Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"karjakasvatus" - 501 õppematerjali

karjakasvatus on kindlasti varasem 8 at., karja kasvatati ida ja lääne poolsetel kuivadel aladel , kuivad stepd või poolkõrbed, polnud liivakõrb.
thumbnail
1
doc

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiaeg

Sellel ajal ehitati mõned kinlustatud asulad Saaremaal ja Narvas näiteks.. Hakati rajama erilisi kivikirstkalmeid. See oli enamjaolt 5-8 meetrise läbimööduga suur ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.Tavaliselt maeti keskele mees, ilmselt perekonnapea. Laevkalmed-laevakujuline kivikirst, kuhu puistati põletatud surnute jäänused.Peamiseks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, vähem hobuseid ja sigu. Põhilised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Saaremal olid peamisteks jahiloomadeks hülged. Eelrooma rauaaeg(u 500 eKr-50 pKr)- Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, vastupidavamad ja teravamad võrreldes pronksiga. Esialgu suudeti neid vähe hankida. Ikka maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Pronksiaeg Eestis referaat

Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Arvatavasti oli kahe regiooni arengutempo looduslike tingimuste tõttu erinev. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed, aga omal ajal ilmselt viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Ligi 80% kindlustatud asulatest pärit luuleide on koduloomade luud. Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, ent tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Teatud elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged: 9/10 leitud ulukiluudest on hülgeluud. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti muinasaeg

Nöörkeraamika algab 3000 eKr. Savinõud tehti lameda põhjaga, nimi nöörkeraamika tuleneb kaunistusviisi järgi (peale vajutati nööriga jälg). Varasemas kirjanduses nimetati seda venekirveste kultuuriks. Asustus kaugeneb veekogudest. Inimesed hakkasid elama üksiktaludes (üksiktalude järgi on maapinnalt raskem arheoloogilisi avastusi teha, seega not much info). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus ja põlluharimine. Siiski tegeldi edasi ka küttimise, koriluse ja kalandusega. Hauad paiknevad asutusest eemal, maasse kaevatud laipmatused. Laip on hauas külili konksus põlvedega. Naised maeti paremale küljele, mehed vasakule. Selgeid jälgi kiviaja elamutest ei ole. Läti ja Leedu aladelt on jäänuseid rohkem. Lõuna aladel olid tugipostid ja nende peale pandud latid. Etnogenees Ehk päritolu ja selle kujunemine....

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hetiitide kultuurist ja arhitektuurist

Ühiskonnast Eelpool mainitud Böghazköy'st leitud kirjalike dokumentide põhjal võib jälgida tootlike jõudude ja tootmissuhete arengut hetiitide impeeriumis alates u.17. sajandist e.m.a. Sellel ajal on hetiitidel juba põhiliselt seljataga teine suur ühiskondlik tööjaotus, käsitöö eraldumine põllundusest. Kõige tähtsamaks tootmisalaks on põllumajandust, milles domineerib karjakasvatus , kuid küllalt kõrgel tasemel on juba ka põlluharimine. Levinud on ka söe ja metallide kaevandamine, kästiöö on saavutanud kõrge spetsialiseerumise astme ja linnades käib elav kaubanduslik tegevus. Metallist tööriistad on peamiselt pronksis. Kuigi domineerib naturaalmajandus, on üsnagi laialt levinud ka kaubaline tootmine ja raha kasutamine hõbekangide näol. Hetiidi ühiskondlik-majanduslik kord, mida tutvustab meile Böghazköy arhiiv, on juba võrdlemisi...

Kunstiajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Himaalaja

Tektoonilistes survevööndites, milledeks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Selline on näiteks Himaalaja. Pinnavormi mõju inimtegevusele Himaalaja jalamil, kus soojust ja niiskust on piisavalt, on peamiseks põllukultuuriks riis. Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on ka karjakasvatus . Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku. Jakk-oluline koduloom Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad. Budistlik klooster...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kauged tsivilisatsioonid konspekt (India)

Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad....

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus "VIHMAGA NIISUTAVATE TSIVILISATSIOONIDE SARNASUSED JA ERINEVUSED"

eluaastast kuni 25. eluaastani, olid isa kasvatada. Foiniikias oli väga linnlik elulaad. Võrreldes talupoegadega, oli kaupmeestel väga luksuslik elu. Käsitöölaste seas olid levinud erinevad käsitöö liigid. Palju oli orje, kes olid kalleerid e. laevade orjad. Võrreldes teiste riikide eluoluga, oli juutidel spartalik e. range elulaad. Kõige rohkem sarnasusi vihmaga niisutatavate aladel on loodusoludes, milleks olid soe kliima, põlluharimine ja karjakasvatus . Maad niisutab ka vihmavesi. Minu arvates ei ole see õige, et tol ajal ei olnud kõik inimesed seaduse ees võrdsed. Näiteks, see, et mehel võis olla mitu naist, ja naisel ei olnud peres üldse sõnaõigust. Mina arvan, et kõik inimesed peaksid olema võrdsed, nii eluoludes kui ka ühiskonnas....

