Aes poetica" ehk luulekunst · epistel ehk läkitus kellegile Ovidius · 43 eKr kuni 17 pKr · jõukast perekonnast ja hea haridusega · keiser Augustuse pagendas ta Musta mere äärde
kirjasõber. Intellektuaalselt ületab ta Gregorius Suure. Augustinuse teoloogiline positsioon ja mõju ei leia endale võrdväärset. Ei ole ilmselt ühtegi nime kristlikus kirikus, mida oleks kasutatud nii tihti ja nii mõjukalt ja väga raske on leida inimest, kes oleks kristluse mõttekäigule jätnud sellise jälje nagu seda tegi Augustinus. Augustinuse elu Augustinus sündis Tagaste linnas, 13. novembril 354. aastal. Sealne maa oli Rooma võimu all juba Kartaago linna vallutamisest saati umbes 500 aastat enne Augustinuse sündi. Tagaste oli väike linn, millel puudus oma ülikool. Augustinuse vanemateks olid Patricius ja Monika, kes kuulusid keskklassi. See tähendas seda, et nad ei olnud piisavalt rikkad selleks, et maksta täielikult Augustinuse hariduse eest, kuid omasid piisavalt raha selleks, et saata Augustinus kusagile kooli. Augustinuse ema Monika oli kristlane, tema isa Patricius uskus aga Rooma jumalustesse
Foiniikia Vahemere ja Araabia kõrbe vahel, vanal ajal oli see piirkond Kaanani nime all. Foiniikia- kreeklased-purpurmaa- teod. Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-...
vahel kadus. Kõik roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna – rooma rahva (populus Romanus). Ent see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Ka edaspidi juhtis Rooma vabariiki kitsas ring jõukaid kodanikke, kuid nüüd kuulusid sellesse patriitside kõrval ka rikkad plebeid. Keskmine ja Hiline Vabariik 264 – 30 eKr Rooma tõuseb Vahemeremaade suurvõimuks 264 – 133 e Kr. Itaalia vallutamise järel sattus ta konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. See foiniiklaste kolooniast välja kasvanud mereriik oli alistanud oma ülemvõimule mitmeid saari ja ulatuslikke rannikualasid Vahemere lääneosas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda, mis on ajaloos tuntud Puunia sõdadena (roomlased nimetasid kartaagolasi puunialasteks). Esimeses Puunia sõjas (264 – 241 eKr) toimus sõjastegevus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul polnud roomalstel laevastikku ja see tagas esialgu kartaagolaste ülekaalu
Seetõttu on kirjanik loobunud ,,kõikvõimsa", oma tegelase mõtteis ja tulevikku teadva autori positsioonist. ,,Tundekasvatuse" sündmused jõuavad meieni tegelase silmade-kõrvade kaudu, tegelasi endid õpime tundma teiste kommentaaride järgi. Flaubert alustas kirjutamis romantilises laadis, kuid jõudis õigepea realistliku vaatenurgani. Märkimist väärib ka ajalooline romaan ,,Salambo", mis viib lugejad 3. saj. eKr. Kartaagosse kus toimub orjade ülestõus. Armastuslugu Kartaago väejuhi tütre Salambo ja ülestõusnute juhi Matho vahel. Selle teose tarvis külastas Flaubert Lähis_ida. Sambod on kõrvutatud Emmaga. Kokkuvõttes pole Flauberti kirjanduslik looming mahult suur, kuid kunstimeisterlikuse ja ideelise sügavuse poolest seda kaalukam.
Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutada poliitikat rahvakoosolekute kaudu. Sumeri linnriikidele vastupidiselt oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel, väiksem mõju preestritel. Foiniikia tähtsus: 14. saj eKr arendasid lihtsa 22 kaashäälikust koosneva tähestiku,
Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elab 1 593 000. Kuid koos Barcelona eeslinnadega elab kokku 4miljonit inimest. Kataloonias asub ka Barcelona valitsus nimega Generalitat de Catalunya. Barcelona lipp 3 Ajalugu Legendi järgi asutas tänapäeva linna kohale Barcino koloonia kartaago väejuht Hamilkar Barkas, Hannibali isa. Roomlased ehitasid linna kohale oma kindluse umbes 15 eKr. 5. sajandil vallutasid linna läänegoodid ja 8. sajandil maurid. Aastal 801 vallutas linna Karl Suure poeg Ludwig Vaga. Aastal 985 rüüstas Barcelonat Córdoba kaliif Al-Mansur. Keskajal oli Barcelona Aragóni kuningriigi pealinn. Pärast liitu Aragóni ja Kastiilia vahel linna areng pidurdus. Linn rüüstati 16401652 püsinud
· Vastamisi · Hannibal-56000 · Rooma-86000 · Rooma armee täielik häving · Hukkus ligi 80000 sõdurit · Rooma sõjaväe lõpp sellisel kujul · Hannibal pakkus senatile rahu-keelduti Cannae olemus · Rooma sõjaväe ümberkujundamine · Rooma leegionide teke · Ühtne ülemjuhatus · Sõjapidamise muutumine · Ei piisanud lihtsalt arvulisest ülekaalust · oluline roll taktikal ning armee jagamisel zama lahing 202 e.Kr · Hannibal itaalias lõksus · Kartaago ei saatnud abivägesid · Taanduda ei olnud võimalik · Eelnesid mitmed lahingud Kartaago all · Vastamisi · Hannibal-54000 sõdurit · Scipio Africanus-42000 sõdurit · Scipio lõi Hannibali tema enda taktikaga · Lahingurivi ülesehitus identne · Rooma võit, Kartaagol hukkunuid 20000 II puunia sõda-tulemused · Kartaago kaotas iseseisvuse · Lisaks laevastiku, armee · Langes rooma võimu all · Hannibal reedeti oma riigi poolt
Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimus otsustav lahing, kus kartaagolased said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ka sõjalise tähtsuse. 3. Kartaago säilis aga jõuka kaubalinnana ja tekitas Roomlastes jätkuvalt umbusku. Kolmandas Puunia sõjas vallutati ja hävitati kartaago lõplikult 146 eKr Rooma riik hakkas oma võimu laiendama ka ida poole – Makedoonia, Kreeka ja Pergamoni kuningalt päriti testamendiga Väike-Aasias asunud riik. Roomast sai kogu Vahemere valitseja. VÕIMUKORRALDUS: Riigiametnikud oma töö eest tasu ei saanud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukouseks.
järgult etruski keelt kõnelevad alad ja ka itali hõimude asukohad. 3. sajandi lõpuks oli ladina keel saanud juba ühiskeeleks laialdase liitriigi piires, 1. sajandi lõpuks eKr aga valitsevaks kogu Itaalia aladel. Teised itali hõimude keeled surid järkjärgult välja, etruski alade vallutamisega 2. sajandiks eKr hääbus ka see keel. Samas hakkas ladina keel levima Apenniini poolsaarelt väljapoole. Puunia sõdade järel, kui Rooma oli võidukas Kartaago üle, vallutati Hispaania idaosa ja lõunarannik. Rooma võim ja koos sellega ladina keel levis sajandite jooksul põhja poole, Gallia ja Germaania aladele ning Britanniasse. Suurima ulatuse saavutas Rooma riik keiser Traianuse ajal (98-117 pKr), kui riigi piirid ulatusid Euroopas Britanniast Germaaniani ja Doonau aladelt Armeeniani. Kõigil neil aladel oli ladina keel riigikeeleks. Kreeka vallutamine 146.a. eKr aitas kaasa kreeka keele tähtsuse tõususle
rahva kogunemisväljak, panteon-ehitis kõigi Antiik-Rooma jumalatele, Circus Maximus-paik, kus korraldati kaarikute võiduajamisi? 26. Mis rolli mängisid termid Rooma ühiskonnas? olid mõeldud suhtlemiseks ja päevasündmuste arutamiseks 27. Mis usk sai 4 sajandil Rooma riigiusuks? ristiusk 28. Mida tähistas Ateena akadeemia sulgemine? 29. Kes oli Aleksander Suur? makedoonia valitseja ja väejuht 30. Mida nimetatakse hellenismiks? 31. Kelle vahel toimusid Puunia sõjad? Rooma ja Kartaago 32. Milles seisnes Spartacuse ülestõus? Et jävitada valitsus ja ajada laiali 33. Kuidas on omavahel seotud Caesar ja Cleopatra? Caesar armus Kleopatrasse, kes oli Egiptuse kuninganna 34. Mida tähistab aasta 476 Rooma ajaloos? Rooma Impeeriumi langust Romuluse kukutamist 35. Mida on maailmale andnud antiiktsivilisatsioonid?
Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad linnad ja muistse kultuur Linnad Kartaago, Aleksandria, Jeruusalemm Rooma, Ateena, Efesos Põllumajandus Ülekaalukas põllumajanduslik Ei olnud nii hea põllumajandus iseloom 2. Miks Ida-Rooma jäi püsima, kui Lääne-Rooma hävis barbarite kallaletungi tulemusena? 1p Rooma aina nõrgenes, sest tal tuli maasid nii palju, et ta ei jõudnud kõiki kontrollida ja sellepärast Lääne- Rooma vallutatigi ära. 3. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud
kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline sõjavägi- proletariaadid). Riik oli liiga suur kõik ei saanud valitsemises kaasa lüüa. Rahvakoosoleku lagunemine- hakkas koosnema proletariaatidest, kes polnud võimelised täitma
Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast. Roomlased loovad mereväe, sõdivad maasõda merel ja võidavad. II Hannibali sõjaretk Itaaliasse, Cannae lahingus võitis roomlasi. Roomlased Aafrikasse -> Hannibal järgi, et Kartaagot kaitsta sai Catolt hävtavalt lüüa ja kaotas kõik valdused. III Rooma piiras Kartaago ümber ja hävitas täielikult. Samal ajal
polnud õigust ettepanekuid teha; 3) Rooma linn riik kuni 5. Sajandini eKr lõpp tugevaim Kesk – Itaalia riik. 4) Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. 5) Võitlused Kreeklastega – Phyrrhose võit. 6) Sõjad Kartaagoga (Puunia sõjad) – Põhjus kolmeks sõjaks: Ülemvõim Vahemerel. 1. Sõda Roomlaste võit; Kartaagolased kaotasid alad Sitsiaalias. 2. Sõda Roomlaste võit; Kartaagol väejuht Hannibal 3. Sõda Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 eKr 7) 149 eKr liideti Rooma vabariigiga ka Kreeka ja Makedoonia 8) „Jaota ja valitse“ põhimõte divide et impera ITAALIAS 1) mutsiipium – säilis oma valitsus ja kodanikuõigused > kõik said Rooma kodanikuks 2) liitlased > sõjavägi läks Roomale > ei maksnud makse VÄLJASPOOL ITAALIAT 1) provints > vallutatud maa Itaaliast väljas > elanikud maksavad makse > asehaldur > linnades säilis oma valitsus
Rooma mõisted Aeneis- Vana-Rooma eepos, mis räägib müütilise Rooma rahva esiisa Aenaease seiklustest pärast Trooja sõda (autor Vergilius) Amfiteater- ovaalse kujuga avalik vaatemänguplats Vana-Rooma linnades, mis oli esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega ...
