„Suur rahvasterändamine“- germaani seisukohatlt = „Barbarite sissetung“ Rooma imp. seisukohalt; 375pKr hunnide sissetung kesk-aasiast germaanlaste aladeele- germaanlaste liikumine; 568pKr langobardide vallutused. Euroopa keskuse liikumine Vahemerelt Euroopa mandrile, eraldumine idamaade kultuurist 16. Germaani rahvaste ränded Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele. Ei soovi impeeriumi hävitada, enamik germaanlaste juhte asuvad Rooma kaitsele. Sageli väikesearvulised (idagoodid, vandaalid u 80 000 väljarändajat, neist 15-20 000 sõjameest)
projektsiooni. Tema kaartide algmeridiaan kulges läbi Kanaari saarte, mis oli tol ajal teada kui kõige läänepoolsem maa. Ptolemaiose kaartidel oli 21 kliimavööndit, mille laius ulatus kahest kuni nelja kraadini ja kõige põhjapoolsem kliima lõppes 63, kusagil Trondheimi kandis Põhjamere ääres. Ptolemaios viis vanaaja teadmised geograafiast süsteemi. Tema koostatud kaartidelt leiame juba Kaspia mere, Volga ja Kaama jõe, Uurali mäestiku, Karpaadid, Niiluse ülemjooksu alad ja paljud teised alad, mis varasemalt koostatud kaartidelt puudusid. Ptolemaiose kaart ulatus 13 200 kilomeetrit läänest itta ning Sarmaatia ookeanist kuni Tseilonini, mis on 7330 kilomeetri ulatuses põhjast lõunasse. Ptolemaiost peetakse geograafiliste koordinaatide, pikkus- ja laiusmõõtude, põhja orienteeritud kaardisüsteemi ja kaartide leppemärkide loojaks. Enamiku keskaja teadlaste silmis oli Ptolemaios geograafia ala suurimaks autoriteediks
3.Äärmuspunktid: Põhjas: Nordkinni neem, maismaal Franz Josephi maa, Rudolfi saar, Fligely neem Lõunas: Gaudose saar, Maismaal Hisp. Ibeeria p.s Marroqui neem, Läänes: Assoori saarestik, Florese saar, maismaal Portugalis Roca neem Idas: Polaar-Uural Läänest Itta c.a 5200 km Põhjast lõunasse c.a 3900 km 15. RELJEEF JA GEOLOOGILINE EHITUS 1. Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused? Leia need kaardil. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Püreneed, Kesk(ja Alam) -Doonau madalik, Lombardia madalik 2. Nimeta vanu ja noori mäestikke Euroopas. Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid, 3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul? *Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus *Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad või langevad 16. KLIIMA 1
Kuid juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt kui ainult heledamad ja tumedamad kohad: näha on lausa mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kraatrite ja mäeahelike nimed ei ole nii fantaasiarikkad kui merede omad. Alates Jan Heveliuse 1647. aastal ilmunud Kuu kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu
...23 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................25 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Riik on üle 1000 aasta vana, 16. sajandil oli see üks võimsamaid riike Euroopas. Läänemereni laiuv Poola põhjaosa on peamiselt tasandikuline, lõunapiiril kõrguvad Karpaadid (Tatrad) ning Masuuria piirkond on suurim ja külastatavaim järvistuala. Antud töö eesmärk on tutvustada Poola riiki, sh riigi üldandmeid, rahvaarvu, haldusjaotust, ajalugu, loodust, rahvastikku, turismi põhinäitajaid ja trende ning anda ülevaade riigi alale jäävatest vaatamisväärsustest. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: 2 · tutvustada Poola riiki ja selle üldandmeid;
Ühtse romaania lagunemine "Suur rahvasteränadmine"- germaani seisukohalt (Völkerwanderung) = "Barbarite sissetung"-Rooma imp seisukohalt 375 pKr hunnide sissetung Kesk-Aasiast germaanlaste aladele- germaanlaste liikumine 568 pKr langobardide vallutused Euroopa keskuse nihkumine Vahemerelt Euroopa mandrile. Eraldumine idamaade kultuurist Germaanlased- põhilised ümberasujad Algselt Skandinaavias. 3.-1. saj. eKr asuala Rooma naabruses Lääne-germaanlased Reini suunas, Ida-germaanlased Karpaadid, Must meri Sissetungi 2 etappi: 3. saj eKr- liitlased, nt sõjaväega liitumine 4.-5. saj. hunnide pealetund germaanlaste aladele 370 Germaanlaste ümberasumise iseloom: Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele. Ei soovi impeeriumi hävitada, enamik germaanlaste juhte asuvad Rooma kaitsele. Sageli väikesearvulised (idagoodid, vandaalid u 80 000 väljarändajat, neist 15-20 000 sõjameest)
Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kraatrite ja mäeahelike nimed ei ole nii fantaasiarikkad kui merede omad. Alates Jan Heveliuse 1647. aastal ilmunud Kuu kaardist kannavad mäeahelikud oma maiste analoogide nimesid nagu Alpid, Karpaadid, Juura, Kaukasus, Apenniinid jt. Apenniinides asub meie kaaslase kõrgeim mägi Bradley, mis tõuseb 8800 meetrit üle Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas 4 on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. 7 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alul ja asuti kohe ka ulatuslikult kultiveerima. 30...50 m kõrge puu, tüveläbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini. Areaal: Alpid ja Karpaadid, kasvab kuni 1800 m. kõrgusel, koos Picea abies, Abies alba, Pinus mugo ja P. cembra'ga. Võrsed: Peened, kollakad, paljad. Pungad: Koonusjad kuni poolkerajad, tipupungad vaigused, pruunide soomustega. Okkad: 1,5...3 cm pikad, kitsas-lineaalsed, pehmed, tömbi või lühidalt terava tipuga, lühivõrseil 30...40 kaupa kimbus, pikkvõrseil üksikult. Hõõrudes lõhnavad vaigu järele. Käbid: Noored punakad kuni rohekad, valmides pruunid, 2...5 cm pikad, munajad, umbes 2 cm läbimõõdus
meeletuid tantse õppida-vaadata Eestiski. Kerti Tergem METSATAGUSEL MAAL Autor: Marko Kaldur (02.11.2005) SIIN ELAS JA TÖÖTAS KRAHV DRACULA: Brani loss Transilvaania piiril. Marko Kaldur Transilvaania ehk Trans Sylva tähendab tõlkes metsadetagust maad. Seda see kant ka on seal kus lõppevad laaned, algab metsik mägismaa. Kirjutab Marko Kaldur. Mägimatkajaile ja seikluseotsijatele on Rumeenia Karpaadid ideaalne piirkond oma võimete proovilepanekuks. Bukarestist põhja pool asuva Predeali linna ümbrus kubiseb imelistest loodusvaadetest, põnevatest paikadest ja huvitavatest matkaradadest. Mitte kaugel sealt on ka piirkonna kõrgeimad tipud, mis ulatuvad peaaegu 2,5 kilomeetri kõrgusele. Käänulised metsateed vahelduvad kitsaste jalgradadega mäenõlvadel. Kohati vahutab vaid meetri kaugusel metsik mägijõgi, teisal aga haigutab sadade meetrite sügavune kuristik
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
keskmine kõrgus on 100 - 1500 m. Need on Keskmassiiv, Tsehhi mäestikud, Reini mõlemal kaldal laiuv Reini Kilt-kivimäestik. Need mäestikud on sageli tähistanud ka riikidevahelisi piire, näiteks Maagimäestik, Sudeedid jne. Lõuna-Euroopa mäed on teravatipulised noored kurdmäestikud, mis on kujunenud Alpi kurrutuse käigus. Kõrgeim mäestik on Alpid ja Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4810 m). Alpides kestab kerkimine ka tänapäeval. Noored mäed on ka Püreneed, Apenniinid, Karpaadid ja Baikani mäed. Üldiselt mägised maad on Hispaania, Sveits, Austria, Baikani maad. Mägised on ka Lõuna-Euroopa poolsaared. Karpaatide ja Alpidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud - Lombardia, Kesk-ja Alam- Doonau madalik. Pinnamoe muutumine, mis sai alguse jääaegadel ja pärast seda, kestab väiksemas mastaabis ja aeglaselt ka tänapäeval. Näiteks märkasid Skandinaavia poolsaare elanikud juba mitusada
'Ammerland'; 'Aurora'; 'Brandley'; 'Cole Prostrate'; 'Curly'; 'Hussii'; 'Minima'; 'Pygmaea'; 'Verkade's Recurved'; 8. Euroopa ja siberi lehis Euroopa lehis (Larix decídua Mill.) Decidua maha langev, osutab suvehaljastele okastele. Euroopa lehis toodi Eestisse 18. sajandi alul ja asuti kohe ka ulatuslikult kultiveerima. 30...50 m kõrge puu, tüveläbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini. Areaal: Alpid ja Karpaadid, kasvab kuni 1800 m. kõrgusel, koos Picea abies, Abies alba, Pinus mugo ja P. cembra'ga. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: Peened, kollakad, paljad. Pungad: Koonusjad kuni poolkerajad, tipupungad vaigused, pruunide soomustega. Okkad: 1,5...3 cm pikad, kitsas-lineaalsed, pehmed, tömbi või lühidalt terava tipuga, lühivõrseil 30...40 kaupa kimbus, pikkvõrseil üksikult. Hõõrudes lõhnavad vaigu järele. Käbid: Noored punakad kuni rohekad, valmides pruunid, 2..
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad ...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Pooliseseisev Slovakkia riik oli 1941 suvel astunud Sm satelliitide ritta, ka slovaki vabatahtlikud osalesid lahingutes Punaarmee vastu. Aastate jooksul nähes Sm nõrgenemist ja Punaarmee tugevnemist, kasvasid opostsioonilised meeleolud. Kui Punaarmee lähenes 1944 Slovakkiale, puhkesid augustis ülestõusud, Moskvaga suhted loonud partisanid juhtisid. Nende ülestõusuga ühinesid ka ülejäänud vastupanuliikumise grupid, lisaks osa Slovakkia armeest. Loodeti, et kohe- kohe Punaarmee ületab Karpaadid ja tuleb ülestõusnutele appi. Punaarmee sedapuhku ausalt üritas appi minna, ei tulnud ülesandega toime, sakslased paiskasid Karpaatidesse lisavägesid, Dukla mäekurus ja mujal selle ümbruses panid Punaarmee pealetungi seisma. Lahingusse paisati ka NL-s moodustatud Tšehhoslovakkia armeekorpus, sakslased võitlesid ka ülestõusnutega, nov 1944 lämmatatigi. 1944 pealetungikampaania tulemusena Punaarmee jõudis välja vanale sõjaeelsele riigipiirile,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
