Lisaks veel pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias nendele. See oli nende esimene valdus Aasias. Rooma tõusis ülekaalukalt võimsaimaks riigiks Vahemere maade seas. Esimene Puunia sõda (264-241 a. eKr) See peeti peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja algul polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu tekitas see kartaagolaste ülekaalu. Kuid peale meresõja kogemuste omastamist ja tugeva sõjalaevastiku rajamist, saavutasid roomlased mitmeid võite. Nad sundisid Kartaago rahu paluma ja nii sai neist tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218-201 a. eKr) Siin püüdis Kartaago oma positsiooni taastada, eesotsas väepealikuga Hannibaliga. Ta tungis oma vägedega Itaaliasse ja purustas Rooma Cannae lahingus. Kuid roomlased ei andnud alla, vaid panid valmis uue sõjaväe ning sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Varsti saidki kartaagolased jälle Roomalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (146 a. eKr)
Tüüros. Linriik koosneb linnast ja seda ümbritsevast maa-alast. · Ka Foiniikias polnud küninga võim piiramatu ja ta valitses oma riiki kaupmeestest koosneva nõukogu abil. Foiniikia linnad olid eelkõige kaubalinnad. Tähtsaimad väljaveoartiklid olidki seedripuu ja purpurpunane riie. Tegeleti ka vahenduskaubandusega. · Foiniikia asutas palju kolooniaid ehk asumaid ja kõige tähtsam neist oli aastal 814. eKr rajatud Kartaago. · VIII sajandil ekr langes Foiniikia Assüüria kuningate võimu alla. Hiljem on olnud Foiniikia ka Uus-Babüloonia ja Pärsia võimu all. · Foiniikias oli kasutusel tähestikkiri, milles iga märk tähenas ühte häälikut. See okksnes 22 kaashäälikust. Kiri arenes välja Egiptuse ja Mesopotaamia tähestikust. Foiniikia kiri sai aga eeskujuks paljudele teistele tähestikkudele (Kreeka, Araabia). Kasutatud kirjandus: VANAAEG I. Ajalooõpik 6. klassile
keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste ja Kartaago vahel 3.-2. saj eKr · Teine Puunia sõda 216 eKr roomlaste võit Cannae lahingus. kartaagolaste väepealik Hannibal. 146 eKr liideti Makedoonia ja Kreeka 4) 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus kodusõjad väepealike vahel võimuvõitluses Caesari ja Pompeiuse vahel jäi peale Caesar, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks Caesari surma järel jagasid riigi Antonius ja Octavianus.
Kolmas Püünia sõda Priit Gutman Vahepeal oli Kartaago ruttu kosunud pärast teist Puunia sõda. Ta kaubandus ja eriti põllundus lõid uuesti õitsele ja see tekitas rooma põllupidajais ja kaupmeestes kartust. Nad kartsid kartaago kaubanduse võistlust ja neile viirastus uus Hannibal, kes võiks tungida Itaaliasse. Rooma orjapidaja ja senaator Cato lõpetas iga oma kõne senatis, olenemata selle sisust, ühe ja sellesama fraasiga: "Peale selle, arvan ma, tuleb Kartaago hävitada." 149.a. e.m.a. leidiski Rooma senat ajendi sõjaks: Kartaago alustas ilma tema loata sõda Numiidia kuningaga. Siis esitas Rooma ultimaatumi ja nõudis, et Kartaago elnikud lahkuksid linnast ja valiksid endile uue asumispaiga merest kaugemale.
patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. talupoegade laostumine- Rooma ühiskond oli valdavalt põllumajanduslik. Elanike hulgas moodustasid enamuse talupojadning ka ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel. Vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Paljud talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma ja siirduma linna paremat elu otsima Hannibal, rahvakoosolek- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorga Sürakuusa- ajalooline linn Sitsiilias Siracusa provintsi keskus. Patriits- oli Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. Puunia sõjad- 3 Rooma ja Kartaago vahelist sõda, milles kumbki taotles ülemvõimu Vahemere lääneosas
HANNIBAL OLIVER LÕHMUS ELULUGU Hannibal sündis 247 eKr ja suri aastal 183 eKr, Hannibal oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Hannibal sündis Esimieses Puunia sõjas sõdinud Kartaago väejuhi Hamilkar Barkase pojana. Hannibali nimi tähendab puunia keeles 'Baaliand'. Pole päris selge, kas nimi Barkas kuulus ainult tema isale või oli pärilik ja järelikult Hannibali perekonnanimi. VENNAD JA ÕED Hannibalil olid vanemad õed, kes abiellusid siis, kui Hannibal veel laps oli. Tema õemeeste hulka kuulusid Kartaago väejuht Hasdrubal ja Numiidia kuningas Naravas. Tal oli ka kaks venda, kellest ühe nimi oli samuti Hasdrubal ja teise nimi Mago. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED
Leegion oli Vana-Rooma armee üksus. Leegioni kooslusesse kuulusid ratsavägi, kergejalavägi ja raskejalavägi. Leegioneid juhtisid tavaliselt senaatoriseisusest pärit mehed. Varases vabariigis oli leegionis 4200 jalaväelast ja 300 ratsanikku. II Puunia sõja ajal jaotati 30 maniipulist(Rooma sõjväe allüksusest) koosnev leegion 10 kohordiks(osa leegionist). Kui nüüd aga rääkida Puunia sõdadest lähemalt, siis need kolm sõda peeti aastatel 264 146 eKr Kartaago ja Rooma vahel. Mõlemad riigid taotlesid ülemvõimu Vahemere lääneosas. Esimene Puunia sõda peeti Sitsiilias ja merel, Kartaago loovutas Sitsiilia. Teine Puunia sõda algas Kartaago väejuhi Hannibali võitudega Itaalias . Roomlased vallutasid 210 eKr Hispaania ja lõid Zama juures Aafrikas Hannibali. Kartaago kaotas välisvaldused ja laevastiku. Kolmas Puunia sõda lõppes Kartaago hävitamisega.
Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskelt relvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes 5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. 6. Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel. 3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel. Roomlased rajasid tugeva laevastiku, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal tungis Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus kuid nad seadsid valmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma
Rooma Rooma tõus suurriigiks · Vallutussõjad I Puunia sõda (264-241 eKr) II Puunia sõda (216-201 eKr) Kartaago sõda (al. II saj. keskpaik 146 eKr) · Sõjavägi Kuni II sajandini kasutati maakaitseväe põhimõtet Alates Puunia sõdadest tugevdati sõjaväelaevastikku Julius Caesar (100-44 eKr) · Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik · Vallutas Galllia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada · 49. aastal eKr alustas kodusõda ja kuulutas end diktaatoriks · Mõrvati 44. aastal eKr. · Ta võttis vastu Juliuse kalendri
ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine. 6. Puunia sõjad: Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. Teine Puunia sõda- 218-201 eKr, Kartaago kuulsaim väepealik Hannibal. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku. Hannibal rüüstas Roomat. Lõppes Rooma võiduga. Kartaago kaotas kõik alad väljaspool Aafrikat ja ühtlasi ka oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- 149-146 eKr, Kartaago hävitamine. Roomalsed piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud
Tiber läbib Roomat, juba enne vabariigi algust läksid kõik reoveed Tiberisse Rubico jõgi P-Itaalias, mis oli Caesari provintsi lõunapiiriks, kuid mille ta ületas sõjakäigus Pompeiuse vastu Pompei linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel I 264-241 eKr II 218-201 eKr III 146 eKr * Sitsiilia saarel ja merel * K väepealik Hannibal - * Roomlased vallutasid ja (meresõda) üle alpide elevantidega hävitasid Kartaago * Roomlaste laevastiku areng - * Rooma sv purustamine * soola külvamine orava printsiip Cannae lahingus 216 eKr * Rooma võit tugevaim riik * Zama lahing 202 eKr -
Loe ja delete On vaja kirjutada artikli põhjal esitlus. Artiklis kirjeldati Hannibali triumfi ehk hannibali sõjaretk. Hannibali suurim triumf Merilin Anijärv 10b Tallinna Tehnikagümnaasium Juhetaja: Tanel Sauna Ajalugu Kartaagost ja Roomast said suured vaenlased. Mõlemad soovisid ülemvõimu Vahemere lääneosas ja lootsid sõjalisele jõule. Rooma kartaago vahel toimus kolm suurt sõda. Sõjakäigud . • 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. • 218-201 eKr II Puunia sõda: • 218 eKr- Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. • 216eKr- Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. Otsustav lahing Otsustavaks kujunes II Puunia sõda(218- 201a.eKr), milles kohtusid väärilised vastased-ühelt poolt kartaago geniaalne väejuht Hannibal, teiselt poolt Rooma juhtide visadus ja
Sõjakäigud ja Triumfikäigud. Sõjakäigud. 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. Rooma purustas Kartaago laevastiku ja tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks mereriigiks. 218-201 eKr II Puunia sõda: 218 eKr - Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. 216 eKr Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. 202 eKr roomlased purustasid Põhja Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe. 146 eKr Kartaago vallutamine ja hävitamine III Puunia sõjas. Samal aastal langes Kreeka lõplikult Rooma võimu alla. Triumfikäigud. Kõige kõrgem au, mis võis osaks saada võidukale ülemjuhatajale, oli triumfikäik läbi Rooma. Triumfikäik oli suurejooneline vaatemäng. Rongkäigu eesotsas tulid sõjamehed, loorberipärjad peas. Nad kandsid suuri tahvleid, kuhu oli kirjutatud võidukate lahingute või vallutatud linnade nimed, samuti võiduteated või hüüd laused.
Relvastuse pidi hankima igaüks ise. Rikkad roomlased moodustasid ratsaväe, vaesed aga võitlesid kergerelvastuses vibuküttide ja lahinguheitjatena. Roomlaste peamine väeüksus oli leegion, kus oli kokku umbes 5000 meest. Algul oli roomas ainult kaks leegioni, kumbagi neist juhtis konsul. Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6
relvadeks. Pöördepunktiks Rooma ajaloos sai II Puunia sõda (218-201 e.Kr.) Hannibaliga. Roomast sai maailmariik ning diplomaatia kui välispoliitika instrument omandas suure tähtsuse. Puunia sõdade käik, samuti sõdade käik Kreeka linnadega sõltus olulisel määral diplomaatilisest aktiivsusest. III-II saj. e. Kr. oli Rooma diplomaatia kõrgperioodiks. Rooma vaenlaseks nr 1 oli andekas väejuht ja osav diplomaat Hannibal. Nii Rooma kui Kartaago diplomaatial üks tähtis ülesanne, liitlaste värbamine. Kuna relvajõud olid võrdsed, siis võitluse tulemuse otsustas liitlaste olemasolu, samuti Kreeka linnade ja barbarite neutraliteet. Hellenistlikest riikidest oli Rooma naabriks Makedoonia. Hannibal suunaski kõik oma jõupingutused sõprussuhete loomiseks Makedooniaga. 215 a. e. Kr. kirjutasid Kartaago ja Makedoonia alla liidulepingule. Hannibalist ja Philipp V said liitlased. Leping kutsus Roomas esile paanika
aastal eKr suur tagasilöök, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid maksma lunaraha. Kehtestati vabariik. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Konfliktid Kartaago riigiga (P-Aafrikas), omavahel 3 sõda Puunia sõjad. Esimene (264-241 eKr) Roomlased rajasid tugeva laevastiku; Kartaago palus rahu. Teine (218-201 eKr) väepealik Hannibal läbi Hispaania Kolmandas vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago 146. aastat eKr. 146. aastal eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, 133 aastal eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi (Väike Aasias) roomlastele
. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaali Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma loomulikult tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis nende vahelisi sõjad on tuntud, kui Puunia sõdade all. Esimeses Puunia sõjas, mis toimus 264-241 eKr, käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlaste jõud käis üle, pidi Kartaago osa oma valdusi Roomale andma. Teises Puunia sõjas, mis toimus ajavahemikus 218-201 eKr, tahtsid kartaagolased oma jõudu ja positsiooni taastada. Siin juhtus sama asi, mis esimeses sõjas, roomlased
Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" - b) Legend Romulusest ja Remusest kaksikvennad visati emahundi hoole alla, kasvasid suureks, Romulus hakkas vennaga ehitama linna, siis aga tappis Remuse ja tema järgi pandi nimi Rooma. c) "Pyrrhose võit" edu saavutamine ränga hinnaga. d) "Ka sina, Brutus" Caesari öeldud lause enne surma oma sõbrale, kes ta reetis. e) "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada" iga istung lõpetati selle lausega, Puunia sõdade ajal kui Kartaagoga sõditi. f) "Hannibal on väravate ees" oht on lähedal. 4. Kuidas jagunes Rooma elanikkond a) Varaliselt aristokraadid, talupojad b) Päritolult plebeid ja patriitsid 5. Kes moodustasid kodanikkonna, millised olid kodanike õigused ja kohustused Kodanikkonna moodustasid plebeid ja patriitsid, kodanikel õigus hääletada, kohustus maksta makse ja olla sõjaväes. 6
uut linna rajama.Töö käigus toimunud tülis tappis Romulus Remuse ja ehitas linna ise lõpuni.Tema järgi saigi linn nimeks Rooma. Ajalooperioodid: Kuningate aeg(753-510ekr)-kokku 7 kuningat, allutati etruskide võimu alla, muutus tugevaimaks linnaks Latiumi maakonnas Vabariigi periood(510-30ekr)-riigi eesotsas seisis senat, kaks konsulit. kogu itaalia ala alistati roomale, loodi rahvatribuunid, 450ekr 12 tahvli seadused, alistati kreeka, kartaago, gallia, suurenes orjade arv, liideti egiptus varajane keisririik(30ekr-3saj pkr)-riik arenes edasi 2 saj pkr alistati Daakia piirkond, keisril oli vetoõigus peaaegu kõigile otsustele, kodakondsus kaotas oma mõtte. Valitsemiskorraldus Aastal 510 ekr kehtestati Roomas vabariik. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud
Romulus, Hannibal, Pompeius, Caesar, Antonius, Octavianus, Traianus, Cicero, Maecenas, Vergilius, Titus Livius, Jeesus, Pontius Pilatus, Peetrus, Paulus, Hieronymus, Diocletanius, Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker, Justinianus, Augustinus, Cassiodorus. VASTUSED 753 eKr - Romulus rajas Rooma linna 265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all 216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 146 eKr - Kolmas Puunia sõda roomlased hävitasid Kartaago 133 eKr - Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-Aasias, roomlastele 49 eKr - Pompeiuse ja Caesari vaheline kodusõda. Pompeius sai lüüa. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. 44 eKr - Caesari atentaat 30 eKr - Octavianus vallutas Egiptuse, ühendades sellega kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla 313 pKr - Constantinus legaliseeris ristiusu. Milano edikt. 395 pKr - Rooma jaguneb 2-ks. Ida ja Lääne-Rooma teke. 476 pKr - Lääne-Rooma vallutatakse gootide poolt
gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2. Kartaago püüdis oma positsioone taastada, Hannibal tungis oma väega läbi Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma, Kartaago kaotas kogu oma laevastiku., 3. Hävitasid roomlased Kartaago · Samal ajal laindasid roomlased oma piire ning vallutasid Makedoonia ja Kreeka, said ka päranduseks valdused Väike-aasias
nimetati plebeideks. Suhted olid pingelised. Plebeid said õiguse valida oma ametnikud- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 12 tahvli seadused-seadustekogu..plebeidele karmid, keelates patriitside ja plebeide abielud. Plebeide õigused pandi kirja ja see andis võimaluse võidelda nende laienemise eest. Peagi keelati võlaorjus, lubati plebeidel kandideerida riigiametisse, seisusevahe kadus, moodustus rooma rahvas Roomast saab suurriik: suureks vastaseks Kartaago , peeti kolm sõda-I Puunia sõda-merel, Kartaago pidi valdusi lovutama. II Puunia sõda- Kartaago väepealik Hannibal, kaotati kogu laevastik. III Puunia sõda-Kartaago vallutati 146 eKr. Vabariiklik kord- ise nimetati Roomat -res publica`ks. Riigiametnikud ehk magistraadid. Kõrgeimad kaks konsulit-pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega.Tsensorid korraldasid loendust. Kui riiki ähvardas oht, määrati diktaator
Kreeka linnad kutsusid omale appi kuningas Pyrrhose. Rooma võitis ikka. Kreeka linnad alistusid. Aastaks 265 ekr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Pärast kuningavõimu kukutamist valitsesid Roomas patriisid, ülejäänud kodanikud olid plebeid. Nende suhted olid vaenulikud. Plebeid nõudsid seaduste kirjapanemist. 450 eKr avaldati esimene Rooma seadustekogu - 12 tahvli seadused. Hiljem nende seisuvahe kadus, kõik roomlased moodustusid rooma rahva. Rooma sai omale uueks tõsiseks vastaseks Kartaago. Peeti kolm sõda - Puunia sõjad. Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) võideldi merel ja Sitsiilias. Algul olid ülekaalus kartaagolased. Rooma rajas tugeva laevastiku ja saavutas mitu tähtsat võitu. Vaenlane palus rahu, osa valdusi läks Roomale. Teised Puunia sõjas (218-201 eKr) purustas kartaagolaste väepealik Hannibal Cannae lahingus Rooma väe. Nad ei suutnud oma edu ära kasutada ja otsustavas lahingus said nad lüüa. Kartaago kaotas kogu laevastiku ja kõik
Tarquinius Superbus, kes oli 287 eKr- plebeide ja patriitside Rooma rahu Lääne-Rooma ja Ida-Rooma sunnitud maapakku minema tüli lõpp 21.aprill 753- Rooma linna 146 eKr- roomlased hävitavad rajamine Kartaago 133 eKr- Kreeka alistamine Puunia sõjad Mõned tähtsamad ütlused Millise sündmusega seoses Mida tähendab antud ütlus? tekkis? Haned päästsid Rooma Gallide katse vallutada Kapitoolium Keegi annab märku vaenlase tulekust.
sissetungi ajal roomlasi ja nii linnud päästsid magavaid roomlasi. b) Legend Romulusest ja Remusest c) "Pyrrhose võit" võit, mis võrdub kaotusega, Pyrrhos võitis, kuid kaotas nii palju mehi, et seda saaks vabalt kaotuseks nimetada. d) "Ka sina, Brutus" hea sober, kes on tegelikult reetur. Julius Caesar ütles enne oma surma seda oma heale sõbrale Brutusele. e) "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada" vaikselt ja aeglaselt saadakse oma tahtmist. Cato lõpetas iga oma kõne senati ees nende sõnadega. Lõpuks ta saigi oma tahtmise. f) "Hannibal on väravate ees" ootamatult kerkinud hädaoht, Hannibal tungis II Puunia sõja ajal ootamatult Itaaliasse. 4. Kuidas jagunes Rooma elanikkond a) Varaliselt vaesed plebeid, rikkad patriitsid, b) Päritolult patriitsid olid jõukamad ja neid loeti esiisade hulka 5
ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis) Leegion 300 ratsanikku 1200 kergelt relvastatud jalaväelast 3000 raskelt relvastatud jalaväelast * 490 eKr valiti esimesed rahvatribuunid : 1) Võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku. 2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele. * 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD : 1) Võitlus toimus Sitsiilia pärast (264-241 eKr) 2) Hannibal ei suutnud Rooma riigi alasid vallutada (218-201 eKr) 3) Kartaago sai lõplikult lüüa (146 eKr) *146 a.eKr liideti Rooma riigiga Makedoonia ja Kreeka. * 133 a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale. ,,DIVIDE ET IMPERA" - Jaga ja valitse Selle poliitika põhimõteteks olid :
kahjustas lihtrahva huve. Senat valitsev riiginõukogu koosnes nii endistest kui tegevatest magistraatidest. Senaatori amet oli eluaegne. Nende käes olid kõik tähtsamad riigivalitsemisasjad: rahaasjad, sõjandus ja välispoliitika. Rahvakoosolek kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraatide ettepanekute üle. Lihtinimesel endal puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma tõus suurriigiks Rooma sai endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel kolm sõda. Et roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. I Puunia sõda (264 241 e.m.a.) - Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes puudus roomlastel laevastik, seetõttu sai Kartaago esialgu ülekaalu. Sõda aga lõppes Rooma võiduga ning Kartaago oli sunnitud roomlastele alasid loovutama. II Puunia sõda (218 201 e.m.a.) - Kartaagolaste juht Hannibal tungis üle Alpide Itaaliasse ning
Roomast saab suurriik. Kogu itaalia vallutamisega oli rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks põhja-aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises puunia sõjas(218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati rooma vägi Cannae lahingus.
Sellest ajast pärinevad ka esimesed märkmed ja kaardid erinevate maa-alade ja riikide kohta. Egiptuse põhiline transporditee oli Niiluse jõgi. Foiniikia meremehed olid arvatavasti antiikaja kuulsamaid meremehed. Nemad jõudsidki esimesena Suurbritanniasse ja Kanaaridele. Foiniiklased rajasid hulgaliselt ka kolooniad, alguses Küprosele ning hiljem mujale Vahemere rannikule: tänapäeva Tuneesia, Alzeeria, Maroko ja Lõuna-Hispaania. Foiniiklaste kuulsaim rajatud koloonia oli Kartaago (815 eKr). Foiniiklaste põhiline tegevusala oli kaubandus, rohked kolooniad ning mereteed aitasid sellele kaasa. Hanno oli kõige kuulsam Kartaago väejuht, kes uuris 480 a eKr Aafrika looderannikut. See näitab, et kartaagolased ei piirdunud ainult Vahemere ääre uurimisega. Foiniiklaste kõige silmapaistvam kultuurisaavutus oli maailma kõige esimese tähestiku leiutamine 2. aastatuhandel eKr. Paljud tänapäeva tähestikud (kreeka, ladina jne) baseeruvad mõnel määral sellele tähestikule
sõjaretkedel. Peategevus põlluharimine ja sõdimine. Viimane kuningas langes 510 eKr, algas Vabariigi ajastu. Rooma vabariik: Riiki juhtis Senat ja ametnikud, kellest 2 kõrgemat olid konsulid. 450 eKr 12 karmi seadust. Sai otsa 30 eKr. Sõjad: 1. 1. Puunia sõda 264 241. Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika 2. 2. Puunia sõda 218 201. Said Hannibalilt lüüa Cannae lahingus. Hiljem võitsid Sürakuusa riigi sitsiilias ja kartaago valdused väljaspool aafrikat 3. 3. Puunia sõda 146. Kartaago. 4. 149. eKr - Makedoonia 5. 133 eKr testamendiga Väike Aasias asunud riik. Valitsemispoliiika: Vabariigi langus ja keisririik: Hakati palkama södureid, kes said peale erruminekut maatüki. Kodusõjad, vabariigi lõpp: 82. eKr kehtestas Sulla mõneks aastaks ainuvõimu. Mariuse ja Sulla vahel võitlus, samal ajal ülestõusud Itaalia linnades
Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väekoondised, viisid oma armee Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibaligi kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas asetleidnud otsustavas lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes sõja käigus ka kreeklaste Sürakuusa riik Sitsiilias. Teise Puunia sõja tagajärjel kaotas Kartaago kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. Kuid vana vaenlase ja püsivalut jõuka kaubalinnana tekitas ta roomlastes jätkuvalt umbusku. Seetõttu päästis Rooma valla Kolmanda Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. Milliste vallutuste tulemusena sai Roomast impeerium, I suurriik? Aastal 510 eKr kehtestati Rooma vabariik. Vabariigi algul oli Rooma üks paljudest Latiumi
· Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I PS: meri ja Sitsiilia, Rooma tugevaim riik Vahemere lääneosas. · II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe. Uus sõjavägi sundis Hannibali Itaaliast lahkuma. Kartaago kaotas laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. · III PS: Roomlased vallutasid ja hävitasid 146 aastal Kartaago. · Laienesid ka idas + Makedoonia ja Kreeka, sai ka Väike-Aasia päranduseks. · Tugevaim riik Vahemere maades. Kodudsõdade periood ja vabariigi langus(133-30a. eKr) · Elukutseline palgavägi. · Kodusõjad: sõdurid vs väepealikud. · Senati võim vähenes. · Pompeius ja Caesar. · 48
Aristokraadid olid suurmaaomanikud. Talupojad olid tähtsad. Võrdlus Rooma ja Vana-Kreeka Mõlemad paiknevad vahemere ääres ja mõlemad paiknevad poolsaartel. Mägede olemasolek. Ümbritsetud saartega. Itaalia ümber suured saared. Rannajoon Itaalias vähem liigendatud. Vana-Kreekas liiga kõrged mäed, takistavad maismaa liiklust. Itaalias mõeldav teravilja kasvatus. Rooma provintsid Lääneprovintsis oli ladina keel. Arengutase madal. Suurimad linnad Rooma, Kartaago, Pariis, London. Asus Britannias, Gallias, Hispaanias, Aafrikas, Germaani aladel. Idaprovintsis oli kreeka keel, kürge arengutase. Linnadeks Alexandria,Ateena, Jeruusalemm, Konstantinoopol. Talupoeglik maavaldus, Kningate aeg (753-509 eKr) Valitses kuningas Romulus ja järgmised 7 kuningat. Vabariigi kehtestamine. Etruskide hiigelaeg Itaalias. Rooma vabariik (509- 265) Valitses senat, riigiametnikud ja 2 konsulit. Itaalia lõplik vallutamine. Rooma varane keisririik (30. eKr 235 pKr)
oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all. -Rooma, kui Vahemere maade suurvõim 264-133 Sattus koflikti Kartaagoga, mis oli P-Aafrika riik, mis kasvas välja foiniikia kolooniast. Puunia sõjad: 1. Puunia sõda 264-241 - peeti merel ja Sitsiilia saarel, algselt said roomlased lüüa. Hiljem rajasid roomlased endale laevastiku ning õppisid kiiresti. Sundisid Kartaagot rahu paluma. 2. Puunia sõda 218-201 Kartaago väepealik Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannea lahingus. Rooma koondas väed ja sundis Hannibali Itaaliast lahkuma, Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja sellega ka sõjalise tähtsuse. 3. Puunia sõda- vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago. 146 eKr. Samal aastal liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133- pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlasetele. -Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30
(Enam Iisraeli riiki ei eksisteerinud). KAANANIMAA 15. DIASPORAA juutide laialivalgumine. 1. Sai kõige varem alguse põlluharimine. 2. Seal on maailma vanim linn JEERKO. FOINIIKLASED 1. Elasid põhjapoolsemas piirkonns 2. Linn-riigid : BYBLOS 3. Foiniiklastelt on pärt maailma esimene TÄHESTIK 4. Olid suured kaupmehed, tegelesid kaubavahetusega Vahemere piirkonnas. 5. Olulisim linn oli KARTAAGO. 6. Kartaago hoidis kaubandust oma kontrolli all. JUUDID 1. 1500 eKr. Jõudsid nad Kaananimaale 2. Seniitidest kujunesid juudid (heebrealased) 3. ANTISEMITISM juudivastased (kuritegelik)
HETIIDID 4. Olid suured kaupmehed, tegelesid kaubavahetusega Vahemere piirkonnas. 1. Hetiidi riik oli Vana-Babüloonia riigiga üheaegselt. 5. Olulisim linn oli KARTAAGO. 2. Piigi juht oli kuningas. 6. Kartaago hoidis kaubandust oma kontrolli all. 3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult vallutamisretki. 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia JUUDID aladelt. 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed. 1. 1500 eKr. Jõudsid nad Kaananimaale 7. Neil olid rahvakoosolekud. 2
Puunia sõjad: I Puunia sõda- 264-241 eKr.Kartaagolased tahtsid vallutada Sitsiilia saart. Sõditi põhiliselt Sitsiilias ja merel. Sõja võitis Rooma kuna nad saavutasid saarel maismaavägedega otsustava ülekaalu ja suutsid kartaagolasi ka merel hävitavalt lüüa. II Puunia sõda- 218-201 eKr. Kartaagolaste vallutuste tõttu Hispaanias kuulutasid roomlased sõja. Hannibal tegi sõjaretke Itaaliasse. 216. eKr kohtusid Rooma ja Kartaago sõjaväed Cannae asula juures. Lahingu võitis Kartaago. Kartaagolased ei olnud suutelised Roomat vallutama. 12 aastat pärast kaotust maabus Rooma sõjavägi Aafrikas. 202 eKr Zama linna juures peetud lahingus purustasid roomlased Hannibali väe. Rooma oli sõja võitnud. III Puunia sõda- 149-146 eKr. Rooma sõjavägi maabus Aafrikasse ja piiras Kartaago sisse. Kolm aastat kaitsesid Kartaagolased oma linna. Põlema süüdatud Kartaago kaitsjad võitlesid terve nädal. Linn põles 17 päeva. Kartaagos jäi ellu 50000 inimest, kes müüdi orjadeks
Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid
Selle kõige tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega. Kliima on Itaalias hea, niiskem ja jahedam kui Kreekas, jõed Po ja Tiber on veerikkad. Itaalia on viljakas ja metsarikas maa. Apenniini poolsaarel elas palju suguharusid. Põhjas, Po jõe orus, elasid mitmesugused gallide suguharud. Neist lõuna pool, poolsaare lääneosas, asus Etruuria. Etruskid elasid üksikute linn- kogukondadena. Nad kaubitsesid Lõuna- Itaalia ja Sitsiilia kreeklastega ning Kartaago linnaga Põhja- Aafrikas. Etruskid tegelesid mereröövimise ja riisumisega. Nad saavutasid võrdlemisi kõrge kultuurilise taseme.On säilinud nende rikkalikult kaunistatud hauakambreid, linnamüüride jäänuseid, kunstiteoseid: hõbe- ja pronksnõusid, maalitud vaase, ehteid, kujusid. Etruskidel oli oma kiri, kusjuures kasutati kreeka tähestikku. Nad olid Itaalia vanim kultuurrahvas. Nendest ida ja lõuna pool elasid rohkearvulised itaalikute suguharud. Latiumis, Tiberi alamjooksul elasid
