· Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop · Vitslav - Lääneslaavlaste vürst · Juhan Sverkersson - Rootsi kuningas · Hertsog Karl - Ülemvalitseja lihulas peale kuninga lahkumist · Õnnepäeva - Lembitu vend · Ivo - Karjus Lembitu külast, kes kaitses Meelist ristisõja ajal. · Hermann Piiskopi vend Kohad · Rävala - Tallinn · Dünamünde klooster Koht, kuhu ristisõdijad meelise viivad. Tegevus · Ristisõdijad tulevad eestisse. Lembitu laseb oma rahvast ristida. · Sõdurid viivad Meelise ära. Meelis põgeneb kloostrist saarlastega. · Saarlastel on merel riia sakslastega lahing. · Tulevad Oldenburgi krahv & piiskopi vennad kahe laevaga.
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" 29. märtsil käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Heiti Paki lavastatud Arthur Milleri draamat ,,Hind". Pakk ise on psühholoogilise taustaga, mis andis näidendile tugeva mõttelise tausta, mis mõjutas tervet publikut. Näitlesid Guido Kangur, Aarne Mägi, Riho Kütsar ja Elina Reinold. Lugu on kahest vennast Victorist ja Walterist, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa laostus 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Victor liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et peret toita. Walterist sai aga mainekas arst. Vennad saavad kokku alles 16 aasta pärast, kui nende lapsepõlvemaja tahetakse maja müüa. Koos juttu vestes tulevad päevavalgele mõningad saladused: isal oli pärast laostumist siiski alles veel 4000 dollarit, mida ta oleks võinud anda Victorile õpingute teostamiseks. Seda teadis ka Wal...
" küsis Robert kurjalt. ,,Ma ei tea!" vastas ema. ,,Kuule, sa võiksid inimestest hoolida ka!" ütles ema! ,,Ei!!" ütles poiss. Järgmisel päeval. ,,Tule õue!" sõnas Roberti sõber. ,,Kohe!" vastas Robert. Robert ja ta sõber olid õues ja nägid kuidas Roberti sõbra vanaisa kukkus raskete kottidega pikali. Roberti sõber tõttas talle appi, kuid Robert ise seisis aga paiga. ,,Mida sa seisad niisama, tule aita mind!" sõnas Roberti sõber. ,,Sest, ma ei viitsi!" sõnas Robert. Samal ajal karjus Roberti sõber: ,,Tule ruttu!" Robert oli omadega nii sassis ja ta jooksis ruttu appi. Ta jõudis kohale ja aitas Roberti sõbra isa ülesse. Roberti sõbra isa andis neile kahepeale 150kr. Näksi jaoks ja aitamise eest! ,,No hoolimise ja aitamise eest on ikka kasu küll, või mis sa arvad!?" küsis Roberti sõber. ,, No on ikka küll!" vastas Robert. Nii saigi Robert aru mis on Hoolivus ja et sellest on mõnikord kasu ka! Kas hoolivust on võimalik kuidagi lihtsamalt ka väljendada? Jah
Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas). Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit.Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad". Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps, talupoeg ja mõisnik, rehepapp ja vanapagan, karjus ja kuningas). Muinasjutu lemmiksituatsiooniks on rõhumise all kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks. Väga armastatuks võtteks on muinasjuttudes kordamine. Lemmikarvudeks on 3 (kõike
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Anna Renzina RK170 RUUMIPÕLENG, SISETULEKAHJU FAASID Referaat Juhendaja: Stella Polikarpus Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. RUUMIPÕLENG- JA SISETULEKAHJU FAASID..........................................4 1.1 Ruumipõlengu olemus...................................................................................4 1.2 Sisetulekahju faasid........................................................................................4 ..................................................................................................................................6 2. ELULISE JUHTUMI ANALÜÜS.......................................................
Lava ees seisev publik oli aga valmis Taneli lavalt alla tõmbama. See oli metsik. Veel vajaks märkimist see, et erinevalt varasematest esinemitest The suni poolt, olid nad endale taustalauljad hankinud, kelleks olid kaks tüdrukut. Esitleti korduvalt lugu "Lootusetus", mis osutus vaieldamatult publiku lemmikuks, ka kontsert lõpetati selle looga. Kui kontsert ametlikult lõpuks siis lõppes siis ega tegelikult see mõll seal veel läbi ei saanud, kuna rahuldamatu publik ei hajunud ning karjus vaid Tannuuu , Tannnuuu .. mitte keegi ei lahkunud oma kohalt nign turvamehed hakkasid oma tööga peale. Kõigest väest, kurjalt toonitades aeti publik laiali. Aga siis nägin koos sõpradega Tanelit The suni märgisega autoga lahkumas, me jooksime ja akrjusime nagu pöörased,et saada autogrammi aga kahjuks jäi see saavutus olematuks. Küll aga sai veidi soojendust tehtud, üle künka ronitud ja sellist maratoni jookstud, et ise ka ei usu.
20 000 meest uuesti ründama, neil ei läinud sugugi paremini. Kuna kitsus oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui need 20 000 ei soovinud eelmiste eeskuju järgida, ning kippusid põgenema, lasi Xerxes taganejatele piitsa anda, ta lülitas võitlusesse veel 50 000 meest. Teise päeva lõpuks, kui Pärsial polnud ikka veel mingit edu, läks üks kohalik karjus Ephialtes, kelle nimi on nüüdseks sünonüüm kreeka sõnadele õudusunenägu ja reetur, Xerxese juurde ja näitas talle teed kreeklaste selja taha läbi mägiradade. Xerxes saati osa oma väest sealtkaudu, ning kreeklased olid ühtäkki väga halvas seisus. Leonidas, teades, et järgneb võitlus surmani, lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks taganeda. Nende 300 sõduriga ühinesid ka 700 thespialast, kes samuti lubasid
2000 krooni ka kristiina läks poodi ja ostis oma õele,emale,ja endale jõulukingituseja jõuluõhtuks ka veel midagi süüa. 10.oli jõuluõhtu ja argo tõi meie kuuse ja jannule nukuvoodi ja mulle kaelaketti siis tuli ka argo vanaema ja tõi tüdrukutele õunakooki, siis tuli triinu isa kes mängis jõuluvana ja lõpuks tuli ka sven kellega kristiina uuesti käima hakkas ,järgmisel päeval läksid tüdrukud ema vaatama ja kristiina karjus seal om atunded välja kui tüdrukud olid koju jõudnud tuli sven oma õe ja vennaga kristiina poole ja siis läksid kõik koos välja lumememmesid valmistama ja siis suudles sven kristiinat nii pikalt et kristiina oleks peaaegu minestanud .
Majja oli toodud mustkunstikke, kloune, köietantsijaid ning mõõganeelajaid-ikka asjatult. Kuni lõpuks toodi lossi Chuck Norris, kes krahvipreili toa keerdukse jalaga lahti lõi. Seda nähes oli krahvipreilil hetkega paha tuju kadunud. Chuck vaatas, et tema töö on tehtud ning lahkus. Järgmisel hommikul aga oli krahvipreili Milvil kehva tuju tagasi. Niisiis kutsutu Chuck tagasi, tema keerdukse jalaga lahtilöömine krahvipreilit enam ei erutanud. Hoopis vastupidi, karjus härra Norrise peale, et ta tema ust lõhub. Milvi kutsus sellepeale kohale valvurid ning käskis Chucki kuningriigist välja saata. Sellepeale Norris aga ütles: ,,Kallid valvurid, seekord pääsete hoiatusega, järgminekord kui mind üritate karistada saate kerepeale." Valvurid muidugi pistsid sellepeale kohe jooksu. Aga Chuck ei jätnud jonni. Talle oli hakanud krahvipreili Milvi kangesti meeldima. Õhtuti isegi kirjutas temast luuletusi. Möödus umbes nädal, või poolteist nädalat
Suurim viha Shelby vastu kuulus Tennessee kooli õpilasele Alexale, kes tegeles samuti korvpalliga ja nägi Shelbys suurt vastast. Nimelt oli tulemas Westminster'i ja Tennessee koolide vaheline korvpalli võistlus. Selleks harjutati koolipäev. Peagi saabus tähtis päev. Mõlemasse võistkonda kuulus 15 mängijat. Westminster'id kandsid siniseid särke ja pükse Tennessee'd aga punaseid. Enne igat raundi pani Shelby meeskond käed kokku, karjus: "Elu eest Westminster'id!" ja viskas seejärel käed õhku. Esimesel ja teisel veerandajal kiskus edu olema vastasvõistkonna poolel. Eelviimases veerandajas hakkas ka Westminster'itele fortuuna head nägu näitama: kui varem olid seisud 5:9 ja 4:7 Alexa võistkonna kasuks, siis nüüd muutus seis totaalselt. 10 minutit enne veerandi lõppu oli Westminster'ite ees tervelt 10 punkti. Westminster'id võitsid! Järgnes suur tähistamine.
Dorimenele (keda mängis Keiti Roosimägi). Jourdain palkas siis endale muusikaõpetaja (keda mängis Karl Koppelmaa) ja tantsuõpetaja (keda mängis Kermo Nigula). Muusikaõpetaja ning tantsuõpetaja vaidlesid kaua kumb neist parem on. Nad esitasid Jourdainile mitu pala ning Jourdain pidi siis valima milliseid neist ta tahaks esitada Dorimenele. Jourdain palkas veel endale vehklemisõpetaja (keda mängis Ken Rüütel). Vehklemisõpetaja õpetas Jourdainile kuidas vehelda. Vehklemisõpetaja karjus Jourdaini peale. Päris mitu korda tekkis selline tunne, et Jourdain ei saanud aru mis toimub. Jourdain palus abi ka filosoofiaõpetajalt (keda mängis Sebastian Talmar). Filosoofiaõpetaja üritas õpetada Jourdainile füüsikat, kuid Jourdain ei tahtnud seda õppida. Mida õpetada küll 40-aastasele mehele, kes õppis alles kirjutama ja lugema ? Jourdain pakkus välja õppida tähtede hääldamist. Filosoofiaõpetaja hakkas siis Jourdainile erinevaid hääldusi õpetama,
KONTROLLTÖÖKS 1.Itaalia geograafiline asend. Euroopa lõunaosas, Vahemere vpõhjarannikul, Apenniini poolsaar. Põhjast piiravad kõrged ja kaljused Alpi mäed. 2.Rooma riig tekkimine. Romulus ja Remulus olid kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad.Kuninga õel vend kukutas valitseja ja võttis kuningatiitli endale. Kaksikud kästi Tiberisse heita. Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik. Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sadam. Kolm viimast kuningat olid etruski päritlu
Temaga lõid kaasa Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson, Marko Matvere ning ansambel Udupasun. Algul tuli lavale Marko Matvere, peale teda astus lavale ka Tätte ise, koos laulsid nad laulu ,,Ilus hetk". Peale mõnda laulu kutsuti lavale ansambel Udupasun. Udupasuna eripära mulle meeldis, nad mängisid erinevaid trumme ja ka torupilli. Kui mõõdusid veel mõned laulud, astusid lavale ka Maarja-Liis Ilus ja Liisi Koikson. Kontsert lõpetati lauluga ,,Tuulevaiksel ööl." Kui laul hakkas lõppema, karjus rahvas ,,Korrata! Korrata!" Nii saatsidki nad rahva muusika saatel ära. Minu kindel lemmiklaul oli ,,Tuulevaiksel ööl." Seda olin ma enne ka kuulnud, ning juba siis meeldis. Kontserdil tulid selle laulu ajal külmavärinad peale. See kontsert oli minu jaoks kindlasti kohe parim kontsert, kus ma käinud olen, see ei olnud ülepingutatud ja laulud olid tuntud- ning just see meeldis rahvale. Kui kohale jõudsin lossihoovi, olin ma väga väga imestunud, kuna seal oli tõesti väga-väga palju
1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? b) laulis 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? b) Põrguauk 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per 5. Mida tõi Ronja Birkile kui Borkakantsi röövlite toit oli lõppenud? a) kotikese jahu ja herneid 6. Kes lausus (karjus) sõnad: "Ära pane kätt ussipoja külge!" b) Mattis 8. Kuhu asusid elama Ronja ja Birk? b) Karukoopasse 9. Kes pugesid Birki ja Ronja peidupaika, kui nad käisid vajalike asjade järel? a) hallvanakesed 10. Mille üle tekkis Ronja ja Birki esimene tüli? a) noa kadumise pärast 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom? 1a) Lia 2f)Hobune 13. Kelle mõtted on seatud sõnadesse: "Küllap kannan seda suve endas elupäevade lõpuni."? c) Birk ja Ronja 14. Kes ootas Ronjat ja Birki Karukoopa juures, kui nad olid metsmarduste käest pääsenud esimesel korral, teisel korral? 1b) Väikejõmm 2c) Loviis 15...
Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks
õnne otsima, kuhugi kaugemale. Millegipärast on selliseid inimesi nii palju, kes arvavad, et kusagil kaugemal on parem. Tõesti, nõustun sellega, et mõned leiavadki kaugemalt oma õnne, aga neid on vähe, sest tavaliselt on õnn nende nina ees, aga nad lihtsalt ei saa sellest aru või siis ei oska seda tähele panna. Mina olen õppinud seda, et kui sa annad endast piisavalt ja proovid kõike hästi teha, siis tuleb õnn sinu juurde ise. Nagu on õeldud ka raamatus „Alkeemik“, kus üks karjus läks otsima oma õnne ning sai teada, et tuleb elada oma loo järgi, kuna seal kus on süda, seal on ka sinu varandus. Ja, et õnne saladus on märgata kõiki imesid maailmas ja mitte kunagi unustada kahte õlitilka lusikal. Kindel on ka see, et inimene ei saagi alati õnnelik olla, sest on selgeks tehtud, et rahuldatud soovid viivad lõpuks rahulolematuseni. Poleks samuti ju millegi poole püüelda, unistada, kui kõik on sul käeulatuses
Kaardistamatu - Poolaku aare Igale seiklusele peab algus olema, kuid selle otsimine lõpuni ilma alla vandumata hoiab tõelist au. Härra Peeter Poolak 1597 piraadid Otsimine oli kestnud ainult paar tundi, kui juba leiti kirst. See lebas merepõhjas koos vetikatega. Paari minutiga oli see laeva peale tõmmatud ja reporter hakkas filmima. `'Ma olen Panama rannikuvetes, kus me leidsime, mis arvame olevat legendaarse Härra Peeter Poolaku surnukirst, kes maeti mere üle 400. aasta tagasi.'' Kirst oli suletud ja lebas paadi põrandal. Rando astus kirstu juurde kangiga ja hakkas seda lahti tõmbama. `'Oled sa kindel, et tahad rüvetada oma esivanema jäätmeid?'' `'Sa teed selle tegevuse nii inetuks.''Rando naeris,''Pealegi, ma arvasin, et sa ei usu mind'' `'Ma tegin oma uurimistöö ja leidsin, ...
kehaga üle aia tänavale. Just sel hetkel välkus esimest korda nuga. Hoides Jannol ühe käega kõrist, üritas Valdek teises käes olnud noaga poisi kaela ja õlga tabada. Janno pääses vaid tänu sellele, et sõber Rainer kiskus teda selja tagant noaga vehkinud naabrimehest eemale, aeda tagasi. Hetkel, kui Janno end Valdeku käest lahti rabeles, jõudsid maja ette Oliver ja Karmo. Oliver küsis Valdekult, mis tal viga on, mispeale karjus Valdek: «Mida te siin korraldate, tahate ka saada või?» Poisid ei jõudnud Valdekule midagi vastata, sest mees tegi kohe noaga löögi Oliveri kõhu suunas, kuid Oliver jõudis taganeda. Samal ajal liikus Karmo Valdeku paremale küljele ja vanem mees lõi poisile noaga kaks korda selga ning jooksis sõnagi lausumata tagasi oma koju. Ehkki Priidu meedikust ema üritas Karmot elustada, olid tema vigastused nii rasked, et 21-aastane poiss suri sekundite jooksul
mõningatel andmetel suutsid nad tappa vaid 3 meest. Pärast sellist masendavat kaotust saatis Xerxes välja juba 20000 meest kuid ka neil ei läinud paremini. Kuna kitsus, kus lahing toimus, oli niivõrd väikene, sai Leonidas pidevalt eesliini vahetada, lastes alati puhanud sõduritel sõdida, see tõi talle ka edu. Kui need 20000 mees ei suutnud tagada edu saatis ta võitlusesse veel 50000 meest. Teise päeva lõpuks, kui Pärsial polnud ikka veel mingit edu, läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas talle läbi mägiradade teed kreeklaste selja taha. Xerxes saati osa oma väest sealtkaudu, ning kreeklased olid äkki väga halvas seisus. Leonidas teadis et järgneb võitlus surmani ja lasi kõigil peale oma spartalaste ja teebalaste, kes olid pantvangis oma truuduse tõestamiseks taganeda. Järgnes jõhker lahing. Kui Leonidas oli surnud võeti tal pea maha ning tema keha löödi risti. Pärslased kaotasid kogu lahinguga 20000-50000 meest
Pärslased põgenesid kui ei suutnud Ateenat vallutada, kuid osad Põhja-Kreeka linnriigid jäid nende kätte. 28. Termopüülide lahing - 250 000 pärslast kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, Xerxes nõudis Leonidaselt alistumist, mida ta aga ei saanud. Xerxes otsustas rünnata, Leonidas oli 300 spartalasega, Leonidas oli alguses edukas, kuna kitsus oli väike, sai Leonidas eesliini pidevalt vahetada, peale pikka sõdimist läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas tee spartalaste selja taha. Spartalased kõik surid, Leonidase keha löödi risti, pärslased liikusid edasi Ateena poole. 29. Arstiteadus - e. meditsiin oli rohkem seotus igapäeva vajadustega, Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku Hippokratese mahukas teos. Haigusi üritatakse seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Hippokratese vanne - arst peab igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest. 30
