Minu kokkupuude sotsiaalhooldussüsteemiga Liis Viin Lapsehoidja I kursus Tartu Tervishoiu kõrgkool Lapsena leidsin end mitu korda situatsioonist, mil olin paljajalu lehmakoogi sisse astunud. Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost. Ma ei ole veel see vanem daam, kes päise päeva ajal bussis vihase pilguga rop...
Kastreerimistangede kasutamine on alternatiiv sellele. Praegu ei ole Eestis lubatud ka sabade lühendamine. Kui tall hakkab sündima ja paista on ainult pea, siis peab osutama sünnitusabi, tuleb saada vähemalt üks jalg välja. Lammas on sündides kollane. ... ..... Võõrutusjärgne tallede söötmine Võõrutuse järgselt söödetakse tallesid olenemata poegimisajast karjamaarohuga, lisaks sellele antakse mineraalsöötasid. Võõrutusjärgsetele talledele tuleb kindlustada vaba karjamaa. Parasiidivaba karjamaa on karjamaa kus ei ole viimase 12 kuu jooksul karjataud lambaid. Sellised on nt uued rajatud karjamaad, rohumaad, kus eelmisel aastal tehti talvist sööta (heina või silo) või karjatati eelmisel aastal veisi või kitsi. Võõrutatud talled on parasiitide osas väikese resistentsusega, nad on õrnad parasiitide suhtes.Mahefarmides ei ole lubatud teha profülaktilist parasiitide tõrjet, küll aga on lubatud ravi liha realiseerimise kuluaeg 2x.
Allapanuks on kõige sobilikum põhk, kasutada võib ka mittemahepõllumajanduslikust tootmisest pärit põhku. Levinud on ka sigade karjatamine. Sellisel juhul peaksid karjamaal olema ehitised, kuhu loomad saavad varjuda nii vihma, lume ja tuule kui ka kõrvetava päikese eest. Päikesepõletus on väljaspeetavatel sigadel levinum probleem, mis tõttu tuleks karjamaale rajada ka kohad, kus sead saavad end jahutada ja mudaga kokku määrida. Kui tuleb meeles pidada, et karjamaa oleks piisavalt suur ning, et jootmis- ja söötmiskohtade asupaika regulaarselt muudetaks, sest muidu võivad neis kohtades toitained kuhjuda ning tagajärjeks on keskkonnareostus. Sigadel tuleb lasta loomulikult käituda. Emisele peab võimaldama tiinuse lõpus pesamaterjali pesa ehituseks. Et rahulikult poegida ja põrsaste eest hoolitseda, peab emis vähemalt nädal enne arvatavast poegimist olema muust karjast eraldatud.
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja e...
Ingrid Lembavere "Tõde ja õigus I" hindeline töö. 1.Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Nad on kaks kanget tegelast, kes üksteisele vingerpusse korraldavad ja teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes mee...
rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest) 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: •looduslikud (pool-looduslikud) – säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) •parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne. •kultuurrohumaad – rajatud haritavale maale 2) kasutuse järgi •karjamaad
· Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus · Metsatööstus, maavarade kaevandamine SEGA JA LEHTMETSAD · Lehtmetsad merelises paraskliimas · Ühtlane sademetereziim · Viljakad pruunmullad · Tihe inimasustus · Kultuur ja tööstusmaastikud, linnad · Õhusaaste ja veekogude reostumine ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi · Väga viljakad mustmullad · Preeria, pampa, pusta, stepp, veld · Suurimad põllu ja karjamaa alad · Looduslik taimlate vaid kaitsealadel · Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED: · Asuvad mandrite sisealadel · Pöörijoonte lähedal · Külmade hoovuste naabruses · Sademeid alla 250 mm · Veepuudusega kohastunud elustik · Kivi ,-savi.-liiva,-lössi,- soolakõrbed · Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate
aga tõuseb temperatuur kuni 23ºC. Rannikuribal valitseb mereline kliima. Taimestik koosneb peamiselt alpi heinast (taimekooslusest, mis kasvab puude kasvamiskõrgusest kõrgemal) Karpaatide tippudel, okas-, pöögi- ja tamme metsadest (6.8 millionit hektarit, 28% maa pindalast) mägistel aladel ja kõrgendikel ja stepitaimestik Kagu-Rumeenias. Põllumajanduseks kasutatav maa katab 14 797 tuhat hektarit, millest 83.1% on põllud, 32.9% karjamaa ja heinaväljad ja viimased 4% on viinamarjaistandused ja puuviljaaiad. Arenenud põllumajanduse juhtiv haru on taimekasvatus. Mandrilise kliimaga nõgudes ning tasandikel kasvatatakse maisi, nisu, suhkrupeeti, päevalilli ja kanepit. Oluline on ka loomakasvatus (veised, lambad, kodulinnud, hobused, ka siidiussid). Kalu saadakse peamiselt sisevetest: jõgedest, järvedest ja tiikidest. Rumeenias on asutatud looduskaitsevõrgustik, mis hõlmab kolme biosfääri
puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe? Andres tahtis hooned korda reha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Põldudele kraavid kaevata, et neid kuivendada ja et sood hakkaksid loomi kandma ning head metsa kasvatama. Heameelega tahaks Andres endale aga kogu Vargamäed. Andres ostis Vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele, oma lastele, kellele pidi tööd jätkuma ka peale Andrese surma. 3.Missugused olid tema lähemad ja kaugemad kavatsused Vargamäe suhtes?
· KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine, Ülekarjatamine, Metsaraie 2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, Tuuleerosioon. Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1,5 km aastas. Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad (Brasiilia suurune territoorium) Sots.tag.: vaesus, nälg, veepuudus, väljaränne, põllu ja karjamaa hävinemine. Tõkestamine: viljavaheldus, terrasside rajamine, uued kündmisviisid, veereziimi kontroll, tuuletõkete rajamine · SOOLDUMINE - Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis · HAPESTUMINE - mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vab...
puhata ei saanud ta ikka veel. Tal oli pidevalt mure kellele ta jätab oma talu, kas tõesti oli kogu se töö ilma asjata?. 4.) Pearu iseloomustus:(Tsitaatidega) Halb pool: "Sul käib ju eit sigade karjas"(lk 76) "Pearu läks kaevu juurde. Sinna jõudes hakkas püksinööpe lahti võtma. Pearu laskis püksid maha ja istus kaevuraketele nagu tahaks ta siin oma loomulikku tarbeid õiendada(lk 143 rikkus oma enda kaevu vee ära) "Aga mis siis? Mis se minusse puutub, et su karjamaa vett täis on? " (lk 110) Hea pool: "Ütles,et mine vaata, ehk teisepere rahval abi tarvis" (lk 143) "Kallis naabrimees väert eit oli sul, Tegin eile terve päev ja terve öö sulasega sinu eidele teed. Aga sulased hakkasid porisema, sis tegin üksi , ilma poisteta" (lk 147) 4.2 Pearu oli salakaval ja manipuleeriv inimene. Kui ta midagi head tegi siis ka ainult sellepärast, et kirikus oma patud andeks saada. Ta tahtis alati nädaiata kui hea ta on ja kui palju parem on ta teistest
Tallinn 2014 Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (mere, jõe, saare, mäe, soo, asula vm) nimi . Nt Aafrika, India, Läänemeri, Kasari jõgi, Püreneed, Pandivere kõrgustik, Jõmmsoo, Vormsi, Paluküla. Toponüümide hulgas võime eristada väikekohanimesid ehk mikrotoponüüme, mis on väiksema geograafilise objekti (rändrahnu, koopa, heinamaa, puu, tänava, talu, maja, ruumi vms) nimi. Nt Kukka kivi, Saja Hobuse puu, Laasma karjamaa, Leemeti mets, Raekoja plats, Põllu tänav, Kolm Õde (hoone), Inglisild . Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik). Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka
Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailm. ,,Siin iga leheke räägib / neist kadunud lehtedest, / mis kõledad sügistormid / on kiskunud südamest." Väliselt paistev kurbus Liivi luules võib osutuda kauniks kujutluseks sügisest. ,,Tuul rabistab lehti maha, pilv kihutab rutuga, ja sügav sügisekaha käib üle karjamaa. Siin istun ma kase alla, kuis enne istunud ma; kui enne, tuul kisub puist lehti ja keerutab nendega. Need kadunud kevade keeled, mis hõisanud kevade aul; neis helisend ööbiku hääled, olnd iga lehe all laul. Nüüd iga lehega langeb laul maha murule- siin iga lehega langeb laul mulle südame. Siin iga leheke räägib
Sucre departemang 13.Córdoba departemang 29.Tolima departemang 14.Cundinamarca 30.Valle del Cauca departemang departemang 31.Vaupési departemang 15.Guainía departemang 32.Vichada departemang 16.Guaviare departemang 33.Pealinnaringkond (Bogotá) 17.Huila departemang Departemangud jagunevad valdadeks (municipios). Populatsioon Inimarengu indeks Maa kasutus 1. põllumajandus 2.ajutine karjamaa 3.farmid,viljelus,rohumaa 4.mets 5.soo 6.mägismaa 7. kõrb Majanduslik aktiivsus Tootmine ja tööstus: tekstiil,ravimid,suhkur,toidutöötlus,petrooleum,raud, teras,tsement,nafta,kivisüsi,rauamaak,smaragdid,kuld,hõbe ja plaatina. Põhilised tooted: kohv,banaanid,suhkruroog,puuvill. Faktid Juhtlause Libertad y Orden (Vabadus ja kord) Riigihümn Oh Gloria Inmarcesible! Pealinn Bogota