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Inimkonna ajaloo algus

Järk-järgult kujunes varanduslik ebavõrdsus ja klassiühiskond, milles inimesed jagunesid enamasti kolme suuremasse ühiskondlikku gruppi ehk klassi: ülikud, vabad lihtkogukondlased ja orjad. Klassiühiskonna kujunemisega kaasnes linnade ja riikide teke. 5. Muinasaeg Eestis Eesti asustasid inimesed pärast jääaja lõppu. Varasemad teadaolevad asulakohad on leitud Pullist ja Kunda Lammasmäelt ning pärinevad IX aastatuhandest eKr. Savinõude valmistamine, vilja- ja karjakasvatus said Eesti alal alguse V-IV aastatuhandel eKr, pronksi hakati kasutama II aastatuhandel ja rauda umbes 500 a eKr. Metalliajal sai alguse põlispõllundus, tekkisid talud ja esimesed kindlustatud asulad. ___________________________________________________________________________ Kasutatud allikas: 6.klassi ajalooõpik 4...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
25
odp

Nimetu

Igale ühiskonna korraldusele vastab teatav loomakasvatuse arenemistase. Loomakasvatus ürgkogukondliku korra ajal Korilus Jahipidamine Tööriistad muutusid praktilisemaks ja vastupidavamaks. Loomakasvatus kujunes välja jahist. Taimekasvatuse rajamine lõpuks. Orjandusliku korra loomakasvatus See on metallide aeg, kus tekkivad orjad, kaupmehed ja liigakasuvõtjad. Põhiliseks tootmisharuks olid karjakasvatus , põllundus ja käsitöö. Veojõuna kasutati loomi ja orje. Koduloomi täiustati ja nende arvukus kasvas. Kõrge taseme saavutas hobusekasvatus, sest hobuseid kasutati peamiselt sõdades. Luuakse väärtuslikke lamba- ja seatõuge ning mitmeis veise tõuge . Juba sel ajal praktiseeriti lisaks vabalt karjadena pidamise ja aretamise kõrval ka laudas- pidamist. Sellel ajal kasutas inimene juba edukalt selliseid tõuaretusvõtteid, nagu loomade valik ja hindamine...

Ainetöö
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ida-Rooma riik

Idaosas. Andid hakkasid järgn. Sajanditel liikuma vähehaaval mööda Dnepri Põhja. Idaslaavlased · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikk varased linnad ­ Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Neisse hakkas peale viikingite, soomeugrilaste ja baltlaste aina rohkem koonduma ka idaslaavlasi. · Lõunapoolsetes piirkondades ­ kynnipõllundus ja karjakasvatus . Põhjas Novgorodimaal ­ käsitöö ja kaubandus · Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke · 2 teooriat tekkimise kohta: normannistlik ja antinormannistlik · Normannistlik: riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tesemel ning järelikult võimetud riiki rajama...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid

Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Väike-Aasia tasandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa lõunaosa ehk Stepid(karjakasvatus) Pärsia laheni, st vastandite maa Araabia kõrbe vahel Palestiina Vihmaga niisutatavad Maagirikkad mäed(raud, Vaja niisutuspõllundust Kaananimaa kesk ja põhjaosa Vahelduv maastik ja alad LOODUSOLUD tina, vask, kuld) Aiandus Meresõit kliima Lõunas seedrimetsad Karjandus...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti muinasaeg

a eKr levis Eestis venekirveskultuur. Kultuur sai oma nime Vene kujuliste kirveste järgi (vene e. paat), mis olid väga hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega. Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks. Põhjuseks nõude kaunistamine horisontaalsete nöörijäljenditega kaela osa ümber. Osa keraamikas võis olla kaunistatud kuuseoksa mustriga. Koos venekirves kultuuriga jõudis Eestisse algeline kõplapõllundus ja karjakasvatus . Endiselt olid elatusaladeks olid ka küttimine, korilus ja kalapüük. Matmiskombed: · Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis, sageli üks käsi pea all. · Hauapanused tagasihoidlikud · Kalmistud asusid asulatest eemal, veekogu lähedal, kõrgendikul TV lk 7 ül 2.3 Tooge näiteid, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. · Nõude põhjad olid lamedad, et ümber ei kukuks...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits, ehteid. · Nöörkeraamika kultuur: Levis Eestis u.3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus , põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendisse. 2. EESTI PRONKSAEG JA VANEM RAUAAEG · Pronksiaeg: u.1800-500 eKr. · Tööriistad: Pronks=vask+tina(sulam), metallist tööriistad olid tunduvalt parem kui kivist kiviaja tööriistad...

