TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Haridus kohustus või võimalus? Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Tallinn 2011 Ideed: Haridus ise. Haridus kui kohustus riigipoolne haridusnõue; vanemate sundimine; ühiskond kujundanud hariduse esmatähtsaks. Haridus kui võimalus edu saavutamiseks; elus toimetulekuks; loob võimalusi, valikuvariante; annab võimaluse ühiskonnas kaasa rääkimiseks. Eesmärk: Tuua välja hariduse kui kohustuse ning hariduse kui võimaluse argumendid, seejärel otsustada kumb variant haridus oleks. Põhisõnum: Haridus on kohustusena sel ajal, kui ei mõisteta selle tähtsust. Tegelikult o...
inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab. A1: Täisealisel täie mõistusega inimesel peab olema valikuvabadus. Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise. Me võime teisi temale eelistada sõbralike teenete osutamisel, ehkki mitte sel juhul, kui need võivad teda muuta paremuse suunas. Niiviisi võib inimene mitmel viisil kanda väga karmi karistust vigade eest, mis otseselt puudutavad ainult teda ennast; kuid karistus saab talle osaks ainult niivõrd, kuivõrd see loomulikult ja sama hästi kui iseeneslikult tuleneb vigadest endist ega ole teiste poolt sihilikult kavatsetud puhtalt karistamise eesmärgil. Ma püüan niiviisi väita, et need ebamugavused, mis vältimatult kaasnevad teiste ebasooda suhtumisega, peaksid olema ainsad, mida inimesele kunagi tuleb taluda oma käitumise ja
LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes...
Referaat Venemaa Autor: Rivo Peegel PM1A 2013 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik. Talle kuulub kaheksandik planeedi maismaast. Liitriik Venemaa ulatub Vahemerega ühenduses oleva, parassooja veega Mustast merest Läänemereni Põhja-Euroopas ja kuni Vaikse ookeani rannikuni Kaug-Idas. Sellest osa hõlmab tohutu suur Siber, mis on väga karmi kliimaga. Seal on ka väga palju metsi. Venemaa Föderatsioonis eristub kolm põhipiirkonda. Venemaa Euroopa-osa on kõige tihedamini asustatud ja kõige viljakam. Seda ala ääristavad lõunas Kaukasuse mäestik ja idas Uurali mäestik. Selle taga asub Siber, mis jaguneb samuti kolmeks piirkonnaks. (Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Seal uhub põhjarannikut Arktika ookean ehk
Futurism (Giacomo Balla, "Abstraktne kiirus + Heli" 1913- 1914) Triin Kingu 12 c 11.09.2012 (19 saj. Itaalia) Tekke eeldused Tööstuslik revulutisoon Tööstuslinnade väljakujunemine ühes riigis mitu erinevat haldusüksust põhjustas karmi vastuolu uue elulaadiga Uue ja vana kontrastid Noorte vastuolu traditsioonid, provintslik kord ja ka ülirikkalik kunstipärand, kui tõke kaasaega sobiva kultuuri ning Lääne-Euroopani järelejõudmise ees ; usuti areng liiga aeglane ning riik vajaks kiiret muutust -> Uueks jumaldusobjektis sai kunst, mille kaudu loodeti selgelt katkestada sidemed minevikuga (Itaalia keeles futuro e. tulevik) Futurismi areng Kärarikas algus:
kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse kepisüsteemiga taheti kasvatada spartalases vastupidavust ja kannatlikkust. Laste elu oli Spartas rõõmutu, nad ei tundnud lõbu ega hellust. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silms oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Rahu ajal einestasid spartalased kõik üheskoos.
A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis. Mälestussammas Tallinnas Kadriorus (1962, A. Eskel, arh. A. Murdmaa). Tema elu ja loominguline tegevus olid tihedalt seotud Tallinnaga. Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli. Lapseeast peale olid Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja pani tähele poisikese andekust, vabastas ta majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nikerdusi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. Vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14- aastane Adamson sealt 1869. a. ja sõitis salaja Peterburi, kus siiski ei pääsenud õppima. Naasnuna võimaldati talle 1870. a. õpingute jätkamine Tallinna Kreiskoolis. Sama aasta suvel võttis ema noormehe Vaestekooli hoolduselt ja pani ta Bergi puutöökotta meelepärast ametit õppima. Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18-aastane Adamson 1873. a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L
pintslitõmmetega." · Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal Aasovimere ääres Taganrogis väikekaupmehe pojana. Tsehhovi vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat rubla ning osta oma perekonna priiks. · Tsehhovi isast sai algul poesell, hiljem väikekaupmees. Tsehhovi isa oli andekas inimene, kes mängis viiulit, joonistas ja juhatas laulukoorigi. Kuid perekonda kohtles ta karmi käega. Ta sundis poegi pikalt poes istuma või varahommikul kirikukooris laulma. Sõnakuulmatuse eest said Tsehhov ja tema vennad isalt peksa- nahatäied olid nende peres sagedased nähtused. Täiskasvanuna heitis pidevalt Tsehhov oma isale liigset karmust lapsepõlves ette ning ei andestanud taolist ülekohut. · Kuid noorusaega mahtus ka rõõmsamaid hetki: poisikesena armastas Tsehhov mere ääres mängida, kala püüda ja läbi stepi vanaisale külla sõita.
seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppused läbi erilistes koolides . Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Minu arvates oli selline kasvatus laste jaoks liiga karm. Spartas oli laste elu rõõmutu, nad ei tundnud hellust ega lõbu. Spartalaste võidujanu võttis ära lastelt nooruse ja pani nad juba sündides võitlema oma elu eest. Sparta üks negatiivsetest joontest oli kindlast ka suhtumine heloodidesse. Heloodid olid allutatud rahvakiht, kes oli rõhutud seisuses. Kuigi
Rahvuslikult Valitsuselt üle ning sai nii Hispaania riigipeaks.Ta oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui fasismi pooldaja, tema reziimi on nimetatud ka klerikaalseks autoritarismiks. Oma kommunismipõlgust, mida mõni ta biograaf on võrrelnud vaid kinnismõttega vabamüürlusest, oli Franco (ise muide ristitud juut) endas kandnud juba terve kümnendi enne võimuletulekut. Märtsis 1940 valas ta selle ka seadusesse, pannes Kommunistliku Partei ja vabamüürlased Hispaanias karmi keelu alla. Pärast sõja lõppu hakkas Franco järk-järgult tegema muudatusi monarhia taastamiseks. Ent ükski Hispaania kuningakoja täiskasvanud liikmetest ei soovinud Franco reziimiga otsest koostööd teha. Seetõttu otsustas Franco, et monarhia taastatakse alles pärast tema surma ning määras troonipärijaks prints Juan Carlose. Seitsmekümnendate keskel oli ETA Franco Hispaanias innukamaid demokraatia ja vabaduse nõudlejaid. ETA loodi 1959. aastal. 1968.
Seejärel pakkus Vanakuri ise talle kogu maailma rikkusi, kui ta vaid loobub oma eesmärgist saada valgustatud. Ta jäi kõigutamatuks, mispeale Mara koos väehulgaga põgenes ja Gautamast sai pikaajalise meditatsiooni järel Buddha-valgustatu. Ta saavutas nirvaana, seisundi, milles kustub elujanu, ja ta vabanes uuestisündide ringist. Ta oli jõudnud selleni, mida ta otsis; ta oli leidnud kannatuste algpõhja ja tee, kuidas neist vabaneda, hüljates nii meeleliste naudingute kui ka karmi askeesi tee. Kuid pikapeale jäi peale kaastunne teadmatuses vaevleva inimkonna vastu ning Buddha hakkas oma õpetust kuulutama. Tema õpilasteks said need askeedid, kes pöördusid temast ära. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust, 45 aastat. Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80-aastasena. Budismi allikad ja õpetus Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma
Miks on ameerikalik mõtteviis ja elulaad erinev Euroopa omast? Ameeriklased on ju eurooplaste järeltulijad. Kas Euroopa kultuur poleks pidanud Ameerikas edasi elama või on see lihtsalt teistsuguste tingimuste tõttu muutunud? Esimesed, kes Ameerikasse püsivad kolooniad rajasid olid inglased 17. sajandi alguses. 1620. aastal Ameerikasse saabunud laev "Mayflower" tõi kaasa 102 puritaani. Kuigi indiaanlased abistasid neid, surid pea pooled neist karmi talve ja tundmatu maa tõttu. Minu arvates on see üks põhjuseid, miks ameeriklaste suhtumine ellu oli erinev eurooplastest. Euroopas oli maa juba kätte võidetud ja seal olid teised probleemid näiteks puritaanide tagakiusamised Inglismaal ja lihtrahva vaesus Prantsusmaal, kus aadlikud viskasid raha tuulde ja Louis XV kuulutas, et peale teda tulgu kasvõi veeuputus. Kolonistid Ameerikas üritasid lihtsalt elus püsida.
ise pilliroogudest aseme tegema. Nuga pilliroo lõikamiseks ei antud. Pilliroog tuli oma kätega ära murda. Söögiks oli leem, kuid seda oli nii vähe, et kooliõpetajad õhutasid ja õpetasid poisse toitu juurde varastama. Kes vahele jäi, sai peksa nii toidu päris omaniku käest kui ka kooliõpetaja käest. Poistel ei olnud jalanõusid. Nad käisid paljajalu. Riietusesemeid oli neil ainult üks. Selle andis riik üks kord aastas. 14- aastaselt pidid poisid läbi tegema raske ja karmi prooviaasta. Seejärel sai ta õiguse kanda relva kanda ja osaleda öistes karistusretkedes. Karistusretkedele võtsid vanemad mehed kaasa nooremaid. Karistusretked viidi läbi arukamate ja tugevamate helootide vastu, kes tapeti ettevaatuse mõttes, et neist ei saaks ülestõusu juhte. Nii harjutasid noored sõdalased inimese mõrvamist. Sellise kasvatuse põhimõte oli teenida riiki. Inimese enda heaolu ei olnud tähtis. TÜDRUKUD Tüdrukuid kasvatas ema. Ta õpetas neile koduseid töid
seisukohad. Sveitsi majanduslikku edukust? Arutlege miks said nn suured Tollane Sveits kujutas endast maadeavastused alguse just XV Habsburgide võimu alt vabaks sajandi lõpul ja Pürenee poolsaarelt? võidelnud linnade ja omavalitsuslike maapiirkondade konföderatsiooni. Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu, karmi korralduse ignoreerijat võis isegi hukata. Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõi kloostrid. Sõnastage vastureformatsiooni olemus ÜHE lausega. Kuidas üritati kindlustada katoliku kiriku ühtsust? Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku toiming protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Kiriku ühtsust üritati kindlustada nii, et tugevdati kiriku organisatsiooni - loodi Jesuiitide Ordu. RENESSANSS- antiikkultuuri
ning neil ega ka purihammastel ei ole juuri ja kasvavad pidevalt. Jäneselise iga purihamba mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2) Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehmest kuni karmi ja torkavani. Enamik liike on vähemärgatava värvusega, valdavalt hallid, tumepruunid või ookerjad toonid. Kõige eredama värvusega liigid elavad troopikas või subtroopikas. Paljudele liikidele on omane värvuse aastaajaline muutumine (näiteks valgejänes suvel pruun, talvel lumivalge). Halljänese sesoonne värvusemuutus pole nii silmatorkav. Koguni ühel ja samal liigil avaldub sesoonne dimorfism areaali eri osades erinevalt. (3) Paljunemine Jäneselised sigivad aastas 2-4 korda
kapten Grant koos kahe Britannia madrusega. Ayrton jäetakse üksinda saarele, et ta seal oma süütegude üle järele mõtleks ning meelt parandaks. Ayrtoni edaspidisest elukäigust annab ülevaate Jules Verne'i hilisem romaan "Saladuslik saar". "Kapten Hatterase seiklused" on Jules Verni seiklusromaan. Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten John Hatterase juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama. Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning Hatterase kinnisideede tõttu puhkeb mäss, mis päädib priki püssirohukambri plahvatuse ning laeva hävimisega. Hatteras koos paari kaaslasega jätkab teekonda pooluse suunas. Uus- Ameerika saare rannikult leiavad nad Ameerika Ühendriikide laeva vraki ning talvituvad sellel saarel. Karmides oludes ellujäämine õnnestub neil peamiselt tänu doktor Clawbonny geniaalsusele, kes suudab süüdata tuld jääst läätse abil, valmistada tahkeks külmunud
Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnased ja erinevad jooned 18. saj keskpaigas valitses Euroopas rahvuslik idee, välja arvatud Vene impeerium, kes tegeles ääremaade venestamisega. Selleks ajaks olid Eestis juba tekkinud esimesed eesti soost haritlased ja üliõpilaskonnad, kes kandsid endas riikliku autonoomia ideed. 1905. aastal ebaõnnestunud Jaapani sõja tõttu oli tsaar sunnitud kehtivat karmi korda veidi lõdvendama, mille tulemusena said esimesed eestlased riigituumasse ja kohalike linnavalitsuste etteotsa. Enam-vähem normaalse arengu lõpetas Esimene maailmasõda. Sõjaks ettevalmistamata Venemaa kandis suuri kaotusi ja praktiliselt kaotas võitlusvõime, seda kasutasid ära bolsevikud, kes saksa sõjaväe luure rahade abil panid toime revolutsiooni, nende sündmuste keerises tekkis Eestil võimalus taotleda autonoomiat, mille taustal lubas
· 9 sümfooniat · 22 klaverisonaati · Lühipalad klaverile · Klaveripalad neljale käele · 19 ooperit · kirikumuusikat · Tuntud on ka 8. sümfoonia (,, Lõpetamata sümfoonia"). "LÕPETAMATA SÜMFOONIA" · Sümfooniatest tuntuim imekaunis "Lõpetamata sümfoonia" · 2 osa , Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. · "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust · Sümfoonia teises osas on rohkem rahulikku mõtisklust, mehisust, hetkeks välgatab rõõmgi · Schubert ei kuulnud ise oma "Lõpetamata sümfooniat" orkestri esituses. ,,FORELL" · Kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on Forellikvintett . · kirjeldas ta Forelli, kui peategelast, kes helendavas vees vingerdab ja teeb äkilisi liigutusi. · Forell, sattudes kaluri võrku, tuletab meelde inimelu lühidust ja ebakindlust
kündis pere kartulimaad. Kui peretütar kaks tundi omale meike, juuksevärve ja mingeid hilpe selga, näkku ja pähe ajab, siis aastaid tagasi kulus ühel pereemal oma paar tundi, et vesi kogu pere peapesuks soojaks keeta, kuna kaevust tuli ainult külma. Erinevad ajad, mil elati ja elatakse, muudavad suhtlemise raskemaks ja tekitavad erimeelsusi. Kujutage ette, et tahate õhtul minna heale peole aga sinna ei saa minna, sest ema või isa on olnud nii karmi kasvatusega, et ei pääsenud ise ka noorena ühelegi peole. Mõni vanem on leebe ja lubab, kuid suurem osa hoolib oma lastest nii väga, et peole lubamine tekitaks peavalu. Kuna sa peole ei pääse, siis kindlasti sõimad oma ema-isa väga kurjade sõnadega: ,,Te olete värdjad, laske maha end, ma vihkan teid elu lõpuni!" või ,,Ega see, et teie vanemad nii mölakad olid ja teid peole ei lasknud, ei tähenda seda et teie ei võiks lasta!". Lapsed ei mõista, et vanemad soovivad ainult parimat
