VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
a. 14:37 395 lõhestus Autoriteet tõuseb peale 4 saj Paavsti võimu põhjused: 1. Lääne-Rooma lagunemine 2. Paavst hoolitses vaeste ja haritlaste eest 3. Kuninga ja keisri võimu vähenemine Üks esimesi paavsti autoriteedi tõstjaid Gregorius I ehk suur. Ilmalik allutati paavstile. Oli algselt munk. Osav poliitik. Gregoriuse reformid: 1. Tsölibaat kõigile vaimulikele 2. Tuli loobuda simooniatest e vaimulike ametikohtade müügist 3. Karskus 4. Paastumine 5. Tõstis kloostrite osatähtsust 6. Orjad võisid munkadeks saada ilma isanda loata 7. 18 a vana et saada mungaks Kiriku hierarhia: 1. Paavst a. Kogu kiriku pea 2. Peapiiskopid a. Piiskopkondade juht 3. Piiskop a. Üksiku piiskopkonna juht 4. Preester Ajalugu Page 25 Kõrgkeskaeg 14. detsember 2009. a. 14:35 · Linnade teke · Tehnoloogia areng
Uimastisõltuvus on progresseeruv haigus, mida on võimalik ravida ning seega on uimastisõltuvatel haigetel nagu kõigil teistel patsientidel õigus tervishoiuteenustele. Sõltuvusseisundite puhul täielik tervistumine on problemaatiline, kuna muutused organismis jäävad, nad on vaid peidetud. Inimene jääb elu lõpuni uimastisõltlaseks (alkohoolikuks). Ainuke võimalus on täielik karskus ehk abstinents. 20.Uimastitarvitamisega kaasnevad võimalikud tüsistused Uimastiga seotud: kõrvaltoimed nagu kõhukinnisus, hallutsinatsioonid jne, üledoseerimisega kaasnevad hingamishäired, teadvushäired; võõrutusnähud- ärrituvus, krambid, valud, psüühikahäired Manustamisviisiga seotud: astma (suitsetamisest), abstsessid, tselluliit (süstimise tagajärg)
Referaat EESTI PULMA TRADITSIOONID Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Ennemuiste..................................................................................................................................3 Noored omavahel.................................................................................................................... 4 Kosjad..................................................................................................................................... 4 Pärast kosja ja enne pulma...................................................................................................... 6 Pulm........................................................................................................................................ 7 Pulmad peigmehe kodus............................
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
hirmsat..." vabaneda hirmust ja murest. · Surmast · Maailma tunnetamiseks on vaja tunnetusteooriat. · Suremisel hingeaatomid hajuvad, kuna keha ei suuda neid · Filosofeerida tähendab õppida õnnelikult elama. Naudingu enam koos hoida. eelduseks on mõistlikus ja karskus. · Koos sellega kaob teadvus. · Nauding · Ka tema usub, et hinge aatomid paiknevad üle kogu keha. · "Niisiis, kui me räägime, et nauding on lõppeesmärk, siis · Hirm jumalate ees ei pea me silmas mitte liiderdajate naudingut ja mitte · Epikuros arvab, et jumalad on olemas. kehalisi naudinguid, nagu arvavad mõned, kes ei tea või ei
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Mootorsõiduki töökeskkond: mürast tekkiv pinge, vibratsioon, ilmastikuolud, temperatuur, väljaheitegaasid 3. Telemaatika, juhti assisteerivad süsteemid jne. Probleemid: alkohol 1. Mõju juhi käitumisele 2. Sõltuvusteooriad 3. Meditsiinilaborite markeritele rakendatav kontroll 4. Alkoholi tarbimise motiivid jne. Probleemid: ravimid ja psühhotroopsed ained 1. Ainepõhised mõjud sõiduki juhtimisele 2. Sõltuvusteooriad 3. Karskus ja karskusmotivatsioon 4. Indikatsioonipõhine tegevus 5. Näidustused jne. Probleemid: liiklusnormide eiramine 1. Objektiivne ja subjektiivne riskihindamine 3. Ajaline võit versus riski suurenemine 4. Põhjuslik omistamine 57 5. Grupi väärtused ja hinnangud 6. Kultuuri determinandid jne. Erilised probleemid 1. Haigused 2
õigus tervishoiuteenustele. Sõltuvust ei saa terveks ravida. Terveks saab ravida kas nakkushaiguseid või põletikke jne.. Muutused, mis on inimese organis (ka aju tasandil) ei saa tasa teha. Sõltuvusseisund võib iga kell uuesti käivituda. Sõltuvus on eluaegne haigus. Sõltuvusseisundite puhul täielik tervistumine on problemaatiline, kuna muutused organismis jäävad, nad on vaid peidetud. Inimene jääb elu lõpuni uimastisõltlaseks (alkohoolikuks). Ainuke võimalus on täielik karskus ehk abstinents. Rehabilitatsiooni asutusi on eestis kirjas 18 (erineva sisu ja täiuslikkuse astmega) aga need pole kõigile kättesaadavad. Kui ei saada pikka rehabilitatsiooniravi, siis on tõenäosus väike, et saadakse terveks. Kui heroiinisõltlane saab ainult haigla ravi ja psühholoogilist sõltuvust ravi järgselt kliinikus, siis protsent, et inimene sõltuvusest välja tuleb on 2%. Kui minnakse aastaks/kaheks teise asutusse (rehabilitatsiooni), siis raviefektiivsus võib tõusta 50%ni
taunisid venestamist aga suures poliitikas (Vene impeerium) jäi teadlikult ja tahtlikult tagasihoidlikuks, sest väike Eesti riik ei saa dikteerida ja nõuda midagi selliselt suurelt impeeriumilt. Seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus: J. Tõnissoni ja W. Reimani suur saavutus oli panna uue hoo seltsiliikumisse. Sai alguse uus seltsiliikumine Karskusselts. Karskuseltsi eesotsas oli Ado Kreistein, hiljem Willem Reiman sai juhiks ning muutis Karskus liikumise mõtet. Venemaa paljud seltsid sulges, kuna nad kartsid separatismi, et Eesti lööks end lahti, kuid Karskus seltsis ei näinud separatismi ning nende juures polnud suurt kontrolli, põhikirja järgi nad õpetasid kuidas pidutseda ja järgida karskus eluviise, kuid tegelikult tegelesid üldise rahvusliku kultuurse harimisega. Tekkisid Põllumeeste seltsid, 1895. aastal tegutsesid 10 põllumeeste seltsi. Nad
14. Riiklik interneti põhine preventsiooniprojektide andmebaas toimib kohalikul ja Euroopa Liidu tasandil; 15. Euroopa Liidu narkovaldkonna õigusaktide andmebaasi raames toimub aktiivne andmete edastamine; 16. Uuringute regulaarne läbiviimine; 17. Regulaarselt hinnatakse narkostrateegia elluviimist. 37 KASUTATUD MÕISTED Abstinents karskus, keeldumus nautimisvahendeist. Amfetamiin amfetamiinid (sh metamfetamiin) on sünteetilised stimulandid. Tavaliselt esineb pulbri kujul ning teda saab nina kaudu sisse hingata, segada joogiga või süstida. Tekitab suurt psüühilist sõltuvust ning võib tekitada füüsilist sõltuvust. Asendusravi opiaatidest sõltuvuses oleva isiku raviprotsess Eesti Vabariigis registreeritud opiaate sisaldavate ravimitega isiku sotsiaalse toimetulekuvõime taastamiseks.
Mõiste `rahvatants' viitab külaühiskonnale, `seltskonnatants' aga peenemat sorti inimestele, kellelt uusi tantse õpiti.Vanemad seltskonnatantsud on paaristantsud, kontratantsud ja kadrillid. Paljud paaristantsud (polka, valss) on tänapäevalgi üldtuntud. 1920.30. aastail algas vanemate rahvatantsude uusesitamine laval. 1919. aastal asutati Ülemaaline Eesti NoorsooÜhendus, mille rohkete tegevusalade (koorilaul, karskus jm) seas oli ka omakultuur: taarausk, kodukaunistamine, rahvatants jm. Tolle aja rahvatantsuliikumise juht oli Anna Raudkats. Anna Raudkats asus Eestis rahvatantse taaselustama, et need ei jääks ainult kirjeldusteks arhiiviriiulitel. Tema käsitluse kohaselt saab eestlane ennast väljendada just omi tantse tantsides. Anna Raudkatsi seades on saanud väga tuntuks "Tuljak". Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus korraldas 1926
Toodeti palju tselluloosi. Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal. 1.7.2 SISEPOLIITIKA Põhiseaduslik monarhia. Parlament Riksdag - kahe kojaline. 19. sajandi lõppust 1907. aastani oli kuningaks Oskar II. 1907 - kuningaks sai Gustav V - kes käis ka Eestis vabariigi ajal. 1905 - lagunes Rootsi-Norra personaalunion. Sajandivahetusel hakkasid Rootsis valitsema pahempoolsed meeleolud - tehti palju uuendusi: töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist. 1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957. aastani. 1929 - Rootsis tuli esimese kapitalistliku riigina võimule sotsialistide valitsus. 1.8 LADINA-AMEERIKA Riigid said iseseisvuse 19. sajandil. Tekkisid peamiselt autoritaarsed valitsused.
