1990. aastal 98% Kirgiisia ekspordist läks teistesse Nõukogu Liidu riikidesse. Seoses sellega oli riigi majanduslik seis 1990 algusaastatel halvem, kui teistes endistes Nõukogude Liidu riikides. Majanduse põhitegevuseks on põllumajandus, mis hõlmab umbes riigi SKT-st ning rohkem kui tööjõust. Lambakasvatus on Kõrgõzstani mägedes põhiline majanduslik tegevus, samal ajal on alamikul ülekaalus karjakasvatus ning villa, suhkru peedi ja tubaka viljelus. Kirgiislased on silma paistnud oma puu voolimise, vaiba kudumise ja juveelide tegemisega. Riigi geograafiline asend ei ole soodne. Regioon asub karmide kliima tingimuste ja maavärinate tsoonis. Kõrgõzstani rohked veevarud ja mägised maastikud on võimaldanud riigil eksportida hüdroelektrienergiat. Ometi impordib riik kütust ja gaasi. Riiki on plaanitud rajada naftatöötlemistehas. Kõrgõzstan on maavarade poolest väga rikas
India 1.Riiklus ja ühiskond Induse tsivilisatsioon Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel e.Kr. peagi võeti kasutusele metallid ninig III aastatuhandel e.Kr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Paljude asulate seas oli suuremaid linnu, millest tähtsamad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Hoonestuse tiheduse ja asustus ala pindala järgi otsustades võis linnade elanikkond ulatuda mõne kümne tuhandeni. Enamik inimesi olid siiski maal elavad põlluharijad. Tsivilisatsiooni
esinemine. Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo-)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid ja teisi erinevaid liike (PKÜ, puisniidud). Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000-8000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala. Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. (PKÜ, puidniidud) Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. Kuni 20. sajandi alguseni olid
Uute, pakem industrialiseerimine- suurenenud CO2 moodustatud teine kaitsevad, filtrite vabanemine, aerosoli kasutamine, auk, kuid väiksem. monteerimie (näiteks heitgaasid, fossiilsete kütuste põletamine, Praeguses etapis tehases, tööstusettevõttes), prügimäed, karjakasvatus, põlluharimine, inimarengu maailma autode katalüsaatorite metsade raiumine, vulkaanipursked, teadlased on uuendamine. Atmisfääri aurumine veekogudest. tõestanud, et kogu seisukoha kontrollimine. Tagajärjed: 1
a) Agraarolud: 17.-18. Saj. eestis u 1000 mõisat (rüütli ehk eramõisad (baltisakslased), kroonu ehk riigimõisad (rendimõisad), pastoraadid ehk väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)). b) Eesti kui "Rootsi viljaait": põhjapoolseim vilja eksportiv maa (peamiselt talirukis ja oder; vähem kaer ja nisu; tollivabalt rootsi ja vene sõjaväele baltikumis) c) Talumajapidamine 17.-18.saj. (40 tuhat) : põlluharimine (peamiseks teravili, ka lina, hernes ja naeris), kolmeväljasüsteem, karjakasvatus (lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad), veo- ja künniloomaks härjad, rehielamu. d) Talurahva õiguslik olukord Rootsi ajal. Võrdlus Rootsi aja alguse ja lõpuga Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · sunnismaisus koormised seati vastavusse talu võimalustega ja märgiti · teokoormised sõltusid üles vakuraamatutesse vähenes mõisnike omavoli
-kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgus, väetised, seemned jm.) -kasutatakse palju tööjõudu -kõrge saagikus ha ja inimese kohta -linnalähedane põllumajandus. Milliste Lõuna-Ameerika loodusvööndite piiresse jäävad suurimad põllustatud alad, suurimad istanduspiirkonnad? Savannides ja rohtlates põllud, troopilistes metsas, mäginiitudel istandusel ja savannides. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna-Ameerikas on pampades karjakasvatus, Aafrikas on karjakasvatust rohkem rohtlates ja poolkõrbetes. Äärealadel on enamus loomi. On seal sellepärast, et rohkem sööta. Millistel Põhja-Ameerika aladel peetakse piimakarjasid, millistel lihakarjasid? Põhjenda sellist paiknemist. Idas on piimakarjad, läänes on lihakari. Ida pool on niidud ja lehtmets. Läänes on preeria. PÕLLUMAJANDUSE HARUD Lk. 87 Taimekasvatussaadused on paljude riikide peamised ekspordiartiklid. Põllukultuuride geograafiline levik esitlus moodles.
