liigirikasloomastik arvukalt rohusööjaid, imetajaid paljud liiguvad karjadena kuival perioodil koonduvad jõgede ja järvede lähedusse loomad on kohastunud liigirikka taimestikuga Lihatoidulised loomad savannis Taimtoidulised loomad savannis Linnud savannis Inimesed tegelevad... kuival ajal tegelevad naised vee hankimisega mehed otsivad suuremates linnades tööd turism areneb, millega saavad tööd ka savannide põliselanikud niiskemal ajal tegeldakse põllundusega karjakasvatus jahil käimine Inimesed savannis Probleemid savannides karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine Kiire rahvaarvu kasv ülekarjatamine tulekahjud salaküttimine kõrbestumine SAVANN
Island Hans-Erik Tõnissoo Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klass Asend Asub Atlandi ookeani põhjaosas Sotimaa, Gröönimaa ja Norra vahel Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel Põhjapoolseim punkt asub Surtsey saarel Loodus Vulkaaniline saar ookeani keskahelikul Tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril 14-16 miljonit aastat tagasi Kõige ohtlikum vulkaan on Laki Kihtvulkaanidest tuntuim Hekla Pisikesi vulkaane esineb tihti, ohtlikke 5-6 a tagant Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskm...
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid
SVEITSI MAJANDUS · Tööstus on kõrgelt arenenud: aparaadi-, kella-, tekstiili-, elektroonika- ja toiduainetööstus · Olulised sissetulekuallikad: turism, pangandus ja karjakasvatus · Tuntuimate toodete hulka kuuluvad sokolaad ja juust · Tuntud kellade, eriti käekellade tootmise poolest · Üks maailma kõige paremini korraldatud riik Rahaühik: SVEITSI FRANK TÖÖSTUS · Sveitsis ei leidu peaaegu üldse toorained, kuid on saanud märkimisväärseks tööstusriigiks · Palju kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu, mis on spetsialiseerunud hinnaliste ja kergete toodete valmistamisele · Ravimite valmistamine on
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põr...
Kiviaeg *Kiviaeg on pikim ajajärk. *Jaguneb kolme perioodi: 1) vanem kiviaeg - paleolütikum 2)kesmine kiviaeg mesolütikum 3)noorem kiviaeg neolütikum ehk rauaaeg *u.9000-5000 eKr tekkinud perioodi nim. KUNDAPERIOODIKS. *Igapäevased tegevusalad : jaht, korilus , kalapüük. *Elati väikestes kogukondades , veekogude ääres. *Hakati valmistama savinõusid , ka kamkeraamikat. *u.4000 1800 eKr kamkeraamikakultuur. *Oletatakse , et kamkeraamiks hõimud rääkisid soome-ugri keelemurdeid (eesti , isari , liivi , soome ). *u.2200 eKr tulid Lääne-Eesti aladele uued hõimud (põllupidamine , karjakasvatus). PÕLLUD , RAUD , HÕBE *Pronksiaeg - MESOLÜTIKUM. *jõudis Eestisse u.3000 aastat tagasi *oli kallis , toodi kaugelt *tehnoloogiliselt keeruline *kasutati vajalike tööriistade valmistamiseks(pronkskirves) *Rauaaeg NEOLÜTIKUM *va...