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
rohkemgi! Silm silma, hammas hamba vastu, jah, neljakordselt, sajakordselt! Tee endast oma vaenlase suurim õudus! Nii on tal oma teed minnes hulk uut elutarkust, mille üle mõtiskleda, millest õppust võtta. Sel moel austatakse sind igal ajal, ning su hing, su surematu hing elab edasi mitte kauges uduses paradiisis, vaid neis inimestes, kelle austuse sa pälvisid. IV 1. Elu on suurim nauding, surm suurim karskus. Seepärast võtke elult viimast SIIN JA PRAEGU! 2. Ei ole olemas hiilgavat Paradiisi, ei ole Põrgut, kus patused põlevad, Siin ja nüüd on meie piinade tipp! Siin ja nüüd on meie ülim õnn! Siin ja nüüd on meie võimalus! Kasuta seda päeva, seda tundi, sest lunastajat ei ole! 3. Ütle endale: ,,Mina olen iseenda lunastaja." 4. Peata need, kes püüavad sind taga kiusata! Heida häbisse need, kes su langust sepitsevad
Kirjanduse põhjal ca 12 000 inimest liikumisest haaratud. Lätlased on eestlastest aktiivsemad, ka Saaremaal ja Läänemaal on liikumine üsna tugev olnud, väidetavalt Järva- ja Virumaa üsna leiged. Kirikuringkondadele olevat eelkõige pahameelt tekitanud võltsprohvetid. Kirikule ei meeldinud, et palvemajad on rahvast täis, aga pühapäeval on kirikud üsna tühjad. Esimeseks piiravaks sammuks, mis kehtestati, et Saksamaalt ei tohi rohkem jutlustajaid tulla. Rüütelkondade tasandil mõjub karskus ja kasinus mõisamajandusele halvasti. Ka rüütelkondade Maapäeval oli üheks teemaks, et mõisate lisasissetulekud kõrtside näol on kaduma läinud. Vagatsemine olevat ka töökultuuri mõjutama hakanud. 1740. aastatel arutatakse tõsiselt, kuidas seda ohjata. Probleemist kui sellisest on teavitatud ka Peterburi keskvõime. Võimule tulnud keisrinna Jelizaveta võtab asja väga tõsiselt. 16.04.1743. aastal keelustab oma ukaasiga vennastekogude tegevuse
13. Milline on sõduritevaheline kaugus rivis ja kolonnis? 96 7. Relvaõpe Relv on seadis või ese, mis on ette ideaalidega. Hiinast Euroopani kehas- nähtud elusolendi või materiaal tas mõõk niisuguseid kindlaid väärtu- sete väärtuste kahjustamiseks või si nagu tarkus, distsipliin, võim, õig- hävitamiseks. Relvi eristatakse lus, kaitse, vaprus, autoriteet, karskus otstarbe järgi näiteks sõjaväe-, jne. Mõõk oli kaua aega mehelikkuse jahi- ja spordirelvadeks ning toi- sümbol, nüüdisajal on aga muutunud meviisi järgi külm- ja tulirelva- relva koondsümboliks. deks. Sõjaväerelvi võib eristada ka väeliigi järgi. Tänapäeval saab Vaba kodaniku tunnus on alati olnud eristada ka tavarelvi ehk konvent- õigus kanda relva. Ent vaba kodanik
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...