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Madisepäeva lahing ­ eesti tuli kokku ühtseks väeks, kuid ikka kaotati. Alternatiive vägivaldsele allutamisele: kohalikud juhid võtaksid usu omaks ja rahvas võtaks juhi eeskujul usu vastu, kuid Eestis puudus ühtne juht. Muistne vabadusvõitlus ­ võitlus võõraste vallutajate vägivaldse vallutamise vastu. Kirja kasutati pigem kui ornamendina, kuna puudus kirja tähendus tänapäevases mõttes. Põllumajandus, maaviljelus, karjakasvatus ­ osa tollasest kultuurist. Mida rohkem levis põllumajandus, seda rohkem levis ka karjakasvatus. Arenes välja mitmeväljasüsteem. Kündmiseks hakati kasutama härga ja atra, hiljem ka hobust. Hooned, rõhkpalkidest, samblaga tihendatud, enamasti ilma aknata, üks suur ruum, ruumi keskel oli suur kerisahi. Läti Henriku kroonikast saab ka veidi infot tollase kultuurist...

Ajalugu
274 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Keskkonnaõigus

1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren ­ tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine ­ oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära ­ 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk ­ neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...

Õigus
317 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus?

vaarao piiramatule võimule. Vaarao tätsaks ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus terviklikuks. Selle saavutades toimis kogu maailmakorraldus (egipt- laste nimetuses Maat). Egiptuses oli väga arenenud arstiteadus, geomeetria ja kujunes ka kõrgtasemeli- ne kirjandus. Kuulsaimaks teoseks on ,,Sinuhe jutustus". Suureks saavutuseks peetakse ka egiptlaste loodud päikesekalendrit. Arenenud oli ka põlluharimine, karjakasvatus ning kalapüük. Egiptuses austati jumalaid väga ning nende eest kanti rituaalselt hoolt, siis võis loota jumalate toetusele. Egiptlased usku- sid tugevalt, et peale surma jätkab lahkunu samasugust elu. Kuid selline saatust ootas vaid neid, kelle surnukeha säilitati e. mumifitseeriti. Tutnuimateks jumalateks olid päikesejumal ja maailma looja Ra, Pistrikukujuline taevajumal Horos ning viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris. Mesopotaamia e...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Pakistan - Referaat

3 Uuringu järeldused Tukdin Nullah järve tammi purunemisel tulvaveega liikus ökoloogiline praht mööda Ghizeri jõge Khalti orgu ning plokeeris väljapääsu. Uus Khalti järv tekkis mussoonvihmade tippajal juulikuus. See sündmus muutis kohalike elanike elu kardinaalselt. Kuna üleujutuse ajal jäi kohalike hinnangul valitsuse abi minimaalseks, siis kardavad nad ka tulevikus samalaadse õnnetuse puhul riigi huvipuudust. Traditsiooniline maaharimine ja karjakasvatus on seoses järve alla jäänud maadega ja hirmuga veelkord kõik kaotada asendunud kalapüügi ja turismiga. Naiste töö on füüsiliselt kergemaks muutunud ja sissetulekud kasvanud, kuid kultuurilisi käitumismalle arvestades, tunnetavad naised piirangut oma liikumisvabadusele. Uurimist vajab veel üleujutuste esinemise sagedus. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata inimestele turvatunde pakkumisele just valitsuse poolt. Kohalikke elanikke tuleb ka...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Suurbritannia

Eelisarengut on võimaldatud gaasi- ja naftatööstusele. Tuumaenergia osa energeetikas on suurendatud kasvavalt. Tuumaelektrijaamad ja elektrijaamad üldises mõttes kuuluvad kõik riigile. PÕLLUMAJANDUS Maakasutus põllumajanduses on 20 % Hõive põllumajandudes on 1 % Rohumaid on 46% 7 Kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja mitmeid tsitrusvilju. Suurbritannias, nagu ka mujal Lääne-Euroopas on karjakasvatus liha saamise eesmärgil tähtsam põllusaadustest. Pidevalt vähenevad ka viljakatel muldadel kasvavad metsad. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada....

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Varauusaeg eestis

Mõisnikel võrdsed õigused 4.Linnades võrdsed kodanikuõigused 4. Talupoegade olukord Agraarolukord 1. Eestis umbes 1000 mõisa: · Rüütli- e. Eramõisad (baltisakslased) · Kroonu- e. Riigimõisaid (rendimõisad) · Pastoraadid e. Väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad) 2. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" ­ põhjapoolseim vilja eksportiv maa 3. Viinapõletamine (al. 18 saj) 4. Talumajapidamine: · Põlluharimine ­ peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus ­ lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu ­ eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud ­ sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid ­ nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad....

Ajalugu
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun