kaevandusi ja naftaleiukohti, ent karmi kliima tõttu on neid raske kasutada. Riigi kaart: -5- Ülevaade majandusest : Mida Venemaa toodab ? · Masinaid ja tööstusseadmeid: naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid, jooke. · Veiseid · Põllusaadusi : kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti, tomatit. · Kala (turska, kuivatatud turska, makrelli, karpkala jt). Mida Venemaa impordib ja mida ekspordib ? Impordib: · Keemiatooteid · Metalle · Toiduaineid · Masinaid · Tekstiili ja nahka Ekspordib: · Maagaasi · Naftat · Keemiatooteid · Maake ja metalle · Ehituspuitu Rahvastik: Venemaal on 160 rahvust. Riigikeeleks on valitud Vene Keel. On välja arvestatud, et 79,8% rahvastikust on venelased ning 20,2% rahvastikust on muud rahvad
Karpkalade rõuged Karpkalade rõuged on kala kehapinna ja uimede epiteelkoe kahjustusega kulgev haigus, kusjuures kahjustatud epiteelkude kerkib mõnevõrra kõrgemale ja omandab mustjasvalge või matjalt helesinise värvuse. See haigus oli Euroopas tuntud väga ammu. Esimesed andmed pärinevad 1563. aastast. Rõuged on seega kõige vanem kalade haigus, mille kohta on kirjalikke teateid. Kahekümnenda sajandi alguses ei olevat olnud Saksamaal ühtegi karpkala kasvandust, kus rõugeid ei esinenud. Nõukogude Liidus oli karpkalade rõugeid kõige enam Ukrainas, samuti Venemaal ja Lätis. Karpkalade rõugete tekitajaks on herpesviirus CyHV-1. Peale karpkala ja sasaani võivad harva haigestuda ka latikas, särg, säinas ja koger. Haigestuvad vanemad kalad. Seni pole teada, kuidas haigus edasi kandub. Kahjustatud epidermi sega ei ole õnnestunud terveid kalu nakatada. Haiguse peiteperiood on pikk, võib ulatuda kuni aastani.
46.Boden der - Muld, pinnas, maa 47.Eiche die -en Tamm 48.Strom der -``e Hoovus, suur jõgi 49.Ananas die -se Ananass 50.Vogel der -`` Lind 51.Sand der -e Liiv 52.Berg der -e Mägi 53.Fisch der -e Kala 54.Fels(en) der -en Kalju 55.Henne die -n Kana 56.Hundskamille die -n Karikakar 57.Karpfen der - Karpkala 58.Katze die -n Kass 59.Kastanie die -n Kastan 60.Umwelt die - Keskkond 61.Paddelboot das -e Süst(paat) 62.Wasser das - Vesi 63.Alge die -n Vetikas 64.Frucht die -e Vili 65.Ziege die -n Kits 66.Schaf das -e Lammas 67.Mais der - Mais 68.Beere die -n Mari 69.Honig der -e Mesi 70.Dachs der -e Mäger 71
Taimkate koosneb põhiliselt rohust. · Dunántúli mägedes on pöögimetsi. · Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde, toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Muud infot ELiga ühinemise aasta: 2004 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Budapest
tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis on levinud sportkalapüük. Selleks on vaja lube. Lubatud sööt on : Leib , kartul, taigen , juust , mais ja seemned Ussid ja krevetid Putukad ja vastsed ( vaglad ) ja kunstnahk maksimaalse suuruse piirang 25mm Hollandis on keelatud püüda teatud kalaliike. terve aasta meriforell, lõhe 1 oktoober - 31. märts jõeforelli , paalia 1. märts-30. juuni haug 1. aprill - 31 mai poised , turb , teib , nina karpkala , säinas , harjus 1. aprillist kuni maikuu viimase laupäeva ahven , koha
sisevetest ja kaugpüük. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eesti kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha./ umbes 95% püütud kalast saadakse Läänemerest Metsandus Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on
Peale nende on palju teisi rahvaid. Viimased moodustavad umbes sadat keelt rääkiva 25-miljonilise elanikkonna. Venelastele on suhteliselt lähedased ukrainlased. Venemaa toodab kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti ja tomatit ( põllusaadused). Masinatest ja tööstusseadmetest naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat, nahatooteid, toiduaineid ja jooke. Samuti ka veiseid ja kala (turska, makrelli, karpkala jt). Vene keeles ja mitmes teises slaavi keeles kasutatakse slaavi tähestikku, mida nimetatakse kirillitsaks. Need on omapärase väljanägemisega tähed, mis märgivad omaette häälikuid või häälikuühendeid. 12. aprillil läks esimene inimene kosmosesse. See oli venelane Juri Gagarin (1934-1968). Ta tegi kosmoselaevaga Vostok tiiru ümber Maa. Lend kestis 108 minutit. Põhiandmed : Pindala : 17 075 400 km2 Rahvaarv: 148 673 000 inimest Pealinn: Moskva
Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga akaatsiat, tamme ja pööki. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.Dunántúli mägedes on pöögimetsi. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad. Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid.Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Maavarasid on vähe.Peamine energiaallikas on süsi, boksiit, maagaas. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.Riigi olulisemad eksporditooted on masinad ja transpordivahendid, toiduained ning kemikaalid.