Ühel õhtupoolikul kogunevad samasse ruumi Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin, heliloojad Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš ning Stalinile truu riigimees Andrei Zdanov. Kangema napsu saatel hakkavad neli meest arutlema Nõukogude Liidu muusikakultuuri üle, mis vahepeal kisub ka väga emotsionaalseks. Näidendi lavastanud Rudolf Allabert on minu meelest väga täpselt ära tabanud tolle aja heliloojate ja üleüldse kultuuriinimeste olukorda. Stalin valitses ju karmi käega ning midagi nö riigivastast ja mäsleva harmooniaga pala ei tohtinud heliloojad kirjutada. Samuti on hästi jäljendatud seda Stalini tallalakkumist, mida tema valitsusajal rohkelt oli, et ikka suurele liidrile meeldida. Oli ka aru saada heliloojate kartusest mitte vastu vaielda kõrgematele riigimeestele teoste kirjutamise osas. Ei pidanud ma pettuma ka näitlejate töös. Kõige enam meeldis mulle Tõnu Kargu mängitud Jossif Stalin
Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari koalitsioon) ja Rahulepingu vastased (paremparteid SRP SRRP jt)) 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? esiteks oli tegu riikidega kus demokraatia oli täiesti uus ja nõrk teiseks oli majanduskriis ning sellest välja tulemiseks oli vaja majanduses karmi kätt ja kontrolli ning ainuvalitsemisega saab seda hästi teha 3. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika eelkõige Saksamaa suhtes)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles' rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile)
vrast sjavge. Aga selline valik ei ole pris kindlasti arukas!! Inimestele tuleb anda teada enda vimalustest aidata kaitsta riiki. Selleks tuleb kasutada erinevaid meetoteid. Niteks: Reklaami, kus otsitakse vabatahtlikke ja kellel on soov aidata kaasa riigikaitsmisele/tugevdamisele. petada lastele koolis, kes on veel noorukesed. Mina, isiklikult, tahan minna ajateenistusse, kuna mulle meeldivad vljakutsed. Selle ajajooksul ma kindlasti saan kohaneda karmi reziimiga (hommikul vara lestus, ktekverdused,). Ma tahaks vga proovida osata lasta relvadest, sest ma pole varem kunagi lasta saanud ja see tundub vgev. Samuti tahaks hakkama saada erinevates elamustingimustes(metsas). Ma arvan et ma tahaks minna ajateenistusse 11-kuuks kuna siis mul oleks vimalik saada autojuhiks ja tasuta autojuhiload. Tahaks klastada ka Kuperjanovit, sest see koht pidavat remonditud ja heas korras. Loodan, et kui ma lhen ajateenistusse, saab see
Ta oli mõrvari naine ja sekretär. Honoria Waynflete- mõrvar. Lord Easterfield oli ta nooruses maha järnud ja pidas siiamaani vimma ta vastu. Arvab, et parim kättemaks on lavastada Lord Easterfield süüdi. Tal peaaegu õnnestubki see, aga Bridget Conway on temast kavalam. Lord Easterfield- ajalehemagnaat, Luke kahtlustab teda mõrvades, aga ta on vale inimene.Ta oli vanaaegne ja armastas klassikat. Ta oli tõsine ,kiilakas ja kandis prille. Ta oli karmi kasvatusega ja oli Wychwood under Ashe'i küla omanik. Mr Ellsworthy- antiikpoe omanik,kes korraldas ,,Nõidade aasal" imelike ja veidraid orgiaid. Ta oli pikk,kõhn ja lapsik. Ta käitus nagu ullike,kes koguaeg keksis ja irvitas. 5. Kas teose käigus muutub peategelane halvemaks või paremaks? Honoria Waynflete muutub teose käigus halvemakas ja kurjemaks. Eriti siis kui tuleb välja see, et ta on mõrvar. Luke Fitzwilliam muutub leebemaks, kui ta armub juba Lordiga
tundus olevat. Valgustuste ideede levimise tulemusena suurenes sallivus. Maailma hakati parandama paremuse poole. Näiteks pöörati tähelepanu rahvaharidusele, parandati talupoegade olukorda, kohtumõitmistel kaotati piinamine ja seadused muudeti täpsemaks ja selgemaks. See oli tõesti õige tegu peaks mainima. Monarhi ainuvalitsuslikku võimu nimetati valgustatud absolutismiks. Preisimaal oli selliseks valitsejaks Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud karmi ja kitsi valitsejana. Näiteks ta keelas välismaa kangaste sisseostmise,kehtestas sõjaväekohustuse ja põlgas valgustajatest teadlasi. Tema poeg Friedrich teine, oli hoopis teistsuguse valitsemisviisiga kui tema isa oli. Näiteks ta jagas soodsa hinnaga talupoegadele riigi ladusest välja vilja, keelas kohtutes piinamised, kuulutas välja usuvabaduse, toetas kaubandust ja kodumaist tööndust, vähendas teaokoormisi. Ta oli tuttav
tööd, kellel on head tutvused ja kes pole kunagi pidanud vaesuses virelema on sageli pimedad probleemidele, mis ümbritsevad meid meie ühiskonnas, kus näiliselt oleks nagu hea elada. Nad ei vaata inimesi, kes teenivad ebainimliku töötasuga elatist prügikastidest pudelite korjamisega, nad ei näe inimesi, kes on sunnitud sööma toitu, mille keegi on juba varem söömiskõlbmatuks kuulutanud ja nad ei pruugi endale ette kujutada, et on inimesi, kes kannavad jope all ajalehti, et end karmi ilmastiku eest kaitsta. Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on sisuliselt mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega, kuid arengu protsess jätkub ning võib uskuda et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõigi oma hüvedega, kuid hetkel ei ole meil majanduslikult võimalik täita kõiki heaoluühiskonna tingimusi.
Kodus oodatakse teda, Margust ei tule ega tule. Jaanus arvab, et astus tee peal kõrtsist läbi ega saa tuttavatega sealt nii ruttu tulema. Mari kuuleb väljas mingeid hääli ning saadab Jaanuse vaatama. Kui Jaanus ukse lahti teeb lendab see ise lahti. Margus ukse taga, püss käes. Mari küsis, et ega hunte kallale ei tulnud, kuid Margus oli hundi maha lasknud ning Jaanus ulatas talle rätiku, et ta saaks oma püssi puhtaks teha. Nii, kui Mari Marguselt midagi küsis, sai ta alati karmi vastuse osaliseks. Mari läheb magama ära, vanaema tukub. Väljas on hundi ulgumist kuulda, Mari jookseb Marguse juurde, et ta läheks vaatama. Nii, kui Margus ukse lahti lööb kukub talle sülle Tiina. Ta näeb, et Tiina veritseb. Margus läks ahastusse, ta arvas, et Tiina oligi seal Pähnipalus, kelle ta maha lasi. Ning Tiina vastas "jah!" Ja Tiina tänas teda, kuna nüüd sai ta minna oma tõelise ema juurde, taevasse!
Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina (muusikadirektorina), kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost (Clavierübung I-IV). Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach on loonud teoseid kõikides tema ajal eksisteerinud kunstmuusika zanrides peale ooperi. Kokku on Bachilt säilinud üle
Politseinike eest põgenemise käigus sõitis Rass Talise auto konkreetselt maha kandmisele ja pidi hakkama Talisele tegema nelikümmend tasuta bensukat. Peale seda läks Rass koos sõprade ja Sädega kõrtsu kus oli ka Olar. Õhtu jooksul kui Säde Rassilt tähelepanu ei saanud läks Säde seda mujalt otsima, võõralt mehelt. Rass andis tollele kutile kõrtsu ees peksa ning sellega teenis Olari silmis pluss-punkte. Olar kui linna peal tuntud endine vang ja karmi käega "vend" lubas Rassil tema nime kasutada kui peaks tekkima probleeme, Rassil kohe oli mõttes, et sellisele ära tõusnud narkomaanile mitte iialgi ei helista. Aga Olar helistas hoopis ise Rassile pakkudes talle narkootikume müüa, Rass nõustus sellega ja siis läks kõik allamäge. Kõige pealt hakkas Rass pidevalt narkootikume tarbima. Rass segas ka narkootikumide müümisesse oma venna ja nii nad hakkasidki koos äritsema. Alguses
15-aastane isik (olgugi et alaealine) on juba piisavalt vana, et teda täielikult vastutusele võtta. Ma arvan, et eluaegset vanglakaristust võiks rakendada ka alaealiste puhul. (Seda juhul kui on tegemist tahtliku tapmisega, mis ei tulene näiteks enesekaitsest.) Võib-olla olen ma liiga karm, aga kuna meie ühiskonnas pannakse toime väga palju ja raskeid kuritegusid, siis võib-olla karmimate karistustega suudaksime seda kuidagi ohjeldada. Ehk on hirm karmi karistuse ees see, mis hoiab inimesi julmi tegusid tegemast tagasi. Eesti riik on väike ja veel noor, arenguruumi seaduste muutmise osas veel on.
Üleüldiselt oli esitatu väga korrektne ning ühtegi viperust sisse ei tulnud. Kõike oli väga hästi kuulda, peale mõne väga vaikse koha, kus ainult üks või kaks oboed mängis. Kontsert oli dünaamiliselt väga lai. Igas loos olid väga vaiksed, aeglased kohad ning samuti väga valjud, kiired ja võimsad kohad. Kontsert oli väga meeleolukas. Kõlasid rõõmsad, kui ka kurvad kohad. Mõned osad olid väga mängulised ning kerged, samal ajal oli teisi osi, mis olid väga karmi ja valju kõlaga. Mulle väga meeldis seda kontserti kuulata. Varem polnud ma eriti klassikalist muusikat kuulanud. Kohe esimesest noodist alates oli teada, et tegu on väga võimsa ettekandega. Esimeses liikumises mängiti „Allegro con brio“-t. Seda teost tunneb arvatavasti iga inimene. Selle algus oli väga dramaatilise kõlaga, mis muutus hiljem väga müstiliseks. Terve teos oli minu arvates üles ehitatud kui küsimused ja vastused. Esimesena mängiti vaikselt nö küsimus,
talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India mussoonid, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel. Kliima üldiseloomustus-Temperatuur: Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla 18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi.Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi.Kabulis ulatub temperatuur 30°C- st talvel + 40°C-ni suvel. Sademed Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talvel (lumi) ja kevadel(vihm).
piimajõed paistsid sulle iseenesest kätte kukkumas. 17. Isa Goriot saab rabanduse, kuna selguvad Anastasie armukese rahaprobleemid ning, nähes tütarde tüli, variseb ta kokku. Paralleelid 18. Mõlemad tütred lähevad Mme de Beauséant'i korraldatud ballile, isa Kogu teos keskendub ju tegelikult seltskonna ilusa maski all peituva vaatama minemata ja temast hoolimata. karmi olelusvõitluse ja barbaarsuse näitamisele. Ka tänapäeva kohta 19. Vikontess lahkub väärikalt seltskonnaelust igaveseks, kuna toimunud võib öelda, et elu, mida tunduvad elavat Hollywoodi staarid, ilusad pildid, on tema armukese pulm teise naisega. mida näeme klantsajakirjade lehekülgedel, ei ole tegelikult päris. Kõik 20
see siiski käegakatsumatu ning ei selgita tegelikult midagi. Inimloomus on liiga keeruline, et seda lahti mõistatada taevas elavate nähtamatute üleloomulike olevuste abil. Kui iga inimene maamunal oleks üdini hea, poleks me rass arvatavasti poolel maalgi siia, kuhu oleme jõudnud. Edasiviivateks jõududeks on tihti konkureerimine, tahe olla teistest parem ning selleks nad alistada ükskõik mis meetodil. Kuidas muudmoodi selgitada kõiki suurriikide valitsejate karmi käe all sündinud imesid, inimkonna hindamatuid aardeid? Kurja lõplik võitmine teeks ainult halba, kuna siis lõpeks ka edasiviiv võitlus heaga. Sõjakuseta ja, kui soovite, õeluseta poleks olemas ei Egiptuse püramiide, aastatuhandetevanuseid eeposeid ega ei ühelgi tasemel poliitikat. Oleks kiviajal iga hõim üksteist aidanud ning ei kordagi abivajajale selga keeranud, kummardaks me arvatavasti tänagi tuld ning kodumetsas silkavaid kitsi, keda kiviodadega karjakesi jahtida.
kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad, ilusa kujuga huuled, valged hambad, ta oli temperamentne, omakasupüüdlik, kuid oma mehele raskel ajal toeks ja truu. Carmeni vabaduseigatsus on üks kirgliku romantismi tunnustest. Romantikutele omaselt hindas Merimee huumorit, lastes mustlasneiul pidevalt naljatleda ja rõmsameelne olla. Peategelane don Jose oli noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni- Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted
patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe. Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamasti 2-3 korruselised. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Siin oli samuti mööblit vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks.
,,Tõde ja õigus V" Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat elu pakkuda. Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd. Mõlemad mehed armastavad Vargamäed, kuid nende tõekspidamised ja unistused on erinevad
arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada kolmeks: 1. Vanad harud : toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus. (18-19 saj)/ nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Samas toetavad riikide valitsused eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. 2. Uued harud : masinaehitus, keemiatööstus . (tekkis 20 saj ja on jõudsasti arenenud) . Need tööstused sad kogu majanudse toimimise aluseks. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nende põhistruktuur jätkuvalt muutuv. 3. Uusimad e kõrgtehnoloogilise tööstuse harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin, laserlõikus, personaalsed medikamendid jms. (tekkis 20 saj lõpul, suurte muutuste ja riskide valdkond). Et enamus kõrgtehnoloogia valdkondi on seotud sõjandusega toetavad neid ka riikide valitsused.
Davout`i haardes, kuid võit ei olnud siiski veel kerge tulema. Lõplik edu tuleb kanda kahtlemata Prantsuse veteranide taktikaliste oskuste ja selge üleoleku arvele. Liitlased põgenesid üle selja taga olevate jäätunud tiikide, osa neist vajus läbi ja kaotas elu uppudes. Teisel tiival ei saatnud edu ka vene väejuhti Pjotr Bagrationit, ta loobus edaspidisest rünnakust ja asus taganema. Kokkuvõte Lahing demonstreeris liitlastele, karmi õppetunni näol, et nad olid Napoleoni sõjalist talenti kõvasti alahinnanud. Omas ajahetkes oli tegu vaieldamatult andeka väejuhiga, kelle ainukeseks vääriliseks vastaseks oli Mihhail Kutuzov, kes Austerlitzis end näidata ei saanud. Lahingu otseseks tagajärjeks oli Austria - Prantsuse rahuleping, venelased aga taandusid Poolasse. Koalitsioonil oli sellega lõpp. Liitlased kaotasid siiski vaid umbes 30% oma väest, mis näitas, et vene väed ei ole kerge saak.
STENDHAL (17831842) (kodanikunimi Marie-Henry Beyle) Stendhal oli esimene kirjanik Euroopas, keda peeti realistiks seda küll alles 20.sajandil. Kirjaniku eluajal ei olnud realismi kui kirjandusvoolu mõistet veel olemas, oli vaid klassitsism ja romantism. Stendhal asus romantistide poolele. Stendhali peamine nõue kirjandusele oli kaasaegsus. Tema tähtsaim teos on ,,Punane ja must" (1831), alapealkiri on ,,XIX sajandi kroonika". Motoks on TÕTT, KARMI TÕTT! Valgustajate eeskuju järgides samastas Stendhal oma romaani peegliga, millega liigutakse teel. Peegel näitab tegelikkust palju täielikumalt. Peegel muutub maagiliseks, näidates seda, mida varem ei märgatud. Ta ei kujuta lihtsalt ajastu nähtusi, vaid uurib ka nende põhjusi ja tagajärgi. Keeranud romaani peegli inimese sisemaailma poole, näitab ta, kuidas ajaloo surve määrab inimese psüühika, aga ka seda, et inimhinges toimuv võib muuta ajaloo käiku.
Ideaalid ja karm tegelikkus Igal ühel meist on oma plaanid eluga ja ideaalid, milleni me küündida tahame. Kuid mitte alati ei lähe kõik nii, nagu me soovinud oleme. Alatihti põrkutakseme karmi reaalsusega ja mõistetame, kuhu tegelikult jõunud oleme. Kuid millised siiski on need ideaale hävitavad probleemid ning kas ja kuidas on nad meie elu mõjutavad? Nendele küsimustele võib leida vastuse, kui analüüsida Tammsaare romaane. Vargamäe Andresel olid isakodust lahkudes ja Vargamäe Eesperet ostes suured plaanid: Ta tahtis oma töö ja vaevaga sellest poolsoisest ja igerikust talust tõelise meistriteose luua, kus oma perega tulevikus rahulikult elada
See, mis mind tõeliselt huvitab Ameerika iseseisvuspäeval näidatakse ikka telekanalitest filmi ''Sündinud 4.juulil''. See linateos räägib Ron Kovic'ist, kes on oma eluga korduvalt pahuksisse sattunud, seda kõike tänu tema sõjaväelisele karjäärile, kus mees kogu aeg tõusis, kuid siis toimus tema jaoks ''saatuslik pauk'', mis ta ''musta auku'' kaasa viis. Terve Ronny maailm oli tema jaoks kokku varisenud, sest ta oli harjunud väga aktiivse eluviisiga, kuid siis järsku sai jäädava selgroovigastuse ja tema sõjaväe karjääril oli lõpp tulnud. See film on mind palju inspireerinud, imestan isegi vahel kuidas, sest see teos peaks vastupidiselt inimesi taolistest huvidest eemal hoidma, kuid mingil seletamatul kombel pani see film mind pikemas perspektiivis Eesti Kaitseliidust huvituma. Eelnimetatud film muutis mind alguses väga emotsionaalseks nagu kõik sõjafilmid mind muudavad. Kuid siis mõtlesin, kuidas pääseda ...
peale jäämine sõjas, mis tõstis autoriteeti nende riigikorra vastu. Teiseks põhjuseks oli kodanike demokraatlike õiguste suurendamine. Tõsteti valijate arvu kolm korda ning anti naistele valimisõigus. Kahjuks aga mitmed riigid ei suutnud oma elanike ja poliitka probleeme piisavalt kiiresti ja rahuldavalt lahendada. Seda kasutasid ära mittedemokraatlikud liikumised, mis lubasid kõik probleemid kiiremini korda ajada ja majanduse õitsegu kindlustada. Tekkis vajadus karmi korra järele, mis osades riikides ka diktatuuriga saavutati. Samuti kasutasid tulevased diktaatorid ära uue valijaskonna teadmatust ja kogenematust poliitilisel maastikul, et ennast heas valguses näidata ja hiljem võimule pääseda. Pärast Esimese maailmasõja lõppu toimus Prantsusmaal Pariisis rahukonverents (1919-1920). Kus sõlmiti Antandi ja kaotaja vahel rahulepingud millest tuntuim 28. juunil 1919 aastal Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud Versailles'e rahuleping
olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast toitu, rääkis jumalate saladusi välja ja kahtles nende jumalikes võimetes. Need kõik olid patud, mis teenisid karmi karistust, sest jumalaid pidid kõik surelikud austama. Talantose suurimaks pahateoks oli oma enda poja jumalatele sissesöötmine. Selle peale olümpose elanikud loomulikult vihastasid ja otsustasid ta jumalikult söömaajalt välja kihutada. Kuid see polnud kõik. Nad panid ta veel kannatame igavest nälga nii, et toit on kogu aeg talantosele väga lähedal, kuid ta ei saa seda kunagi süüa. Nagu igas vanakreeka müüdis on ka selles moraal. Selles jutustuse õpetus: Talantose piinu peab
Clerfayti tõmbab juba teose algusest saati Lilliani poole, kes on nii vahetu ja suudab nautiga igat hingetõmmet,mis talle on antud. Lillian ja Clerfayt moodustavad ebahariliku paari, kes hakkavad elama käesolevas hetkes ega hooli tulevikust. Remarque'i teostest õhkab salapära ja kujundlikkust. Kõrvaltegelased: Lilliana onu-Elas Pariisis.Ta oli Lilliani isa vend.Onu oli tal väga kokkuhoidlik.Iga kuu saatis ta Lilliani pärandusest Lillianile raha sanatooriumisse.Ta on väga karmi sõnaga. Dalai Laama- Hüüdnimega krokodill, kes oli sanatooriumi juhataja. Hollmann-Clerfayti sõber.Elab ka sanatooriumis , sest sai võidusõidul vigastada.Ta oli Clerfayti paarimees. Tegelase analüüs Remarque'i raamatute peategelased on tüüpilised 20. sajandi inimtüübid. Nende kõigi olekus on midagi traagilist ja rusuvat. Kõik nad otsivad elu mõtet ja enese kohta selles elus. Just see identiteedi otsimine ja filosofeerimine elu üle paneb teoste tegelased