Lepp Loodusõpetuse referaat Tallinna 21.Kool 6.b klass Aleksandra Ruutsaar Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. .............1 Sisu............................................................................................................... ............................2-4 Luuletus......................................................................................................... ..............................5 Kokkuvõte...................................................................................................... ..............................6 Kasutatud kirjandus....................................................................
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
Puhastasime samamoodi ka siloplatsi, kuhu sain ise traktoriga kohale sõita ja ka traktoriga puhastada. Noorlauda juures olevale maalapile külvasime muruseemet. Enne muruseemne tasandamist, käis traktorist pinnase aktiivlibistiga üle, et pinnas saaks ühtlasem ja ei jääks lohke. Aktiivlibistiga külvasime ka seemne. Muruseemne segasime Arega kokku – karjamaa raihein ning … . Valasime kotid betoonpõrandale ning labidatega samal ajal tõstsime seemned ühest hunnikust teise. 26.05.17 Käisin sööki Tõrvast toomas. Kolm toidukarpi viisin töötajatele Loosule ning ülejäänud läksid noorlauta, millele tuli laudast töötaja ise järele. Pool 5 võtsin kivikorjajad Põldotsa-Maasika põllu äärest peale ja tõin nad Hummulisse tagasi. 29.05
Lehmapiim, ev.sisetarve ts, looma kohta 0,736052 0,050303 14,63237 8,96E-37 0,637051 0,835053 0,637051 0,835053 4 3. KESKMINE PIIMATOODANG LEHMA KOHTA Y 3.1. piimatoodang lehma kohta Päevane piima kogus lehma kohta võib varieeruda olenevalt ilmastikust, pidamistingimustest, söötmisest, karjamaa kaugusest lüpsiplatsile jms tingimustest. Kuuma suveilmaga peaks piimakarjal olema põllul tagatud piisav veevaru. Kuna paljud farmid on ehitatud nõukogude ajal, on seal vanad seadmed, mida tuleks järk järgult välja vahetada. Praktika näitab, et vanade jootjate väljavahetamine laudas uute automaatjootjate vastu tõstab piimatoodangut märgatavalt. Piimatoodangule mõjuvad hästi ka puhkamiseks tagatud 6-8 tunnine pime aeg ja piisav valgus selleks ettenähtud ajal
· bioakumulatsioon. o Maismaa ökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35korda. · Toiduahelad ja toiduvõrgud. o Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid o Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. o Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi · Karjamaa- parasiit- ja laguahel. o Karjamaa toiduahel Algab tavaliselt rohelisest taimest ja lõppeb tippkiskjaga o Parasiit ehk nugiahel Algab parasiteeritavast taimest või loomast ning iga
autotööstus. Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. 10. Energiamajandus Elektrienergiat toodavad 29 hüdro- ja 9 geotermilist elektrijaama (üle 63% elektrienergiast). Suurim hüdroelektrijaam on Põhjasaarel Waikitol asuv kaskaad. Soojuselektrijaamades toodetakse 27% energiast. Aastas toodetakse 38.39 miljonit kWh energiat. 11. Hankiv majandus Loodusolud on põllumajandusele, eriti loomakasvatusele väga soodsad. Üle poole Uus-Meremaa pindalast hõlmab karjamaa. Kasvatatakse veiseid (8,6 mln.) ja lambaid (50,1 mln.) , sea- ja linnukasvatusel on kohalik tähtsus. 1992 oli Uus- Meremaal 8,14 miljonit veist, 52,6 miljonit lammast. Maaviljeluse osatähtsus on väiksem, oma teraviljast ei jätku ja osa veetakse sisse. Olulisel kohal on köögi- ja puuviljaaiandus (kiivid, õunad, pirnid, viinamari). Umbes 200 meremiili laiuses püütakse nii kala kui ka molluskeid ja vähke. Looduslikud metsad hõlmavad põhiliselt rahvusparke, suurem osa puidust
Rebane:Kuule rästas ,kas sa aitasid mu august välja? Rästas:Aitasin küll. Rebane:Antsid mulle süüa? Rästas:Antsin. Rebane:Antsid mulle juua? Rästas:Antsin. Rebane:Ajasid mu naerma? Rästas:Ajasin. Rebane:Nüüd ehmata mind ,aga kui sa seda ei suuda ,siis söön ma su pojad ära. Rästas muutus kurvaks ,jäi mõttesse ,kuidas saaks Rebast ehmatada ,seejärel ütles: Rästas:Mida küll teha?Tüle mulle järele ,ma ehmatan sind. Rästas viis Rebase metsservale karjamaa äärde.Seal sõi suur kari lambaid.Karjusid istusid onnis ,koerad jooksid karja läheduses ,valvasid lambaid.Rebane peatus eemal metsa serval ,nägi koeri ega tahtnud edasi minna. Rästas:Kuidas on vennas ,kas kardad? Rebane:Ei ma ei karda ,ainult ma väsisin ära ja sellepärast ei taha ma edasi minna. Rästas:Kuidas ma sind siis ehmatada saan ,kui sa ei taha edasi minna? Rebane:See on juba sinu asi ,ainult tea ,et kui sa mind ei ehmata ,siis pistan ma su pojad koos kontidega kinni.
ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa põllud, istandused. Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides, kus põllumajanduses kasutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi, on selles sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist. Põllumajandus jaguneb kaheks. Elatus e. Naturaalmajanduslik (omatarbeline) kasvatatakse põllusaadusi / peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks Turumajanduslik (kaubaline) eesmärgiks toodangu müük
masinad sõidukid kemikaalid toidukaubad tekstiilid metallid Saksamaa majandus Energiamajandus Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi(kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaa ja Eesti majandussuhted Eesti ja Saksamaa majandussuhted on suures osas reguleeritud mõlema riigi Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega, millest olulisemad on ühisturu põhimõtted (kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine ühisturu piirides). Olulisemad eksportkaubad Saksamaale olid 2010. aastal masinad ja seadmed 17,8%, puit ja puittooted 15,1%, muud tööstuskaubad 14,1%, metallid ja metalltooted 12,1% ning
Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid. Kogu maailma kõrbetes elab kokku üle 1 miljardi inimese. Kõrberiigid on Mehhiko, Alzeeria, Liibüa, Sudaan, Egiptus, Saudi Araabia, Usbekistan. 3 Erinevate kõrberahvaste eluviisid Nomaadid Väga suur osa kõrberahvast on nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kõrbealade kõige sobivam koduloom on kaamel. Kõrbe rändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahast valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.................................................................................4 Metsade ja parkide meetaimed.............................................................................4 Rohttaimed............................................................................................................5 Niidu ja karjamaataimed.......................................................................................6 ...
Aga õdagusspoolen pidi jälle kell neli tsikuga `mõtsa (= kesapõllule) minemä. Ja kellä katõssani ja mõnikõrd pidi viil vahel ütessäni mõtsan olema. Kui es saa `pernane kotun tsikule `süüki ette `anda, mis olli valmistedu, olli `kossegi (= kuskil) aina¦man, 11 sis es tohi `enne kodu ka tulla. `Enne pidit, niikavva pidit mõtsan olema ku `pernane kodu tulli ja tsikule söögi `moldi `pandse (= pani). S¦tuu karjamaa tuu olli jo palass, egass sääl ei¦tä midä suurt võtta¦ss ole. Ja nut¦tsia nuu¦ss saisava (= nood ei seisnud) ka, kesä¦pääl käisivä. Sääl na `tsogseva ja, ja ja sis magasiva sääl sis `tsompe sisen (= lohkude sees), kos na olliva sis `tsognuva `endäle noid asemit magamise jaoss ja. Ja ni et kõtu (= kõhud) olliva tühä ku na kodu tulliva. Kotust `anti näile sis süvvä vil ette. Peräst olli lehmäkarjan. Ma käisi säidse suvve karjan: üte tsiakarjan ja kuus suvve
suureneb ka kiskja populatsioon. 27. Millised on saaklooma kohastumused? Varjevärvus ja segav värvus, ehmatav värvus, hoiatav värvus (mimikri), kommunikatiivsed kohastumised, morfoloogilised kohastumised, pelgupaik 28. Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu? Kompensatoorsed kaitsereaktsioonid Morfoloogilis-anatoomilised kohastumised Keemiline kaitse Herbivooria kombineerub konkurentsiga - herbivooria tõstab taimekoosluse liigirikkust 29. Kuidas muutub karjamaa taimede populatsiooni kasvu määr herbivooria puudumise korral? Herbivooria puudumise korral karjamaa populatsiooni kasvu määr kõigepealt tõuseb teatud maani, ning siis hakkab uuesti langema. Kõver on tagurpidi U kujuline. 30. Milline on taimede populatsiooni kasvu määr pideva herbivooria olemasolu korral? Herbivoori olemasolu korral. Herbivoor küllastub toiduga ja taimse biomassi juurdekasv jääb konstantseks. Sisuliselt näitab see kõver ärasöömise kiirust. 31
Indrek käisid juba abiks karjas. Maa vastupanujõud oli üks teema pidevalt Vargamäel. Alguse sai juba sellest, kui Vargamäele mindi, siis nähti kohe, et maapind on vesine ja tuleb kraave tegema hakata maapinna kuivendamiseks. Aga kuna jõgi ise oli juba selline, et selle vool polnud õige rohkem kiita, siis ei liikunud ka lisakraavidest vesi nii kiiresti ära. Pearu veepaisutamisega oli asi kohe näha, kui tamm ees, siis kõik karjamaa on vee all. See oli üks probleemidest, teiseks oli kündmise ajal pinnale tekkinud kivid, mis lõhkusid tööriistu pidevalt. Kive küll veeti põldudelt iga aasta ära ja tehti kiviaiad, aga iga aasta uue künniga tuli pidevalt kive juurde, nendest nagu ei saadudki lahti. Kolmandaks probleemiks tekkis see, et heinamaad kippusid iga aasta uuesti võsasse ja tekkisid mättad, mis raskendasid vikatiga niitmist. Iga
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Aset leiavad nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus `Australian Open`. Valisin teemaks Austraalia, kuna mind on väga paelunud austraalia loomad ja loodussaated, ning otsustasin, et teen lähemalt tutvust selle riigiga. Üldinformatsioon Austraalia (Austr...
Theodor Pool 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk Eesti riigitegelane ja põllumajandusteadlane Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 1914. a. lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomi I järgu diplomiga 1919. a. Eesti Asutava Kogu liige 1919-1921 Eesti Vabariigi põllutööminister 1920-1929 Riigikogu liige 1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas 1932-1940 Põllutöökoja liige 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige 1941. a. küüditati 1942. a. hukati Biograafilised andmed Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914. aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. ...
Utt talled ja kastraadid lihaks 38 0,7 1,5 39,9 (eluskaal) Vill 2,5 0,4 1,0 Sõnnik (t) 0,3 KOKKU 74,195 MUUTUVKULUD Söödavajadus 6220 MJ söödaoder 91 0,13 11,83 Karjamaarohi 520 0,016 8,32 Looduslik karjamaa 375 0,007 2,625 Hein 450 0,016 7,20 Mineraalained 7 0,800 5,6 Põhk allapanuks 166 0,016 2,65 Söötmise kadu 5% 1,89 Ravimid ja vet 4,80 Pügamine 2 Jõudluskontroll 1,8
Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad. Universaalse kasutusega rohumaad lauda lähedal. Niitelised rohumaad võivad olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan. Rohumaa rajamise viisid: 1. Looduslike rohumaade pealtparandamine 2. Uuskülviga Rohumaade väetamine N – väetised: Saak suureneb kuni 5 korda. P, K – väetised: Saak suureneb 10-30% Liblikõielised heintaimed tahavad fosforit, kõrrelised kaaliumi koos lämmastikuga. Orgaanilised väetised: Perioodiliselt antavad väetised. Sõnnikut või komposti võib anda suuri koguseid, 50-100 t/ha rajamise alla.
jalutuskäik. 31. Hereford, aberdiinangus, limusiin, simmental, soti mägiveis, belgia sinine, gallovei Aberdiinangus Pärineb Sotimaalt Peab vastu kehvades tingimustes Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu Keskmise suurusega tõug lehmad 600700 kg, pullid 1000 kg Värvilt mustad või punakaspruunid Nudid tunnus pärandatakse järglastele Küllaldase piimakusega; head emaomadused Hea karjamaa ja koresöödakasutaja Pikaealine, talub hästi madalaid temperatuure Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin Pärit Prantsusmaalt Suuruselt keskmine tõug lehmad 650850 kg, pullid 10001200 kg Värvuselt kuld või helepruunid Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid Väga lihaselised, rümbasaagis suur, rasva rümpades vähe Sobib pidamiseks nii karjamaaal kui ka laudas Tagasihoidliku piimakusega Iseloomult väga temperamentne
tööriistu, millel on ka suur mõju tänapäevastele tööriistadele. Enamus vajalikke asju tehti ise, luksuslikumat kaupa vahetati läänest. Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega (Eestist välja: karusnahad, vaha, röövretkedelt saadu; Eestisse sisse: metallid, luksuskaubad, sool ja paremad relvad). Sellest ajast on meile ka tulnud mitmeid erinevaid sõnu ja väljendeid. Muinasaja lõpul ei kustutanud eestlased enam nälga metsloomade, vaid üksnes põllu ja karjamaa saaduste arvelt. Muinasaja lõpuks oli suur osa Põhja-Eesti külasid juba olemas. Kasutatud kirjandus: Sarapuu, Jaak. ,,Eesti Ajaloo algõpetus 1." 1994. http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pronks.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pronksiaeg http://64.233.183.104/search? q=cache:to48IYlyVzAJ:www.kahju.pri.ee/kg29d/ajalugu_11/ajaloo%2520i %2520arvestus.doc+muinasaja+l%C3%B5pp&hl=et&ct=clnk&cd=25&gl=ee Lang, Valter. http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad_501.htm
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
Lisaks seostub maa-aluste vete ja maavärinatega. Merelisus on hilisem, asendades vanu egeuse merejumalaid nagu Nereus ja Proteus. Võimalik, et tegemist on Zeusi enda eripärase allomorfiga, kes temast eraldus või järele jäi, kui Zeus ise ürgsest Maa-ühtest irdus. Poseidoni eriareng võis aset leida Peloponnosel teise aastatuhande jooksul. Hermes: Zeusi ja Maia poeg, üks paljudest abieluvälistest. Hermes on teede ja teekondade jumal, liikluse (ka surmariiki) patroon, karja ja karjamaa kaistja. Lisaks vembumees, kavaldaja, petis ja suli. Hermes riukalikus on üldise eeposliku usupilamise tagajärg. Poeg Pan. Ares ja Hephaistos: teisejärgulise olümplased, arvatavasti substraadist pärinevate nimedega. Zeusi ja Hera pojad, mis on iseenesest tühisuse tunnus, sest tähtsaimateks sigitusteks valis Zeus tavaliselt abieluväliseid partnereid. Nad osalesid tumedates müüdivihjetes. Aresel kui sõjajumalal on üldiselt vähe isikupärast peale metsikuse
BRASIILIA Referaat Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Pindala: 8 547 404 km2 · Rahvaarv: 200 883 123 (21.05.2013) · Pealinn: Brasília · Pealinna elanike arv: 3.789 miljonit (2009) · Keel: portugali keel · Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Surina...
