Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmises olid vanad kreeklased tugevad, kuid orjenteerusid peamiselt ainult ranna järgi. Rajasid palju ülemere kolooniaid (Büsantio jne), kuhu okupeeriti kõik kodumaal põlualla sattunud isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed, lambad. Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt. 1 Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa. Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool....
Enamus elanikest elasid siiski avaasulates. Matmiskommetes rajati erilisi kivikirstkalmeid. Kivikalmetesse aga ei maetud sugugi kõiki surnuid, neid peeti eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt oli teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ja maaviljelus. Vähem küttimine ja kalapüük. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllmaa eraomandus, mis suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust. Sise- Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Vanem Rauaaja esimene periood eelrooma rauaaeg oli u 500 eKr 50 pKr. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ning vastupidavamad. Esialgu oli raudesemeid küllalti vähe , sest need olid päris kallid...
Kreeta lõunaossa sissetunginud dooria hõimuga: lossid purustati kiri unustati rahvaarv vähenes ü/k langes tagasi sugukondliku hõimukorralduse juurde Ajajärgu nimi tuleneb: 1) Perioodi peamiseks allikaks on Homerose eeposed a) ,,Ilias" ( trooja sõjast; viimasest aastast ). b) ,,Odüsseia" Homerose ajajärk 2) Tsivilisatsiooni allakäik ja kirja unustamine uurimiseks allikad Tume ajajärk Elanike tegevusalad: Põlluharimine ja karjakasvatus . Suhtlus teiste piirkondadega peaaegu puudus. Elati naturaalmajanduslike kogukondadena. Positiivsed muutused: Raua kasutuselevõtmine lõi eeldused majanduslikuks arenguks. Kreeklased asusid elama Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia läänerannikule soodustas kaubandus- ja kultuurikontakte. POLISTE RIIKLIK KORRALDUS Poliste elanikkond jagunes: 1) kodanikud · aristrokraadid ( ülikutest suurmaaomanikud )...
tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed Asulate liigid: · kindlustatud asulad (Asva) · avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond tuudid nii nimetati eestlaseid vene kroonikates (9.saj) Jaroslav Tark 11.saj vallutas Tartu piirkonna (Jurjev) Linnus kaitseehitis, hakati ehitama 8.saj, Eestis u 120. Halduskorraldus muinasajal: · maakond (8)...
Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes. Põllumajanduses toodetakse peamiselt puuvilli, teravilju, oliiveid, suhkrupeeti, oasi, tsitruseid, tubakat. Väga tähtis põllumajandus haru on ka karjakasvatus . Türgi ekspordib rõivatööstuse toodangut (riideid, T-särke jms), televiisoreid, autosid, autoosi, naftat ja naftatooteid. Impordib naftat, mootoridetaile, ravimeid, kulda, puuvilla. Türgil on head kaubanduspartnerid: Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Statistika andmed SKT 1 in. Kohta: 12 000 USD (2007) SKT juurdekasv: 4,5% (2007) Vaeste arv protsentides: 20%...
Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
Sissejuhatus 3 2. üldandmed 4 3. Pinnamood 4 4. Kliima 5 5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on...
Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest kee...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus . Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid...
Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus , rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur...
Majandus Afganistani vähearenendu majandus sai 1980 alanud sõjategevuses tugevasti kannatada ja riik langes maailma vaeseimate hulka. 2006 aasta uurimus näitas, et üle poole rahvastikust elab allapool vaesuspiiri,rohkem kui 40% töövõimelisi ei tööta . Tööhõivelisest rahvastikust on 80% tegev põllumajanduses, 10% tööstuses ja käsitöönduses ning 10% teeninduses. Afganistan on eeskätt põllumajandusmaa,põhiharu on karjakasvatus . Tähtsaim toidukultuur on nisu,viljeldakse ka maisi,riisi,otra,kartuleid ja köögivilju. Viinapuukasvatusega tegeletakse oaasides. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse puuvillapõõsast,suhkruroogu ja suhkrupeeti. Peamine loomakasvatusharu on lambakasvatus, veerandi karjast moodustavad karakullilammbad,vähem veiseid ja kitsi. Tähtsamad veoloomad on kaamelid ja eeslid, kasutatakse ka hobuseid ja muuli. Suurtööstust ei ole. Vähesel määral ammutatakse maagaasi,kaevandatakse kivisütt,...
liigirikasloomastik arvukalt rohusööjaid, imetajaid paljud liiguvad karjadena kuival perioodil koonduvad jõgede ja järvede lähedusse loomad on kohastunud liigirikka taimestikuga Lihatoidulised loomad savannis Taimtoidulised loomad savannis Linnud savannis Inimesed tegelevad... kuival ajal tegelevad naised vee hankimisega mehed otsivad suuremates linnades tööd turism areneb, millega saavad tööd ka savannide põliselanikud niiskemal ajal tegeldakse põllundusega karjakasvatus jahil käimine Inimesed savannis Probleemid savannides karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine Kiire rahvaarvu kasv ülekarjatamine tulekahjud salaküttimine kõrbestumine SAVANN...
4.Parasvöötme Lõunapoolkeral Parasvööde Mustmullad(suu Kõiksugu Piison, stepi- Põlluharimine(ma Erosioon(Lahtis ja Argentina(pampa r kõrrelised, ka vaskuss, is, nisu), e pinnakatte ära lähistroopilised ) huumusesisaldu salvei ja stepi-tuhkur, karjakasvatus , kandumine rohtlad Põhja-Ameerikas s ja tüseda hiirehernes, närilised, maavarade tuule või vee preeriad, huumus samuti koiott, saiga, kaevandamine. mõjul), Venemaa ja horisondiga) pojengid, marmortõhk, muldade...
Nursiast Assisist Riietus Must kuub Valge kuub Jäme pruun/hall Must kuub kuub, kare nöör vööks Tegevus Töö ja palve Maaharimine ja Rändamine, Paganate karjakasvatus õpetamine ja pööramine vaesuses jumalasõnaga elamine 6.Rekongista ja ristisõjad 1)rekongista · mõiste- pürenee poolsaare tagasivõtmine muhameedlaste käest 8.-15. saj. · kristlikud osapooled o kastiilia ja aragon(suurimad, moodustasid hiljem hispaania) o leon, navarra, portugal jt....
(lisa3) Venemaa majanduse tähtsad harud on maavarade ammutamine ja rasketööstus. Töötleva tööstuse (masinatööstus, kergetööstus, tarbekaupade tootmine) konkurentsivõime maailmaturul on madal.(lisa3) 2003. a. oli metalli ja metalltoodete osatähtsus 11%, masinate ja seadmete osatähtsus 10%. Ka põllumajandus on madala efektiivsusega.(lisa3) Teraviljatoodangult kuulub Venemaale maailmas 4. koht. Kõige rohkem kasvatatakse nisu, otra, kaera ja rukist. Vähem edukas on karjakasvatus . Lihatoodangult jääb Venemaale maailmas 9. koht.(lisa3) Majanduselt kõige edukamad on Moskva ja Peterburi, samuti suured linnad Volga keskjooksul.(lisa3)...
Sealt kõik välja rännanud, mida kaugemale seda enam on nad oma aarialiku alget minetanud. Saksa rahvas, kes oli kohal oli siis a ja o . Sakslased esmasündinud Indo-Eurooplased. Töö ilmus peale IMS ja karta oli, et sai kohe poolehoiu osaliseks. Lähis idast põlluharimine ja stepi vööndist siis aarialik karjakasvatus , mis siis muutusid sümbioosiks. Kreeta siis kohalik ja kreeklased siis aarialik vool, kes tungisid ja segunesid. Kõik kokku tähendas, et taust evolutsiooni teemal mõtisklemiseks polnud soodne st tsivilisatsioonide tekke osas. Gordon Child. Austraallane suri 1957, õppis Inglismaal ja oli Evansi õpilane. IMS ajal läks tagasi kodumaale ja üritas tegutseda poliitikuna, kuid poliitikut temast ei saanud ja tuli tagasi Inglismaale ja hakkas tegelema euroopa esiajalooga. Sai üsna mõjukaks...
20-30 põhja laiuskraadidel kuum, kuiv ja troopiline kliima Temp. Amplituud suur. Aata sademed 250mm Kuivad ja kuumad tuuled Põhjavesi sügaval loomad Kaamel Kõrberebane e. Fennek Meesipelgad Punakänguru Varaan Skorpion Hulgaliselt roomajaid Taimed Aaloe Datlipalm Velvitsia Saguaaro kaktus Inimtegevus Hõre asustus Karjakasvatus (nomaadid) teravilja, puuvilla ja puuviljade kasvatus. Maavarade kaevandamine (nafta, maagaas, sool) Loodusvööndid...
) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. profes...
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda...