Karpkala Karpkala ja sasaani all mõeldakse tegelikult ühte ja sedasama kala, kuid sasaan elab looduselt vabalt, karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda asustatud ka paljudesse järvedesse. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Ta on mugav kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Nimelt on ta suhteliselt vähenõudlik vee hapnikusisalduse tõttu, elades hästi üle ka ajutise hapnikupuuduse. Samuti pole vaja palju vaeva näha tema toitmisega: karpkala sööb
Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Tanel Altement Juhendajad: Tiit Paaver Katrin Kaldre Tartu 2011 Sissejuhatus Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud. Karpkala on üpriski suur kala. Eestis esineb kahte liiki karpkala: soomuskarp ja peegelkarp ( ka nahkkarp). Karpkala on hea kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Põhiline leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondades. Rahvasuus tuntakse teda kui karp, karvikala ja karbikala. Karpkala looduskaitse alla ei kuulu.( Tartu Ülikool) 1. Bioloogia 1.1 Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ja( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ).(Wiki, 2012) 1.2 Välimus
RHB I Karpkala Cyprinus carpio Karpkala Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda (Cyprinidae ) ja omanimelisse perekonda (Cyprinus ) Levik Looduslik sasaani levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi, Ida- ja Kagu-Aasia Karpkala on levitatud üle kogu parasvöötme Eestisse toodi karpkala aastal 1893 Karpkala levik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karpkala elupaik Elupaigana eelistavad karpkalad ja sasaanid madalamaid, seisva veega järvesid või aeglase vooluga jõgesid Elupaikades kasvab ohtralt veetaimi ja millel on mudane põhi, kus elutseb
Eesti Maaülikool Referaat Karpkala ( Cyprinus carpio) Vahur Kappak Kalakasvatus I kursus Tartu, 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................
tahapoole, muutes kala võimalikult voolujooneliseks. ,,KARPKALA" Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased kaugetel aegadel tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal.Karpkala võib kasvada 110 120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikka poiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks.Kuna karpkala ei ole väga nõudlik vee hapnikusisalduse suhtes, siis kasvatatakse teda paljudes tiikides ja kalakasvandustes.Kudemisperiood on Euroopas maist kuni juulini, kui vee temperatuur on tõusnud üle 17°C.
Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad oma üldkujult kokre
madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest (alleelide S või s, N või n kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp. "Koi" on Jaapanis aretatud värviline dekoratiiv/ilukarpkala.
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole
Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama. Praeguseks on Eesti vetest juba kadunud liik Acipenser sturio lisaks kuulub esimesse kategooriasse ka Coregonus lavaretus.(II )Lisaks üritan kinnitada ka seda, et kas Karpkala (Cyprinus carpio) on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. Käesolevas töös uurin, kas allpool käsitletud liigid on vähenenud Eestis ja ka mujal Baltikumis. Valisin just sugukonna karpkalalased, kuna need liigid on kõige rohkem söögiks
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”
Tänapäeval on see kala levinud kogu ma a i lma s . Kuigi kalade kunstliku paljundamise põhimõttelise võimaluse avastas saksa teadlane Jacobi, kuulub selles vallas töökindla tehnoloogia väljatöötamise au venelastele (Vrasski, Konrat). Nemad arendasid välja kogu maailmas tänapäeval kasutatava kuivviljastamise meetodi. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Kaubaks kasvatatakse nelja liiki kalu vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50 tonni, angerjas üle 40 tonni, siberi tuur 30 tonni. Ühtliiki selgrootuid jõevähk alla tonni. Eestis kasvatatakse looduslike vete kalavaru suurendamiseks üheksat liiki (lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, haug, angerjas, linask, koha, vähk) 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid - forell, basseinid - forell, sumbad forell, tuur, 4
Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA
Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla tonni 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid,Basseinid,Sumbad,Retsikulatsioonisüsteem,Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Pärineb ühest California piirkonnas.Euroopas kasutatakse kaks kaubaforelli: portsjonforell (valge,roosa lihaga) lõheforell (punase lihaga) 300 tuh.t-üle poole on portsjonforell.Suure forell Soome,Norra,Tsilli. Protsjonforell: Prantsusmaa,Taani,USA 5
kogu tarbitavast kalast. Vesiviljelus Eestis Kui paljud asutused/ettevõtted tegelevad Eestis vesiviljelusega? Eestis tegeleb vesiviljelusega 27 asutust, millest ligi 20 on 1989. a asutatudEesti kala- ja vähikasvatajate liidu liikmed. Moodustatud on ka kalakasvatajateliit. Osad vesiviljelusettevõtted ei kuulu liitudesse ega ühistutesse. NSVL ja tänapäeva vesiviljeluse võrdlus. NSVL lagunemise aastatel toodeti Eestis ca 1650 t kala sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 300 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000 - 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist, ning 2007. aastal võime öelda et on seda teinud edukalt. 2006. aastal turustasid jõevähikasvatajad ca 1,4 tonni kaubavähki, ning 2008. aastal peaksid juba enamuse tootjatest suutma
KONTROLLTÖÖ (sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole
päritavuse ja ebastabiilsuse tõttu vähe efektiivne. Esimesel ja teisel aastal rekordsuurusega silma paistnud kalade juurdekasv võib hiljem olla tunduvalt väiksem kui keskmise massiga isendeil. Eksterjööri tunnuste osas peab valikuintensiivsus olema mõõdukas. Keskmisest palju kõrgema kehaga karpkaladel esinevad sagedamini selgroodefektid, suurema selgroolülide arvuga kaasneb aga väiksem vastupidavus hapnikudefitsiidile. SUGUKARI Tõuaretuse seisukohalt on karpkala suur viljakus tootjale pigem puuduseks. Sugukalade väikese arvuga kaasneks aga genofondi vaesumine ja suguluspaaritus e inbriiding. Seetõttu peetakse sugu karjas kalu tootmisvajadusest üle 10 korra enam. Emas- ja isaskalade optimaalne arvuline vahekord sugukarjas on 1 : 1. KASV Sugu karpkalad vajavad optimaalset tihedust (olenevalt vanusest 600–400 isendit ha kohta). Suurim on optimaalses eas (6–10aastaste) kalade juurdekasv (emastel keskmiselt 418–632 g,
1.a = 12 300 / 0,75 = 16 400 = 65-70% 0+ -st 12 300 / 0,8 = 15 300 11 600 / 0,75 = 15 500 11 600 / 0,8 = 14 500 0+ = 16 400 / 0,65 = 25 200 16 400 / 0,7 = 23 400 15 300 / 0,65 = 23 500 15 300 / 0,7 = 21 800 15 500 / 0,65 = 23 800 15 500 / 0,7 = 22 100 14 500 / 0,65 = 22 300 14 500 / 0,7 = 20 700 Vastus: 0+ 20 700 25 200 tk ja 1+ 11 600 12 300 tk 2. Noorkalakasvandusel on tellimus 20 000 kahesuvise karpkala müügiks. Kui palju on selleks vaja toota karpkala vastseid? Lahendus: Selleks, et saada 20 000 tk 1+ st kahesuviseid kalu on vaja 1 aastaseid kalu 20 000 / 0,75 = 26 600 20 000 / 0,8 = 25 000 Sest 1 aastastest jääb sügiseni ellu 75-80% Et saada nii palju 1 aastaseid kalu on vaja 1 suviseid 0+ = 26 600 / 0,65 = 40 900 26 600 / 0,7 = 38 000 25 000 / 0,65 = 38 400 25 000 / 0,7 = 35 700 Sest 1 suvistest jääb ellu 65-70% kalavastsed = 40 900 / 0,5 = 81 800
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad
kalatööstusettevõtted, kalurite elamud, toimud majandusvete piires) Ookeanipüük USA, Jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad) Kalakasvatus: peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. Kalapüügi maht on kasvanud. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist). Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala. Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale.
Toidetakse granuleeritud kuivsöödaga – kõige mugavam transportida, ladustada, puudub etevalmistus jne Kalavarude kunstlik taastootmine – kalapoegade kasvatamine selleks, et neid hiljem loodusesse lahti lasta. Kalandus jaotub Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel. Kõige tähtsam kalandusobjekt Eestis on vikerforell _________________________________________________________________________ Õpikust karpkala, vikerforell ja angerjas õppida eksamiks Limused filtreerivad vett ja omastavad toitaineid läbi keha pinna. (Kinnitunud filtreerija) Vetikatest toodetakse agarikku, mida kasutatakse kommitööstuses Vetikakasvatust iseloomustab kõrge toodang, neid kasutatakse toiduks, loomasöödaks, väetiseks, biokütuseks jne. Multitroofne vesiviljelus – kalade väljaheited läbivad vooluveena
Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi. Karpkala Karpkala ja sasaani all mõeldakse tegelikult ühte ja sedasama kala, kuid sasaan elab looduselt vabalt, karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda asustatud ka paljudesse järvedesse. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Ta on mugav kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu. Nimelt on ta suhteliselt vähenõudlik vee hapnikusisalduse tõttu, elades hästi üle ka ajutise hapnikupuuduse. Samuti pole vaja palju vaeva näha tema toitmisega: karpkala sööb põhimõtteliselt kõike, nii
MUST RAAMAT Põlva Ühisgümnaasium Janek Kiss 10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine Välimus Elukohad Kahju loodusele Kokkuvõte Inimtegevus Oht loodusele, inimesele Vähemuuritud liigid Eestis Tõrje Tänan tähelepanu eest!
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
Pankreas insuliin ja süsivesikute lagundamine suhkruteks. Valkude lagundamine aminohapeteks. Taimetoidulise (A) ja loomtoidulise (B) kala seedesüsteemi erinevused Kalade toitumistüübid: · Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus:
Kodujuust hapukoorega 260 Hernes 280 Nisujahu 348 Rukis 347 Kakaopulber 375 Tatar Jahvatamata 346 Manna 340 Kaer 374 Nisutangud 352 Odratang 343 Maisihelbed 369 Pasta 350 Kaerahelbed 305 Millet 351 Joonis 337 Soja 395 Oad 328 Läätsed 310 Odrahelbed 315 Lambaliha rasva 316 Sink 365 Loomalihahautis 180 Keeduvorst 250 Suitsuvorst 380 Rinnatükk 430 Küülik 115 Kanafilee 135 Praetud kana 210 Veise Maks 100 Seakarbonaad 265 Hautatud sealiha 350 Vorstid 235 Karpkala 46 Praetud karpkala 145 Krevetid 85 Krabid 70 Latikas 48 Grillitud lõhe 145 Suitsulõhe 385 Ahven 95 Vähk 75 Kilu 98 Tursk 59 Sprotid õlis 250 Toidu seedimine: 1-2 tundi - vesi, tee, kohv, kakao, supp, piim, munad, keedetud riis, 2-3 tundi - kõvaks keedetud munad, munapuder,, keedukartul, leib. 3-4 tundi - kana-ja veiseliha (keedetud), rukkileib, õunad, porgandid, redis, spinat, kurk, , sink. 4-5 tundi - kaunviljad (oad ja herned), liha, heeringas, küpsetatud liha. 5-6 tundi - seened, peekon.
Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts. Kala jaguneb: -eluskala; -jahtunud kala; -jahutatud kala.
Indoneesia) Pindala piiratud kalavarud kahanenud, saastatuse oht Kalakasvatus ( hakkas arenema 1980 a-l ) Akvakultuur kalade jt mereandide kasvatus meres, mageveekogudes 2000a-l töötas kalanduses 35 mln inimest : 65% - kalapüük maailmamerel 15% - kalapüük siseveekogudel 20% - avakultuuride kasvatamine Kalu kasvatakse tiikides, betoon- ja plastikbasseinides,suletud veekasutusega süsteemides Traditsioonilised kalakasvatuskalad : forell, lõhe, karpkala, angerjas Eestis kasvatakse peamiselt vikerforelli (300 t aastas), karpkala (50 t aastas) Adrut kasutatakse põlluväetise, loomasöödana Kalakasvatus Väga palju kasvatakse Aasia riikides lisatoiduks,- sissetulekuna. Kalakasvatus Iisraelis Kalakasvatus Hiinas Kauplemine kalatoodetega 1/3 püütud kalast jõuab maailmaturule Ida-ja Aasia riigid suured kalapüüdjad ja töötlejad Arenenud riigid on
Eesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca ...
kaunviljad,spargel Klassikalised ,artišokk ja vürtsid: porrulauk Puuviljad: Piim ja Ürdid: Piimasaadused: Piim, rõõsk koor, kohupiima ja hapukoort. Kalad ja mereannid:Merik eel, tursk,lest,skumbri a, haug, karpkala.. austrid, krevetid, merekarbid,vähid. Liha: kasutusel on kõik liha sordid, vähem sealiha Rasvained: Hiina köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad Köögiviljad: köögi joogid: Puuviljad: üldmaitset: Piim ja
· Kaks keskkonnategurit, mida loetakse oluliseks: rida rekordsoojasid suvesid A soolsuse suurenemisega seotud hapnikureziimi paranemine mere sügavamates osades - B Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint Angerlased: angerjas Karplased: vimb, säinas, roosärg, koger, hõbekoger, latikas, karpkala, nurg Tuulehauglased: tuulehaug Lestlased: lest Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad: Ogalikulased: ogalik, luukarits, raudkiisk Merinõelalised: madunõel, merinõel Ahvenlased: kiisk Ridakalalased: suttlimst (Läänemere lõunaosas 20-200m sügavusel) Võikalalased: võikala (Eesti aladel puudub) Emakalalased: emakal (kuni 5 soolsusega riimvees, > 20m sügavusel) Tobiaslased: väike tobias, suur tobias
siis ei teki mudamaitset. Kalade säilitamine Põhitingimused - 0-2 C - Niiskes keskkonnas - Vältida valgust ja hapniku juurdepääsu (jääs, kiles) - Vältida ristsaastumist - Ei tohi hoida kalaga samas kapis piimatooteid ja tugevasti lõhnavaid tooteid. Transportimine ja hoidmine - Parim viis elusalt transportida - Jääkihtide vahel (jää tükikesed) Lühiajaline säilitamine - Elus kala. Elusalt müüakse: latikas, karpkala, koha ja forelli - Jahtunud kala. Väga pole. - Jahutatud kala. Poes jääkihtide vahel, tuleb jälgida värske kala tunnuseid. - Info olemas Riigiteatajas Külmutamine / sulatamine - Külmutamine on protsess, kus kala temp viiakse alla 0 kraadi - Suurem osa kalas leiduvast veest muutub jääks -Toorest kala võib külmas säilitada kuni 3 kuud -Soolatud, suitsutatud ja külmutatud kala kuni 6 kuud
- hübriidide teke - nõrgemate liikide väljasuremine - liigilise mitmekesisuse vähenemine Signaalvähk Mink http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/suur_vahk.jpg http://phillanoue.files.wordpress.com/2012/06/mink-in-the-marsh-sun-ng-01.jpg Viinamäetigu Karpkala http://g1.nh.ee/images/pix/574x0/3b73d407/file62370464_1ec5cb02.jpg http://y.delfi.ee/norm/185385/10066549_fxlkUj.jpeg Ülemaailmne probleem http://dabrownstein.files.wordpress.com/2013/09/invasive-marine-species-mapped.jpg http://dabrownstein.files.wordpress.com/2013/09/major-pathways-of-marine-invaders.jpg
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide...
efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. Toidu valmistamine Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite
Tekkimise põhjuseks on vooluvee kuhjav toime jääsisestes ja alustes lõhedes. Kuna mandrijää all liigub vesi väga suure surve all, siis kiirevoolulisest veest setivad välja suuremõõdulised osakesed (kruus, veerised). Suvel käiakse Järveotsa järves palju suplemas ja kalastatakse, talvel kui järve peale on tekkinud paks jääkiht, sõidetakse seal jäärada. Kalastik ei ole kuigi liigirikas. Esinevad mudamaim ja koger, leiduvat ka ahvenat, karpkala, rünti ja särge. Varem on olnud järves jõevähki.
Harilik lepamaim Harilik lepamaim on karpkala kõige väiksem sugulane. Seda, kui lepamaim veekogus elab, peetakse puhtuse ja vähese või olematu reostuse märgiks. Ta on üks kergemini kohastuvatest kaladest. Huvitav on ka see, et lepamaim suudab muuta värvus meeleolust olenevalt. Näiteks hädaohu korral võivad nad muutuda täiesti värvituteks. Lepamaim tegutseb magevetes ja tema menüü on ebatavaliselt rikkalik. Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest
Levinud Põhja ja LõunaAmeerika läänerannikul. Ookeanipüük Püügiga on seotud terve laevastik, kuhu kuuluvad peale püügilaevade ka saaki töötlevad baas ja kalaluurelaevad jne. Püük toetub suurele kalasadamale, mille kaudu toodangut turustatakse. Püük on kallis. Sellega tegelevad peamiselt Jaapan ja Venemaa, vähem ka USA. Kalakasvatus looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine. Eestis kasvatatakse peamiselt forelli ja karpkala. Abinõud, mida rakendatakse kalavarude kaitseks: kalapüügi reguleerimine veekogude saastatuse vältimine normid püügitehnikale püügikvoodid püügivahendid on maksustatud püük on lubatud teatud ajal (v.a. kudemise ajal) kalakasvatuse arendamine Kalavarude vähenemise põhjused 1. Ülepüük 2. Maailmamere reostus Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude vähenemisel SOTSIAALSED: a. kala osatähtsus toidus väheneb b
11 12.28 2.76 5.45 4.55 0.02 1.88 Võrtsjärv 2.41 0.7 0.04 0.01 0.32 Ahven Haug Angerjas Hõbekoger Koger Koha Latikas Linask Luts Säinas Särg Karpkala (Sasaan) Turb Viidikas HARRASTUS KALAPÜÜK KALATURISM Võrtsjärvel Kalapüük Võrtsjärvel (erinevad paketid) Talipüük: (MTÜ Kaleselts, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Järveveere Puhkekeskus, OÜ 360 kraadi, FIE Antu Ott, OÜ Väikse-Viselä, OÜ Loodusemees, OÜ Anutar) Limonoloogiakeskus (Järvemuuseum, loodusharidus) KASUTATUD KIRJANDUS http://www.envir.ee/sites/default/files/kalavarudeseisundjaprognoos2014.pdf http://www.kalateave
Tüüpiline peamiste toitainete koostis toitudes, kasutatud Euroopas(%) Liik Valgud Rasvad Süsivesikud Atlandi lõhi 35-55 30-40 7-15 Vikerforell 42-45 20-24 Kuld-Merikoger 45-50 12-24 20 Euroopa Meriahven 43-50 12-25 20 Kammeljas 48-52 12 Euroopa angerjas 40-49 12-16 20 Meriforell 52 12 17 Karpkala 30-35 5-10 30-40 2.Tööstuse paigutamine ,et säiliks akvakultuur. 2.1. Kalatoidus alternatiivide otsimine ,seoses tõusvate hindade ja kättesaadavusega. · Kalajahu ja kalaõli on väga soositud koostisosad kalatoidus mitmetel põhjustel : a) kõrge valgusisaldus b)asendamatud aminohapped c) mineraalja rasvhapped · Kalajahu tootmine on piiratud ( El Niño ** mõjud pelaagilistele kaladele)
fileeritud kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva tootevariandi. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Kalalett oli ilusa välimusega, aga ei kutsunud nii ostma, kui seda tegi Solarise toidupood.
mõnevõrra sagedamat esinemist, võrreldes kõrgema soolsusega läänepoolsete aladega. Nahahaavandeid esineb lestal ka Põhjameres. Kindlat seost lesta nahahaavandite sageduse ja merevee reostuse vahel pole suudetud tõestada, kuigi on andmeid, et mõnedes saastatud piirkondades on seda patoloogiat sagedamini. Akuutsete v paranevate haavanditega kalu, eriti selliseid, kes on tugevalt kõhnunud, tuleb lugeda inimtoiduks kõlbmatuks. 3) Karpkalade filometroidoos Filometroidoos on karpkala, sasaani ja nende ristandite kehapinna, lihaskoe ning siseorganite kahjustustega kulgev liigispetsiifiline invasioonihaigus, mille tekitajaks on ümaruss Philometroides lusiana. Selle parasiidi emased isendid on valkjaspunase värvusega, kuni 160 mm pikad ja 1 mm läbimõõduga vivipaarid. Nad paiknevad soomustaskutes kala pea ja rinnauimede piirkonnas. Isased isendid on
Näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad karpkalad, tiigi kaldal kasvavad hundinuiad on aga sama ökosüsteemi teine populatsioon. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Üheks põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on suurus ehk arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui mingis järves elab 120 karpkala, siis see ongi selle järve karpkalade populatsiooni arvukus. Lisaks sellele saab populatsiooni iseloomustada ka populatsioonitihedusega. Populatsioonitihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene kokurents. Maksimaalne populatsioonitihedus on erinevatel liikidel erinev, see sõltub organismi mõõtmestest, nende nõudlikkusest keskkonnategurite suhtes, aga ka teistest samas ökosüsteemis
ostujõulisem • Pakutakse ka toetusi kalanduse arendamiseks Vietnami vesiviljeluse iseloomustus • Vietnamis on jaotatud vesiviljelus kolmeks: merekalad, soolase vee kalad ning magevee kalad • Kõige rohkem toodavad Lõuna-Vietnami provintsid, neile järgnevad Põhja-Vietnami provintsid ja Kesk-Vietnami provintsid • Mageveekalade kasvatamine toimub kinnistes veekogudes • Põhja provintsides on enimlevinud hõbekarp ja rohukarp • Lõuna provintsides kasvatatakse karpkala ja Insia suurkarpkala • Säga saak kasvas 1999. a 20 tonnilt 4 aastaga 200 000 tonnini • Levinud on ekstensiivne kasvatusmeetod • Kalakasvandused Vietnamis on väga levinud Mekongi jõe äärsetel aladel Itaalia ja Vietnami vesiviljeluse iseloomustus tabelina Vietnam Itaalia Väärtus 4 094 379 tonni 404 021 tonni % koguväärtusest 4,41% 11,23% Maht 3 052 500 tonni 164 128 tonni
Kui muu maailma vesiviljelustootmise maht on alates 2000. aastast kasvanud kolmandiku võrra, on see ELis püsinud enam-vähem samana. Lähema uurimise käigus selgub, et erinevad vesiviljelussektorid arenevad peaaegu eri suundades. Kui merekalade kasvatus Euroopas on jätkuvalt tõusuteel, siis nii molluskite kui ka mageveekalade kasvatuses on viimastel aastatel märgata kindlat langust. Vesiviljelus Eestis NSVLi lagunemise aastatel toodeti Eestis u 1650 tonni kala – sellest 917 tonni karpkala ja 734 tonni vikerforelli. Tänapäevaks on toodangumaht langenud – vikerforelli kasvatatakse ca 500 tonni ja karpkala ca 30 tonni. Need kaks kalaliiki on ka olnud meie kasvandustes traditsioonilisteks. 2000- 2002. aastatel alustasid esimesed kasvandused seni ainult loodusest püütava jõevähi kasvatamist. Lisaks eeltoodud kalaliikidele tegeletakse Eestis ka angerja, tuuraliste ja ilukarpkalade kasvatamisega (Põllumajandusministeerium).
Kõige kuivematel ja vaesem. Liivamuldadel leviv. Häredad ja aeglase kasvulised nõmmemetsad(iseloo.sambliku-,kanarbiku-&kukemarjamännikud).LOOMASTIK; E loomastik e. Fauna. On vaene.487liiki selgroogseid& üle 12'000liigi selgrootuid,75liiki kalu neist30 elab meres & 10 siseveek. Majanduslikult olulised merekalad on räim,tursk,kilu,lest.sisevee. tähtsamad on latikas,haug,ahven.Peipsist püütakse tinti,rääbist,siiga.Võrtsij. koha,angerjat.Kasvatatakse vikerforelli,vähemal määral karpkala. Ülejäänud siirdekalad..2004a seisuga 346 linnuliiki.
Vikerforellile sobivaks temperatuurivahemikuks peetakse 10...15°, teistel andmetel 15...18°C, äärmised lubatavad piirid on 0,5...26,5°C. Vee hapnikusisaldus Vee hapnikusisaldus oleneb temperatuurist, tuulest, fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku olemasolust, vees leiduvast orgaanilise aine hulgast. Kalade vastupidavus hapniku defitsiidile sõltub liigist, tervislikust seisundist, keskkonnatingimustest (vee temperatuur, pH. CO 2 konsentratsioon). Karpkala optimum on 5mg/l, lävikonsentratsioon lühiajaliselt 0,5 mg/l (1° juures 0,6 mg/l, 30° juures 1,2 mg/l). Vikerforelli jaoks on optimum 8mg/l,lävikonsentratsiooniks on 3mg/l.Vastsete lävikonsentratsioon 5...6 korda kõrgem. Hapnikuvaegsuse (HÜPOKSIA) korral võivad kalad söötmise järel ja vikreforellid ka järsu liikumise korral (näiteks kui neid ehmatada) surra, sest sellises olukorras nende hapnikuvajadus suureneb järsult. Suvel, kui vee temperatuur on
Näiteks on kalakasvatuses probleemiks vetikate liigne vohamine. Fütoplanktonist toituva pakslauba kasvatamine tiigis vähendab seda muret. Valgeamuur hoiab jällegi kontrolli all suurtaimede kasvu ning lisab keskkonda poolseeditud eritisi, mis saab omakorda toiduks põhjatoidulisele karpkalale. Karpkala paiskab aga toiduotsinguil põhjamudast üles hõljumit. Samuti aitavad põhjatoidulised kalad kaasa põhjasetete ventileerimisele. Näiteks kasvatab Härjanurme kalatalu ühes pinnasetiigis karpkala, koha maime, taimetoidulist valgeamuuri, zooplanktoni toidulist jämepead ja fütoplanktoni toidulist pakslaupa. Biomelioratsioon Biomelioratsioon võib mõista kahte pidi. Laiemas mõttes oleks see kalad kahjulike organismide vastu, kitsamas mõttes röövkalad prügikalade vastu. Antud töös keskendume kitsamale variandile. Ekstensiivses kalakasvatuses võib hea ja soovitud saagi saamise takistuseks olla erinevate nn. prügikalade kohaolek tiigis
munaraku tuuma keharakutuumaga. · 2000 Soti firma PPL Therapeu-tics kloonib · 1952 Pennsylvania teadlased kloonivad viis geneetiliselt modifitseeritud siga. konna. · 2002 Texases kloonitakse esimene kass. Üllatuslikult ei ole kloonkass sama värvi · 1984 Hiina teadlased kloonivad karpkala, nagu tema originaal, andes tunnistust kasutades neerurakke mittegeneetiliste mehhanismide rollist loote · 1996 Sotimaa Roslini instituudi teadlased arengus. kloonivad embrüorakkudest kaks lammast · 2003 Itaalias kloonitakse esimene hobune. Megani ja Morgani. · 2003 Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili
3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained Välditakse purustamist ja segamist Vein on põhikomponent marinaadidel ja kalapuljongites Populaarne on biifsteek ehk seest toores liha Süüakse püree- ja kreemsuppe ning puljongit Salat ja aedvili on eraldi toit Maitsestamine Sõltub väga toidust Põhilised maitseained: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, safran,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