Maailmamere reostumine ja kalavarude vähenemine Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevuses...
3126.0.6177.2.2.0.0.0.0.196.372.0j2.2.0....0...1c.1.64.psy-ab..0.2.369....0.9MURiVB93Lg#imgrc=5XlnYjcjZYnRsM: LOOMASTIK · Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed leidub ka teisi loomi, kes on eestis olemas. · Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Nagu näiteks toonekured. Rahvuslinnuks on valitud Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks rakendatakse spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. · Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Siin on üks Hungari lambatõug https://www.google.ee/search? newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=C2uMWsy7L8mYkwXGlpeQCw&q=best+images+of+hungarian+animals&oq=best+images+of+hungari an+animals&gs_l=psy-ab.3...35877.39709.0.40490.15.15.0.0.0.0.338.2141.0j11j0j2.13.0....0...1c.1.64.psy-ab..3.1.297...0i13k1.0.eMEoQd_Zup8#imgrc=iIMFnzp-WmTsBM:
Võõrliik on liik, kes on Eestisse sisse toodud teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta Tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine 15 Võõrliigid Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt sellised liigid, mis on Eestisse jõudnud eelmise sajandi lõpul Võõrliigid on mink, kährikkoer, karpkala, vikerforell, raisakotkas, kühmnokk-luik, pelikan e. roosapelikan, flamingo, faasan e. jahifaasan jne 16
Haikala Süües hailiha võib seada end potentsiaalsesse ohtu, sest hailiha sisaldadab suurel määral elavhõbedat. See tulevneb sellest kus see hai elutseb ja mida ta sööb, üheks suuremaks teguriks on ülemaailmne saastumine. Liigne elavhõbeda ühe toidust saadav kogus võib põhjustada nägemise kaotamise või isegi surma. Veel sisaldab haikala liha veel teisi raskeid metalle tina ja kaadium. Elavhõbe asub kala rasvkoes.Elavhõbedda võib suuremates kogustes ollaajurakkudele toksiline, eriti ohtlik on see raseduse ajal lootele. Elavhõbeda ja teiste raskemetallide toksilist toimet suurendab suitsetamine. See kallis delikatess on austusväärne Hiinas sajandeid. Kasutatakse peamiselt sellist maitsvat nõud nagu haikala, haikala uimesupp on hinnatud oma libeda ja liimjas tekstuur, mille tulemuseks on paksenenud supi kasutamata maisitärklist. Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid panna...
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekor...
Oluliseima osa sellest moodustavad haudeaparaadid koos nende veevarustus/puhastus süsteemiga. • Sugukari (broodstock) - suguküpsed veeorganismid, keda kasvatatakse paljundamiseks e nendelt järglaste saamise eesmärgil. • Ilukalad (ornamental fish) - tiikides ja basseinides ilu pärast peetavad kalad, kelle välimus on selektsiooni teel omapäraseks muudetud - nad on värvilised või on nende kehakuju moonutatud, näit. kuldkala, kuldsäinas, “koi” karpkala jt. VESIVILJELUS VESIVILJELUS VESIVILJELUS MAAILMAS An alligator farm or crocodile farm is an establishment for breeding and raising of crocodilians in order to produce meat, leather, and other goods. KREVETI- JA VÄHIKASVATUS LIMUSTE KASVATAMINE Limused • Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid. • Limuste hõimkonda kuulub kaheksa klassi: • Karbid (Bivalvia)
sumpkalakasvandus. Sumpkalakasvandus Salmistu lähedal. Angerjakasvandus As Triiton angerjakasvandus Tartumaal. Rannapüük Rannakalurid rõõmustavad hea räimesaagi üle. Traalpüük Kalapüük avamerel toimub suurte traallaevadega. Weissi inkubaator Sellistes pudelites toimub karpkala, haugi, siia jpt. kalade marja inkubeerimine. Kalade koelmu Ogalik ehitab pesa. Kuhu koetakse mari. Lõhe kaevab veekogu põhja kruusa sisse kraavi, kuhu peidetakse koetud mari. Veekogude rikastamine Säilitamaks kalastiku hulka ja liigilist koostist
Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. 15 Kulinaaria
Laevastiku keskmine vanus on kõrge (30 aastat), kuigi mõningaid väikelaevu on moderniseeritud tehnilist varustust uuendades. Poola kalalaevastik annab tööd 5 400 kalurile. Poolas leidub üle tuhat kalakasvanduse ja sisevete püügikoha. Neist umbes 300-s kasvatatakse karpkala ja 150-s vikerforelli. Ülejäänud on mõeldud kalapüügiks sisevetel. Akvakultuuritoodangu kogumahuks on umbes 35 500 tonni ning väärtuseks ligikaudu 72 miljonit eurot. Karpkala ja vikerforelli aastatoodang ulatub vastavalt 22 000 ja 11 000 tonnini. Lõhet ja forelli kasvatatakse ka kalade asustamiseks veekogudesse, et toetada kutselist ja harrastuspüüki. Kutselise ja harrastuspüügiga sisevetel on hõlmatud 600 000 hektarit Poola jõgesid, järvi ja mageveehoidlaid. Kutselised kalurid püüavad aastas umbes 5 000 tonni mageveekalu, samas kui harrastuskalastajad peamiselt õngitsejad püüavad ligikaudu 40 000 tonni kala
nädalaid; suur, hästi väljaehitatud sadam; esineb Tsiilis ja Peruus. Ookeanipüük: kala püütakse avaookeanil või teiste riikide majandusvööndis; püügil on terve laevastik (baaslaevad, kalaluurelaevad, transpordilaevad ja lennukid); suur kalasadam; väga kallis; esineb Jaapanis, Venemaal ja USA's. Kalakasvatus: tiikides, betoon- ja plastikbasseinides, sumpades ning suletud veekasutusega süsteemides kasvatakse kalasid (lõhe, karpkala, forell, angerjas, lest, tursk), limuseid, veetaimi ja vähilaadseid. Hiinas, Indias, Indoneesias. Muutused tänases maailmakorralduses: 1) 60 aastaga on kalapüügi maht kasvanud 6-7 korda. Viimasel kümnel aastal on kalakasvatus väga suures mahus suurenenud. 2) kalapüük maailmamerest on viimasel kümnel aastal jäänud samale tasemele- kalavarud on maksimaalselt ära kasutatud. 3) kalavarud maailmameres on vähenenud: väärtuslikumad liigid
· klaas punast veini on tervislik SOBIB Liha, linnuliha ja Kala ja mereannid Aedviljad ja Kaunviljad Puuviljad ja Teravili, leib ja munad salatid marjad saiatooted · - · Jõeahven · Artisokid · Adzuki- ja · Ananass · Amaranth · Karpkala · Auster- Aduki oad · Aprikoos · Esseni · Lõhe servikud · Kidney- · Greip leib (toores) · Brokoli oad · Kirsid · Tatar · Lõheforell · Kaalikas · Läätsed · Kreegid · Riisijahu
Roheline ehk lubatud toitude nimekiri • Süüa võib valget leiba, kui seda enne röstris tahendada või teha sellest koduseid kuivikuid. Võib teha köögiviljasuppe ja lisada neile keedetud vasika- või küülikuliha, kalkunit või kana. Peamine erinevus: liha tuleb lisada valmis supile, et ei tekiks puljongit. • Võib küpsetada fooliumis või keeta koha, turska, latikat, haugi, karpkala või navaagat. Võib juua keefirit ja hapupiima, süüa väherasvaseid juustusorte ja mittehaput kohupiima, lisada valmistoitudele taimeõli või koorevõid. Lubatud on kõik tangud, makaronitooted, kõrvits, porgand, suvikõrvits, peet, lillkapsas, kartul, kompotid, tarretised, küpsetatud õunad. • See nimekiri üsna muljetavaldav ning õhkgrillide ja multipottide ilmumine on muutnud elu oluliselt kergemaks: nüüd on mitmekesiselt ja maitsvalt süüa teha palju lihtsam.
Püük Läänemerest jaguneb traalpüügiks ja rannapüügiks. Enamik Eesti kalasaagist pärineb Läänemerest. Olulisel kohal on ka kaugpüügi saak peamiselt Atlandi ookeani põhjaosast. Mahult väiksema, kuid väärtusliku osa moodustab sisevete, peamiselt Peipsi järve kalasaak. Vesiviljeluses on põhisuundadeks kaubakalakasvatus, kalakasvatus looduslike vete asustamiseks ja vähikasvatus. Traditsioonilistest liikidest on läbi aegade Eestis kasvatatud vikerforelli ja karpkala. Põhitegevusalad Eesti kalatöötlemises on kala külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -preservide ning valmistoitude tootmine. Eesti kalatöötlemisettevõtete põhiline tooraine on kohalikud Läänemere kalaliigid räim ja kilu ning fileerimisettevõtetele mageveekalad ahven ja koha. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivsed mõju ökosüsteemile
Pilt 4. Vaade paisjärvele (Phoxinus phoxinus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), tõugjas (Aspius aspius), linask (Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas (Alburnus alburnus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas (Abramis brama), koger (Carassius carassius), karpkala (Cyprinus carpio), luts (Lota lota), ahven (Perca fluviatilis), kiisk (Acerina cernua). Räpina lõigus on kalu rohkesti, leiti 9 liiki, väga arvukalt särge, arvukalt ahvenat, keskmisel hulgal säinast, alla keskmise roosärge, viidikat, tippviidikat ning vähe arvukalt linaskit, latikat ja võldast. Võhandu jõe kalastik on väga mitmekesine, kuna jõe erinevates lõikudes on väga erinevad tingimused. Võhandu jõe kalad on nii inimeste kui loomade
piires) 3) ookeanipüük USA, jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad) 7) Kalakasvatus: peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. 8) 1. Kalapüügi maht on kasvanud. 2. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud. 3. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist) 4. Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala.
püügikontrolli poliitika. Merekalapüügi sektoris töötab praegu 3 430 kalurit. Peamisteks püütavateks liikideks on kilu ja meritigu. Need moodustavad ligikaudu 90% merepüügi mahust. Siseveekogude püük on oluliseks tegevusvaldkonnaks mitmetes piirkondades, mis asuvad riigi põhjapiiri moodustava Doonau jõe kaldal. Sellest püügist elatub 1 600 kalurit. Aastane väljapüük Doonaust ulatub ligikaudu 500 tonnini ja hõlmab mitmeid liike, nagu aloosa, tuur, säga ja karpkala. Sellele tuleb lisada ligikaudu 2 000 tonni järvedest püütavat ja üle kogu riigi laiali saadetavat karpkala. Ligikaudu 5 000 inimesele tööd andva vesiviljeluse toodang ulatus 2005. aastal 3 200 tonnini. Metsad katavad 29% Bulgaaria territooriumist. Umbes 80% kogu metsamaa pindalast on metsastatud metsamaad. Puuliikidest on 34% okaspuu-ja 66% lehtpuud ning metsi on rohkem kõrgematel aladel. Üle poole metsade Bulgaaria asuvad nõlvadel üle 20 °, muutes koristamise
370 km kaugusele rannikust. Kui riik ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, siis võib ta püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. territoriaalveed 12 meremiili. Et väljapüüki sisevetest ja maailmamerest ei saa enam suurendada, kuid vajadus kala järele aina kasvab, siis on kiiresti arenema hakanud kalakasvatus. Väga palju kasvatatakse kala Aasia riikides. kasvatatakse : karpkala, forelle Suured kalakasvatused : Hiina, India, USA Suured kalapüügiriigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia, (Norra) Eksport: (arenenud riigid) Norra, Taani, Hiina, Kanada Import: Jaapan, Taani, Norra, Hispaania, USA Kalavarude vähenemine Maailmameri kannatab ülepüügi all. Eeelkõige on vähenenud vääriskalade varud, mistõttu kalurid püüavad rohkem väiksemat ja väheväärtuslikumat kala. See
Prantsuse köök Prantsuse köök on mitmekesine ja maailmakuulus oma peenemaitseliste ja hoolikalt valmistatud toitude poolest. Prantsuse köögi maine on pärit eelkõige Versailles`õukonnast, õigemini küll sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritetelt. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Mai...
V: Aktiivsed-kuurits, põhjanoot, tulusel käimine, liiv, traal; Passiivsed-nakkevõrk, tindimõrd, silmutorbik, põhjaõngejada 20. Sada aastat tagasi peeti Eestis delikatessiks kolme kalaprodukti. Üks neist oli Tallinna vürtsikilu. Teised kaks aga? V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22. Märkige alljärgneva 20 kalaliigi kohta, kes neist elab magevees, kes merevees. (mõni liik elab mitmes kohas). V: MÕLEMAD viidikas, lõhe, hõbekoger, ahven, roosärg, särg, vimb, koha, rääbis; MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g. Kuidas veenduda, et tegemist on isase kalaga?
Kalakonservid- tooraine ja klassifitseerimine Konserveerimise eesmärgiks on toiduainete töötlemine säilimisaja pikendamiseks. Konserveerimise üldmõiste tähendab toiduaine sellist töötlemist, mis võimaldab teda pikemat aega säilitada ja kasutada. Kitsamas tähenduses võib öelda, et konserveerimine on lihtsalt konservide valmistamine. Tänapäeval on konservide tootmine kõige olulisem toidu säilitamise vorm kogu maailma turul, kuna see võimaldab mugavat ning ohutut transporti tootmispunkti ja lõpptarbija vahel. Lisaks sellele säilivad konservid võrreldes teiste säilitamisvormidega palju kauem ning neid pole vaja hoida külmas. Konservitööstuste edust oleneb ka paljude riikide välistulu ning miljonite inimeste elatis. Üldiselt on konservid jaotatud nelja suuremasse klassifikatsiooni, nendeks on aedviljakonservid (mais ja hernes), lihakonservid (Turistieine), kalakonservid (tuunikala õlis) ja piimakonservid (kondenspiim)...
usub, et lahkamine toob pigem uusi fakte kloonimistehnoloogia nõrkusest ja lööb inimkloonimise pooldajail käest viimasedki kaardid. ,, (Maailma esimene 2008) 3. KLOONIMISE VERSTAPOSTID ,,1938 Saksamaa Freibergi Ülikooli teadlane Hans Spermann visandab kloonimistehnoloogia, soovitades asendada munaraku tuuma keharakutuumaga. 1952 Pennsylvania teadlased kloonivad konna. 8 1984 Hiina teadlased kloonivad karpkala, kasutades neerurakke. 1996 Sotimaa Roslini instituudi teadlased kloonivad embrüorakkudest kaks lammast Megani ja Morgani. 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja. 1998 Hawaii Ülikooli teadlased kloonivad kolm järjestikust põlvkonda hiiri. 1998 Jaapanis kloonitakse tapamaja jääkidest kaheksa uut vasikat, pannes aluse lootusele, et loomi saab kloonida toiduks.
8 võimaluste arv 6 tihendatud põhjaga ja 2 tihendamata põhjaga telgi saamiseks: m = C116 C 42 = 462 6 = 2772 . Tõenäosus, et saadakse 6 tihendatud põhjaga telki, on: 2 m 2772 28 p( B) = = = n 6435 65 6. 1.) Tiigis elab 5 märgistatud ja 6 märgistamata karpkala. Ühel päeval õngitseti üks kala välja. Kui suur on tõenäosus, et see oli märgistatud kala? kogu võimaluste arv n1 = 11 , soodsate võimaluste arv märgistatud kala püüdmiseks m1 5 on m1 = 5 ; tõenäosus, et püütud kala on märgistatud, on: p ( A) = = n1 11 2.) Lõpuks oli tiiki jäänud 3 märgistatud ja 5 märgistamata kala
!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Kanada,Hiina,Norra,Taani 2) suurimad kala importijad 3p. Hispaania,Taani, Jaapan 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tsiili suhtes 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. *kalavarude kasutamine ja kaitse *kalakasvatuse arendamine *kalasadamate arendamine. 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Forell, lõhe, karpkala, vikerforell !!18.Selgitage mõisted: vesiviljelus-veeloomade ja taimede kasvatud *self-mandrilava;mandrilise maakore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud *veeringe- vee liikumine vedelal,tahkel või gaasiliselkujul maa sfääride või nende osade vahel *veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine vooluveekogudes ja veekogudes *hüdrograaf-graafik,mis näitab vooluhulga,veetaseme või äravoolu muutumise mingi aja jooksul
muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest. Temperatuurinõudluse järgi võib Eesti jõgede kalad jaotada nelja rühma: 1. Eurütermsed liigid (laia temperatuuri taluvusega). Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Suhteliselt
kokkuvõttes tasub see end ära. Eestis on vesiviljelus üsna uus asi ja selle arendamiseks on vaja aega ja raha. Et tagada kalade kiire kasv Eestis on vaja kasvatada neid sisetingimustes, mis on kallis. Samas, kui Norras on kalandus väga tähtsal kohal, kasvatatakse seal kalu väga suurtes looduslikes sumpades. 13. Milliseid kalu kasvatatakse Eesti kalakasvandustes? Milliseid probleeme esineb? Eestis kasvatatakse põhiliselt vikerforelli, karpkala, tuurasid ja Euroopa angerjat. Probleemiks on nende kasvatamine välistingimustes, kus soojust ei reguleerita ja külmal perioodil, talvel, nad üldse ei kasva, sest nende seedimine on väga aeglane. 14. Mille poolest erineb Põlula kalakasvandus teistest Eesti kalakasvandustest? Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis. Nad võtavad veekogudest kalu, koguvad marja ja niiske, panevad need sobilikult kokku ja toodavad
nii kala- kui ka vähikasvatuse. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond. Kalakasvatus on maailmas viimase paarikümne aastaga läbi teinud uskumatult kiire arengu. Kalakasvatuse prioriteediks on keskkonnasäästlikul tehnoloogial põhinev suurtootmine. Ka Eestis on üles ehitatud mõned uued retsirkulatsioonisüsteemiga (suletud veekasutusega basseinisüsteem) kalakasvandused. Eestis kasvatatakse rohkem vikerforelli ja karpkala, lisaks ka lõhet, meriforelli, siiga, haugi, tuurakala ja angerjat. Uuemad kasvatatavad kalaliigid on arktika paalia ja aafrika angersäga. Koorikloomadest vähikasvatustes kasvatatakse Eesti looduses levinud jõevähki. Euroopas väga levinud molluskikasvatusalasid pole Eestis registreeritud külma kliima ja vee temperatuuri tõttu.ii Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2014. aastal vesiviljelussektoris kalakasvatusega
Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...
html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/orszag/foglalkoztatottsag/foglalkoztatottsag_a.html) Loomastik ja taimestik Ungari loomastik paistab olevat suhteliselt sarnane Eesti loomastikule. Nt. Ungaris, nagu ka Eestis on hirved, rebased, jänesed, oravad, metssead,hundid, ilvesed ja koprad. Saakal on siiski üks neist loomadest, keda Eestis ei esine. Ka linnustik on seal mitmekesine. Enamus linde paiknevad Balatoni järve ääres. Kaladena on kõige tüüpilisemad karpkala, haug ja ahven. Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhja-aladel, kus kasvavad peamiselt pöögid, valgepöögid, tammed ja vahtrad. Pöögimetsi võib leida Dunàntùli mägedes. Alföldiks kutsutakse Ungaris hajali puudega rohumaad, kus suurem osa puid on kadunud. Taimkate seal koosneb põhiliselt rohust. Mullad on üpris mitmekesised. Madalikel on viljakaid must-ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivamuldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.