peale mida pühendus kirjanik täielikult raamatute loomisele. · 1857. a. toimus teose üle kohtuprotsess, sest seda süüdistati ebamoraalsuses. · Samal aastal tutvus Falubert oma õetütre õpetajanna Juliet Herbertiga. Nad pidasid vahekorda hoolega salajas, ka veel siis, kui Herbert naasis oma kodulinna Londonisse. Suhe püsis arvatavasti kuni kirjaniku surmani. · 1858. a. Reisis Falubert PõhjaAafrikas, et koguda ainest oma Rooma ja Kartaago ainelisel konfliktil põhineva teose "Salambo" jaoks. · Flaubert suri küllatki vaesena 1881. a. ajurabandusse. Flaubert kirjanikuna Gustave Flaubert olid tõepoolest ebaisikliku kunsti vaimustunud kuulutaja. Tema arvates oli patt, kui autor laseb oma olemasolu ainult aimatagi, kui mõnes reas, mõnes sõnas vilksatab kas või osake tema arvamusest, tema kavatsuste õrn varigi. Kirjanik peab olema tõsiasjade peegel, kuid niisugune, mis tagasi
1.4 Foiniiklased Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Libanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu. Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid.Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riiideks. Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe. Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina
ning tunnetada tõelist kunstinaudingut, mis on reaalselt võimalik ainult materiaalseid ja hingelisi väärtuseid ühte sulatades. Lõunamaade sinitaeva kuldselt pimestava kumaga päikesekiirte all lõõgastujaid võib lühinägelikult küll nimetada raha tuuldeloopijateks, kuid tegelikkuses on kõikvõimalikud ekstreemsed ettevõtmised ja elamused tõelisteks pärliteks, mis on väärt iga senti, mis neisse paigutatud on. Kui jalutada keset Kartaago varemeid, tunnetab ka kõige külmaverelisem külastaja sajanditetaguse Rooma impeeriumi suurlinna võimsust ja vastupandamatut soovi minna ajas tagasi nende sündmuste keskele, mis hiiglasliku asula õitsenguaegadel aset leidsid. Iga tuuleiil, õhates soojusest ja kauni Vahemere niiskest hingusest, loob kujutlustesse siira rahulolutunde. Naudingud, mida suudavad pakkuda müstilised ja ajaloolist tausta
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja või...
34. Pompeius oli kuulus vallutustega Väike-Aasias ja Süürias. Pompeiuse ja Caesari vahel tekkis kodusõda, kus Kreekas toimunud lahingus purustati Pompeiuse väed. Tema senised toetajad tapsid ta. 35. populus Romanus 36. preetor tegelesid õigusemõistmisega 37. princeps ,,esimene" Octavianus võttis endale aunimetuse, olles Senati liige 38. provints alad väljaspool Itaaliat, kus valitses asehaldur. 39. Puunia sõjad sõjad Põhja-Aafrikas asuva Kartaago vahel 40. Rahvakoosolek vabariigi ajal (hääletati Senati esitatud ettepanekute üle) 41. Rahvatribuun plebeidid, kel oli õigus panna VETOsi otsustele, mis kahjustasid lihtrahva huve 42. Romulus Pärimuse järgi Rooma linna rajaja (sõjajumala Marsi poeg) 43. Rooma rahu tohutul maa-alal kehtis. Oli tagatud Rooma riigi julgeolek ja rahu. 44. Seisused 45. senat Rooma varane ühiskond. Kuningas valitses koos nõukoguga (senatiga). Sinna
utamaGAUDEAMUS Autor puudub Gaudeamus ´igitur, ´iuvenes dum sumus, Rõõmustagem siis, kui oleme noored, post iucundam iuventutem, post molestam senectutem, pärast lõbusat noorust, pärast sünget vanadust, nos habebit humus. saab meist huumus. Ubi sunt, qui ante nos in mundo fuere? Kus nad on, kes enne meid maailmas olid? Ścandite ad śuperos, ´vadite ad ´inferos, Minge ülespoole ja astuge allapoole, ubi iam fuere! kus nemad juba ammu on! Vita nostra brevis est, brevi finietur. Meie elu on lühike, lühikesena lõpeb. Venit mors ve´lociter, rapit nos at´rociter, Tuleb surm kiiresti, röövib meid jõhkralt, nemini parcetur. kellelegi ei halasta. Vivat academia, vivant professóres! Elagu ülikool, elagu õppejõud! Vivat membrum quodlibet, vivant membra quaelibet, Elagu iga osaleja, elagu kõik osalejad, semper sint in flore! alati olgu õites! Vivant omnes virgines faciles, formosae! Elagu kõik neiud lihtsameelsed, ilusad! Vivant e...
Rooma talupojad moodustasid väga mitmekesise kihi maaomanikud, rentnikud, palgatöölised. Kõiki talupoegi ühendas tõsiasi, et nende elatis sõltus ühel või teisel viisil põllumaade harimisest. Aastaarvud 753. eKr Rooma linna asutamine 510 eKr Kehtestati Rooma Vabariik 450 eKr 12 tahvli töötasid seadus 287 eKr saavutasid plebeid patriitsidega võrdsed õigused 265 eKr kogu Itaalia oli ühendatud Rooma võimu alla 264-241 eKr I Puunia sõda (Rooma purustas Kartaago laevastiku, tõusis Vahemere lääneosa võimsaimaks mereriigiks.) 218-201 eKr II Puunia sõda (Hannibali retked ja sissetund Itaaliasse, Hannibal purustab Rooma sõjaväe Cannae lahingus, roomlased purustavad Zama lahingus Kartaago sõjaväe.) 146 eKr III Puunia sõda (Kartaago vallutamine ja hävitamine.) 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid, palgaarmee 89 eKr Rooma kodakondsus kõigile vabadele itaallastele
teha, hääletasid ainult magistraadi otsuse üle. Senat-koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne, tegelik otsustaja vabariigi ajal, algatas seadusi ja viis neid mingil määral täide. Magistraadid-valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, olid kollegiaalsed st võimul oli korraga 2 magistraati, et poleks võimu kuritarvitamist. Olid rikkad kodanikud, täidesaatev funktsioon. Kaks kõrgemat magistraati olid konsulid. Puunia sõjad- kolm sõda Kartaago ja Rooma linnriigi vahel ülemvõimu pärast Vahemeres. Otsustav Teine Puunia sõda, kus kartaagolasi juhtis Hannibal. Lõpuks Kartaago hävitati ja võimule tõusid roomlased. Kodusõjad ja vabariigi lõpp: Moodustati kolme väepealiku liit, ühe surma järel läksid teised kaks Idas:Gnaeus pompeius ja Läänes Julius Caesar tülli. Võitis Caesar,haaras riigis endale kõik tähtsamad ametid(diktaator, ülempreester). Alistas palju alasid(keldid ja
"- äärmiselt raske hinnaga midagi saavutama; tegelikult võrdub see saavutus kaotusega. ,,Veni, vidi, vici!"- E.k tulin, nägin, võitsin. Kergelt saavutatud võit. ,,Alea iacta est!"- E.k liisk on langenud. Raskes olukorras kindla otsuse vastuvõtmine Rubico ületamine- elus otsustava sammu tegemine ,,Ka sina, Brutos!"- kasutatakse siis, kui keegi, keda olete pidanud endale lähedaseks, teid raskes olukorras reedab. ,,Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb purustada!"- kasutatakse juhul, kui mingi oht meie jaoks on ajutiselt vähenenud, kuid see siiski on olemas ja võib uuesti tugevneda.
3.4 ROOMA VALLUTUSED. Peale Gallialaste võitmist hakkasid roomlased naaberalasid vallutama. Esimesena hõivati lõuna- itaalia ja sitsiilia. Lõuna-itaalias asuvad Kreeka kolooniad kutsusid endale appi väejuht Pyrrhose (Pyrrhose võit - kaotusega samaväärne võit). 3.4.1 PUUNIA SÕJAD I-III. III SAJAND - 146 EKR. Puunial (= Kartaago) oli Vahemerel tugev laevastik. Roomlased tahtsid seda hävitada, et saada võimu Vahemerel oma kätte. I Puunia sõda. III sajandi keskel eKr. Kartaago kaotas. II Puunia sõda. Hannibal - 9 aastaselt vandus, et pühendub võitluseks Rooma vastu. 26 aastaselt läks ta Kartaago armeega Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa kaudu üle Alpide appenniini poolsaarele. 216 eKr - Cannae lahing - Rooma kaotas konsulite erimeelsuse tõttu. Scipio - Rooma väejuht, kelle pojad Tiberius ja Gaius Grachus valiti hiljem rahvatribunalideks. III Puunia sõda. II sajand eKr - 146 eKr. Roomlased võtsid kindlaks sihiks Kartaago hävitamise.
Lõi ka oma filosoofiakooli. Eukleided Eratosthene Kreeka matemaatik, poeet, astronoom, geograaf. Arvutas välja Maa s ümbermõõdu võrreldes varje. Archimedes Kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. II Puunia sõjas aitas oma leiutistega kaitsta Sürakuusat. 19) Rooma ajaloo allikad Polybios kreeka ajaloolane ja kirjanik. Elas III Puunia sõja ajal, oli Kartaago hävitamise tunnistaja. Kirjutas "Maailma ajaloo" Rooma impeeriumist. Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai pontifex maximuseks. Kuulutas ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees. Kirjutas ladina proosat ja memuaare. Titus Livius Vanarooma ajaloolane. Kirjutas mahuka teose Rooma ja roomlaste ajaloost. Tacitus Vanarooma ajaloolane ja kõnemees. Kuulsus kõnemehena käis vastuollu tema
Rajaneb äravahetamismotiivil. Plautuse tegelased muutuvad loo vältel, muutes oma isiksust. Terentius (195-159 e.m.a.) - pärineb Kartaagost, sattus senaator Terentiuse majja, sai hea hariduse ja lasti vabaks. "Vennakesed" räägib kahe venna kasvatussüsteemi konfliktist. Marcus Porcius Cato Vanema (234-149 e.m.a.) - riigimees kes kirjutas praktilise teose "Põllumajandusest". Taotles rooma kommete säilitamist ning lõpetas oma kõnesid alati: "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada!". Gaius Julius Caesar (100-44 e.m.a.) - kõnemees, kirjanik ja väejuht ning riigitegelane kes teostas hulganisti reforme. Säilinud on kaks ajaloolist teost, "Märkmeid Gallia sõjast", mis räägib sõjast ja annab väga palju materjali keldi hõimude kohta; "Märkmeid Pompeiusest" käsitleb tema enda võitlust Pompeiusega. Pidas sõnavalikut ja keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a
Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele. Kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed, olid olemas advokaadid ja prokurörid ning olid olemas ka kohtu otsused viitega eelmistele otsustele. Rooma oli õigusriik. 9. Kuidas sai roomast suurriik? Kõigepealt vallutas rooma 265 eKr Itaalia., 146 Makedoonia.kreeka. kartaago, 133 V-Aasia, 49 Gallia, 30 Egiptus, isaj keskel Britannia, 117a Daania Partia, Araabia. 10. Kuidas muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Algselt kehtis sõjaväekohustus aga hiljem oli elukutseline palgasõjavägi. Palgasõjaväge said väejuhid ära kasutada võimu haaramiseks. 11. Kuidas valitseti alistunud maid? Anti vabad käed ja koguti makse. Veel käidi sõjaväes ja kodakondsus laienes. Idas oli
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
sajandil. 50-ndail aastail alustas Petrarca ulatuslikult kavandatud allegoorilist poeemi ,,Triumfid" (,,Trionfi"), milles ta vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik - niisiis kuus üksteise üle võidutsevat triumfi. Selle teosega tegeles kirjanik surmani, kuid suri enne selle valmimist. Oma suurteoseks pidas Petrarca ladinakeelset eepost ,,Africa" (1342), mille teemaks on roomlaste võit Kartaago üle. Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi üldpealkirjaga ,,Karjaselaul" (,,Bucolicum carmen", lõpetatud pärast a. 1356). Petrarca filosoofilistest teostest olgu märgitud ,,Üksildasest elust" (,,De vita solitaria"), mis ülistab eemaletõmbumist elukärast raamatute maailma. ,,Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks" (,,De remediis utrisque fortunae") on mõeldud lohutusraamatuna. ,,Maailmapõlgusest" (,,De
kodumaa-armastus, traditsioonide ja riigivõimu austamine (võrreldav Sparta omaga) patriitsid ülemkiht Plebeid lihtrahvas Vabariigi periood (510 265) Rooma võimu ülemvõim Itaalia üle · Sõjavägi leegion (5000 meest) · Roomlased vallutavad Samniidid (Latiinide sugulased) sõjad Kreeka polistega Kreeka polised kutsuvad appi Pyrrhose (Epeirose kuningas) (Suurte kaotustega võit) Võitlus kartaago vastu (265 133 eKr) · I sõja tulemus - Rooma vallutab Sitsiilia · II sõja tulemus Hannibal sekkub (võimas sõjavägi) tulemus: Roomlased saabad Hispaania, Põhja-Aafrika · III puunia sõda - ("Muuseas ma arvan, Kartago tuleb hävitada") Kartago hävitati Roomlaste poolt vallutatakse 146 - Kreeka & 133 Bergamoni Kodusõjad ja Vabariigi langus (133 30 eKr) · Rooma laienes siiski Divide et Impera (jaga ja valitse) 1)Põhiprintsiibi
Theron ja Gelon sõlmisid abielusidemetega kinnitatud liidu (Gelon abiellus Theroni tütre ja Theron Geloni vennatütrega) ja valitsesid kahe peale suurt osa Sitsiiliast. Dooria türannidele seisid vastu joonia linnade Himera ja Rhegioni valitsejad. See vastasseis tõi kaasa kartaagolaste esimese suure sõjaretke Sitsiilia kreeklaste vastu. Kui Akragase Theron vallutas Himera ja ajas minema sealse türanni Terillose, palus viimane abi kartaagolastelt. 480 a. maabuski Kartaago sofet Hamilkar, Mago järeltulija, hiigelväega Panormoses ja asus piirama Himerat. Theron juhtis kaitset, väljast saabus piiratutele aga appi Gelon. Himera all peetud lahing lõppes kreeklaste hiilgava võiduga. Hamilkar langes, kartaagolaste laager koos tohutu saagi ja paljude vangidega langes võitjatele ning Kartaago palus rahu, nõustudes maksma suure sõjahüvitise. Kartaagolaste sissetung ja lüüasaamine langes ajaliselt ühte Pärsia kuninga Xerxese sõjaretkega Kreeka vastu
Patriits - jõukas maavaldaja, ainult nemad võisid olla riigiametnikud jms. Plebei - mitte patriits, vaesem, õigusteta. Plebeid saavad õiguse valida ametnikud, kes nende huve kaitsevad - rahvatribuunid. 450 eKr esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Võitlesid Kartaagoga (puunlased) - Puunia sõjad. Esimene Puunia sõda (264-241 eKr) - võitlus peamiselt merel ja Sitsiilias. Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud.
Campaniast. See oli asutatud kaheksandal sajandil eKr. Roomat ei ehitatud päevaga. Rooma alustas oma pikka marssi maailma Etruskide linna valitsemisega. 509 a.eKr. kuulutasid roomlased end vabariigiks. Järgmiste sajandite jooksul vallutas Rooma Etruria, tungis sisse rikaste kreeklaste kontrolli all olevatele aladele põhjas ning võitis kartaagolasid mitmetes lahingutes, mis on ajalukku märgitud Puunja sõdadena. Võit Kartaago üle tõi Rooma valdustesse ka Hispaania. Selleks ajaks oli suurem osa Kreeka maismaast Rooma kontrolli all. Rooma võimu muutumine ja langus. Tavatu rikkuse omamine tõi kaasa omi probleeme. Rooma rebiti tükkideks suurte rivaalitsemiste tõttu. Rivaalitsemised kasvasid nii suureks, et sõjavägi haaras võimu. Lõpuks oli imperaatori roll loodud. Kuid teise sajandi lõpuks pKr. oli imperaator oma edu ohver. Imperaator Diocletian jaotas Rooma kaheks pooleks
510. eKr Rooma kuningavõim kukutati. Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu järel maapakku minema. Varajane vabariik 509-265 eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valiti riigiametnikud, kelle seas olid kaks kõrgemat konsulid. 265eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kolm Puunia sõda eri aastatel Rooma ja Kartaago vahel. 133. eKr said roomlased esimese valduse Aasias. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Kodanikest koosnenud sõjavägi asendati elukutselise palgaväega. Senati võim vähenesid, riiku juhtisid peamiselt suured väepealikud. 30 aastal eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla, seda loetagi Rooma vabariigi lõpuks.
Enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8% elanikkonnast. Ajalugu 16. sajandil kujunes Hispaania oma vallutuste tõttu Ameerikas Euroopa võimsaimaks suurriigiks. Järgnevatel sajanditel jäi Hispaania oma arengus mitmestest teistest Euroopa riikidest maha. Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks
Teos koosneb kolmest osast. On kirjutatud tertsiinides ehk kolmikvärssides. Igas osas on 33 laulu. Täiuslikkuseni jõudmine moodustab poeemi süzee. Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus. 2. Petrarca (lüüriku temaatika, sonett) Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane.Tema kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on koondatud ,,Laulude raamatuss", mis sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti jne. Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks. Petrarca sonett koosneb kaest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimitusega värsikolmikust. Ülesehitus pidi väljendama tervikliku mõtet. 4
Elusolenditel kaks tegelikkust: vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile. Looduse toimimine: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus.... jne..... Vahemere lääneosa 10-3 saj Võib rääkida neljast suurest etnilisest grupist: Foiniiklased oma Kartaago, siis kreeklased, ja siis on ka itaalia põliselanikud, kes on itaalikud (indo-euroopa keeli räägivad, sh latiinid) ja etruskid. Foiniiklased Kartaago (Carthago, Karchadon, Qrt Hdst) on lad.k nim selle linna kohta, tõlkes uus linn. Seal elavat rahvast nimetati foiniiklasteks või punices ehk puunlased. Linn rajati 8. saj paiku. Seal austati foiniikia jumalaid (Istar, Baal) ja riituste hulka kuulus ka inimohver. '
kirjanduse tippsaavutuseks. (komöödia oli kurva alguse ja õnneliku lõpuga, mitte koomiline) Petrarca oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Oli paavstiõukonnas Avignonis, pages sealt. 1341 aastal krooniti ta antiikse kombe kohaselt Rooma Kapitooliumil poesta laureatus'eks. Viimased paarkümmend aastat elas Milanos ja Veneetsias. Kõige mahukam värssteos on ladinakeelne poeem ,,Africa", mis käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust ning Rooma võitu. Tema luuletused on suuremalt jaolt koondatud ,,laulude raamatusse", sisaldab rohkem kui 300 itaaliakeelset sonetti, koosneb kahest osast: ,,madonna Laura eluajal" ja ,,pärast madonna Laura surma". Peateemaks on armastus Laura vastu, Laura oli tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Boccaccio polnud oma kaasajal nii tuntud, sest viljeles novelli(madalat zanri). Napolis hinnati poeesiat, ning ka tema esimesi luulekatsetusi saatis edu
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ...
Elisa Schlésinger`i vastu, kes oli abielunaine ning kirjanikust 11 aastat vanem. · Madame Bovary (1857). Romaan Emma Bovary elust, armastusest ja surmast. Ilus naine, kes ei ole rahul oma abieluga, on abielus väikelinna arstiga, kelle nimeks on Charles Bovary Emmal on mitmeid armuafääre, mis viivad ta lõpuks sotsiaalse põlguse alla, finantskrahhini ning enesetapuni. · Salammbô (1862). Romaani tegevuskoht on antiikne Kartaago, raamat räägib kindral Hamilcar`i tütrest ning palgasõdurite mässust 240-237 e Kr. · Tundekasvatus (L'Education sentimentale) (1869-70). Romaan jutustab Frédéric Moreau`st, noorest advokaadist, kes on lummatud Madam Marie Arnoux`ist. See on tagasivaade 1848. aasta revolutsioonile. · Püha Antoniuse kiusatus (La Tentation de Saint Antoine) (1874). Romaan baseerub Egiptuse eraku elul, kes olevat olnud viidud kuradi poolt kiusatusse.
Rooma teritoorium keisririigi ajal hõlmas endas suursugust impeeriumi. See paiknes vahemerest Reini ja Doonau jõeni . Suure osa moodustas sellest Itaalia ja Hispaania . Keisririik oli jaotunud hiliseks ajajärguks Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks . Selle viis täide keiser Dioclitianus. Lääne-Rooma riiki kuulusid Aafrika, Hispaania , Itaalia, Rooma , Inglismaa, Gallia, Korsika, Sardiinia ja Kartaago . Ida-Rooma riiki kuulusid Makedoonia, Traakia, Daakia, Pontos, Aasia, Küpros, Kreeka ja Egiptus . Ida- Rooma riiki kuulus hilis keisririigi ajajärgul pealinn Konstantinoopol. Selle rajas sinna keiser Constantinus Suur . Viimaseks keisriks , kes riigi mõlemad pooled oma võimu alla ühendas oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