Venemaal kraabiti kirjatähed terava luupulgaga kasetohule või pärnakoorele. Roomlased kasutasid metallkepikest, mis oli ühest otsast terav, teisest tömp. Kepikese terava otsaga kirjutati vahasse, tömbiga suruti vaha siledaks – kiri kustutati. Esimene grafiitpliiats valmistati 1665. aastal. Grafiit oli selles habras ja murdus kergesti. Aastal 1790 leiutati grafiitplbri ja savi segust pliiats (Laasfeld). AJALUGU Traditsiooniliselt väidetakse, et keskaegses Inglismaal leidis karjus tormiga maha langenud puu, mille juured olid koos hallikas-musta massiga. Et leitud mass on grafiit, kristaliseeritud süsinik, tõestati Rootsi keemiku Carl Wilhelm Scheele poolt 1778. aastal. Nimi „grafiit“ tuleneb Kreeka keelsest sõnast „kirjutama“. Inlglise keelne nimi grafiidile on „plumpago“ mille tähenduseks on „sarnane pliile“, millest tuli ka nimi „pliiats“. Jutud levisid väga kiiresti, et sellise asja nagu „pliiatsiga“ saab väga hästi kirjutada. Grafiidi
armunud kosilane ja kuna ta oli peres sage külaline, siis läks Europe julgelt koos oma sõbrannadega juhiga juttu rääkima. Juht lasi neil oma autot imetleda ja kutsus siis tüdrukuid autosse, lubades tüdrukud koju viia. Naerdes istus Europe esimesena autosse ja kutsus oma sõbrannasid enda kõrvale tahaistmele istuma. Aga autojuht sulges ruttu ukse, istus rooli ja sõitis ruttu minema. Europe oli jahmunud ja karjus, et autojuht seisma jääks, kuid mees ei kuulanud teda. Nad sõitsid kaua kuhugi kaugele, aga seda kuhu nad suudnusid Europe ei näinud, oli liiga pime. Tüdruk ei osanud muud teha kui nutma hakata. Lõpuks jõudsid nad mehe soovitud sihtpunkti, milleks oli ta enese kodu. Europe vaatas suurte silmadega ringi. Mees aitas ta autost välja ja juhatas ta uhkesse majja. Kogu õhtu oli ta Europe vastu kena ja tuli välja, et see mees ei olnudki paha vaid ,,röövis" Europe, et
,,Minu Kolumbia" Lend papagoi nokal Jolanta Jõerand 11A Raamat räägib naisest nimega Ave Ungro, kes oli tudeng Tartu Ülikoolis. Avele räägiti tudengiorganisatsioonist, mis tegeleb töövahetusega. Talle tehti pakkumine Kolumbiast Manizalesest, kuhu teda kutsuti inglise keele õpetajaks ühte katoliikliku kooli. Hetkegi kahtlemata võtab ta pakkumise vastu, ning vana-aasta õhtul algab tema teekond Kolumbiasse. Ave kirjeldab seda, kuidas tal teel Manizalesesse paha hakkas ja ta magama jäi ning ülesse ärgates ja aknast välja vaadates avanes talle unustamatu vaade tema uuest kodust Manizalesest. Ta oli varem suhelnud oma uute majakaaslastega interneti teel. Jaanuari alguses toimub Manizaleses feria, mis on üks suurimaid festivale. Selle ajal satub Ave paljude tähelepanu alla ning satub ka televisiooni. Ave räägib ka härjav...
Sõbrad hakkasid muretsema, kui nägid et ma hommikul, päeval ja õhtul ei söönud midagi, nad üritasid minuga rääkida, kuid ma ei kuulanud neid. Ma ei tea, kuidas mul oli enerigat üldse midagi teha, ometigi sain hästi hakkama ja mulle hakkas vaatepilt peeglist aina rohkem meeldima. Sportlane peaks tarbima päevas vähemalt 2000 kalorit, mina sõin päevas umbes 200 kalorit. Ühel päeval, kui laagrist tagasi tulin ja mu ema nägi mind, hakkas ta kõvasti nutma, võttis must kinni ja karjus mu peale, et mis mul ometigi viga on ja minust pole varsti midagi alles. Eesmärgiks oli kaaluda 55kg nagu ma varasemalt mainisin, kuid augusti lõpuks kaalusin alla 40kg. Mulle oli deagnoositud anorexia algfaas. Ma olin haigla äärel, aga ma ei saanud sellest aru. Ükshetk hakkasin vaatama endast vanu pilte ja mulle justkui tuli aru pähe tagasi. Pisarad silmis, lehtisesin ja vaatasin, kuidas ma varem välja nägin: nii tervislik ja õnnelik
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooj...
juurde,poiss võttis pildi oma koolikotist välja, kuid seal polnud enam seda naeratavat tüdrukut, vaid oli ainult tema ema, kes sammuti naeratas, ent kellel olid pruunid juuksed ja rohelised silmad nagu poisilgi. Aga kuupäev jäi ikkagi samaks. õpetja rääkis ikka veel midagi, millele Ethan oma tähelepanu ei pööranud. Peale klassijuhatajat Ethan jooksis otseteed koju. Poiss isegi ei peatunud, et osta endale midagi juua. Koju jõudes karjus poiss üle terve maja:"Marian!" Naine jooksis trepist alla uniste silmadega, kuna oli just maganud. (Pealae oma õe surma pole ta peaegu kunagi hästi magada saanud.) Unise, kuid mureliku häälega esitas Marian küsimuse:"Kas midagi on juhtunud?" "Mäletad ma näitasin sulle hommikul fotot, kus oli üks blond tüdruk?" "Mis blond tüdruk? Seal oli ainult su ema!" naise hääles oli kuulda leina ja kurbust. Kuidas see sai võimalik olla
sinule pai ja minule pai kõigile paidele pai! 5 Angerjaid ja põngerjaid Meres leidub angerjaid, peres leidub põngerjaid. Leivas leidub aganaid, pühas-kojas paganaid. Heas on halba, halvas head. hoia suu, kui palju tead ! Umbluu Kord undama hakkas umbluu ja küsisid kuuljad: "kumb luu kas reiekont ulub, või säär?" Nii pärida polnud teps väär, - "Umbluu!" karjus tõesti umbluu, ei olnud sääl 6 kooljate pärani suu, umbluu oli see, umbluu. Rong Ling-long lõi gong, läks teele rong, ling-long, ling-long lõi rööpmeil rong ning õõtsus hong, kui möödus rong, ling-long, ling-long jäi vaikseks gong. Jaam Tubee-tibee-tobarr, tibee-tubee-tabarr! nii palju rahvast koos, kõik koos on suur virvarr! Virvarr on pääsu ees,
,,ILIAS" JA ,,ODÜSSEIA" ,,ILIAS" (Kreeklaste ühine ,,ODÜSSEIA" (Igal kangelasel saatus) on oma tee) Homerose esimese eepose tegevustik Tervikuna on ,,Odüsseia" stiil samuti piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda üleolev ja eepiline, kuid juttu ei ole enam aasta viiekümne päevaga. Ahhailased nii suurejoonelistest sündmustest nagu piiravad linna, troojalased teevad retki ,,Iliases". Lahingute asemel kirjeldatakse linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta rännakuid. Kuigi jumalad sekkuvad edu. Siin peitub ka põhjus, miks endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad Achilleus vihastab. tagajärjed üha rohkem tegelaste Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks iseloomust, mitte saatusest. Trooja Apolloni templi preestri Chrysese Päikesejumal Heliost ei nimetata tütar Chryseis, kes oli kre...
poiss ja hakkas teda jälitama. See poiss oli Pärt, ta jälitas Karinat, ses ta tundus nii tema õe Kerli moodi, keda ta on juba aasta aega otsind. Nad olid jõudnud juba kõrge heina sisse, seal kõndis Pärt ees, Karina kasutas võimalus, et Pärdist lahti saada ja jäi ühe kivi taha passima. Kui oli juba kakskümmend minutit läbi tuli ta välja ja läks oma teed. Karina jõudis mingi kraavini, proovis sealt üle minna kuid jäi kinni, ta rius seal kaua ja karjus: "Pärt, Pärt aita mind...". Lõpuks Pärt tuligi, aitas ta sealt välja ja viis kuhugi küüni magama. Hommikul ärgates nägid nad ühte Halli, kui seegi oli kadunud kuulsid nad mingit imelikku heli ja läksid asju uurima. Majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ja magas oma enda kuse sees. Karina saatis Pärdi abi kutsuma, kuid ta jäi kadunuks. Sama päeva õhtul ilmus sina mingi rattur kes väitis, et on ära eksinud ja tahtis natuke vett, sest tema enda vesi oli otsa saanud
Ta oli juba tükk aega olnud sellises seisundis, et ei liiguta ega räägi. Preester ennustas raugale, et ta ei ela enam seda ööd üle. Nad hakkasid mõtlema matustele, mees lubas minna linna inimesi matustele kutsuma ja naine pidi samal ajal küpsetama. Kui naine süüa tegi, kõndis mööda linnapea ning naine ütles talle, et matused on laupäeval. Kui laupäeval külalised hakkasid saabuma, oli isa siiski veel elus. Kõik sõid ikkagi ja nautisid oma olemist. Järsku karjus üks talunaine, et mees oli lõpuks surnud. Nii otsustati matused pidada esmaspäeval. Mees ütles naisele, et ta hakkaks jälle küpsetama. Naine natuke nurises, aga mees ütles, et ega seda iga päev ei juhtu. 3) Kaelakee Oli üks ilus tüdruk, kellele meeldis üle kõige aristokraatia, teemantid ja ilusad riided. Ta maitse oli lihtne, sest ta ei olnud kunagi midagi kõrgemat saanud. Niisiis abiellus ta ühe pankuriga ja nad tulid ots-otsaga kokku. Ta muutus oma staatuse
Kokkuvõte ,,Huckleberry Finn'' Huckleberry Finn oli poiss, kes otsid seiklusi. Ta nägi välja nagu tavaline poiss. Tal peas oli suur kübar ja ta armastas suitsetada. Ta sõbrutses Tow Sawyeriga. Koos nad leidsid hunniku raha , mille röövlid koopasse peitsid, ning nad said rikkaks. Kumbki sai endale kuus tuhat dollarit. Kohtunik võttis nende raha enda hoolde. Miss Watson oli lese õde, üsna kõhn vanatüdruk prillidega. Ta tuli tema juurde elama ja hakkas Finni õpetama aabitsaga. Ta alati kamandas Finniga: ,,Ära topi oma jalgu sinna Huckleberry,'' ja ,, Ära ole nii küürus, Huckleberry, istu sirgesti''. Ta jutustas alati Finnile kõiksugu asju põrgust. Õhtuti kutsus ta oma neegrid tuppa ja pidasid palvetunni. Tom Sawyer oli seiklushimuline poiss, kes alati tahtis minna riski peale välja. Tom sattus alati pahandustesse. Ta tegi röövlisalga, kes peatab tõ...
,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule?" Mõeldes kättemaksule, ,,Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks hirmule," ei pea alati end süüdi tundma, kuna mõnikord on see vajalik, et saada hingerahu. Shakespare'i kirjutatud raamatus sai peategelene Hamlet teada, et tema isa tappis kuningas Claudius. Ta tundis meeletut kättemaksuiha, kuid kes saab seda pahaks panna? On inimesi, kes ainult nutaksid päevast päeva, aga on ka neid, kes tahavad edasi elada, teades, et nad on oma kättemaksu mingil moel sooritanud, olgu see siis tapmine või midagi muud. Ta kirjutas näidendi, mille põhimõte oli sama sisuga, kuidas tema isa suri. Claudius lahkus saalist juba pärast teist tseeni, kus mängiti, et tema isa tappis ta lähisugulane. Siis tundis Hamlet rahulolu, saades kinn...
Kokkuvõte: Raamat hakkas siis nõnda pihta, et nad liikusid mööda tänavat edasi ja maha oli sadanud esimene lumi. Üks pistis pea aknast välja ja suitsetas, siis teine teiseltpool ja karjus siis '' Pelmeenid! Pelmeenid on võti!''. Siis nad suundusid baari, mille nime nad ei teadnud. Aga Marksil oli kombeks kutsuda peojärgseid hommikuid peiedeks. Hommikul kõik said jälle kokku ja rääkisid oma halvast olemisest, ühel hullem, kui teisel. Karl kiitis Marksi ja ütles, et ta on tõeline sõber. Karl magas liiga kaua. Ta ei saanud silmi lahti, liiga valus oli, ta ei teadnud kus ta on. Talle hakkas vaikselt meenuma, kus nad öhtul käija võisid, aga õnneks ärkas ta Marksi juurest. Nad läksid castingule, istusid lauda ja Marks ütles selle peale, et mitte mingit alkoholi ja võtsid siis kohvi. Järjekordne öö ja Karl ei saanud magada, sest magas eelmine päev liiga kaua. Karl hakkas öösel oma naisega mölisema...
aasta sügiseni Andrei Luzgin,pärast teda sai Kaia treeneriks rootslane Fredrik Loven,kellega ta katkestas koostöö 2008. aasta veebruaris. Seejärel sai Kanepi treeneriks Pablo Giacopelli,kellega koostöö katkes septembris 2008. 8. novembrist 2008 kuni juulini 2009 oli Kaia Kanepi treener Luca Appino. Novemris 2009 teatas sportlane,et tema uueks treeneriks sai Mait Künnap, 2010. aasta Wimbledoni turniiri ajal hakati ajakirjanduses rääkima,et tema treeneriks on Silver Karjus. · Kaia Kanepi on Euroopa meister kui 16-aastaste hulgas (2000 aastast), Eesti täiskasvanute meister üksikmängus (aastatel: 1999,2000,2007),paarismängus (aastatel: 1999,2000,2007) ning segapaarismängus (aastatel: 2000,2003,2004). Aastal 2001 Pariisis Frenc Openil võitis Kaia Kanepi Suure Slämmi noorteturniiri. Finaalis alistas ta Svetlana Kuznetsova. · Kaia auhinnarahade kogusumma on 2 454 604 USA dollarit Kaia Kanepi viimase 2 aasta turniirid · 2011
poiss ja hakkas teda jälitama. See poiss oli Pärt, ta jälitas Karinat, ses ta tundus nii tema õe Kerli moodi, keda ta on juba aasta aega otsind. Nad olid jõudnud juba kõrge heina sisse, seal kõndis Pärt ees, Karina kasutas võimalus, et Pärdist lahti saada ja jäi ühe kivi taha passima. Kui oli juba kakskümmend minutit läbi tuli ta välja ja läks oma teed. Karina jõudis mingi kraavini, proovis sealt üle minna kuid jäi kinni, ta rius seal kaua ja karjus: "Pärt, Pärt aita mind...". Lõpuks Pärt tuligi, aitas ta sealt välja ja viis kuhugi küüni magama. Hommikul ärgates nägid nad ühte Halli, kui seegi oli kadunud kuulsid nad mingit imelikku heli ja läksid asju uurima. Majas oli mahajäetud imik, kes oli söömata, joomata ja magas oma enda kuse sees. Karina saatis Pärdi abi kutsuma, kuid ta jäi kadunuks. Sama päeva õhtul ilmus sina mingi rattur kes väitis, et on ära eksinud ja tahtis natuke vett, sest tema enda vesi oli otsa saanud
Noor koolmeister ei saanud tegutseda nii nagu ta tahtis ning seega tema plaanid läksid luhta. Kandimees sai oma ihaldatud maad, kui kaotas selle läbi oma lähedased. ,,Toome helbed" Teose peategelaseks on lapsik ja õrn Leeni, kes ei mõistnud hästi täiskasvanute maailma. Tegevus leidis aset kevadel tüdruku talus ning jõe kaldal. Ühel kevadpäeval leidis Leeni ennast taas unistamast, kui ta nägi aias suudlevat paari, kelleks olid ta õde Marie ja karjus Kustas. Ta tundis, et ta justkui hakkas mõistma armastust ning ta tahtis seda ka ise kogeda. Seetõttu otsustas ta avaldada muljet jõe ääres kala püüdvale Vidrikule, viies talle võileiva. Poiss sõi küll võileiva ära, kuid jäi tüdruku suhtes ükskõikseks ning see murdis tüdruku südame. ,,Suveöö armastus" Selles teoses oli peategelasi kaks: noor Maali ning temast vanem Kustas, kes olid teineteisse armunud, kuid tüdruk ei tahtnud seda tunnistada. Sündmustik
selle poisi vanemad mulle suure kommikarbi. See oli nii ilus, et nad seda tegid, sest me ei olnud väga sinapeal, pigem eirasime üksteist, et ära hoida kokkupõrkeid. Mõistsin, et tegelikult hindasid nad minu tööd väga, mida selle poisi heaks tegin aga nad ei osanud ennast lihtsalt enne väljendada. Teine poiss sai alles kolmeseks, kuid juba sõimerühmas oli selge, et laps ei ole terve. Nüüdseks on lapsele pandud diagnoos autism. Lapse käitumine oli väga raske, ta karjus, jooksis, tegi teistele haiget, ei maganud vaid ronis teiste laste voodites, õues jooksis rühma alalt ära, kuigi oli aiaga piiritletud ala. Kui talle midagi meeldinud, sülitas. Kui täiskasvanu pöördus ema poole, et seletada olukorda, sülitas ta kas õpetajale näkku või lõi rusikaga vastu nägu. Rühmaõpetajana töötades pidin ennast pidevalt korrale kutsuma ja enesele teadvustama, et see laps ei ole halb ega paha laps, vaid ta on vaimselt haige ja vajab tuge. Laps tunnetas minu
Sinna ei pidavat inimese kõrv ulatuma. Nüüd ütles Villu Tasujale, et ta hakaku parem minema, et Viljandi komtuur peaks varsti tulema. Kui Tasuja oli läinud läks Villu tagasi elumajja, aga ta söögiisu oli kadunud, ta oli tõsine ja sõnakehv, et sellid araks läksid. Sellist Villut polnud nad näinudki. Õhtupoole tuli komtuur oma salgaga sepikojast mööda, ta oli väga pahas tujus, sest küla mehed, kes pidid karistama saama , olid minema jooksnud. Nüüd karjus ta Villule, et too munk välja. Villu polnud muidugi sellise kõneviisiga harjunud ja tagasi tulles tõi sõnumi, et munka pole. Komtuur oli väga vihane, ta hüppas hobuse seljast maha ja läks ise munka otsima, kui ta munka ei leidnud kippus ta sepa kallale. Karjus talle, et miks sa tal silma peal ei hoidnud. Villu oli aga seisukohal, et ega tema vangide vaht ole. Nüüd juhtus Villuga selline lugu mida ta elu sees oodanud ei oleks. Komtuur virutas talle rusikaga vastu nägu
Teisel päeval nad leidsin koopad. Teised ei soovitanud minna kuid OD tahtis minna. Koopast tuli välja hiiglane. OD palun külalislahkust kui külalislahkuse asemel võttis küklooplane kaks ODi meest ja istus nad surnuks. Nad põgenesid nurka kus nad veetsid terve öö. Vahepeal oli ta veel ära söönud 2 ODi meest. OD ulatas küklooplasele veininõu söögipeale ning jootis küklooplase purju. OD ja mehed üritasid põgeneda torgates põleva toika küklooplase ainsasse silma. Küklooplane karjus ja kutsus sellega kohale teised küklooplased ning kui ta ütles, et eikeegi tahab teda ära tappa, siis teised arvasid et ta on lihtsalt porjus ja nad läksid ära. Kuna koopas olid lambad siis mehed klammerdusid nende kõhu alla ning kui nad välja jooksid siis koos nendega pääsesid ka mehed välja. Kui küklooplane sai aru et eikeegi on põgenendu loopis ta vette suuri kaljurahne mis vee lainetama panid.
Mary Poppins LÄÄNETUUL. Oli esimene kevadpäev.Jane ja Michael teadsid seda kohe, sest nad kuulsid mister Banksi vannis laulmas, ja aastas oli ainult üks päev, mil ta seda tegi.Neile jäi se hommik alatiseks meelde.Esiteks – see oli esimene kord, kus neid lubati hommikueineks alla tulla, ja teiseks – mister Banks kaotas oma musta mapi.Nii et see päev algas kahe erakordse sündmusega. „Kus on mu MAPP?“ karjus mister Banks, tiirutades hallis ringi nagu koer, kes ajab oma saba taga.Ja ka kõik teised hakkasid ringi jooksma – Ellen ja missis Brill ja lapsed. Isegi Robertson Ay tegi erilisi pingutusi ja pööras ennast kaks korda ringingi.Lõpuks avastas mister Banks ise mapi oma kabinetist ja tormas sellega halli, hoides seda kõrgel pea kohal. „Nõnda,“ ütles ta, nagu hakkaks pidama jutlust, „minu mapp peab seisma alati seisma ühes kohas. Siin.Vihmavarjualusel.kes pani ta kabinetti
Mary Poppins LÄÄNETUUL. Oli esimene kevadpäev.Jane ja Michael teadsid seda kohe, sest nad kuulsid mister Banksi vannis laulmas, ja aastas oli ainult üks päev, mil ta seda tegi.Neile jäi se hommik alatiseks meelde.Esiteks see oli esimene kord, kus neid lubati hommikueineks alla tulla, ja teiseks mister Banks kaotas oma musta mapi.Nii et see päev algas kahe erakordse sündmusega. ,,Kus on mu MAPP?" karjus mister Banks, tiirutades hallis ringi nagu koer, kes ajab oma saba taga.Ja ka kõik teised hakkasid ringi jooksma Ellen ja missis Brill ja lapsed. Isegi Robertson Ay tegi erilisi pingutusi ja pööras ennast kaks korda ringingi.Lõpuks avastas mister Banks ise mapi oma kabinetist ja tormas sellega halli, hoides seda kõrgel pea kohal. ,,Nõnda," ütles ta, nagu hakkaks pidama jutlust, ,,minu mapp peab seisma alati seisma ühes kohas. Siin.Vihmavarjualusel.kes pani ta kabinetti?"möirgas ta
Hamlet läks ema tuppa ning siis ema rääkis, et Hamlet on oma `'isa'' alandanud. Hamlet läks raevu, et ema Claudiust tema isaks nimetab ning hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus. Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks nimeks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid jõgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu sõtta. Saarlased võtsid Meel...
Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest.
Siis rääkis saatja ka seda juttu Oidipusele, kuid Oidipus ei tahtnud tagasi oma sünnilinna minn kuna kartis ennustust mille oli talle oraakel lugenud- et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Siis ütles saadik et see Polybos polnudig tegelikult ta isa vaid ta oli lihtsalt enda kasvatada oidipuse võtnud. Hoopis üks karjane kelle käskijaks olnud Laios leidnud Oidipuse järsa kalju nõlvalt. Jalad kinni seotud millest olnud Oidipusel siia maani armid alles. Oidipus nõudsi et see karjus kes ta leidis koheaid lossi tuleks. IV Veidi aja pärast ilumus käskijate saatel eelnimetatud karjane. Oidipus hakkas küsima ta käest oma päritolu kohta kuid seda juhtumist et tahtnud karjane mäetada ja ei soovinud midagi öelda, selle peale lasi Oidipus karjasel väänata käes selja taha ja hakkas pärima enda päritolu kohta mille peale karjane ütles et sa oled päris Laiose lähikonnast või isegi ole laiose enda laps, veide
ta oma tuppa, kus ta ütleb Hamletile, et "isa" on väga pettunud sellest näidendist. Pärast seda, kui ema ütles Claudiuse kohta, et ta on ta isa sai Hamlet väga vihaseks ja hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus. Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale. Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi
Krimijutt See kõik juhtus ööl, mil olin end mugavalt sohvale seadnud, et lugeda ajalehte ning rüübata kohvi. Väljas oli jube torm ning ma olin veendunud, et hommikul välja minema ei pea. Korraga kuulsin ma koputust tagauksel ning tormasin seda üllatunult avama. Mu ees seisis kahvatu näoga ähmis noormees, vanuses umbes 20-30 eluaastat. Ta tormas elutuppa ning karjus: "Appi! Mu sõber Enrique leiti kodust surnuna. Charles, te peate mind aitama!" Võpatasin ning küsisin siis härra nime. Selgus, et tegemist on 25-aastase noormehega, kelle nimi on John Dog. i olnud enam aega pikalt mõelda. Tuli hakata tegutsema. Ma haarasin oma mantli ning asusimegi Johniga teele. Väljas oli jube ilm: vihma kallas ning tuul oli päris tugev. Õnneks ei pidanud me vihma käes kaua vettima, sest juba paistis villa, kus olevat mõrv toimunud. Maja uks oli lahti murtud
hiljem. Ivan IV suri Bogdan Belskiga malet mängides. 1960. aastatel avati tema haud ja nõukogude teadlased leidsid tema säilmetest märkimisväärsel hulgal elavhõbedat, mis viitab mürgitamisele. Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud vägistada oma poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde. See karjus appi, Godunov ja Belski jooksid kohale ja Ivan lasi naise lahti, kuid Godunov ja Belski võisid hakata kartma oma elu pärast. Pärast Ivan Julma surma troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav.
Norman ootas teda,et esitleda talle Clerfayt`d,ühe sõbra poega,kes pidi ta lennukiga Luxorisse viima.Gam startis tunni aja pärast ja Norman pidi järgmisel päeval talle kiirrongiga järele minema.Kreool sõidutas nad hotelli ja kummardas Gami ees.Clerfayt ei teinud kreoolist väljagi ja kui kreool tahtis talle kallale karata pööras Clerfayt selja ja ei proovinudki ennast kaitsta.Nad külastasid normarh Hap Tefa haukambrit ja tagasiteel kostis lask.Clerfayt karjus kreooli ja peatas auto.Väljas polnud aga kedagi ja ta sõitis edasi. Clerfayt ei rääkinud Gamile öösel juhtunust midagi.Clerfayt kogus pronksesemeid ja Norman tegi talle ettepaneku minna ühe tema tuttava kogu vaatama.Clerfayt mõtles Gamile ja silmitses mõtlikult Normanit,kelle turja masseeris must naine.Teda valdas mehelik rivaliteet.Clerfayt ütles Gamile,et ta tappis täna ta mehe.Gam sõitis Davoisi.Peaarst esitles talle mõningaid inimesi.Seal oli Vandervelde,kes tahtis raha aga
Eesti mõisate ajalugu Cristian, Elari, Toomas Sissejuhatus Antud töös uurisime Olustvere mõisa ajalugu. Töö koostasid Cristian, Elari ja Toomas Cristian I osa vastused, Elari II osa ja Toomas III osa vastused. Koos koostsime powerpoindi. Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
