d)Väärtustas häid inimsuhteid, kuna ta hakkas sõbraks ühele mehele, kes tema ülema kasutütart armastas.. Giacomino kasutütar a)Pärit oli perekonnast, kelle maja põles maha,, ning Guidotto leidis ta ja kasvatas teda. b)Välimuselt oli ilusa välimusega. Tal oli pikad juuksed ja suured sinised silmad. c)Iseloomult oli üsna rahulik, kui kaks meest tema pärast kaklema läksid ei muutunud ta eriti tigedaks, kuid kui ta röövitti ja taheti kinni panna ei hoidnud ta end tagasi ja karjus nii kõva häälega kui talle appi tuldi ja ta vabaks päästeti. d)Kõige tähtsam oli tema jaoks ausus. Gianolle di Severino ja Menghino di Mingole a)Pärit olid jõukatest perekondadest. b)Välimuselt olid mõlemad pikad ja sihvakad noormehed.Mõlematel olid tumedad juuksed. c)Iseloomult olid nad väga kadedad. Nad läksid omavahel kaklema, kumb tüdruku endale saab. d)Peamiseks mõtteks oli saada oma tahtmist, ning seepärast ei andnud kumbki ka kergelt alla. Bernabuccio
Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg 14) pastor Joosep Lund 15) pastori tütar Kelli Lund 16) vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid 17) pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema 18) Teo Praakel 19) Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast) 20) peremees Matt Ruhve 21) leitnant Andrus Sauvere 22) küla...
vihastena, ähvardades teda kohtusse kaevata, siis seekord oli tal kohutavalt kahju heast teenijast loobuda, sest Anu oli väga väärikas inimene, kes hoolimata sõimamistest tegi oma tööd. Taavet Rabaraud, Ronivere talu peremees oli ilmselgelt Anu Maarvasse ära armunud. Taavet andis Anule kaasa kopsaka rahasumma ning palus tal vaikselt kaduda ning Ronivere talust hoida eemale niipalju kui võimalik. Kuid Anu jäi Kurma talu põllule, mis oli Rabaraua talu juures, sest ta hakkas sünnitama. Karjus ning röökis valust nii, et terve Verilaid seda kisa kuulis. Anu sünnitas poja, kelle nimeks sai Joosep ja ta võeti elama Kurma pererahva sauna. Suurest armastusest ja austusest Taaveti vastu, ei öelnud Anu mitte kellelegi tema poja isa nime ning võttis selle teadmise endaga hauda kaasa, samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes ei hoolinud lõbust. Ta ei
Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno Teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal
kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse. Oidipus näeb, et ta on ise end neednud ja tema ongi isa mõrtsukas ja emaga ühte heitnu, kes on linnale needuse toonud. Juhtunut peab kinnitama veel karjus, kes ainsana Laiose kaaskonnast pääses. Iokaste saadabki karjuse järele. Teine stasimon (koor) Teemaks on tõe teadasaamise vajadus. Neljas episood Iokaste palub jumalailt pääsemist vaevadest. Ilmub saadik Korintosest, kes teatab Oidipuse kõrges eas võõrasisa Polybose surmast ja sellest, et Oidipus on kuningaks kuulutatud. Iokaste peab seda tõendiks, et ended ei pea paika. Oidipus avaldab siiski kartust ja räägib, et talle on ennustatud emaga ühte heitmist.
Charvbdis e koopa st. Ja pära st se d a jõudis Odys s e u s Kalyps o saar el e . Nii lõpetas ta om a juttu. 13. laul Järg mis e k s ho m mikuk s oli juba Ody s s e u s om a kodu m a al e koos tema kinkide g a ära viidud. Odys s e u s küsib kus ta on. Karjus vastab. Athena muuda b odys s e u s e vanaks kerjus ek s . 14. laul Eumaio s kutsub Odys s e u s e oma hütti ja pakub talle veini, kuid ta ei tea, et se e Odys s e u s on. 15. laul Tele m a c h o s taipab, et on liiga kauaks Spartale jäänud ja hakkab Ithaka poole s õitma. Ody s s e u s pärib om a p kohta. Tele m a c h o s jõuab Eumaio s e hütti juurde. 16. laul Eumaio s jooks e b Tele m a c h o s e l e vastu
sooritamine oma pojaga ja tema Prantsusmaa kuningaks kuulutamine. Marie eitas kõiki temale esitatud süüdistusi. 16. Oktoobril kuulutati Marie-Antoinette süüdi riigireetmises. Marie-Antoinette surm Samal päeval, peale kohust, lõigati Marie-Antoinette juuksed ja ta sõidutati avatud veokaarikus läbi Pariisi. Endist Prantsusmaa kuningannat pidi teel hukkamisele saatma kolmkümmend tuhat sõdurit. Massiline rahvahulk karjus inetusi ja vabariigimeelseid lauseid nagu ,,Elagu vabariik!" ja ,,Maha türannia!". Kuninganna viimased sõnad olid: ,,Vabandage palun, ma ei teinud seda meelega." Kuna ta oli tapalava trepist üles sammudes kogematta timuka jalale astunud. Kell 12.15 lõunal langes giljotiini tera ja suri Prantsusmaa viimane kuninganna. 12. aastane Marie-Antoinette, Martin van Meytens, 1767. Prantsusmaa dofään Louis-Auguste, Louis-Michel van Loo, 1769
naisesilmad ja lapsesuu. ,,Koduküla, kodumaa" Terve luuletus räägib koduküladest(kirjeldav). Näiteks: Kord siin lumi, kord siin pori, vaikne tarkus, lõõpiv lori, koduküla, kodumaa. Kuule, kõhisevad kaerad, keegi nutab, keegi naerab, koduküla, kodumaa. On, kes jäänud, on, kes läinud mitmeid siit on läbi käinud, koduküla, kodumaa. ,,Küsimus individuaalsest lähenemisest" Märksõnaks veri ja veidi humoristlik. Ühesamase pika piitsaga karjus koolitas hane ja härga. Härg võpatas veidi, kuid hanest jäi pilv sulgi ja laiguke märga. ,,Siin mu rõõmumaa" Pigitraadiga pandud, koormaköiega köidetud, suure sõlmega seotud süda siia-maa paika kiviklibude vahele, mullasõmera sekka, päeva palava paistele, vihmaviirgude alla. Siin mu rõõmumaa, siin see muremaa. ,,Lapsed" Tahun ma valmis päeva, tore mis igatpidi. Korjavad lapsed laaste, rõõmsamad siiski kui mina. ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" viisistatud.
Kuigi see tundub aukartust äratava ajana, on kohv leiva, juustu ja või kõrval, mis on meie toidulaual olnud juba tuhandeid aastaid, siiski uustulnukas. 17. sajandile eelnev kohviajalugu paistab silma värvikate lugudega. Kohvipuu marjade ergutava toime avastamise kohta pakutakse tervet hulka legende. Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime. Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed, kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast pärineb ka araabiakeelne ürik, mis kinnitab kohvipuude kasvatamist Abessiinias. Dokument kasutab puu kirjeldamisel abessiinlaste tolleaegset nimetust buna, mis alles sajandite pärast asendus araabiakeelse ja tänaseni käibel oleva sõnaga gahwa.
kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse. Oidipus näeb, et ta on ise end neednud ja tema ongi isa mõrtsukas ja emaga ühte heitnu, kes on linnale needuse toonud. Juhtunut peab kinnitama veel karjus, kes ainsana Laiose kaaskonnast pääses. Iokaste saadabki karjuse järele. Teine stasimon (koor) Teemaks on tõe teadasaamise vajadus. Neljas episood Iokaste palub jumalailt pääsemist vaevadest. Ilmub saadik Korintosest, kes teatab Oidipuse kõrges eas võõrasisa Polybose surmast ja sellest, et Oidipus on kuningaks kuulutatud. Iokaste peab seda tõendiks, et ended ei pea paika. Oidipus avaldab siiski kartust ja räägib, et talle on ennustatud emaga ühte heitmist.
peale, see oli referaat ajaloos. Ning peale kooli läksid Niklas ja Karl Niklase juurde. Kui nad olid juba koju jõudnud, siis Karl küsis, et ega sul just mingeid häid CD-plaate ( ) ei ole, mida võiks kuulata ja siis läks Niklas Svenja tuppa ja tõi selle ning panid plaadi käima ning hakkasid kuulama. Kui Niklas oli Karli ära saatnud uksest välja, siis oli juba õhtu käes ning Svenja tuli koju ja läks Niklase juurde ning karjus, et kus mu CD-plaat on , aga Niklas läks vaatas CD- mängija sisse, aga seal ei olnud enam seda plaati ja Niklas pidi selle Svenjale kinni maksma. Järgmisel päeval, kui Karl tuli Niklasele külla, siis nad läksid Thomase arvuti kallale ning kui Karl küsis, et kas sa võib CD-ROMi ( ) laenata, aga Niklas ei lubanud ning Karl võttis selle ikkagi. Jõudis juba kätte järgmine päev ja kui Niklas küsis Karlilt CD-ROMi kohta,
Tõll lõi pea hobusel maha ja hobune muutus kiviks. Kuid räägin ka legendist siis pikemalt. Vanapagan tahtis omale koju ühte töökat, tarka ja ilusat neidu. Ta siis otsis ja leidiski ühe, kuid neiu oli irlma unega. Vanapgan otsustas siis neiu ära röövida ja seda ta ka tegi. Vanapagan muutis ennast peale neiu röövimist hobuseks ning ratsutas väga kiirelt. Vanapagan oli jõudnud Kellamäe juurde. Kellamäel oli Suur Tõll. Keegi karjus, et neiu varas ja Vanapagan kohkus selle peale ning komistas. Neiu ärkas ülesse ning hakkas hüüdma appi. Seda kuulis Suur Tõll ja Suur Tõll läks kohe abihüüdja juurde, kuid Vanapagan oli endiselt hobune. Suur Tõll oli Vanapaganal pea maha lõõnud ja siis Vanapagan muutus kiviks tervenisti. Joonis 4. Pildil on Oo kivi ning sealt on hästi arusaada kehast. Pea on ära kukkunud ja kael alles jäänud. Joonis 5. Pildil on OO kivi teise nurga alt. 2.2 Mullutu- Suurlaht
k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati just etruskide ajal ehitised, orgu foorum ning Kapitooliumi künkale kindlus. Müürid tehti 4saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga(vanemate nõukogu). LEGEND:753a asutati Rooma.Romuluse ja Remuse onu käskis kaksikud jõkke visata, et mitte ise võimu kaotada. Vool ujus korvi kaldale, kus emahunt poegi imetas, kuni kohalik karjus nad oma külje alla võttis. Nad kukutasid oma onu Amuliuse, kuid tülli minnes tappis Romulus Remuse.(jumalik päritolu,sünnijärgne hülgamine,täiseas kuningas). Varane Rooma ühiskond. Talupojaühiskond-põlluharimine.Maata kodanikud olid väeteenistusest vabad. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks-lapsed-õigused piiratud, kuid kodanikud. Vahekord partoonide ja klientide vahel: patroonid(pater-isa) olid rikkad, kes
Viimaks läks rehepapp välja, võttis toored naerid ja hakkas neid vanapaganale vastu pead loopima. Vanapagan ütles: „Ära tee, ma peksan!” Rehepapp ei kuulanud sest midagi, vaid virutas aga ikka naeriga vanale vastu pead, niipea kui ta selle ahjust õue viskas. Viimaks sai vanapagana süda ometi täis; ta kargas rehepapi kallale, ja juba käisid vopsud mehele selga. „Pärt, appi! Pärt, appi!” karjus rehepapp. Oli ka Pärt kohe vanapagana kallal ja kriimustas mehe moodi. Küll ütles vanatühi: „Tee, mis sa teed, kakle, mis sa kakled, aga ära suud-silmi lõhki kisu!” Karu ei hoolinud sest midagi, vaid virutas hullemini. Viimaks sai vanatühi mahti ja kadus kui maa alla. Rehepapp tänas karutantsitajat hea nõu eest ja maksis talle mitu kotti vilja palgaks. Aga vanapagan ei usaldanud sest ajast saadik enam rehepappi tülitama tulla.
Omakaitsesse. Sõi perega rahulikult köögis ja korraga tulid õue peale sisse hävituspataljoni mehed. Temal oli kõige rohkem karta. Hüppas tagaaknast välja ja põgenes ära. Talust kaugenedes kuulis ta püssilaske. Need olid - nagu hiljem selgus- niisama hirmutamiseks lastud. Tema arvas, et tema pere lasti maha. Ma mäletan, kuidas ta meie põllu peale jooksis, vahepeal kukkus ja siis jälle jooksis. Kõrges rukkis on raske joosta. Ta karjus meile: “Põgenege, kel elu armas. Meie pere on juba maha lastud.“ Siis algas hirmus põgenemine. Terve Ehavere veski ümbrus põgenes. Mina tahtsin kohe ära minna, aga ema ütles, et me peame veel midagi kaasa võtma. Siis pandi hobune ette, vankrile suur piimanõu, natuke toitu ja riideid ja siis hakkasime hirmsa kolinaga mööda teed Luua poole kihutama. Minnes lendasid üle meie peade mingisugused kuulid, mis vasakult jõe poolt metsast tulid
Lisaks teost on vürtsitatud eestlasliku kanguse ja kangekaelsusega. Kaks naabrit Andres ja Pearu tahtsid olla teineteisest paremad, rikkamad, kavalamad ning tahtsid üksteisele kohta kätte näidata. ,,Aga äkki astus Andres Pearu juurde, pani oma suu tema kõrva äärde, käe ette varjuks, et teised midagi ei kuuleks, ja sosistas nõnda midagi. Pearu polnud sugugi ette valmistatud, et ta nii ruttu Andrese saladuse teada saab. Aga niipea kui ta selle oli kuulnud karjus ta: ,,Sa pidid ju kõvasti, et kõik kuulevad!" [] ,,Pearu on sees!" hüüti mitmelt poolt." 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teos pani mind mõtlema asjaolule, et me peaksime elama praeguses hetkes. Me ei tohiks end täiesti tööle pühenduda ja unustada kõik selle, mis meile tegelikult kõige armsam ja tähtsam on. Näiteks oli Andrese peaeesmärk, et Vargamäest saaks suur ja uhke talu ning et ta saaks jätta selle oma lastele. Suure töö
Ta armastas elu ja iseennast. Ta arvas enda vaateid ja arvamusi olevat väga palju kujundatud G.P poolt. Talle ei meeldinud kurjus ja see mis Frederick temaga tegi, polnud kindlasti tema arvates õige. Ta arvas, et kui inimene teist inimest armastab, siis ta ei tohi niimoodi teda kohelda. Ta ei olnud väga temperamente inimene, kuigi tujutses küll, see väljendus isegi tema söömisstreikides. Mõnikord olid tal emotsionaalsed puhangud, kohati ta isegi karjus ilma põhjuseta. Kuigi alati oli temas mingi kogus sõbralikkust, tema endagi sõnul oleks temas nagu tekkinud iga päev sõbralikkust, mis mingil hetkel pidi lihtsalt vallanduma. See tähendas ka, et ta ei saanud olla kaua Fredericki peale kuri. Tegelase kunstiline teostus Miranda iseloom tuleb eelkõige välja tema enda päevikukirjete järgi. Olulised stseenid, mis näitavad Miranda iseloomu ja olemist, on mitu. Kui Frederick
Jaakop pani jooksu. Oli öö. Leemet läks koos Intsuga külasse, et talle Toomast näidata. Toomasel ja Magdaleenal olid aga kõrid puruks rebitud. Johannes oli kadunud. Ints ütles, et see on Ülgase kätetöö, kes oli nõdrameelseks muutunud. Ülgas liikuvat alasti ringi, magavat poris. Ta oli teravaks ihutud puuokstest valmistatud küüned sõrmede külge kinnitanud. Leemet oli marus ja peksis toa sassi. Ints rahustas teda. Leemet karjus, et kõik tema ümber surevad ja seepärast on tal ka raipelõhn sõõrmetes. Ta ütles, et tema on viimane, mitte Ülgas, tema sureb viimasena. Mindi Ülgast otsima. 33. Ülgas tunnistas, et oli Leemetit varitsenud ja ihkas teda tappa. Leemet raius ta mõlemad käelabad maha. Ta lõikas hiietarga kõhu lõhki ja sidus ta soolikad ümber pärna. Leemet käskis Ülgasel roomata. Ülgas roomas kaks ringi ümber pärna, endal soolikad järgi rippumas, kuni jooksis verest tühjaks
Leemet kasutas vanaisa pärandust võitlushimu ja raius munkadel pead otsast. Nõnda sai ta pulmade jaoks veinivaadid. Pulmapeol lürpis Meeme veini, Mõmmigi proovis. Karuke jäi üsna purju ja kutsus Salme tantsima. Mall ei söönud hiiepuudega küpsetatud liha ja ei joonud võõramaist jooki. Hiie kutsus Leemeti tantsima. Äkki hüppas nende keskele hunt, kes pures Hiiet kaelast. Mall jooksis Hiie juurde, kuid hunt hüppas talle näkku. Mõmmi virutas hundil selgroo pooleks. Mall karjus veel, et see on haldjate kättemaks ja suri. Täi tuli Hiie juurde. Ta armastas Hiiet väga. Täi heitis end Hiie kõrvale ning suri. 28. Leemet põdes mitu kuud. Ta oli palavikus. Teda hakkas ära tüütama Salme ja Linda mõtetu loba. Leemet tahtis üksindust. Ühel päeval tõusis ta voodist ja läks metsa. Ta nägi, kuidas hundid murdsid metsaservale jäetud lambad maha. Külavanem Johannes ja Magdaleena tulid lambaid otsima. Johannes arvas, et selle kuritöö oli toime pannud libahunt
Iokastel karjuse siia tuua. Mis on Iokastel küll hingepeal nii rasket, et ta lossi pidi jooksma? Saabus karjane, kes oli väga sõnaaher. Karjane ei tahtnud mulle kohe üldse midagi öelda, selle kohta, et kelle käest ta sai minu. Lõpuks sundisin ta rääkima ning ta ütles, et mu isaks on Laios ning emaks Iokaste. Tahtsin teada, miks mu vanemad mu karjuse kätte andsid. Ta ütles,et nad tahtsid mind lasta ära tappa, et koletu ennustus täide ei läheks. Karjus ütles, et tal hakkas must kahju ning otsustas mu anda rauga kätte, kes mind edasi Polybosele andsid. Kuid, kuidas said nad mind armastada, kui mina ei olnud nende lihane laps? Väga lihtsalt, vastas karjane, kuna neil endil ei olnud lapsi. Pean minema oma naise/ema juurde ja temalt selle kohta tõtt kuulma. Oh õudust, Iokaste on end üles poonud, ei mina suuda samuti seda häbi taluda, pean jääma pimedaks. Olen lausa koletis, kuidas võis küll midagi sellist juhtuda
ta vga nrvi ja peksis Eriku tiesti lbi. Erik ei saanud seda vastu peksta, kuna ta oli nukas ja kui ta oleks nukat peksnud, oleks Erik vlja visatud ja seda ei saanud lubada. Niisiis peksis Silverhielm Eriku lbi, ta viidi haiglasse, aga armid jid talle pris pikaks ajaks. Naksakutest keeldumise eest kutsusid Silverhielm ja Dahlen Pierre'i lpuks ruutu. Nad peksid ta lbi ja Pierre oli sunnitud vlja roomama. /muide, kui toimusid ruudus peksmised, olid akendel soomlannad. kui pierre peksa sai, karjus ks neist midagi. Silverhielm ja tema "semud" vtsid hel korral Eriku kinni ja sidusid ta (talvisel ajal) raudtorude vmt asjade klge, mis Erik ise oli maasse lnud. Siis valasid Kull jms talle auravat (kuuma) vett peale. Lpuks jeti Erik sinna piinlema ja ks de leidis ta. Peale seda ji Erik veidiks ajaks haigeks. Heade vistlustulemuste eest anti Erikule kogu kooli ees karikas. Direktor pidas ka vikse kne vms. Erikul sai ks semester lbi. Suvi oli tema jaoks vrratu. Teisel aastal naases ta kooli
Rehepapp keelas küll, aga vanapagan ei pannud sest tähelegi. Viimaks läks rehepapp välja, võttis toored naerid ja hakkas neid vanapaganale vastu pead loopima. Vanapagan ütles: ,,Ära tee, ma peksan!" Rehepapp ei kuulanud sest midagi, vaid virutas aga ikka naeriga vanale vastu pead, niipea kui ta selle ahjust õue viskas. Viimaks sai vanapagana süda ometi täis; ta kargas rehepapi kallale, ja juba käisid vopsud mehele selga. ,,Pärt, appi! Pärt, appi!" karjus rehepapp. Oli ka Pärt kohe vanapagana kallal ja kriimustas mehe moodi. Küll ütles vanatühi: ,,Tee, mis sa teed, kakle, mis sa kakled, aga ära suud-silmi lõhki kisu!" Karu ei hoolinud sest midagi, vaid virutas hullemini. Viimaks sai vanatühi mahti ja kadus kui maa alla. Rehepapp tänas karutantsitajat hea nõu eest ja maksis talle mitu kotti vilja palgaks. Aga vanapagan ei usaldanud sest ajast saadik enam rehepappi tülitama tulla.
teatrit sagedamini kui ülikooli. Eriti vaimustasid teda Glucki ooperid ja Shakespeare´i näidendid. Berliozi mõjutasid ka Pariisis kuuldud Beethoveni sümfooniad ja Goethe ,,Faust". Pariisis ta lausa armus Gluck`i isikusse ja loomingusse, kirjutas helilooja partituure käsitsi ümber, nautis neid seni, kuni need viimse detailini pähe kulusid. Ja kui ooperis "Ifeginia Taurises" oli dirigent omavoliliselt kasutanud taldrikuid, karjus Berlioz teatrietendusel, otse publiku ees: "Taldrikuid siin ju pole, kes julges Glucki parandada!" Sama kordus ooperi kolmandas vaatuses. "Tromboonid jäid sisse astumata, see on ju väljakannatamatu." Gluck´ilt saadud muljete mõjul jättis Berlioz meditsiinilised õpingud, mille tagajärjeks oli konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad. 1826. aastal astus ta konservatooriumi Le Suer'i kompositsiooniklassi. Helilooja uueks jumalaks sai C. M
) õhtusöögil väljas on, kutsub ta naine enda juurde ilusaima mehe. Vaevalt on nad lauda istunud, kui Pietro juba uksel koputab. Naine peidab noormehe kanakorvi alla. Mees tuleb koju ja räägib, et ei saanudki süüa, kuna külas olles avastati sealgi peidus mees ja tekkis väike tüli. Pietro naine mõistab Ercolano naise käitumist hukka. Millalgi tulid Pietro töömehed oma eeslitega ja üks eesel astus kanakorvi all oleva noormehe sõrmedele, mis tõttu mees karjus ja Pietro avastas selle mehe. Kuna Pietrol oli hea tuju, ei teinud ta midagi. Kõik kolm istusid lauda, sõid ja lõbutsesid kolmekesi, et järgmisel päeval ei saanud noormees arugi, kas ta oli naise või mehe eest eelmisel päeval. Lood jutustatud, asuvad jutustajad sööma, laulma ja tantsima ning siis minnakse puhkama. *Carapresa (it. k) - "lahkelt vastu võetud" *...Roomas selles kunagi maailma esimeses nüüd viimases linnas - vihjatakse paavstide nn Avignoli
Mille peale advokaat vastas aga, et ei aegu. Tal oli õigus. Kohtunik eksis, ja ta oli seda talle öelnud, kohus jäi vaikseks. Kas ta muutus tema vastu sõbralikumaks? Ta mõistis et oli teinud elu parima kõne, aga oli teinud ka kohutava vea, kuna ütles õpetatud ja kuulsale mehele, et ta eksis. Teine näide on autori enda kogemus, kui tellis tekstiilkunstnikult eesriide, mille arve peale jäi hing kinni. Kui järgmine päev tuli tuttav seda vaatama karjus ta mis hirmus ja, et kindlasti oli ta lasknud end haneks tõmmata. Tõsi, mees tabas naelapeapihta, aga tõde on halb kuulata. Mis peale autor asub kaitsepositsioonile ja hakkas rääkima kvaliteedist, ülejärgmisel päeval tulnud teine sõber, kes kardinaid imetles ja soovis, et võiks isegi selliseid kardinaid omada. Mis peale autor tunnistas, et maksis liiga kõrget hinda nende eest. Kahetsedes nende tellimist. Siit ka moraal, osutage lugupidamist teise inimese arvamuse vastu
määrates erinevatele kaupadele hinnad, mis lõppevad 9 või 5-ga.On kindlaks tehtud, et selline hinnapoliitika suurendab ostmist. Ma ise arvan, et Eesti teeninduse tase on muu maailmaga võrreldes üsna madal, eriti seda aga maakohtades, kus konkurents on väike. Näiteks oli mul endal alles hiljuti juhtum, kus ma läksin Põltsamaalt Tallinna bussi peale ning pilet maksis 125.-. Kuna mul polnud väiksemat raha, siis ma pidin maksma 150 krooni. Selle peale bussijuht vihastas ning karjus mu peale, et olgu see viimane kord, et kuidas mul pole väiksemat raha jms. Kui mul oleks sellel hetkel olnud valikut, siis ma oleks sealt bussi pealt maha läinud ja poleks enam kunagi selle firma bussidega sõitnud. See on üks hilisem näide halvast klienditeenindusest, kuid neid on olnud veel mitmeid. Minu arust selline kliendi kohtlemine on alatu. Samas on kindasti Eestis olemas ka väga kõrgelt hinnatud klienditeenindajaid.
tubakaistanduse, mis hakkas vga hsti sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud kia merel sitmas. Lpuks tuli sobiv vimalus ja Crusoe tegi kik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid nnetus ja nad olid 12 peva orkaani meelevallas. Kik need 12 peva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, veti suund Inglismaa poole. hel varahommikul karjus madrus le laeva: ?Maa?!?. Nii, kui juti vlja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti kskik millist pseteed ja see ka leiti. Nad lasid vikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu ji neist vaid ks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele. Esimse veetis ta lageda taeva alla ja siis ei teadnud ta sellest saarest veel midagi
otsima ning isegi öösel nägi ta teda unes. Ühel ööl tundis ta aga, et keegi sikutab teda. Silmi avades oli nöörijupi otsas ta koer. Gerassim karjatas, ta ol nii õnnelik. Nüüd hoidis ta koera toas kinni. Kuid varsti teadsid kõik, et koer on tagasi. Ühel õhtul jalutas tarast mööda keegi võõras, kui Gerassim oli koeraga just jalutamas. Koer pistis kõvasti klähvima. Loomulikult kuulis seda ka proua. Süda hakkas tal taguma ja ta karjus, et teda tahetakse tappa. Arst andis prouale rohtu, mis teda veidi rahustas, kuid proua käsk oli, et koer ei tohi homme enam elavate kirjas olla. Järgmisel hommikul mindi Gerassimi ukse taha ja nõuti sisselaskmist. Kuid Gerassim ei lasknud neid sisse ega andnud koera nende kätte. Lõpuks tegi Gerassim neile kätega selgeks, et teeb ise koerale otsa peale. Mehed jäid ukse taha valvama. Möödus tund ja ukse avas Gerassim. Tal olid parimad
Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud käia merel sõitmas. Lõpuks tuli sobiv võimalus ja Crusoe tegi kõik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid õnnetus ja nad olid 12 päeva orkaani meelevallas. Kõik need 12 päeva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, võeti suund Inglismaa poole. Ühel varahommikul karjus madrus üle laeva ,,Maa!". Nii, kui jõuti välja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kõik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti ükskõik millist pääseteed ja see ka leiti. Nad lasid väikse paadi vette ja ronisid sinna sisse. Neid oli 11 ja ellu jäi neist vaid üks. See oli Crusoe, kes uhuti asustamata saarele.
Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju. III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi. Viskavad nalja, et kui oleks viina oleks palju lõbusam. Ja Ekke tõigi ühe liitri viina. Näitlejad kogunesid lavale kuid Ekke tahtis veel viina. Uksest astus sisse keegi nõiataoline ja karjus: "Maja täis". Nõid hoidis käes rahakassat. Näitlejad ütlesid, et nüüd nende kord viina osta ja direktor käseb kassa eest laua organiseerida. Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha manguma, sest neil pere vajab ka raha. Ekke lahkub. IV Ekke läheb puu taha peitu, kui näeb Toomas Üüvet. Toomas peksab hobust, sest see ei liigu paigast
daamiga. Boyga juhtus liiklus jaanuaril 1971. aastal hotellis ,,Ritz'', kus ta tagasi vendadele nooruses paistis silma ka elas, hapniku Wertheimeritele Teie eriline anne puuduse kätte. kuuluvad parfüüm maitsekalt riideid kokku Coco oli surma õhtul Chanel nr. 5 osakud. sobitada? väga väsinud. Ta magas Kas Teil on jäänud veel Ei paistnud, sest elasin natuke ja ärgates karjus mõned uuenduslikud koos vendade ja ta, et ei saa hingata ja moedisainiideed õdedega orbudekodus palus Céline'l akna kasutamata? ning puudusid piisavad avada. Chanel üritas Arvan, et jään siiski ressursid, et kalleid pigistada süstalt, kui tal range ja viisaka riideid soetada. Esimene ei olnud enam jõudu. kontoritöötaja stiili kokkupuude
Ta tõusid oma kohalt ning lausus: ''Asume kohe asja kallale, meil pole eriti palju aega. Me saadame teid kohta, kus surma ei karda, kus ellu jäävad ainult tugevamad, kus ohud näivad väiksemad kui nad tegelikult on. Teie ülesandeks on üles otsida Fööniksi koodeks, mille meie püha isa, kogu galaktika valitseja Harmendubiak peitis, kaitseks säästa kogu universumi elu. ''Kas teil on küsimusi? '' Kõik hakkasid läbisegi karjuma. ''Vaikust!'' karjus olend mustas kostüümis. ''Paistab, et teil on asi piisavalt selge. Head teed!'' lausus olend ja vajutas mingit nuppu enda ees. Noored haitusid õhku. Kate ja Lucy ärkasid pehmel ja kleepuval alusel. Nad kiskusid oma käed võrgust lahti. Tüdrukuid tabas äkiline paanika, sest nad oli aru saanud, kuhu nad olid sattunud. Suur, karvane, hiiglaslike ilaste kihvadega ämblik sööstis kiirelt tüdrukute poole. Lucy ja
Hamletile, et "isa" on väga pettunud sellest näidendist. Pärast seda, kui ema ütles Claudiuse kohta, et ta on ta isa sai Hamlet väga vihaseks ja hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus. Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi
Kadripäev Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg,kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste pa...
vaatama ja sellel õhtul pidid nad kõik pettuma kuna neiu mängis erakordselt halvasti. Hiljem läks Dorian aru pärima. Sibyl põhjendas seda suure armastusega Doriani vastu. Enne ei olnud ta armastanud ja seega elas ta oma rollidesse kogu hingega sisse nagu tema olekski see inimene. Nüüd kui tal oli keegi keda armastada ei suutnud ta enda rollidesse hingega sisse süveneda. Ta nägi asju teises valguses. Dorian kas ei tahtnud seda mõista või ei suutnud seda mõista . Ta karjus tüdrukule, et ei taha teda enam kunagi näha ja ei armasta teda. Sibyl mürgitas enda. Dorian oli armastanud illusiooni mitte tüdrukut ennast. Hommikul ta muidugi kahetses ja tahtis vabandust paluda aga siis oli juba hilja. 7. Basil tuli enne ära sõitu Doriani otsima. Ta tahtis talle öelda,et too ennast muudaks. Rääkis talle koledatest juttudest mida Doriani kohta räägiti ja tahtis et poiss ütleks, et see kõik on puhas laim ja vale
- kui lauses kõrvuti asuvad määrused/täiendid on samaliigilised (värvus, aeg, pikkus vms), eraldame nad komaga, nt. Kastsin kollast, punast, valget roosi. - kui lauses kõrvuti asuvad määrused/täiendid on eriliigilised (igaüks väljendab erinevat omadust), koma ei panda, nt. Tal on ilus (väärtushinnang), suur (suurus), pruun (värv) koer. · RINDLAUSE - Kukk kargas, kana kaagutas. · PÕIMLAUSE - Laps karjus nii palju, et ema ei saanud magada - Mart, kes oli kiire jooksja, võitis kõiki - Kui Jaanus oli kull, pidi ta teisi püüdma - Grete avas akna, aga kõigil hakkas külm, kuna õues oli jahe · LAUSELÜHEND - Söönud kõhu täis, heitsin magama. - Teiste juttudest hirmutatud, hakkas laps nutma. - Ukse peale tulnud perenaine tervitas külalisi. - Oodates bussipeatuses bussi, ümises tütarlaps tuntud laulu. · OTSE- JA KAUDKÕNE - Õpetaja küsis: ,,Kes teab, mis on armastus
VIDEOMATERJALI ANALÜÜS Analüüsiks on valitud seriaali „Suletud uste taga“ kuuenda hooaja teine osa – „Pole teda väärt“. Lühiülevaade loo taustast: Toomas on 17aastane tubli ja korralik noormees, kes õpib koolis headele hinnetele. Kahjuks on aga Toomase kodus kõik halvasti. Toomase isa Kalju on alkohoolik, ema on nende juurest 5 aastat tagasi ära läinud. Isa ei tee tööd, neid on mitmetest korteritest välja visatud, sest üürivõlad on suureks kasvanud. Toomas tahab gümnaasiumi ära lõpetada, et ülikooli minna ja endale korralik haridus saada. Isa seda meelt ei ole. Tema leiab, et Toomas peaks minema tööle ja mitte koolis aega raiskama, sest ta on juba täiskasvanud inimene. Uues koolis leidis Toomas endale tüdruku Anna, kellest ta väga hoolib. Olukorda raskendab aga see, et Anna vanemad on rikkast perest, tema ema on ka ise kohtutäitur ning vanemad ei salli Toomast. Toomas pannakse tundma, kuidas temasugune ei ole Annat väärt. Nad ei lub...