Need olid plebeide seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks. 450 eKr avaldati plebeide nõudmistel 12 tahvli seadused. Need olid plebeide suhtes küll karmid, kuid esimest korda olid nad seadustes mainitud. Nüüdsest olid plebeid ja patriitsid seaduste ees võrdsed ja alates sellest ajast räägitakse rooma rahvast (populus Romanus). Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta endale aga vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Need kaks riiki pidasid maha kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdade nime all (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks). I Puunia sõda (264-241 eKr). Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlastel polnud tugevat laevastikku, oli algul ülekaal kartaagolastel. Kui roomlased rajasid endale tugeva laevastiku ja omandasid merelahingu kogemusi, sunnniti kartaagolased rahu paluma. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda (218-201 eKr)
Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle, kuid sellel puudus suurem võim ning ise seadusi algatada ei lubatud. Seega oli rooma riigikord oma põhijoontes aristokraatlik. Riigiametisse võisid kandideerida ainult jõukamad ning seetõttu kujunes nobiliteet, kust pärines enamik riigiametnikke ja senaatoreid. Puunia sõjad Rooma kõige kardetum vastane oli Kartaago ning omavahel pidasid nad kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. · Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) sõjategevus toimus merel ning hea laevastiku puudumisel, olid ülekaalus kartaagolased , kuid hiljem rajanud parema laevastiku ja võitnud mitu lahingut, panid roomlased kartaagolased rahu paluma. · Teine Puunia sõda(218-201 eKr) Hannibal liikus oma vägedega üle Alpide
elasid Balkani poolsaarel, suuremad rühmad, mis koosensid paljudest hõimudest, säolinud lühikesed raidkirjad. Albaani keel ei ole suguluses ühegi teise keelega, võib olla päris illüürlastelt. Vahemeres: Kreeka 8. saj. e.Kr., eriti 7. - 6. saj. kolooniad Lõuna-Itaalias (Brundisium, Croton, Tarentum), Sitsiilias (Syracusa, Messina), Gallia lõunarannikul (Massilia) jne. Lõuna-Itaalia kolooniad: Suur-Kreeka (Magna Graecia). Foiniikia ja Kartaago I at. e. Kr. (tänap. Liibanoni ja Süüria rannikualad) kolooniaid: Põhja-Aafrikas, Sitsiilias, Lõuna-Hispaanias. 8. - 6. saj. poliitilise iseseisvuse kadumine (läheb Assüüria ja seejärel Babüloonia koosseisu) linnriik Kartaago (Tuneesias), asut. 9. saj (Dido legend), õitseng 6. saj Kartaago loomise kohta on erinevaid legende. Legendi järgi lõi Kartaago kuninga naine Dido. Kartaago oli
loetavad, põhirohku pandi patriitside jt võimuvõitlusele. Vanemate annalistidega langevad enam-vähem samasse aega ka mõned tähtsamad luuletajad. Gnaeus Naevius (274-206eKr), kes sai kuulsaks sellega, et ta oli ka satiirik, kes oli väga ühiskonna kriitiline, sellega ta pahandas aristokraate ning ta pagendati Põhja-Aafrikasse kus ta ka suri. Tähtsaim teos tal on ,,Bellum Punicus" kus ta kirjutas Puunia sõjast, kus ta väidetavalt ka ise osales. Naevius arvas, et Rooma ja Kartaago vastuolud said alguse juba müütilisel ajal, kui elas Aeneas. Naevius uskus, et Roomlastel on jumalate poolt antud missioon valitseda teisi rahvaid, seda ideed kohtab ka hilisemal autoril, poeet Vergiliusel. Teine tähtis poeet ajaloo seisukohalt on Quintus Ennius (239-169eKr), kes oli heades suhetes Catoga. Ennius leidis mitmete kõrgete roomlaste majanduslikku toetust, teda ei peeta küll annalistiks kuigi tema suurim teos on ,,Annales". Enniuse eeskujuks olid Homerose eeposed
funktsioonid. Esimeses laulus me näeme peamiselt 3 jumalat: Juno, Jupiter ja Veenus. Ladina keele vasted on: Iuno, Iuppiter, Venus. Esimesena räägime Junost. Juno on kujutatud nagu kõige inimlik võrreldes teiste jumalatega. Tema käitumises võib märkida järgmised isiklikud omadused: viha, hirm, armastus, hoolitsus. Ta tunneb hirmu ja on vihane ennustuse pärast. Ennustus rääkis sellest, et troojalased hävitavad Kartaago. Juno oli Kartaago eeskostja ja kaitsja (soosija), kõige rohkem ta armastas just seda linna. Ta on hooliv, sest ta on valmis teha mis iganes, selleks, et kaitsta oma linna. Jupiter on võimukas, üllas, rahulik ja mõistlik. Teoses Jupiteril ei ole inimlikku ebatäiuslikkust, ta on asjakohalik ja õiglane, samas on kindel oma tegevustes. Ta on ainuke jumalatest, kes kontrollib inimeste saatust. Järgmisena räägime Veenusest. Veenus on hooliv, lahke, rahuarmastav, empaatiline. Veenus on