Nõukogude võim muutis meie hoikakuid vähe. Pigem tundus kommunistlik maailmapilt ja kulakute jaht just see millest me olime unistanud sakste võimu all olles. Tahtsime ju omale seda väärt maatükki ja seda riba kajamaad mis seal kiviaia taga asus. Ja kui nüüd meie naabrimees metsas maha lasti süüdistatuna kulakluses, siis olime meie need kes said seal lehmi ja lambaid karjatada. Hiljem sai selgeks, et nõukogude võimust pole ka midagi head loota ja elu läheb järjest halvemaks ja see karjamaa seal kiviaia taga on nüüd hoopis kolhoosi oma ja kaotanud oma igasuguse väärtuse. Siis pöörasime oma pilgud läände, Nõogude võim sundis seda ju tegema. Kogu loomeeliit kel oli midagi aimu kultuurist ja kuidas kultuuri teha põgenesid läände. Enamik meie kaasmaalasi niisamuti. Kaheksakümnedatel kui lääs seostus värviliste kilekotidega Viru hotelli juures ja ärikatega kes hirmutasid iga turisti kaameks. Sai alguse uus lääne kummardamine ja mõnes mõttes ka
Kliimavööde Vegetatsooni- Niiskusolud Hinnang Maahulk Tüüpilised periood, muldadele kultuurtaim soojushulk ed Lähisp. Lühike, Vähe Igikelts Väike, kliima >1000oC sademeid, põhjapõtrade liigniiskus karjamaa Jahe parasv. 3-5 kuud Mereline Väheviljakad 500 milj. Nisu, lina, Kuni 1600o kliima, hektarit on raps, kevadel ja haritavat maad, suhkrupeet. sügisel 700 miljonit ha rohkem. on rohumaad Mõõdukas 5 ja rohkem Mandrilises Keskmiselt parasv
[6] 9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus 7.1 Looduslikud eeldused Loodusolud on põllumajandusele, eriti loomakasvatusele väga soodsad. Riigi pindala on 27 miljonit ha, millest põllumajandusmaad 14 miljonit ha ja metsaistandusi 1,8 mln ha. Põllumajandusmaast on teravilja all vaid 170 000 ha, aedvilju kasvatatakse 51 000 ha-l, puuviljaaedu on 112 000 ha. Ülejäänu(13,7 mln ha)on karjamaa, kus rohi kasvab 12 kuud aastas ja kari on aasta läbi karjamaal.[7] Pinnamoe poolest on Uus-Meremaal suhteliselt keeruline põllumajanudsega tegeleda, kuna ta on väga mägine maa ja ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel ala. [1] Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine
raps, tomat, puuvill). Hõive hankivas majanduses 2013: Eesti: 4,4% Läti 8,8% Rumeenia 30% Türgi 23% Nepaal: 93% Suurbrittannia: 1,2% Saksamaa 1,6% Norra 2,5% Läti 8,8% Rumeenia 30,1% Türgi 23% Nepaal: 93% Etioopia 80% Maal on põllumajanduslikus kasutuses 37% maast sh haritav põllumaa 11%, heina- ja karjamaa 26% Põllumajandisliku tootmise arengutegurid: niiskus, soojus, pinnamoodi, mullastik. Suurimad tootjad: Hiina (21% maailma toodangust), USA (4,2%), India (6,7%), Jaapan (1,3%), Prantsusmaa (1,3%), Brasiilia (2,5%), Itaalia (0,9%), Indoneesia (2,7%)
võiksid püüelda mõlemat rahuldava koostöö poole. Ihaldatud kadakatüvesid leidub ka sellises kadastikus, kus liigirikka taimkattega looniidulagendikud täiesti hävinud pole: seal oleks ehk harvendusraiest kasu ka niidule. Tiheda ja eaka kadakatihniku hõrendamine ei anna erilist lootust, et ihaldatud liigirikas taimkate kiiresti taastub: enamiku lootaimede seemned mullas üle paari aasta eluvõimelisena ei säili. Karjatatava kadastiku vanad ja silmatorkavad puud on aga karjamaa ehe ja neid mõne seekli saamiseks langetada ei tee kellelegi au. Kadakat on Eestis alati kasutatud nii tarbepuuna kui ka marjaandjana . Tänapäevalgi on kadakamarjad tunnustatud rahva- ja teaduslikus meditsiinis. Kadakamarjad tekitavad närbadel söögiisu ja on head köha vastu. Hollandlaste leiutatud kadakamarjaviina ehk dsinni, mille inglased on täiuslikkuseni arendanud, tuntakse nüüd terves maailmas. Saartel on kadakas muude puude nappuses olnud alati pliidipuu. Kadaka jämedamatest
.." Sa oled kui lillekene. 4. ,,...kui salanaine..." Sa oled kui salanaine. 5. ,,...kui õhkuv lilleke..." Luulele. 6. ,,...nagu päikene ...kui hommik..." Sa tulid (2). 7. ,,...kui päike ...kui muusik..." Sa tulid (1). 8. ,,...kui valge luik..." Üle vee. · Isikustamised: 1. ,,Eesti kunst - sa valulaps!" Eesti kunst - sa valulaps. 2. ,,...silm kaugele, käib üle vee..." Üle vee. 3. ,,...ja vastab niit ja karjamaa..." Hommik. 4. ,,...kõneles suine tuul pehmelt..." Suine tuul (1). 5. ,,...hällib ja kiigub metsa äär ...lainetab heinamaa käär..." Suine tuul (2). 6. ,,...kaugele käib metsa palistus ...kidur põõsas kurdab..." Üks märtsihommik udune. 7. ,,...lootus luikab ...ootus huikab ...kose kohin tõstab häält ...lahti iga lille silm ...nupud rõõmu-silmavees ...eluvaimud lehvitavad..." Kevade lähenemine.