vaatama ja sellel õhtul pidid nad kõik pettuma kuna neiu mängis erakordselt halvasti. Hiljem läks Dorian aru pärima. Sibyl põhjendas seda suure armastusega Doriani vastu. Enne ei olnud ta armastanud ja seega elas ta oma rollidesse kogu hingega sisse nagu tema olekski see inimene. Nüüd kui tal oli keegi keda armastada ei suutnud ta enda rollidesse hingega sisse süveneda. Ta nägi asju teises valguses. Dorian kas ei tahtnud seda mõista või ei suutnud seda mõista . Ta karjus tüdrukule, et ei taha teda enam kunagi näha ja ei armasta teda. Sibyl mürgitas enda. Dorian oli armastanud illusiooni mitte tüdrukut ennast. Hommikul ta muidugi kahetses ja tahtis vabandust paluda aga siis oli juba hilja. 7. Basil tuli enne ära sõitu Doriani otsima. Ta tahtis talle öelda,et too ennast muudaks. Rääkis talle koledatest juttudest mida Doriani kohta räägiti ja tahtis et poiss ütleks, et see kõik on puhas laim ja vale
seepeale süüdistas Hamlet Gertrudet oma isa mõrva kaasosaluses. Gertrude võttis süü osaliselt omaks ja hakkas toast lahkuma. Kuid Hamlet haaras oma ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet toas taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viinud. Kui Gertrud nägi, et ta poeg tühjusega räägib, sest ta ise vaimu ei näinud, pidas ta Hamletit hullumeelseks ning hakkas ta oma elu pärast kartma ja karjus appi. Selle peale kuulis Hamlet seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud vihatud kuningas Claudius ning torkas oma mõõgaga mitu korda läbi seinavaiba. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis nüüd kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid Hamlet pööras vandenõu enda kasuks ning pääses ja saatis lossi kirja, et on jälle Taanimaa pinnal. Poloniuse poeg,
asus Meelis lõpuks pikale teele Lehola linnuse poole. Ta asus teele tead mata, kas ta kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta e magi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis j älle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi o ma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et o ma kodukoht ordurüütlitest vabastada. Leholast Pihkvasse oli palju maad. Nii kadus
21. sajandi märgusõnaks on "mondo" rajakate, mis on kaasa aidanud ka uuele sprindirekordite puhangule. Tänapäeva tippsprinterite ja antiikolümpiamängude parimate jooksukiirusi pole paraku võimalik võrrelda. Polnud ju antiikolümpiamängudel ajavõtuseadmeid ja dromos e. staadionijooks toimus võidu peale. Kaudseid andmeid antiikatleetide jooksukiiruste kohta siiski on. Nii on ajalooürikutest leitud, et 632 a. Ekr. toimunud olümpiamängude staadionijooksu võitja, karjus Polimnestor Mileetosest, olnud nii kiirejalgne, et püüdnud joostes kinni metsjänese. Metsjänese jooksukiiruseks loetakse ca 14m/s. Tänapäeva sprinterite suurimaks jooksukiiruseks on registreeritud 10,21 m/s. Arvutuste kohaselt võis Polimnestor niisiis olla võimeline jooksma 100 m ca 8 sekundiga ja edestama praegusi tippsprintereid ligi paarikümne meetriga. Need on muidugi oletused. Võib siiski arvata, et tsivilisatsiooni jahtuv,
Üheks esimeseks oli Hektori surm, sest see oli traagiline. Kõik ju teadsid, kui tugev on Achilleus ja tema mõõga hoop pidi vägagi surmav olema. Hektoril oli kaunis naine, kes temast hoolis ja väike laps. Ta ei oleks pidanud minema, aga ikka läks ning see tegi asja veel hullemaks. Teiseks masendavamaks hetkeks oli Archilleuse surm, mil Briseis saabus ja see tegi endalgi tuju kehvemaks. Asja muutis jubedamaks, kui Briseis ehmununa karjus Parise peale, et ta lõpetaks, kuid Paris ei kuulanud teda ning Briseis´i kaotas armastatu. Selle hetkele eelnes veel läbi lahingu jooksev Achilleus, kes otsis naist ning proovis samal ajal end kaitsta. 9. Too näiteid stseenidest, kust avaldub tegelaste (sandarite/ülikute) üllus, hingesuurus, inimlikkus. · Achilleus päästab Briseis ,,näljaste" sõdalaste käest, kes naist kiusavad. Tegelikult oli naine
Pariisis ka kuulus vene meestantsija ja koreograaf Vazlav Nizinski lõi koreograafia balletile Kevadpühitsus teravad jalgade-käte-liigutused, tantsiti rohkem täistallal kui varvastel inspireeris moderntantsu pioneere (Martha Graham). Nii muusika kui ka tants olid intensiivsed, brutaalsed, seksuaalsed. Ballett Kevadpühitsus (1913) paganliku Venemaa julmad rituaalid: Lootusest paremale viljaõnnele ja karjakasvule tuuakse igal kevadel paganlikele jumalatele ohvriks noor neiu. Karjus, kelle armastatu seekord väljavalituks osutub, tõstab protesti, kuid asjatult, tütarlaps hukatakse ja karjus variseb meeleheites kokku. Balleti lõpus on nn Ohvritants, kus neiu tantsib ennast surnuks. Libreto Stravinski ja Nikolai Roerich (arheoloog, maalikunstnik, folklorist, otsis silda vana Ida ja uue Lääne mõtteviisi vahel, 5-aastane ekspeditsioon Indiasse, Tiibetisse. Alates 1928 elas Indias, rajas Himaalaja uurimisinstituudi, väga mõjuv isiksus).