7.1 Peamised tegevusalad Makedoonias töötavad vähesed masina-, keemia-, puidu- ja ehitusmaterjalitehased. Tavapärased on tekstiili-, õmblus-, naha-, tubaka- ja toiduainetööstus. Peetakse veiseid, hobuseid, kodulinde, mägedes lambaid, õigeusklike asuladel ka sigu. Püütakse kala. Tegeletakse käsitööga, vaibakudumine.(3,13) 7.2 Pinnamoe mõju Kuna Makedoonia pinnamood on mägine, siis just tänu sellele ei saa seal igalpool tegeleda põlluharimisega. Tänu mägisusele on ka karjakasvatus natukene häiritud. (2) 7.3 Maavarad Makedoonias kaevandatakse kroomi-, vase-, plii-, tsingi-, nikli-, raua- ja mangaanimaaki, hõbedat ning kipsi.(3) 7.4 Keskkonnaprobleemid Suureks mureks on suurlinnade saastatud õhk. Esineb maavärinaid. Lisaks toimub ka kliimasoojenemine. Kuna õhusaaste ja soojenemine on praegu teemaks paljudes riikides, siis maalimamastaabis on need tähtsad probleemid. Kui maavärin hävitab riigis palju ja paljud saavad kannatada, siis tuleb ikka teistest
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
Holistlik suundumus – iga nähtust tuleb vaadata kõikide teiste nähtuste kontekstis. Võrldlevad suundumused – ei peeta silmas vahetusprintsiipe vaid ühes ühiskonnas, võrreldakse ühiskondi. Etnograafia-kesksed suundumused – lähtutakse rohujuure tasandilt; mis motiveerib inimest. Anastav majandus – ei ole veel inimese kontrolli all. Kalurid, kütid, korilased. Viljelev majandus – inimese kontrolli all. Põllumajandus, karjakasvatus. Turuprintsiip – kasumile orienteeritud vahetussüsteem. Ümberjaotamine – vastastikuse vahetuse vorm, mille käigus liiguvad kaubad teatud kesksesse kohta ja seal toimub ümberjaotus. Vastastikune vahetus – kahe inimese vaheline kaupade ja teenuste vahetamine. üldistatud, tasakaalustatud, negatiivne(?) Monogaamia – 1 abikaasa. 10% maailma ühiskondadest, kuid tegu on tuntud Lääne ühiskondadega. Polügaamia – mitu abikaasat
raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Väga suures ohus on Saharast lõuna pool asuvad maad. Rahvastikukasvu, karjakasvatuse ja eksportvilja kasvatamise tulemusel laieneb Sahara mitu miili aastas. Ka Põhja-Ameerikas on peamine kõrbestumise põhjus karjakasvatus. Loomad söövad rohumaadel ära taimed, mille juured pinnast kinni peavad hoidma. Suurenev rahvastiku arv põhjustab vee vajaduse suurenemise, mille tagajärjel veetase langeb ning taimejuured jäävad kuivale. 12 Globaalne soojenemine Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra. Hinnanguliselt on selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris
5.3 Oma arvamus kaubamärgist Orto kaubamärk toodab looduskosmeetikat ning inimsõbralikku kodukeemiat. Kaubamärgi all on välja töötatud erinevad sarjad, mis lubab kasutajal jääda truuks Orto kaubamärgile. 6 KAUBAMÄRK NOPRI NOPRI TALUMEIEREI asub Võrumaal Misso vallas Kärinä külas. Nopri Talumeierei on välja kasvanud Nopri talust, mille peamine tegevussuund on karjakasvatus ja piima tootmine. Talu majandatakse esiisade maadel juba seitsmendat põlvkonda, meiereid peetakse aastast 1998, traditsioonilisel ja läbipaistval moel. 6.1 Tooted Tooted on tehtud keskkonnasõbralikult toodetud piimast, kohalike elanike usinate kätega ja kaasaegsetes tingimustes. Talukohupiim ja -või, sõir, koorekaramell, jogurt, juust valmivad traditsioonilise talus kasutatud tehnoloogia alusel. Koostises kasutatakse võimalusel alati eestimaiseid komponente
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavate...
Uurimustööst tuli välja, et aastatel 2001-2007 on põllumajanduslike majapidamiste arv Eestis ligi 3 korda vähenenud. Seda just väiksemate ja keskmiste majapidamiste arvelt. Suuri majapidamisi on juurde tekkinud, aga see võib olla ka põhjustatud väikeste koondumisest üheks suureks. Samas kui majapidamiste arv väheneb jätkuvalt, siis standardkogutulu majapidamise kohta suureneb. Tootmistüüpidest on hakatud orienteeruma üksikutele tootmisliikidele, näiteks köögilja kasvatus ja karjakasvatus. Tänapäeval pannakse segatootmisele rõhku vähem. Saime ka teada, et Soome ja Eesti põllumajandus on üpriski erinev, arvestades seda, et oleme naaberriigid. Just selle poolest, et Eestis moodustavad suure osa majapidamistest suured ettevõtted, aga Soomes pigem keskmise suurusega. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aamisepp, M., Varendi,A., Järvis,A., Matvejev,E. Põllumajandustootjate majandusnäitajad, FADN Farm Return, 2008.
· Eelkäijad: Pärsia jahipargid, pühad salud ja hiied, Hiina aia mõjud 16.saj lõpust paviljonid, sillad, pagood ja uued taimed · Uued seisukohad: 1) Roheline liikumine ja looduseülistamine 2) Ümbrus peab olema looduslik aiad peavad meenutama loodust 3) Loodus peab olema romantiline 4) Kujundus konspektsiooni lõid filosoofid ja maalikunstnikud · Arengu eeldused: 1) Karjakasvatus 2) Tööstus ja agraaelu 3) Säilinud olid mõned renessansi aia pargid, kuid olid juba metsistunud 3) Maastikuaed oli regulaaraiast ökonoomsem majanduslikus mõttes · Kujundus: 1) Park jälgib looduslikku jõekääru 2) Tihedam mets vahetub puisniidulaadse parkmetsaga ja lagedate aasadega 3) Enamus teid on pügatud muruga ja kruusateid on vähe 17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil
liikuvad loomad; Põhja-Ameerikas elutsevad ida-vöötoravad, kes kraabivad oma uru kivi või mahalangenud tüve alla). · Inimesed vahemerelises vööndis Vahemereline vöönd on oma peamisel levikualal, Vahemere ümbruses, maailma üks tihedama inimasustusega piirkondi. Siin tekkisid ja saavutasid oma võimsuse Egiptus, Kartaago, Vana- Kreeka ja Vana-Rooma. Siin kohtusid ja põimusid õhtu- ja hommikumaa tsivilisatsioonid. Aastatuhandeid kestnud tihe asustus, maaharimine ja karjakasvatus on kujundanud Vahemere ümbrusse poollooduslikud maastikud. Metsade raiumise, puude põletamise ja karjakasvatuse tagajärjel tekkinud maastikke Vahemere ümbruses nimetatakse erinevalt. Näiteks Ibeeria poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa igihaljaid kuivalembeseid põõsastikke kutsutakse makjaks; Apenniini poolsaare kooslusi tuntakse gariigina; Vahemere idapoolses osas olevad heitlehised kuivalembesed põõsastikud on aga sibiljakid. Kogu Vahemere maade kultuurmaastikus
Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad paiksed. Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m. Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad). Varasem maaviljelus baseerus aletamisel. Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa vahendusel. Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid. Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile. Keraamika säilitamiseks. Valmistamine eeldab paikset või poolpaikset eluviisi. Arenes kiiresti, tähtsaks muutus ornament. Püügikultuuri alal püsisid kaua kasutusel terava või
inimesi maeti asulatesse, arvatavasti tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits, ehteid. · Nöörkeraamika kultuur: Levis Eestis u.3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus, põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendisse. 2. EESTI PRONKSAEG JA VANEM RAUAAEG · Pronksiaeg: u.1800-500 eKr. · Tööriistad: Pronks=vask+tina(sulam), metallist tööriistad olid tunduvalt parem kui kivist kiviaja tööriistad
nimisõnaga kokku. (muuhulgas kõik s-liitumisega sõnad). nt. Vesiveski, nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, verivorst, naisarst. Ainsuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib selle nimisõnaga väljendatud mõste liiki või laadi, moodustades temaga kindlakskujulise mõiste ning vastab küsimusele missugune? (mis liiki?, mis laadi?, mis?). nt. Jahikoer, bussipilet, koolikohustus, särjekala, karjakasvatus, marjakorv. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: a) Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud). nt. Vennaaarmastus ( armastatakse venda), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus ( lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, kalapüük. NB! Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku. nt
Töötati välja ka range kirikukaristuste süsteem Vene ajal: Veneriigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Leplikkus lõppes kohe kui omavahel hakkas konkureerima luteri kirik ja õigeusu kirik. Kirikuõpetajate hulgas hakkas levima pietism. Pietistidest õpetajad aitasid kirikut madalseisust üle saada peale Põhjasõda. 2. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolsemate Soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Palju on leitud savinõukilde, mis on viimistlemata pinnaga. Pilet nr.12 1. Mõis ja talu varauusajal 17. ja 18. sajandil oli Eesti alal u 1000 mõisa. Kõige rohkem oli rüütelmõisasid. Teised mõisad oli kroonumõisad. Kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad. Mõisates sai alguse teraviljaeksport. Eesti oli hea teraviljakasvatus maa. Peamine vili oli rukis ja oder.
Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond. Tööjaotus käis soo ja vanuse järgi. 2.3 Vijelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus. Põlluharimine algas ja esimsed karioomad kodustati 9. Aastatuhandel eKr Lähis-Idas ehk nn. Vijaka poolkuu alal. Metsarikkamates piirkondades levis eelkõige alepõllunduss mets raiuti, põletati ja tuhk jäi väetiseks. Peamine maaharimisriist oli oli pikka aega kõikja kõblas. Karjakasvatus võis alata siis, kui õpiti suunama metsikute karjade juhtloomi. Varaseimad põlluharijate asulad. Põlluharimine võimaldas toita enam inimesi ja rahvaarsv kasvas. Põlluharimine tingis paikse eluviisi. Tekkisid suured asulad. Levisid kivi lihvimine ja puurimine. Alguse said riide kudumine ja savinõude valmistamine. Metallide kasutuselevõtt. 4. Aastatuhandel eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vase ja tina sulamit- pronksi. Samal ajal leiutati ader ning mindi üle künnipõllundusele
Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kujutama skematiseeritud kujusid Kaljukoopad Addlaura ja Valltorta Uus-kiviaeg(600-2000eKr) Tekkis põlluharimine ja karjakasvatus Esimeseks loomaks oli koer Inimene hakkas jääma paikseks Mesopotaamia ala kunst Eufrati ja Tidrise jõe vaheline ala, vanim tsivilisatsiooni tekkimise koht. Neil oli korraldatud ühiskond, Maailmale on nad andnud rattakasutuse ja kiilkirja, maailma vanim eepos Tsirkuraat- 3 või 7 asmeline tempel, mille tippu viis trepp Babüloonia Vana-Babüloonia- maailma vanim seaduste kogu Uus-Babüloonia- Selle lõi Nabopolassar I EGIPTUS
Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada. Agraarühiskonna tunnusjooned. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks. Tööstusühiskonna tunnusjooned. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Postindustriaalühiskonna tunnusjooned. Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühiskonna tunnused: 1
• Haigete, kerjuste, vaeste eest hoolitsemine • 13.saj keskel Eestisse DOMINIIKLASED • 1216 ordureegel • Dominicus • Munkadel 3a õpinguid • Valge rüü, must mantel • Euroopa I ülikool Bologna — Pariis — Oxford • 1229 taanlastega Eestisse TSISTERTSLASED • 1098 Citeaux klooster Burgundias • Aadlikud • Maal kloostrid — mungad uut asukohta otsima • Paikne kloostrielu, üksinda mediteerimine • Kolonisatsioon Elbest itta • Põllumajandus, meditsiin, karjakasvatus USK JA HARIDUS SAKRAMENDID • Ristimine • Konfirmatsioon • Abiellumine • Armulaud • Pihtimine • Haigete salvimine • Viimne võidmine • (Preestriks pühitsemine) • Piirkondlikud ja seisuslikud eripärad • Õpetlaste usk ei kattunud kirjaoskamatute usuga • Linnarahvas - isikliku hingeõndsuse saavutamine • Talupojad - kiriku maagiliste vahendite tõttu • Pühakukultus (altarid, kabelid, kirikud) • Pühakutel hoolitsusvaldkonnad
väga liigirikkas, palju rindeid. Toodanduks väärispuit, kakao,banaan, kookospalm Niiske-kuiv troopikakliima: vahemikus 5-20NS laiust, väga niiske ja kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm, temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Savann: 5-20NS, Aasias kuni 30N muld viljakas, eriti üleujutavates jõeorgudes, võimas rohurinne,taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud puud paiknevad teineteisest kaugel, koguvad vett (baobab). Keskond: rikkalik loomastik, karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog,maapähkel Kuiv troopikakliima: väga kuum ja kuiv, talvel jahedam, temperatuurid võivad ulatuda üle 40-50C, samas võib suvel esineda ka öökülmi, sademeid alla 300mm. Troopikakõrbe alltüüp: 15-25NS üleminekuala kuiva kõrbe ja märg-kuiva troopika vahel, lühike niiske periood, pikk peaaegu sademeta periood, väga kõrged temperatuurid kuival perioodil Keskkond: kuivad jõesängid, taimkate
aasta seisuga. 5 Andmed pärit 2004.aastast 6 Arvutus tehtud 2004.aastal toodetud elektrienergia järgi TÜRGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS · Viljakad rannikumadalikud on eelduseks,et põllumajandus saaks areneda. · 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks, 26% riigi kogupindalast on metsa all. Rohumaade alla jääb 25%. Põllumajanduse jagunemine Maaharimine Karjakasvatus Mets Rohumaad · Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks. · Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal. Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased
parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vase kasutamine. Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed monumentaalehtised (valitsejate residentsid ja pühamud, ülikuhauad ja valitsejakujutised (Skorpion kuningas ja Narmeri palett). Tekkisid suuremad keskused: Hierakonpolis, Abydos Ülem-Egiptuses ja Buto Alam-Egiptuses. Perioodi
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisnii...