Rooma oli võimsaim riik Latikumi maakonnas. Algasid sõjad etruskidega. 390. aastal tungisid Itaaliasse gallid (nii nim keldi hõime), roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Roomlased ei andnud alla, oli palju sõdu ja 265. Aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdadena(roomlased nimetasid kartaagolasi puunialasteks) o Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Alguses polnud roomlastel laevastikku ja see tagas esialgu kartaagolaste ülekaalu, kuid hiljem kui roomlased olid tugeva laevastiku rajanud ja kogemusi
kõrvaldatud kartes tulevikus kättemaksu, käskis viimane vastsündinud Tiberi jõkke heita. Korv kaksikutega kandus vooluga kaldale, kus poisid leidis emahunt, kes neid toitma hakkas. Täiskasvanuna otsustasid vennad sellele kohale, kus emahunt nad leidis, rajada linna. Jumalate tahteavalduse kohaselt sai Romulusest linna esimene valitseja. Remus ei tahtnud sellega leppida, puhkes tüli, mille käigus Romulus tappis Remuse. 2. Kaart - Rooma, Kartaago, Apenniini poolsaar, Rooma riigi laienemine: 3. Rooma ajalooperioodid ja suurkujud igast perioodist: Kuningate aeg (753 - 509 eKr) Romulus, Tarquinus Superbus Vabariigi aeg (509 30 eKr) Caesar, Pompeius Keisririigi aeg (30 eKr 395/476 pKr) Augustus, Traianus 4. Vabariigi valitsemine: Vabariigiks nimetatataks riigikorda, kus riiki juhtivad ametnikud valib rahvas. Rooma vabariigis otsustas kõiki tähtsamaid asju senat. Senat juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas
· 2 konsulit · Magistraadid Kogu Itaalia Rooma võimu alla 265.eKr Patriitsid Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse. 12 tahvli seadused I Rooma seadustekogu Plebeid Rooma riigi kodanike seisus Rooma rahvas inimesed, kes elasid Roomas. · 287 a. Plebeidel ja patriitsidel võrdsed õigused. ... · I Puunia sõda 264-241 eKr. Kartaago ja kreeklaste vahel Sitsiilia pärast -> Rooma võitis · II Puunia sõda 218-201 eKr Kartaagolased tahtsid oma positsiione taastada -> Rooma võitis · III Puunia sõda 146 eKr. Kuna Rooma kartis, et Kartaago saab liiga võimsaks -> Kartaago vallutati. Vallutatud territooriumitel : · Itaalias Võidetuilt võeti ära osa maast. Rajati Rooma kodanike asulaid. Osa linnu said munitsiipiumi staatuse. Enamik linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased.
II Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Hannibali eestvedamisel tungiti Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse, kus purustati roomlased Cannae lahingus. Kuid siiski ei suudetud edu ära kasutada. Rooma viis oma väed Põhja- Aafrikasse ja sundis nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes kreeklaste Sürakuusa Sitsiilias. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III Puunia sõda Kartaago, vana vaenlasena ja püsivalt jõuka kaubalinnana, tekitas roomlastes jätkuvalt umbusku. Roomlased päästsid valla III Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. 5) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli. Senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid
Joonis 3 Panteon Vana-Rooma kuulsaimate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad veel lisaks: Appiuse tee Akvedukt Caracalla termed Tituse võidukaar Basilika Ulpia Foorum Romanum Trajanuse sammas 10. Vana-Rooma kui maailmalinn Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta aga endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel 3 sõda. Roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Esimeses Puunia sõjas (264-241 ekr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Rooma võitis ning Kartaagol tuli osa oma valdusi loovutada Roomale. Teises Puunia sõjas (218-201 ekr) püüdsid kartaagolased oma positsiooni taastada. Neil oli väepealik nimega Hannibal. Tema juhtimisel purustati Rooma vägi Cannae lahingus
Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios; annalistid ja Titus Livius; Caesar, Plutarchos. 16) Varane Itaalia ja Rooma esiletõus 1. Etnilised olud Itaalias ja Sitsiilias: itaalikud, etruskid; kreeklased;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