tegid pättust või aitasid vanemaid põllutöödes, oli Joosep kodus vaikides, ta oli teistest täiesti erinev. Ta oli Rabaraua laps, kes oli tugev, sihvakas ja töökas, kuid Joosep oli täiesti teistsugune, ta oli vaikne, rahulik, omaette poisike, Anu kasvatas teda hellalt, kuna too oli armastatud mehe laps ja samuti ta ainuke laps, kes talle väga kallis on. Rabaraud kasvatas oma lapsi tööga ja karmi käega ja kõik tema lapsed olid samuti tugevad ja töökad. Nad aitasid isa töödes ja olid tublid mehed. Juba kasvatajad erinesid väga, Anul polnud raha, et poissi kasvatada nii nagu ta oleks seda soovinud, aga Rabaraula oli seda palju. 5. Tänu meediale said kõik teada, et Joosep on väga hea viiulimängija, kes vajab tunnustust. Meedia kirjutas väga palju temas, tavaliselt ikka häid asju. Kui Rabaraud nägi ajalehes
Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Mungal ei tohtinud olla kukrut ega raha, oma raamatut või isegi mõnda muud eset. Kõik mida ta kasutas oli kloostri oma. Kloostri juhtkond Kloostri juhtkond nõudis, et mungad ja nunnad suretaksid oma tõrgest liha sagedase palvetamise ja paastumisega, karmi töö ja vähese magamisega. Kloostri eeskirjad Kloostri eeskirjade vastu eksinuile määrati kas väike või suur karistus. Antud kloostris oli see kas 36 või 300 piitsahoopi või okasvöö kandmine paljal ihul. Mõnikord võtsid eritit vagad mungad endale vabatahtlikult täiendavaid karistusi Paastumine põhjustas tervisehäireid Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mis soodustas nakkushaiguste levimist.
Triigi loomingu tähtsamateks teosteks on Eesti haritlaste portreed. Detailide rohked ja väga realistlikud. Fovistid aga hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ha varjudega modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on endassesulgunud , peaaegu kusagil pole tunda inimese lähedust, ainult aegajalt paistab puude tagant mõni valge või punane maja. Fovistid arvasid aga, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja siis saadud muljeid lõuendi peal väljendada. Nende
ERSO dirigent Nikolai Aleksejev suutis suurepäraselt helide keeles välja tuua selle teose isikupära. Helilooja abikaasa Alma Schindler on iseloomustanud teost :"Tema kõige isiklikum sümfoonia. Mitte ükski teine sümfoonia ei tulnud nii sügavalt tema südamest." Leningradi konservatooriumis õppinud Nikolai Aleksejev, Peterburi koolkonna üks väljapaistvaimaid dirigente , suutis teosest välja tuua kõik selle, mida Mahleri helikeelel pakkuda oli . Esimene osa suutis jätta nii karmi ja marsiliku kui ka peene ja talitsetud mulje. Scherzo vaatamata oma suhteliselt kiirele tempole suutis tekitada selle erilise meeleolu . Nimelt muutuvates taktimõõtudes ja rütmides on kujutatud Mahleri tütreid hoogsas mänguhoos. Sisaldades nii rahulikke hetki kui ka õdedevahelisi pingeid. Mainimata ei saa ka neljandat osa , mis vaatamata oma pikkusele, üle 25 minuti, suutis pinget kasvatada viimaste hetkedeni, mis tõid kaasa siiski traagilise lõpu.
olnud õnnelikud ning rikkusest hoolimata jäi neil vajaka millestki väga tähtsast nimelt armastusest. Raha võimu tõttu on moraalsed väärtused asendunud materiaalsetega Rahas ei peitu õnn. Nüüdisaja paljud noored arvavad, et kui sa oled jõukas, siis elu on ilus, kuid ei arvestata sellega, et ka multimiljonäridel on probleeme. Kauni pildi rikaste maailmast on maalinud meile meedia, mis kujutab superstaaride elu glamuurse ja muretuna, kuid ei näita kulisside taha peituvat karmi reaalsust. Elus on palju muud peale raha. Võib öelda nii, et inimene on juba siia ilma tulles rikas, kui ta sünnib perre, kus on olemas ema ja isa, kes teda armastavad. Pahatihti ei hinda me seda, mis meil juba olemas on, vaid mõtleme liigselt välisele särale. Inimesi ei tee õnnelikuks mitte raha, vaid võimalused selle kulutamiseks. Lääne popkultuuri mõjutuste tõttu on kuulsust kogunud mõtteviis, mille kohaselt võidab see, kellel on surres rohkem asju
· hüdrograaf jõe aastast äravoolu kirjeldav diagramm · suurvesi kõrgem veeseis · madalvesi madalam veeseis · kõrgvesi ehk tulvavesi väga kiire sulamine lühikese perioodi jooksul palju sademeid · suvise madalvee põhjused: sademetehulga vähenemine kõrgema temp'ga kaasnev auramise suurenemine · talvise madalvee põhjused: maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine karmi kliima puhul võib kogu veekogu ära külmuda, esineda äravoolukatkestusi · parasvöötme kliima: segatoidulised jõed välja kujunenud suurvesi (kevad, sügis) ja madalvesi (talv, suvi) (nt Volga, Jenissei) · vahemereline kliima: sademetest toitumine talvel suurem veetase (rohkem sademeid) · troopiline kliima: veevaesed jõed toituvad põhjaveest ajutise vooluga jõgesid palju · lähisekvatoriaalne mussoonkliima:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