5 Teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonkihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid, hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid. Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi
Tema õpetusel põhievat usku nimetati mazdaismiks. Õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand. Vanem rauaaeg Eelrooma ja rooma rauaaeg: perioodi nimetus, töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed. Eelrooma ja rooma rauaaeg: ( u 500 eKr-50 pKr) oli sõdateta aeg perioodi nimetus- tööriistad olid rauast töö- ja tarberiisted- Rauast, pronksist ehted kivi jäi tahaplaanile elatusalad- põllu harimine, karjakasvatus, käsitöö areng, kalastus, küttimine, korilus ühiskond- asustus kaugenes veekogudest. Eluviis oli paikne. Elamud olid nelinurkse põhiplaaniga palktared. matmiskombed- tarandkalmed + põletusmatus + arvukalt ehetest hauapanuseid PILET 11 Foiniikia Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele.
kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed(maapealsed kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst), lohukivid(ohverdamine, täistaeva vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak) Asustus, majandus, ühiskond Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Noorem pronksiaeg Uut tüüpi kinnismuistised: Põldude jäänused (kiviaiad ümber) Kivikalmed Lohukivid Enamus kinnismuististest asuvad Lääne- ning Põhja-Eestis ja saartel
Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas kust sai alguse industriaalne tootmisviis? miks
b. Eesti kui ,,Rootsi viljaait" põhjapoolseim vilja eksportiv maa: · Peamiselt talirukis ja oder · Vähem kaer ja nisu · Tollivabalt Rootsi ja Vene sõjaväele Baltikumis. c. Viinapõletamine (al. 18 saj): · 1/3 teraviljast, kuna oli 2x sellest kallim. · Peamisel vene turule. · Õigus ainult mõisnikel. d. Talumajapidamisi 17.-18. saj. 40 tuhat: · Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad.
ühiskondlike suhete elavnemise, Eestis ei toonud aga antud ajastu esimene pool kaasa suuremaid muutusi. Pronksist muretseti vaid kõige vajalikemaid tööristu, kirveid. Pronksiaja keskel hakati meie asulaid piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseinaga. Kõige tuntuma kindlustatud Asva asula järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Kindlustatud alades ostati nüüdseks juba ka ise pronksi ümber valada. Sammuti toimus ka kaubavahetuse areng. 8. Varajane rauaaeg 6 sajandil eKr jõudsid Eestisse esimesed raudesemed. Varasel rauaaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Seega varane rauaaeg inimeste elus mingit põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. Seetõttu nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaaega ühiselt varaseks metalliajaks
koonuse kujuline. Savi oli ebakvaliteetne. Kaunistused olid ebakorrapärased. Ühetgi potti pole tervikuna säilinud. Jätkuvalt elati siseveekogude Asustus kaugeneb suurtest veekogudest. Inimesed hakkasid ääres ning rannikul elama üksik taludes. Tegevused korilus, küttimine, Korilus, küttimine, kalapüük. Peamiseks elatus alaks sai kalapüük Arvatkse, et mingil määral karjakasvatus ning selle tegeleti ka põlluharimisega. kõrval ka põlluharimine. Soodest on leitud nii odra kui Tegeldi muidugi ka koriluse, ka nisu õietolmu terasid. küttimise ning kalapüügiga. Ripatsid ja matused samad, Kammkeraamika ajast on Matused paiknevad mis kunda kultuuris. pärit ripatseid, mis on asustusest eemal. Jällegi maa
Laip oli selili, kuid talle oli tehtud okstest ase ning peaalla pandi puuront. Nöörkeraamika algab 3000 eKr. Savinõud tehti lameda põhjaga, nimi nöörkeraamika tuleneb kaunistusviisi järgi (peale vajutati nööriga jälg). Varasemas kirjanduses nimetati seda venekirveste kultuuriks. Asustus kaugeneb veekogudest. Inimesed hakkasid elama üksiktaludes (üksiktalude järgi on maapinnalt raskem arheoloogilisi avastusi teha, seega not much info). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus ja põlluharimine. Siiski tegeldi edasi ka küttimise, koriluse ja kalandusega. Hauad paiknevad asutusest eemal, maasse kaevatud laipmatused. Laip on hauas külili konksus põlvedega. Naised maeti paremale küljele, mehed vasakule. Selgeid jälgi kiviaja elamutest ei ole. Läti ja Leedu aladelt on jäänuseid rohkem. Lõuna aladel olid tugipostid ja nende peale pandud latid. Etnogenees Ehk päritolu ja selle kujunemine.
Vabatalupoeg Talupoeg, kes oli end osaest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 15.-16.sajandi talupojad Vana-Liivimaal Majanduselu: 1. Koormised: teotöö, kümnis, maksud, ehitustöö 2. Tööriistad: poolvikat, ader, raglid, kõblas, äke, vikat, sirp. 3. Maaviljelus: kolmeväljasüsteem 4. Karjakasvatus: lambad, lehm, sead, hobused, härjad Eluolu: 1. Rahvastik: 150 000-180 000 inimest, enamik talupojad 2. Elamu: rehielamu 3. Usund: katolikuusk, paganlus Kihistumine: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba, vabadik, sulased/teenijad, trääl. 9. Majandus muinasajal ja keskaja algul. Jäi samaks Muutus Kolmeväljasüsteem Eestis kujunes läänisüsteem
märtsikuu, linnulaul, röntgenikabinet, südamearst. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud), nt vennaarmastus (‘armastatakse venda’, vrd venna armastus ‘vend armastab’), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus (lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, metsavaht, raamatupidamine, pesupesemine. Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine, kirjasaatja, parketilihvija;
Lisa eKr või pKr. (4 p) 509 eKr VI eKr 30 eKr I eKr 476 V eKr 732 VIII eKr Kui puudub eKr, ei saa punkti arvestada. Kui puudub pKr, arvestada punkt. Märgi ajajoonele ristikestega õigesse sajandisse eelpool nimetatud aastad ja kirjuta aastad ristikese juurde. (4 p) × × × × 2. Nimeta muinasaja inimeste kaks tegevusala. (2 p) Küttimine, korilus, põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö. Nimetatud peab olema kaks viiest. 3. Kirjuta tabelisse sobiv mõiste järgnevast loetelust: Egiptus, hieroglüüf, kiilkiri, Mesopotaamia, Niilus, sumerid. Jälgi, et tulbas olevad mõisted oleksid seotud esimesele reale kirjutatud riigi või piirkonnaga. (6 p) Riik / Piirkond Egiptus Mesopotaamia Jõgi Niilus Tigris
Veneedid hõivasid mõningaid alasid Saksa. Idaosas. Andid hakkasid järgn. Sajanditel liikuma vähehaaval mööda Dnepri Põhja. Idaslaavlased · Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, millest arenesid ajapikk varased linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev jt. Neisse hakkas peale viikingite, soomeugrilaste ja baltlaste aina rohkem koonduma ka idaslaavlasi. · Lõunapoolsetes piirkondades kynnipõllundus ja karjakasvatus. Põhjas Novgorodimaal käsitöö ja kaubandus · Soomeugri sulandamine vene rahvaga avaldas suurt mõju P-Vene keelemurretele, kommetele ja elanike antropoloogilisele tyybile. Kohtab rohkesti soomeugrilikke jooni. Laenasid veekogude nimetusi. Vana-Vene riigi teke · 2 teooriat tekkimise kohta: normannistlik ja antinormannistlik · Normannistlik: riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tesemel ning järelikult võimetud riiki rajama
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 10. Rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 12. Elatusalad muinasaja lõpul - Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme
Nabunaid ei suutnud riiki koos hoida. Salakokkuleppe tulemusel Kyros piiras linna ümber. Võitlusest ei tulnud midagi välja. Nabunaid osutas pojaga koos vastupnu. 9 Meedia ja Pärsia riik Paiknevad Iraani kiltmaal, ulatudes Mesopotaamast Induse jõeni. Tegemist on suure kuiva ja kõrge alaga. Põlluharimine on võimalik ainult suuremate jõgede ümbruskonnas. Tegevus oli karjakasvatus. Põhiloom oli lammas. Tegeldi ka hobusekasvatusega. Elanikud olid sõjakad rändhõimud. 10.saj eKr tungisid maale aarialased, rääkisid aaria keeli. Seal on välja kujunenud iraani ja indi keel. Aarialased jagunesid kaheks suureks grupiks. Ühed jäid elama India territooriumile, teine grupp jäi pärslaste esivanemateks. Aarialaste järglased on mustlased .8-7saj eKr tekkis meedialaste hõimuliit. Teine rahvus oli pärslased. Sama sajandi lõpul kujunes välja Meedia Kuningriik.
heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile. Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus. Moni aeg hiljem aga hakati tegema koopamaale Mitmes Hispaania ja Prantsusmaa koopast on leitud vanema kiviaja lopust parinevaid maalinguid(Altamiras ja Lascaux`s). Maaharimine ja karjakasvatus Nooremal kivi ajal toimus inimkonna arengus murrang, algas. Inimesed ei soltunud enam taielikult looduse armust, vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Randlemine jai paikseks ja kodade asemele ehitati poldude lahedale majad. Nooremal kiviajal arenes ka oluliselt kasitoo, opitimara kivide lihvimine ja nende puurimine. Nii ilmusid silmauguga kivikirved ja polluharimiseks vajalikud koplad. Voeti veel kasutusele savinoud ja hakkati ketrama ja riiet kuduma. Metallide kasutuselevott
Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. 6)Pronksiaeg Eestis (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 7)Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis
liigirikkamad, kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad. Suhteliselt madal mullaviljakus, mistõttu konkurentsis nõrgemad liigid saavad püsida. Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000- 8000 aastat tagasi. Elupaiga ümbrusest võeti puid maha nii ehitiste, kütte kui tööriistade jaoks. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala. Kahekümnenda sajandi keskpaigani ohustas niite peamiselt nende ülesharimine ning seetõttu kaitsti niite alguses esmajoones kahjustamise eest. Hilisema ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest 4 väljalangemine koos järgneva kinnikasvamisega. Esmatähtis on tänapäeval sobiva karjatamis-, niitmis- ja niiskusrežiimi tagamine
saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande
ornamentidega. Kütiti ürghirvi, metskitsi. Üleminekuks mesoliitikumilt neoliitikumile oli Skandinaaviamaades Ertebølle kultuur. Selle lõpuosa alates u 4600 eKr ongi juba neoliitikumis kasutusele tulid savinõud. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 80005000 eKr Lähis-Ida ja Vahemere regioonis, 40002000 eKr Kesk- ja Põhja-Euroopas. See oli kiviaja viimane ja arenenuim staadium, mida iseloomustavad suured muutused. Ajal, mil Euroopa lõuna- ja keskosas olid kujunemas juba maaharimine ja karjakasvatus, oli põhja pool veel kaua valitsev anastav majandus. Ajajärku iseloomustavad mitmed uued nähtused. Kasutusele võeti uus kivitöötlemise tehnoloogia. Kivi lihvimine ja puurimine võimaldas võtta kasutusele uued tööriistavormid - makroliidid. Algul olid makroliidid suhteliselt primitiivselt töödeldud, kuid just neoliitikumis kujunesid neist päris kirved, kõplad, talvad ja muud esemed. Üheks kirveliigiks olid tuumikkirved, need olid kumera või teravümariku teraga tulekivist
Lisaks kirjale õpetati matemaatikat, tähetarkust, religioonse sisuga kirjandust. · Ehituskunst lossid, tsikuraadid, kindlustused. · Hammurapi seadused kivisse raiutud seadused, pea kõiki eluvaldkondi hõlmav. Indoeurooplased Algkodu Musta mere ja Kaspia mere ääres. Hetiidid : · 1700-1200 a eKr. Väike-Aasi ps. · Looduslikud tingimused ja tegevusalad Mägedega ümbritsetud stepp. Väheviljakas territoorium. Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine. · Pealinnaks Hattusa. · Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik. · Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda.
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