Erinevaid versioone on Caligula mõrvast. Suetonis pakub välja kahte. Kui imperaator rääkis poistega, kes harjutasid oma esinemiseks, Chaerea, kes seisis ta selja taga, virutas oma mõõgaga kogu jõuga ja tabas Caligula kaela ja siis Sabinus pussitas teda veel rindu. Teine versioon on selline, et Sabinus küsis Caligulalt parooli ja kui Caligula ümber pööras, siis ta virutas oma mõõga läbi imperaatori lõua. Kui imeperaator maas lamades karjus, et ta on veel elus, siis teised konspiraatorid kiirustasid lähemale ja tapsid ta üle kolmekümne mõõga löögiga. Josephuse versioon on järgmine: selle asemel, et Caligulat tagant rünnata, ta seisis tema ette ja lõi sügava, aga mitte surmava löögi. Siis teised ründasid teda oma mõõkadega. Seneca versioon: Chaerea lõi Caligula pea maha ühe löögiga, aga paljud konspiraatorid ümbritsesid imperaatorit ja virutasid oma mõõkadega laipa sellegi poolest. Kohe pärast mõrva
pead vlja need samad isikud kes olid ennist peksa saanud. Isikud avasid mp5 'test tule meeste poole. Scott ja Sammy said vaevu varju, aga kahjuks tdrukud ei olnud nii kiired ja said surma. Peale autode lahkumist hppasid mehed vlja ja lksid oma naiste juurde. Mlemad langesid plvede peale, vtsid oma naised slle. Sammy ja Scott hoitsid oma naisi sles keset suurt vereloiku. Scott sules oma naise silmad oma kega. Jrsku hakkas tulema taevast lausvihma, Scott vaatas taeva poole ja karjus "EIII". Mehed istusid terve vihma kes, hommiku saabudes viisid nad oma naised minema sealt. Terve 3 peva mis oli enne matuseid ji Scott ainult ja oli langenud suurde masendusse. [IMG]http://i35.tinypic.com/6gk3ky.png[/IMG] Kes oli naiste matused. Mlemad mehed, Scott ja Sammy panid endale selga musta likonna ja ostsid 2 valget roosi. Naised mateti perekond Costra hauaplatsile. Matustele oli kokku tulnud terve suur Costra suguvsa. Neid oli vga palju
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus Nimi ELEKTER Referaat Õpetaja: Ain Toom Kuressaare 2007 SISUKORD Arvutiteenidus.............................................................................................................................1 Elekter..................................................................................................................................... 1 Kuressaare 2007..........................................................................................................................1 1.Ajalugu.............................................................................................................................3 2.Lühis.................................................................................................................
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu. Viivuks unustas ta isegi oma kohaloleku põhjuse. Kuid siiski järve poole sammudes, ei saanud ta enam mõtteist, kelle jäljed need olid. Kas tõesti on preili tagasi? Segaste aegade ning isa vanaduse tõttu on preilil ...
kaasosaluses. Gertrude võttis süü osaliselt omaks ja hakkas toast lahkuma. Kuid Hamlet haaras oma ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet toas taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viinud. Kui Gertrud nägi, et ta poeg tühjusega räägib, sest ta ise vaimu ei näinud, pidas ta Hamletit hullumeelseks ning hakkas ta oma elu pärast kartma ja karjus appi. Selle peale kuulis Hamlet seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud vihatud kuningas Claudius ning torkas oma mõõgaga mitu korda läbi seinavaiba. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis nüüd kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid Hamlet pööras vandenõu enda kasuks ning pääses ja saatis lossi kirja, et on jälle Taanimaa pinnal.
"Tule varsti tagasi," vastas Heidi. Tüdruk otsustas Taneli tagasitulekuni magada. Kahe tunni pärast tüdruk ärkas, saamata aru, mille peale. Ta tõusis uniselt püsti, unisus aga kadus kohe, kui ta nägi poisi mobiili ja veel paari asja , milleta ta kunagi kodus ei lahkunud. Heidi aimas halba ja jooksis trepist alla. Ta nägi politseinike ja Martinit, ta küsis," kus Tanel on?" Talle vastati, et poiss sai surma autoavariis ja talle sõitis otsa Reimo. "Ma armastan ju teda!" karjus Heidi, justkui see tooks poisi tagasi. Ennustus oli täide läinud. Aastaid hiljem said Heidi koos oma ja Taneli tütre Lisbetiga ning lähemate tuttavatega ikka ja jälle Taneli haual kokku. Nii ka 10 aastat pärast Taneli traagilist surma. Kogu selle aja oli Martin, Taneli parim sõber, Heidile toeks olnud ja Lisbeti koos Heidiga nagu oma tütart kasvatanud. Pool tundi peale ühist Taneli haual leinamist lahkusid sealt kõik peale Heidi ja Lisbeti. '' Ära nuta, ema, issi on alati
kohkuda, ja ässitas üles nälgivad naised. ´´Minge,´´ hüüdis ta, ´´ja sundige kuningat seda täitma, mida ennustus käsib, muidu sureme kõik nälga. Minu eesmärgiks oli teie hüveolu, ja olgu teie hüveolu eesmärgiks ka kuningal. Kuni Phrixos ja Helle on elus, seni pole jumalate viha lepitatud.´´ Pärast seda kõnet kogunesid palee ette rahvahulgad ja nõudsid kuningalt, et ta ei tõrguks jumalikku kohtuotsust täide viimast. Rahvamurd märatses, karjus ja ähvardas. Kuningas pidi järele andma. Võõrasema laskis lapsed ööseks kambrisse luku taha panna, et nad enne ohverdamist viimati ära ei põgeneks. Järgmise päeva hommikul pidi neid ohvriks toodama. Kõigile tundus öö pikk olevat. Võõrasema ei saanud magada rõõmu pärast, et tal homme julm tegu korda läheb, kuningas ei saanud sõba silmale kurvastuse tõttu ja lapsed surusid end ööpimeduses teineteise ligi ja vaevalt hingasid hirmu pärast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
