Ester Lindeberg Vasalemma vald,Lemmaru küla,Lassi Talu 58064731 [email protected] 02.november 2014 Dr.Marju Varuskin Hamba Polikliinik Tompuistee 4 101 42 Tallinn Motivatsiooni kiri Tere! Minu nimi on Ester Lindeberg. Kirjutan teile sellepärast,sest meie koolis toimub 20.novembril Töövarjupäev.P öördun teile poole seoses sellega, et ma tahan, et te olete meie töövari sel päeval, ehk Natalija ja minu. Minu soov on tulla teie tööle, sest ma mõtlesin edasi pärast gümnaasiumi töötada hambaravi assistentina, sest mulle meeldib korrektsus, tähtsus ja selgus. Kas teile sobib, et ma sõidan sellelel päeval teie polikliinikusse. Kui ei, kas te ...
Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli
Karli ja liisi pulmad! Mirjam Volmre Raine Kapp Janika Liivamäe Info! v Pulmad toimuvad Sagadi mõisas v Sagadi mõis asub LääneVirumaal Lihula vallas v Pulmad algavad kell 15.00 ja lõppevad kell 22.00 v Külalisi on 106 v Naisi 58 v Mehi 48 v Paluks pulma tulla ilma lasteta v Pulma peaks mees tulema tumedas ülikonnas ja naine õhtukleidis ja kaasa võtma vahetus riided peo keskel mängude mängimiseks v Vajadusel saab jääda ööseks, sellest ennem ette teatada Sagadi mõis! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kava! v Kell 15.00 kogunevad külalised v Kell 15.10 saabub pruut v Kell 15.15 algavad pulmad v Kell 16.30 kogunetakse söögisaali v Kell 16.40 toimub pruutpaari õnnitlemin...
See oli aga 45 aastat vana ja sel ajal oli kuningaresidents loomata. Imestama paneb aga see rutt, millega Karl maeti. Oli ju ometi talv ja mitte mingid klimaatilised tingimused ei nõudnud kiiret muldasängitamist. Ei oodatud ära isegi kuninga poega, et kuulata ära tema soovid matmispaiga kohta. Kiirustamise ainsaks põhjuseks võis ainult olla mainitud korraldus 769. aastast, milles Karl määras oma puhkepaigaks Saint-Denis' kloostri. Alles aastal 1000 sattus Karli haud uuesti ajaloo vaatevälja. Keiser Otto III saabus renovatio imperii Romanorum'i ideedest haaratuna Aachenisse. Tema sihtpunkt oli Karli haud. Karli haud oli kadunud ja haud oli unustatud! Keegi ei osanud Otto III aidata, aga kuidagi pidi ta saladuse jälile saama, sest kolm päeva hiljem leidis ta Karli haua üles. ,,Me sisenesime Karli juurde. Ta ei lamanud, nagu teiste lahkunute surnukehad, vaid istus kõrgel troonil nagu elus. Tal oli peas kuldne kroon, kinnastatud
Karl kasvas üles Madalmaades ning sai pärast oma isa ootamatut surma 1506. aastal Burgundia hertsogiks, mis tähendas toona Madalmaade ja Burgundia vabakrahvkonna, hilisema Franche-Comté valitsejaks saamist. Teoreetiliselt oli tal õigus saada ka Kastiilia kuningaks (ta isa oli Felipe I nime all selle valitseja olnud 1504–1506), kuid tema võimukas vanaisa Aragóni Fernando püüdis seda igati takistada, mistõttu riigi formaalseks valitsejaks sai Karli nõdrameelne ema Juana, tegelikult aga läks võim Fernando kätte. Fernandole lemmikuks oli Karli vend Ferdinand, kelle ta võttis oma õukonda. Ometi läks nõnda, et Aragóni ja Kastiilia valitsejaks sai ikkagi Karl ning Ferdinandist sai hiljem Saksa kuningas, hiljem ka keiser. Karl jäi elama Madalmaadesse ning tema olulisim õpetaja oli Utrechti Adriaan, kellest sai hiljem paavst Hadrianus VI. Karl sai hea hariduse ning rääkis vähemalt viit keelt: emakeelena prantsuse,
Tõlge on ilmunud aastal 2001. Raamat on Avita kirjastuse Teraviku sarjast. Teose on saksa keelest tõlkinud Nele Lopp Teoses räägitakse 13.-aastasest poisist Niklasest ja tema probleemidest uue õpilase Karliga. Karl tundub algul Niklasele lahe poiss, kuid aja jooksul taipab ta, milline Karl tegelikult on. Karl varastab Niklaselt tema asju ja tekitab talle palju pahandusi. Süzee kokkuvõte: Koolivaheaeg on lõppenud ja Niklase klassi tuleb uus poiss Karl. Õpetaja paneb Karli ja Niklase koos töötama, sest nad elavad üksteisele lähedal. Kui Karl järgmisel päeval Niklase juurde tuli tegid nad kodutöid ja kuulasid Niklase õe CD-plaate. Kui Karl ära oli läinud, plaati, mida nad kõige rohkem kuulasid, enam ei olnud. Kui Karl järgmine kord Niklase poole tuli, laenas Karl Niklaselt CD-ROMi ja lubas selle talle tagasi tuua. CD-ROM oli isa oma ja Niklas ei tahtnud seda eriti laenata, kuid tal ei jäänud
Schufterle libertiin, hiljem röövel Roller libertiin, hiljem röövel Kosinsky libertiin, hiljem röövel Schwarz libertiin, hiljem röövel Hermann, ühe aadlimehe sohipoeg Daniel, krahv von Moori majateener Pastor Moser Tegelased Paater Röövlisalk Kõrvaltegelased Tegevuspaik Saksamaa, 17.sajandi keskpaik, tegevusaeg 2 aastat 1 Vaatus Franz ja Vana Moor astuvad vestlusse Franz on saanud postiga kirja oma venna Karli tegemistest Franz uurib isa tervise kohta, kardab kirja sisuga isa südant liialt haavata Kirjas seisab, et Karl on läinud liialt lõbuelu peale, röövinud süütuse rikka pankuri tütrelt, kahevõitluses surmavalt haavanud tubli poisikese, võlgu palju raha Franz utsitab isa Karli ära needma, südamest välja heitma, soovib, et isa enam Karli enda pojaks ei tunnistaks ning kogu varanduse Franzile pärandaks Vana Moor on meeltesegaduses ja jälgib Franzi nõuandeid
Ta helistas Jannisele, kuid tema eitas seda. Järgmisel päeval tuli Karl jälle Niklase juurde. Nad läksid Thomase arvuti taha ning Karl tahtis tema CD-ROMi laenata. Kuigi Niklas ei lubanud, võttis Karl selle ikkagi. Kui Niklas seda järgmisel päeval tagasi küsis, tegi Karl näo, nagu ta ei teaks, millest Niklas räägib. Varsti hakkas keegi Niklase koju tihedalt helistama. See keegi ei öelnud ühtki sõna. Niklas läks Karli juurde CD-ROMi tagasi küsima, aga Karl lasi talle pisargaasi näkku. Niklas jooksis minema. Thomas läks kõnede ning küüliku pärast politseisse. Ta esitas süüdistuse. Niklas läks uuesti Karli juurde. Karl varitses teda ning viskas oksa rattakodaratesse. Niklas kukkus ning Karl tuli põõsastest noaga välja. Niklas jooksis minema. Thomas sai CD-ROMi kohta teada ning ta läks koos Niklasega Karli juurde. Karl valetas, et ta oli CD-ROMi Niklase käest saja marga eest ära ostnud
Ta helistas Jannisele, kuid tema eitas seda. Järgmisel päeval tuli Karl jälle Niklase juurde. Nad läksid Thomase arvuti taha ning Karl tahtis tema CD-ROMi laenata. Kuigi Niklas ei lubanud, võttis Karl selle ikkagi. Kui Niklas seda järgmisel päeval tagasi küsis, tegi Karl näo, nagu ta ei teaks, millest Niklas räägib. Varsti hakkas keegi Niklase koju tihedalt helistama. See keegi ei öelnud ühtki sõna. Niklas läks Karli juurde CD-ROMi tagasi küsima, aga Karl lasi talle pisargaasi näkku. Niklas jooksis minema. Thomas läks kõnede ning küüliku pärast politseisse. Ta esitas süüdistuse. Niklas läks uuesti Karli juurde. Karl varitses teda ning viskas oksa rattakodaratesse. Niklas kukkus ning Karl tuli põõsastest noaga välja. Niklas jooksis minema. Thomas sai CD-ROMi kohta teada ning ta läks koos Niklasega Karli juurde. Karl
kamandab ja peksab, ahistab vaimselt ja seksuaalselt. Mingi aeg põgeneb Karl Soome, sest politseiga on mingi jama tekkinud, seoses sellega, et üks sakslane, kellega nad ära tegid, ei maksnud raha välja. Siis ta töötas Soomes mõnda aega, aga keeras seal ka oma elu peapeale ja siis oli tal ka Soome politseiga tegemist, aga sellest jamast ta pääses ja tuli uuesti Eestisse. Eesti oli just iseseisvunud ja tagastati vara omanikele. Karli naine Simson sai ka oma esiisa maja tagasi, millega Karl ja Marks hakkasid kohe plaane pidama. 5. Peategelased: Karl - laisk, tööd teha õieti ei viitsi, aga raha võtaks küll vastu iga kell. Vastutustundetu, vägivaldne, joodik. Naisi ei austa, oma naist peksab ja alandab kogu aeg. Marks - kah joodik. Pisut viisakam Karli naise vastu, aga samas ka mitte mingi viisakuse etalon. Laisk, ei viitsi ka korralikku tööd omale hankida. Simson - Karli naine
mis lõhub sisemust ning hakkab looma plahvatuslikku olukorda. Autor maalib lugejale sünge pildi, kus peategelase elu muutub kohtudes uue klassivennaga õudusunenäoks. Peategelane Niklas on väikelinna poiss, kes elab tavalist murdeealise poisi elu kuni klassi tuleb uus poiss Karl. Tundub, et kirjanik on põhjalikult tutvunud nartsissistliku inimese käitumisega ja mõtlemisega, sest ta kirjaldab osavalt manipuleerivat ja empaatiavõimeta Karli, kes leiab üles inimeste nõrkused, mida ta osavalt enda tarbeks kasutab. Kogu raamatu vältel on tajuda peategelase pinge kasvu, mida lisaks Karlile loovad ka teda ümbritsevad täiskasvanud. Võib oletada, mida tunneb inimene, kui teda ei usu täiskasvanud, kes peaks teda toetama ja usaldama. Mõeldes erinevatele massimeedias kajastust leidnud koolitulistamistele, tekib antud raamatut lugedes mõte, et sageli võib olla põhjuseks tulistaja võimetus leida endale toetust ja mõistmist
Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem aprillis (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem novembris (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%. Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi. Ajalugu Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradcany. Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab koolet. Praha kandis ületas vana kaubatee Vltava jõe. Linna nime on seostatud ka tsehhi sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat Pemysliidide dünastia esiema, prohvet Libuse, käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise". Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie
Thomase CD-ROM-i laenata, aga Niklas ei lubanud. Karl võttis selle ikkagi kaasa. Kui Niklas Karlilt CD-ROM-i tagasi küsis, tegi Karl näo nagu ta ei teaks sellest midagi. Varsti hakkas Niklasele keegi tihedalt helistama, aga see kes helistas ei ütelnud ühtegi sõna. Niklas läks Karlilt jälle CD-ROM-i tagasi küsima, aga Karl ei andnud, vaid hoopis lasi Niklasele pisargaasi näkku. Thomas läks kõnede ja küüliku pärast politseisse süüdistust esitama. Niklas läks uuesti Karli juurde, Karl varitses teda põõsas ning viskas talle midagi kodaratesse ja Niklas kukkus, Karl tuli põõsastest välja nuga käes. Niklas jooksis minema. Thomas sai CD- ROM-i kohta teada ning tema ja Niklas sammusid koos Karli juurde. Karl valetas Thomasele, et Niklas oli talle selle saja marga eest maha müünud ja Thomas uskus Karli. Kui mõne aja pärast ei olnud enam Niklasel piiparit, see oli kadunud, siis Thomas uskus Niklast, et Karl valetab.
Karl XII alustas oma sõjateed . Kuningas tundis ajalugu ja armastas end võrrelda inglaste vapra kuninga Richard Lõvisüdamega. Tema üheks meelisüteluseks oli: ,,Mina, nagu ka Lõvisüda, valitsen selleks, et sõdida... ja mitte vastupidi!" Eraelus oli Karl XII avatud ja sõbralik ning tal oli raske öelda ei. Kuid ta suutis kuninga kohuseid täites jätta endast siiski mulje kui karmist, kompromissitust valitsejast. Karl XII sõjateed. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700 Põhjasõda. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. . Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega Türgisse. Peale ränka kaotust ei olnud Rootsi kuningal teist võimalust kui pöörduda türklaste, Venemaa põlisvaenlaste poole. 1710
Soome muusika Karl Läänelaid Soome muusikaelu ● ,, Kuningas Karli jahiretk’’(1852)- Soome esimene ooper ● ,, Maamme’’- Soome rahvushümn ● Runolaul ● 16. sajandil muusikakeskus Turu linn ● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele
Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Seega polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser pidasid just ennast Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli enda kangelaseks monopoliseerida. Kõrgkeskajal oli Karl rohkem prantsuse poeemide ja proosakangelane, hiliskeskajal, alates 15. sajandist, rõhutasid Karli saksalikkust üha enam aga ka saksa autorid. Frangi riik Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5
hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl liikus ligi 30 km päevas. Kõige sagedamini viibis ta Aacheni residentsis Saksamaal, kus tegutses õukonnakool ja kuhu ehitati uhked paleed ja kabel. Sõjavägi Karli võim rajanes sõjaväel. Toimusid iga-aastased sõjakäigud, kus pidid osalema kõik vabad mehed. Karolingidel hea sõjaline varustus. Põhiline löögijõud soomusrüüd ratsaväel. Kuna Karli sõjakäigus kestsid kaua ja sõjavarustus oli kallis, pidid paljud mehed vaba mehe staatusest loobuma ja andma ennast aadliku, kloostri või piiskopi teenistusse. Aja jooksul kujuneb elukutseliste sõjameeste kiht. Enamik rahvast pühendus põlluharimisele.
toriseb natuke. Enam ei tee katset sellele järele minna, vaid lihtsalt nagu ootaks ja vaataks, mis edasi saab. On kõhuli ja imeb oma näppe, vaadates päris pikalt kaamerat. Vahepeal siputab jalgadega hoogsalt ja mõmiseb. 10.25 Vaatab ikka huviga kaamerat ja üritab seda nagu kaugelt õhust haarata. Õde ilmub nähtavale ja teeb suus keelega häält, Karl vaatab tema poole ja naeratab. Õde võtab ta sülle ja paneb tagasi oma tekile, seekord selili. Keili raputab kõristit Karli kõhu kohal, aga Karl vaatab hoopis kaamerat täiesti liikumatult, mis nüüd natuke lähemale toodi, korraks naeratab. Õde asetab kõristi Karli kõhule. 10.28 Kõristi kukub maha, õde ja vaatleja seisavad Karli juures püsti ja räägivad, Karl vaatab, kust hääled tulevad ja on väga uudishimuliku näoga. Pilk on kinnistunud vaatlejale, kes on peaaegu, et selja taga. Et paremini näha, keerab laps ennast kõhuli ja vaatab uudistava pilguga vaatlejat
kallale ning kui Karl küsis, et kas sa võib CD-ROMi ( ) laenata, aga Niklas ei lubanud ning Karl võttis selle ikkagi. Jõudis juba kätte järgmine päev ja kui Niklas küsis Karlilt CD-ROMi kohta, tegi Karl näo nagu ei teaks asjast mitte kui midagi. Varsti hakkas keegi Niklasele koju väga tihedalt helistama, siis kui telefoni vastu võtsid ei rääknud teisel pool toru mitte keegi ning see kestis järjepidevalt. Kui Niklas läks Karli juurde CDROMi küsima, siis Karl ei vastanud selle kohta midagi ning kutsus kööki sööma ja seejärel Karl lasi Niklasele pisargaasiga silma ning Niklas jooksis minema sõimates Karl igat moodi ja igat pidi ning kui Niklas kodu ukse juurde jõudis tuli talle alles, siis meelde, miks ta oli üldse Karli juurde läinud. Thomas helistas politseisse ning kirjutas küüliku asjus politseisse avalduse. Ja Thomas rääkis ka järjepidevast helistamisest nende koju ja ütles, et tal on mõõt
hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl liikus ligi 30 km päevas. Kõige sagedamini viibis ta Aacheni residentsis Saksamaal, kus tegutses õukonnakool ja kuhu ehitati uhked paleed ja kabel. Sõjavägi Karli võim rajanes sõjaväel. Toimusid iga-aastased sõjakäigud, kus pidid osalema kõik vabad mehed. Karolingidel hea sõjaline varustus. Põhiline löögijõud soomusrüüs ratsaväel. Kuna Karli sõjakäigus kestsid kaua ja sõjavarustus oli kallis, pidid paljud mehed vaba mehe staatusest loobuma ja andma ennast aadliku, kloostri või piiskopi teenistusse. Aja jooksul kujuneb elukutseliste sõjameeste kiht. Enamik rahvast pühendus põlluharimisele.
ei olnud Rootsi suuteline. Et Karl vähemaga ei leppinud, lõppeski Põhjasõda kokkuvõttes Rootsi täieliku lüüasaamisega. Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid. Teda on peetud kaheksandsüsteemi leiutajaks: ta pidas seda sõjas sobivamaks, sest kõik kastid, mida kasutati materjalide, näiteks püssirohu hoidmiseks, olid kuubikujulised. Karl XII ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid järglasi, Karli õukonnas kasvas aga üles tema õepoeg Schleswig-Holsteini hertsog Karl Friedrich, kes pidi saama Karli järglaseks Rootsi troonil. Karl Friedrich aga osutus pärast Karl XII surma otsustusvõimetuks ning troonile tõusis Rootsi kõrgaadli toel Karl XII õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks. Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või srapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt,
Karli Udso, G3R Analüüs “Ilus pikk poiss tantsis kaerajaani” Mõtted: Kriitilisus Nõukogude võimu vastu Eesti rahvavaimu – “ilus pikk poiss” Tants kui tähelepanu hajutaja Purpursedteod – punase võimu ja ideoloogia kandjad Hando Runnel püüab antud luuletusega edasi anda Nõukogude võimuga kaasnenud raskusi. Selle põhisõnumiks on see, et omal ajal saabus NSVL võim vägagi ootamatult suure armeega. Luuletust läbiv metafoor “ilus pikk poiss” kujutab endast eesti rahvavaimu, mis üritab jääda isegi karmi võimuga saabunud korraga tugevaks. Hando Runnel kritiseerib halba režiimi, aga ka seda, et eestlased ei pannud tähele ega ei takistanud “purpurse leegioni” ehk Punaarmee saabumist. Antud leegion on kujund päikeseloojangust. Enne täiesti punaseks muutumist ja silmapiiri taha langemist, tundub Päike inimsilmale purpurne. Mulle tundub nagu ta laidab eestlaste kultuuriarmastus, öeldes, et ees...
· Keskvõim otsis aadlikega ühist keelt, seda kergendas usubarjääri puudumine. Aadel Põhja -Eestis · Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma ametnikud ja ametiasutused · Tähtsaim organ oli mõisnike üldkoosolek, mida siingi nimetati maapäevaks. · Kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli Tallinnas resideeriv kuberner. Sõja puhkemine · 1600 a ületamatud erimeelsused kuningas Sigismundi ning hertsog Karli vahel viivad avaliku vaenutegevuseni · Sigismund lubab aadlile, et võidu korral liidetakse Eestimaa Poola külge · 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks KARL IX nime all. Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia · Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik · Erimeelsused usuküsimustes
Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja- Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. Eriti kaua tuli Karlil sõdida germaani hõimurühma sakside vastu. 772. aastal oli Karl tunginud esimest korda sakside alale, kes elasid Frangi riigist läänes. Saksid ei alistunud kergelt, nad olid paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Nende vabatalupoegkond soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad
Karlil oli kaks naist.ja nendega kokku kuus last. Karl oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise poeg. Ta kuulutati 715. aastal Frangi riigi põhjapoolse osa majordoomuseks. Kuid mõne aasta pärast oli kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Karl Martell pidas edukalt mitmeid lahinguid erinevate vastastega ja Frangi riigi territoorium ja mõjuvõim Euroopas kasvas. 732. aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers' i lahingus, kus saavutati võit nende üle. Seda võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invasioonist ning sellega pandi esialgu piir araablaste edasitungile Euroopasse. Kuid sellega ei kadunud moslemite sissetungi oht, sest näiteks 730. aastate teisel poolel rüüstasid araablased sageli tänapäevast Lõuna-Prantsusmaad.
paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning võttis endale pärast viimase langobardi kuninga Desideriuse kukutamist Langobardia kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja-Itaalia. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua Paavstiriik, mis hõlmas enamiku Kesk- Itaaliast. Langobardide valitsetud Benevento hertsogkond lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks. 9. Sajandi lõpuks oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks. Läänepoolsest osast kujunes Prantsusmaa ja idapoolsest Saksamaa. Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 6572 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest varakeskaja valitsejast. Tema isiksuses olid ühinenud germaani
olemuse , mis pidi ennekõike olema kuningat toetav. Chlodowech suri 511. aastal ning tema riik jagunes nelja poja vahel. Karl Martell Karl Martell oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise ja tema armukese Alpaida poeg ning Frangi riigi kuningas aastatel 715-741 ja kuulus Merovingide dünastiasse. Tema lisa nimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat, mille ta teenis oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Isa surma järel 714. aastal vangistas Karli võõrasema ning ametlikult nimetati Austraasia majordoomuseks Pippini lapselaps Theutoald, kes oli alles 8-aastane. Varsti algas Austraasias kodusõda ning Karl põgenes vanglast. Ta kuulutati Austraasia majordoomuseks aastal 715. 716. aastal tungisid uue Neustria väed uue kuninga Cilperich II juhtimisel Autraasiasse. Algul olid jõud Martelli kahjuks, aga järgmise aasta kevadel suutis ta neid võita
sinna tänu tormile. Kui Ludwig oli hotelli jõudnud ei olnud enam naist seal. Peale seda, kui naine oli ära sõitnud, läks ta mehele L. Van Beethoveni vennale. Ma arvan, et see oli vale tegu, kuna naine ootas Ludwigi last. Peale L. Van Beethoveni venna surma taotles, ta oma lapseKarli hooldusõigust ning sai taenda hoole all kasvatada. Mõnes mõttes oli see poisile kasulik, sest teda õpetas tolle aja üks parimaid klaverivirtuoose. Kuid kui lõpuks aru oli saada siis Karli elu Ludwig van Beethoveni juures nii hea polnudki. Karl tahtis isehi endalt elu võtta. Selle perioodi ajal, kui ta õpetas oma poega klaverit mängima, ei loonud meister ise ühtki teost, vaid keskendus Karli õpetamisele. Kuigi ma ei ole näinid W. A. Mozarti filmi, siis arvan, et Mozart oskas rohkem ennast müüa. Minu arvates tegi L. Van Beethoven oma elu ise raskeks, kuna ta tegeles liiga palju naistega, kuigi oleks võinud luua rohkem heliteoseid
Käsikäes liikusid nad rahvasekka. Agnes tahtis tantsida, kuid Madis tahtis poistega viina peale kaarte mängida. Tüdruk solvus ja läks hoopis Karliga tantsima. Agnes tantsis Karlile vga-väga lähedal, et Madist armukadedaks muuta. Madis jõi aga rohkem ja rohkem, kuni lõpuks pidid poisid ta teisele korrusele magama viima. Agnes läks Madisega kaasa ning jäi teda valvama. Poisi olukord oli hull. Agnes läks vetsu ning tuli Karl, kes rääkis Madisele, et Agnes ütles talle, et armastab Karli ja tahab Madise maha jätta. Poisi süda murdus. Ta tõusis, soovis Karlile õnne ja lahkus toast. Kui Agnes tagasi tuli, nägi ta toas Karli ja ehmus. Madise kohta pärides irvitas Karl õelalt ning ütles, et Madis jättis ta maha. Agnes jooksis alla ja nägi aknast, et Madis kavatseb autoga koju minna. Majast välja tüdruk ei pääsenud, kuna Edward blokeeris ust ja Martin viis ta vastu tahtmist teisele korrusele. Agnes nuttis hüsteeriliselt, karjus ning peksis Martinit. See ei aidanud.