kangelased: Chrysanthemum, kui atribuut Mikado hiljem sümbol sihikindlus ja otsusekindlust. Pojeng sümboliseerib rikkust ja edu elus. Cherry lill kelle kroonlehed kukkuda isegi kerge lehk lihtsalt alandlikult, nagu samurai annab oma elu oma kapten see on sümbol aega ja haprust olemasolu. Vahtraleht kannavad sama väärtus nagu punane roos Euroopas. Dragon sümboliseerib jõudu ja tugevust, ja samal ajal ühendab tule ja vee. Karpkala sümboliseerib julgust, vaprust, stoicism. Tiger sümbol kartmatus. Eriline koht on hõivatud erinevate mereja vee üldiselt motiive, mis on lihtne: elu palju Jaapani inimesed on seotud merega. Seetõttu Jaapani tätoveeringud sageli vee lähedal olendid ilmuvad laine motiivi, mis toimib taustal ning tuvastada keha tekstuuri. Vahel ta ütleb, stilistiline omapära. Jaapani tätoveerimine leidnud oma koha nii
Suurimad kala importijad: Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Island-Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast. 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Euroopa Liidu kalanduspoliitika Kalandus varustab liikmesriike kalavarudega Kalalaevastik peab olema puhas Turism ei tohi kalandust segada 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p. Vikerforell, angerjas, tursk, lest, karpkala 18.Selgitage mõisted: vesiviljelus, šelf, veeringe, veerežiim, hüdrograaf, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon, niisutuspõllundus Vesiviljelus - kalakasvatus, taimedekasvatus Self -mandrilava, maailmamere poolt üle ujutatud Veeringe - vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel Hüdrograaf – graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul Jõgede äravool –
kohas, kus lähedal asub mets, mitte kaugel pole Atla jõgi, kus saab suvel ujumas käia ning kuhu saab samuti kalapüügivahendid kaasa võtta ja oma oskusi minna proovile panema. Tooted: 1. Ööbimine: Võimalus ööbida majas, kus asub saun. Maja võimalus rentida, kuhu kuulub 3 tuba (igas toas 3 magamiskohta), 2 tualetti, peoruum ning ilusa eesruumiga mõnus saun. 2. Kalapüük: Talust 50m kaugusel on suur tiik, kus kasvatatakse maitsvat ja lihavat karpkala. Seda on võimalik püüda nii enda, kui ka koha pealt laenutatud õngedega. Kinni püütud kala kaalutakse ja vastavalt kaalule määratakse hind. Kala on võimalik kaasa võtta, kuid võib ka koha peal lasta töölisel grillida või suitsetada. 3. Ürituste korraldamine: Võimalus korraldada noortele pidusid, mis vajavad valjut muusikat ning kõike seesugust. Kuid ka vanematele inimestele oleks see sobiv koht korraldada üritusi
peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvatavad kalad kokku 388 tonni (2 mln USD) 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks (vikerforell, karpkala, angerjas). a. Vikerforell b
(mida rohkem soomuseid küljejoones, seda väiksemad soomused). Aga see elund võib paikneda ka mujal näiteks kala peas nn genipooridena. Pilt 12. Kalade soomused.( http://galerii.matefus.pri.ee/loomad/target3.html) Soomusevalem Minimaalne küljejoone soomuste arv Murrujoone peal Soomuste ridade arv ülalpool küljejoont Murrujoone all - Soomuste ridade arv allpool küljejoont Maksimaalne soomuste arv küljejoones Karpkala: 56 (32) 33 ________________ 40 56 (www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) 13 3.Kääbused ja hiiglased kalade hulgas. Kalade klassis , nagu teisteski selgroogsete ja selgrootute loomade klassides, esineb mitmesuguse suurusega loomi
siirdatakse koerakud patsiendile, selline etapp puudub reproduktiivsel kloonimisel. Terapeutilises kloonimises lastakse embrüol areneda in vitro blastotsüsti staadiumini, pärast mida, see hävitatakse. Reproduktiivsel kloonimisel siiratakse blastotsüst emakasse. Sarnasused: Mõlemas on vajalik munaraku ja tuumadoonorit, pärast mida koeraku tuum siiratakse tuumata munarakku ning embrüo hakkab in vitro arenema. 3/36) kulles 1952 karpkala 1963 hiired 1986 lammas 1996 inimene 1998, embrüo keelati siirata emakasse eetilisuse tõttu. reesusahv (Macaca mulatta) 2000 gaur (India metsveis) 2001 veised 2001 ja Brasiilias 2005 kass 2001 ja 2004 muul 2003 hobune 2003 5/36) Tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tüvirakke saab kasutada haiguste ja traumade ravis
Kalas on ka rohkesti organismile vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Südame-veresoonkonnahaiguste korral tuleks liha asendada kalaga. Kalade rasvasus sõltub nende liigist, toitumusest, elutsüklist, vanusest, suurusest. Mõõdukat rasvarikaste kalade söömist pole vaja karta. Rasvasisalduse järgi jagunevad kalad tinglikult nelja rühma: * suhteliselt lahjad kalad (rasvasus alla 2%) tursk, luts, koha, haug; * keskmise rasvasusega kalad (kuni 5%) lest, räim, latikas, karpkala, tint, nurg; * rasvased kalad (üle 5%) rääbis, siig, kilu; * väga rasvased kalad (üle 15%) angerjas, lõhe, forell, heeringas, sardiin, viidikas. Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja marineeritud kalad sisaldavad palju soola. Liha ja lihatoitude soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit. 1 portsjon on 80 kcal ehk päevas kokku 160320 kcal.