Suuremad energiatööstuse keskused on: Auckland, Whangarei, Hamliton, Taurunga, New Plymouth, Napier, Palmestron Põhjasaarel ja Nelson ja Dunedin Lõunasaarel. Elektri tootmine ühe inimese kohta on 10, 200 kWh aastas. Põllumajandus Riigi pindala on 27 miljonit ha, millest põllumajandusmaad on 14 miljonit ha ja metsaistandusmaad on 1,8 mln ha. Põllumajandusmaast on teravilja all 170 000 ha, aedvilju kasvatatakse 51 000 ha-l, puuviljaaedu on 112 000 ha. Ülejäänu(13,7 mln ha)on karjamaa, kus rohi kasvab 12 kuud aastas ja kari on aasta läbi karjamaal. 52% Uus-Meremaa maa-alast on kasutatud põllumajanduses. Uus-Meremaa maa kasutus. (http://www.fao.org/docrep/003/W5546E/W5546E03.htm) Pinnamoe poolest on Uus-Meremaal suhteliselt keeruline põllumajanudsega tegeleda, kuna ta on väga mägine maa ja ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel ala. Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressi...
· Mõisaomanikud koostasid talumaade kaardi · talude kruntimine, mis eeldas talumaade detailset mõõtmist koos maa hindamisega. Kruntimiseks nimetatakse sellist maakorraldust, kus seni ribade ja lappidena eri taludele kuulunud küla maad jagatakse ümber suurteks terviklikeks kruntideks. Küla maade kruntimisel tuli arvestada küla suurust, taluõuede ja põllumaade paiknemist ning üldist konfiguratsiooni, teiste külvikute, eeskätt heina- ja karjamaa asetust. · Kruntimine oli täielikum eramõisates, kus tavaliselt jagati ära kõik kõlvikud talude vahel, · kroonumõisates aga jäid külakarjamaad talude ühisvaldusse ja neid hakati jagama alles hiljem. · talu uue krundi sisse jäi vaid mõni üksik põllulapp või nöörimaa, mida ta enne kasutas. · Kruntimisel lasti sageli muuta talude suurust, loodi uusi talusid. · vahetati kruntimisel ülesharitud talumaid vähemviljakate mõisamaadega.
Kose Gümnaasium Uurimistöö küsimustiku alusel Kose 2009/2010 BRASIILI A 2 | Page Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik) Pindala: 8 547 404 km2 Rahvaarv: 192 272 890 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 1 822 000 Keel: portugali keel Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka riigi kaart) Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argen...
Pärnu ja Läänemaa rannakihelkondades tõuseb see lind merest ja laulu ühes arenduses väidetakse ta olevat sündinud saarel kasvava õunapuu viljast, mille tuul vette raputab (kajastus kosmilisest viljapuust?). Need motiivid on tähelepanuväärsed, kuna ääretu ürgookean on paljude rahvaste loomislugude lähtepilt (esineb Piibliski) ning seob vastavat eesti laulu ka teiste läänemeresoome redaktsioonidega. Kui eesti lind muneb oma munad veest leitud mättale (hiljemalt ka karjamaa või koppel), siis karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamoise veest välja ulatuva põlve, ingeri lugudes valib lind mätta, saare või sootuks laeva. Egiptuse mütoloogias kosmiline muna, India maailmamuna, Tiibeti kosmogoonias esinev muna, Okeaania ja Austraalia saarestike munamüüdid - kõik need kinnitavad, et muna kui elu allikas on omanud suurt mütoloogilist tähtsust üle kogu maailma. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