“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_ristis%C3%B5da)(05.06.2015) 1.2. Rootsi Poola sõda „Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana. Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. 11 aastat väldanud kurnav ja verine sõjategevus ei toonud endaga kaasa jõuvahekordade muutumist piirkonnas. Sõjakäiku alustati 1600. aasta septembri esimestel päevadel. Karli väed liikusid Liivimaale kahes suures osas. Narvast liikuma hakanud väge juhtisid ooberst Peter Stolpe ja Heinrich von Ahnen, ning selle ülesandeks olid vallutada Põltsamaa ning Laiuse linnus. Tallinnast alustanud väe eesotsas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karli väes oli ka Eestimaa aadlilipkond ooberst Ewert Delwigi juhatuse all. Karli kaaskonda kuulusid
Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud LääneEuroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrgeaujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud
Karolingide renessanssi sõjakäiku, millest 30't juhtis kujunemine. ise. Frangi riik saavutas oma parima ulatuse. Ludvig Vaga Ei suutnud impeeriumi ühtsust säilitada, algasid (814-840) kodusõjad karli poja ja pojapoegade vahel, mis +tema 3 poega lõppesid 843.a Verduni lepinguga. Sellega jagati impeerium 3'ks sõltumatuks riigiks. 1. Lääne-Frangi riik Prantsusekuningriik 2. Kesk ehk Lõuna-Frangi riik 170.a jagasid seda omavahel Lääne-ja Ida- Frangi valitsejad 3. Ida-Frangi riik Saksa kuningriik (al.962.a Saksa-Rooma keisririik)
asi segaseks millest teised aru ei saanud näiteks: giljotiini osa. Mina sain väga hästi aru, et seal hukati inimesi ja need kes treppist üles läksid tapeti ära aga minu selja taga istusid ühed poisid kes küsisid "aga mis nüüd juhtus?" paljud meie klassist ei saanud ka sellest kohast aru aga kuna ma ise käisin Kaari Sillamaa kaunite kunstide koolis siis ma saan Kaari loogikast aru ja mina mõistan neid kohti. Teine natuke segane koht oli see kui Rootsi kuningas tahtis Karli lapsendada, sest paljudele jäi mulje et kuningas tahab Desiree ja Karli last Oskarit lapsendada. Aga minu meelest oli väga lahe etendus eriti kuna see oli ajalooline ja inimesed õppisid läbi selle ajalugu.
Karl Suur Pippini järel sai Frangi kuningaks tema poeg Karl (valitses aastail 768-814), keda ajaloos tuntakse Karl Suure nime all. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid
Pikad sõja-aastad olid Rootsi riigi majandust tugevalt tühjendanud. Kindlasti olid tema surma üle rahul ka järglased, kes lõpuks ometi said kätte ihaldatud kuningakrooni. Ka kaasajal salastatakse kõrgete isikute mõrvad kauaks ajaks, ei olnud selles osas paremad ka Rootsi tollased valitsejad. Kuninga hukkumise tegelikku põhjust hoiti saladuses ka seetõttu, et ei teatud sooritatud teo tegijat. Ei teatud, kuid aimati! Pikka aega ei lubanud Rootsi järgmised kuningad Karli hauda avada ja kõike üle vaadata, kontrollida kuulduste paikapidamist või mitte. Alles 1917. aastal see luba anti. Ja siis hakkasid tulema üllatused. Selgus, et Karl XII ei surnud mitte kahurikuuli tabamuse tõttu. Tema pead oli tabanud musketikuul!Ütlete, et mis siis, lahingus juhtub kõike, eriti kui norralased annavad tihedat tuld kindlusemüüridelt. Norralaste kuuli aga võis kohe välja jätta, sest Karl XII oli ligemale kaks korda kaugemal nende laskeulatusest
Suure-Jaani Gümnaasium Miks lapsed nutavad? Referaat Autor: Karli Kukk 12.klass Juhendaja: Urve Siimsoo Suure-Jaani 2014 Sissejuhatus Lapseks peetakse noort inimest, meessoost lapsi nimetatakse poisteks ja naissost lapsi tüdrukuteks. Vastavalt ÜRO Lapse Õiguste Konventsioonile mõistetakse lapseks inimesi, kes on kuni 18-aastat vana, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei arvata teda varem täisealiseks
Heino Kiige enda algatatud kirjastuses Kupar 1988. aastal. Teose ilmumine tähistas uue ajastu algust, ning oli Eesti NSVs üks esimesi märke sõnavabaduse naasmisest. Romaan on ilmunud ka leedu, soome, vene ja prantsuse keeles. Seos Heino Kiigega ,,Maria Siberimaal" kirjeldab ühe pere loo kaudu 1949. aasta märtsiküüditamisega Si- berisse ümberasustatud inimeste saatust. Romaan tugineb Heino Kiige ema ja noo- rema venna mälestustele just nemad on romaani Maria ja tema poja Karli pro- totüübid. Emale ongi teos pühendatud. Väljasaatmise põhjuseks oli pereisa, kes oli juba 1945. aastal arreteeritud ja saadetud sunnitöölaagrisse, kus ta 1947. aastal suri. Ent süüdimõistetu surm ei päästnud tema peret veel vastutusest. Koos ema, venna ja vanaemaga oli sundasumisele määratud tegelikult ka tulevane kirjanik ise. Kuid ta pääses väljasaatmisest tänu õnnelikule juhusele tööle Viljandis, kust teda otsida ei
Jazz rock e. Jazz fusion Janne Paavel ja Karli Väits 9.klass Jazz rock ● Muusikastiil, mis ühendab džässi teiste muusikastiilidega, nagu pop, rock, folk, reggae, funk, metal, kantri, RnB, hip hop, elektrooniline muusika ja maailmamuusika. ● Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960. aastate keskel. Tunnused ● Basskitarri kasutamine meloodiapilina ja rõhutuatud rütmimudelite kasutamine. Stiili esindajad ● Weather Report ● Mahavishnu Orchestra ● The Tony Williams Lifetime ● Return to Forever ● Headhunters ● Soft Machine ● Colosseum https://www.youtube.com/watch?v=HZu0zyYI4cQ Joe Zawinul ''Birdland'' Jazz Fusioni grupp 1976.a Tänan kuulamast!
Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine
Karl Suur Karl Suur valitses frangi keisrina 768-814. Ta oli Pippini poeg. Suurema osa elust veetis ta sõjaretkedel. Kaitses riigipiire ,vallutas uusi maid ja rahvaid. Ainult Itaalia lõunaosa ei olnud tema oma. Väga kaua võitles ta saksidega ,sest ta tahtis neid ristiusustada. Alles pärast 30 aastat sõda vallutas ta saksid. Karl oli tugevaim valitseja keda peale Rooma riigi langust oli nähtud. Karlil olid head suhted Rooma paavstiga. Aastal 800 kutsus paavst Karli Rooma ja kroonis ta paljude inimeste nähes Rooma keisriks. Karl Suure valitsusajal oli tema riigis rahulik. Ta pidas lugu ka haridusest ja kultuurist ,seepärast oli tema õukonnas palju tarku ja harituid inimesi.
TŠEHHI Praha Praha on Tšehhi pealinn ja ühtlasi suurim linn. Prahat peetakse üheks maailma kauneimaks linnaks. Linn on tulvil erinevatest ajastutest pärit vaatamisväärsustest. Igal aastal külastavad seda miljonid turistid. Praha loss (Pražský hrad) Lossil on võimsad trepid, koridorid ja sisehoovid ning muljetavaldav interjöör. Külastage Püha Viituse katedraali Karli sild Sellele keskajast pärit romantilisele sillale tasu jalutama minna eelkõige hommikul - siis on seal vaikne ja mõnus imetleda võimsaid skulptuure ja kaunist vaadet. Raekoja plats astronoomilise kellaga Ajaloolise hõnguga Raekoja platsi võib pidada Praha tõeliseks südameks, mida tasub kindlasti külastada. Karlsteini loss Praha külje all asuv üks Tšehhi sümbolitest - Karlsteini loss, Tšehhi üks tuntumaid arhitektuuripärle. See on kõige kaunim ning enim külastatavaim loss Tšehhis. Loss asub kõrge mäe otsas. Karlstejni loss on loodud ...
Tööleht nr. 2 Kreeka kunst Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjutavad jumalad. 2. Jumalate auks ehitati skulptuure ja templeid. 3. Templi osad on Astmeline alus 1-2 rida sambaid Lame viilkatus Kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili Joonia Korintose Dooria 5
Teadmistehimu ilmutas end juba varajases lapsepõlves. Viieteistkümneselt lahkus Tallinna, et omandada kõrgem haridus, kui seda kihelkonnakool oleks saanud pakkuda. Seal kandis ise enda eest hoolt ja rügas tööd teha. Tänu suurtele püüdlustele sai kommertskooli, mille ta ka edukalt lõpetas. Tallinnas olles elas Ristikivi Kalamajas, värvikas agulielu ja omanäolised inimtüübid kajastuvad hiljem ,,Tallinna triloogias". Pärast kooli lõpetamist oli Karli suurim unistus jõuda ülikooli. Kahjuks polnud tal aga sellel eluperioodil piisavalt raha ja vahendeid. Seetõttu hakkas kirjutama. Esialgu ilmusid lühikesed (ja pehmelt öeldes kirjanduslikult väikese väärtusega) jutud ajalehtedes, hiljem hakkas kirjutama lasteromaane. Tänu oma naiivsele, pisut lapsemeelselt tõsisele ellusuhtumisele, jõudsid romaanid väga kõrgele ning võitsid mitmeid preemiaid. 1937. aastal korraldati Eestis romaanivõistlus, sinna saadab ta oma esimese ,,Tallinna
mainis ühele naisele elavhõbedast, kes osutus uurijaks. Marks hakkas sellepeale naerma ja seletas siis, milleks seda elavhõbedat kasutatakse. Öö, Marks hakkas sööma ja ta kiitis oma naist Simsonit, et ta sellise prae suutis teha. Karl läks jälle naisele kallale ja piinas teda. Õhtul Karl kutsus Moonika välja sööma. Nad vaidlesid, kuidas mingit päeva vanasti nimetati ja inglise keeles ka. Ta saatis saksamaale faksi, et korraldavad uue castingu ja nendel on 50 tüdrukut. Ment pidas Karli kinni aga kõik oli korras. Karl hakkaks ka mendiks, kui talle selle eest palju pappi makstakse, siis ei saaks Simson ka talle midagi teha. Simson leidis maast sõrmuse, mis ei olnud talle mõeldud, hoopis Moonikale. Moonika küsib Karli käest raha. Karl vastab sellepeale, et tal on pappi nagu muda igapäev saab. Karl räägin Simsonile, kuidas nad varsti rikkaks saavad. Saabus reede ja nad hakkasid jooma. Nad läksid, kellegi uksetaha ja hakkasid sõimaja ja jalaga taguma teda. Casting
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Rooma võttis oma kultuuris eeskuju? Kreeklastelt 2. Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst. 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4
Paavsti võimu kindlustamiseks loodi ürik, mis ütles, et juba Constantinus määras paavsti valitsejaks. Pippin Lühike frangi kuningas (741-768), Karl Martelli poeg. Toetas paavsti, et saada majordoomusest kuningaks. 751 kuulutas paavst ta kuningaks. Kinkis Kesk- ja Põhja-Itaalia paavstile. Poitiers lahing frangid Karl Martelliga araablaste vastu 732. Araablased said lüüa. Keisririik Karl Suure valitsusajal, suur osa Lääne-Euroopast. Kristlik riik, 800. Kroonis paavst Karli keisriks, sest ta lahendas mingi tüli ära. Keisrivõim oli taastatud. Jee! Verduni leping Karli pojapojad jagasid tema riigi aastal 843 kolmeks. Igaüks sai natuke. Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riik. Idast kujunes Saksamaa, läänest Prantsusmaa ja lõuna lagunes. 11. Peatükk Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Senjöör suurfeodaal. Vasall alamfeodaal.
Karl XII Marlen Kokla 8.a Karl XII · Sündis 27. juuni 1682 Stockholmis · Suri 11. detsember 1718 Fredikshaldis · Karl XI ja Ulrika Eleonora vanema poeg · Tõusis troonile 15-aastaselt · Valitses Rootsit 1697-1718 Sõjaline tegevus · Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Karli vastu, alustasid 1700. Põhjasõda (ründasid Riiat) · Karl XII sundis 1700. Taani, 1706. Poola sõjast välja astuma · 1707. asus sõjakäigule Venemaa vastu · Poltava lahingus (1709.) sai ta hävitavalt lüüa, põgenes väe riismetega Türki, naases Rootsi alles 1715. · Kaotas Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. Venemaale · Peale Põhjasõda kaotas Rootsi meretagused valdused, Läänemereprovintsid ja suurriigiseisundi Karl XII surm
Erivajadusega laste kõnearendus HÄÄLIKUTE HARJUTAMINE Häälik R Riiakas Riina raputas rohelist raamatut Roheline rohutirts rallitas rohus Riho röökis Robertile rumalusi Raiko raiskas rutakalt raha Rong rebis rasket rauda Ruudi rääkis rahvale rõõmsaid riime Varas varastas Karli vara Kirp kargas murust säärde Tore karu kurtis Murile muret Vares karjus koerale kõrva Häälik K Kollane kapsauss kandis kuuma kivi Kuri karu kisendas kohutavalt Kati keelas kuurile kritseldada Kõrvits kasvas kartuli kaisus Kollane kass kükitas kapis Kaisa kleit oli käisest katki Laka aknast kaikus vaikset muusikat Moekas sokk sakutas jakki Sukad ja sokid rääkisid pükstega
Pidin vaeva nägema, et pildile ligi pääseda. Näitusel oli umbes kümme pilti. Näitusest jäi mul hea mulje, kuna algul arvasin, et pildid on äärmiselt igavad, kuid see polnud nii. Igal pildil oli oma lugu jutustada ja see oli hästi jäädvustatud. Väga huvitav oli näha, kui häid asju on pildile saadud ja kui palju võib üks pilt sündmusest rääkida. Oli palju häid pilte, kuid mu kindel lemmik oli ,, Põder käis Kadriorus suplemas". Fotode autor on Karli Saul. Pildil on põder, kes on justkui eksind ja siis merre suplema läind. Päästjad toovad teda sealt välja. Pilt jätab mulle positiivse mulje, kuidas inimesed loomadest hoolivad. Loomad on mulle alati meeldinud, seega jäi mulle see pilt näitusel kohe silma. Teine pilt, mis oli mulle väga meeldejääv oli ,,Tragöödia esimesed minutid". Fotode autor on Aivar Pärtel. 21.märtsil sai Politsei Tallinnas väljakutse Kuldnoka korterelamusse, kus naabrid teatasid lärmakast peretülist
Alumiinium Karli Goidin 10.Klass OG Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13 Lühend: Al Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Aatomi ehitus Al: + 13|2)8)3) Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Al füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³) suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C) hea elektri ja soojusjuhtivusega plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Al looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Al eelised kergus, vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes( tavatingimustes), hea elektri ning soojusjuhtivus A...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