keskmine sademete hulk 635 mm. Mullad Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Loomastik Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid. Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. Kokkuvõte Ungari asub Euroopa keskosas. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku
*Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 4.4 Kalandus Kalandus ehk kalamajandus tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalavarud- loomasöödaks, väetisena, keemia- ja farmaatsiatööstusesse Kalakasvatus- forell, karpkala, tuur, linask (betoonist basseinides, looduslikes tiikides) Ühe inimese kohta püütakse kala kõige rohkem Islandil. Kalavarusid vähendab ülepüük ja reostus Territoriaalvesi kaldaga paralleelselt kulgev merevöönd, mille kasutamise ainuõigus selle riigil, kus see vöönd asub. (3-12 meremiili kuni 20 km rannikult) Majandusvesi- väljaspool territoriaalmerd asuv mereala, kus riik võib arendada majandustegevust.
(hinamatsuri), mida peetakse 3. kuu 3. päeval (3. märtsil). Kodudes seatakse sel päeval üles mitmeastmeline punase riidega ületõmmatud poodium, millele asetatakse põlvest põlve edasiantavad rikkalikult kaunistatud nukud. Nukud sümboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid. Tango-no-sekku Poiste püha tango-no-sekku on 5. kuu 5. päeval (5. mail). Sel puhul lehvivad nende majade kohal, kus peres on poisslapsi, hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud. Karpkala sümboliseerib jõudu ja edasipüüdlikkust, mida mehel elus vaja läheb. Tänapäeva ametlikus kalendris on 5. mai riigipüha ja seda nimetatakse lastepäevaks. Shichi-go-san 15. novembril on 3- ja 7- aastaseks saanud tüdrukute ja 5-aastaseks saanud poiste püha shichi- go-san (seitse-viis-kolm). Sel päeval riietatakse nad kirevatesse kimonotesse ja vanemad viivad nad shinto pühamusse, kus jumalatelt palutakse lastele head tervist ja õnnelikku elu.
Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). 5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID 1938 Saksamaa Freibergi Ülikooli teadlane Hans Spermann visandab kloonimistehnoloogia, soovitades asendada munaraku tuuma keharakutuumaga. 1952 Pennsylvania teadlased kloonivad konna. 1984 Hiina teadlased kloonivad karpkala, kasutades neerurakke. 1996 Sotimaa Roslini instituudi teadlased kloonivad embrüorakkudest kaks lammast Megani ja Morgani. 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja. 1998 Hawaii Ülikooli teadlased kloonivad kolm järjestikust põlvkonda hiiri. 1998 Jaapanis kloonitakse tapamaja jääkidest kaheksa uut vasikat, pannes aluse lootusele, et loomi saab kloonida toiduks.
areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks see jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele (enamasti 4...40 C). Intensiivust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogiliseks optimumiks. 5. Populatsioonide arv näitab, kui mitu erinevat populatsiooni ökosüsteemis leidub (linnas on 1000 inimest, 25 koera ja kümme kassi populatsioonide arv on 3) Populatsiooni arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite arv (kui järves on 120 karpkala, siis see on veekogu karpkalade populatsiooni arvukus). Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv (kui järve pindala on 2400 m2, siis karpkalade populatsiooni tihedus on 120:2400=0,05 isendit m2 kohta). 6. Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse (näiteks inimpopulatsioonidest Aafrika arengumaad, loomadest näiteks rebased). Kahaneva populatsiooni arvukus ületab langeb, sest suremus ületab sündimuse (näiteks soome-ugri rahvastest liivlased ja üldse Ida-Euroopa
Kõrgetel mägedel pesitsevad mõistagi röövlinnud: kotkad, kanakullid ja pistrikud. Slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet, kuid mägedes on suuri metsi veel säilinud. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsapiirkondi sootuks rohkem tervelt 36 % riigi üldpindalast. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpkala saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes. Taimestik Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud, sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused. Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud. Looduslikud riigipiirid Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tsehhist
sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt šaht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