mustkaru, valgesabahirve, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, kärpe, armadille jt. Florida soodes elutsevad alligaatorid, pelikanid, flamingod ning erinevad kilpkonna- ja konnaliigid. Arvukalt leidub mitmesuguseid madusid, millest mürgised on siiski väga vähesed. Florida poolsaare lõunaosasse on rajatud Evergladesi rahvuspark, kus on säilinud mõned haruldased loomaliigid nagu florida puuma ehk florida panter ja teravkoonalligaator. Inimtegevus · Põlluharimine · Karjakasvatus · Kalandus · Teenindus Lisa Pealinn: Tallahassee Elanikke: 17 790 000 (2005) Pindala: 170 451 km2
taimed Loomastik Loomastik on vaene seoses tiheda inimasustusega Kängurud, plustikkitsed, vöötoravad ja mägilambad Rahvastik Vahemerelises kliimas elavad kreeklased, itaallased, türklased, marokolased, alžeerlased, portugallased, austraallased, egiptlased, hispaanlased, süürlased, horvaatlased, Montenegrolased, albaanlased Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Turism Kõrbestumine Karjakasvatus Mets maha raiutud Tubakakasvatus Tihedast asustusest tingitud reostus Kalastus Loomastiku ja taimkatte hävimine Põnevad faktid Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina Suved on pikemad kui talved ja talved on väga pehmed Ainult üksikutes kohtades sajab lund
3) sirginimene (homo erectus) 4) pärisinimene (homo sapiens) a) neandertallane b) nüüdisinimene Muinasaeg Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus 5) kihistumine inimeste jagamine jõukuse järgi grupidesse Rauaaeg (algas u 3000 a tagasi) 1) arenesid riigid 2) täiustus kirjaoskus 3) metall muutus valitsevaks
jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastavaid jälgi. 8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p Eestis puudusid vask ja tina pronksi valmistamiseks, aga mujal olid pronksiesemed liiga kallid 9. Kas nooremal pronksiajastul elati enamasti paikselt või rändavat eluviisi? 1p Elati paikselt, et leitud kindlustatud asulad, põlde, kivikalmed, ohvrikive, eelkõige saartel ja rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus. 10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega. 11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p Kivikirstkalmed- alates hilisneoliitikumist ja pronksiajast laialdaselt kasutatud kalmevorm, mille põhitunnus on kividest kirst.
koju, aga nöörkeraamika viis nad oma asulast eemale. Nöörkeraamika kirved olid üleni ihvitud ja neis oli auk (sai pulga otsa panna). Metalliaeg Eestis 1) Pronksiaeg (2. aastatuhande keskpaik eKr) - Pronks oli 1.metall, mida Eestis tunda õpiti. Iseloomulik: I. kindlustatud asulad (tekkisid tõenäoliselt, sest olid tekkinud vara), tuntuim Saaremaal Asva asula. Tegevusalad: I. maaviljelus (alepõllundus, põhiline kõblas; kasvatati nisu, otra, hirrsi, uba, lina), II. karjakasvatus (veised, lambad, kitsed), lisaks kütiti ja kalastati, III. kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) Tööriistad: I. Pronksi meil ei valmistatud, esemed osteti sisse ja vajadusel sulatati uueks II. Enamus tööriistu veel kivist, sest see odav ja kättsaadav Asustus: I. Kindlustatud asulad II. Üksiktalud III. Sise-Eesti hõredalt asustatud Matmiskombed: I. Kivikalmed (maale laoti kirst) II. laevamatus 2)Eelrooma rauaaeg
Vooliti väikeste loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved) Maaviljelus, karjakasvatus,(nöörkeraamika) kivilihvimine,koduloomapidamine,rahvastiku kasv Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on maapinda süvendatud haudadesse selili külili asendis koos mõningate kaasa pandud asjadega. Allikad: Jaak Kangilaski `'Üldine kunstiajalugu'' J.Kangilaski `'10. kl kunstiajalugu'' http://ornament.dragon.ee/muinaseseme Eesti Ajalugu I 10. klassi õpik
rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht. Kiviajal olid t66riistad valmistatud kivist,luust,puust T2htsal kohal oli jaht. Inimesed pidasid jahti metsloomadele.Enim p6tru ja kopraid. Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut. Eesti looduses puudus pronksiks vajalik vask. Pronksesemed olid ka liiga kallid,et neid kuskilt mujalt hankida. Pronksiajal hakati asulaid piirama tara ja kaitseseinaga. Pronksiaja teisel poolel oli aga peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Kasutusele tuli ka ader. Eestis muutusid olud rahutuks ja kaitseks hakati ehitama linnuseid. Linnusetyypideks olid-m2gilinnus,neemlinnus,kalevipoja s2ng ja ringvall-linnus. Muinasaja l6pul oli maaharimine peamiseks tegevusalaks. Kasutusel oli kolmevilja systeem. Kasutusele tuli ader. K2sit66s valmistati vajalikke t66riistu,ehitisi,r6ivaid. Muinasaja l6pul l2xid moodi h6beehted. Valmistati ka savin6usi. Eestit l2bis ka kaubatee. Rahana hakkas levima h6be. Tavaliselt elati maal palkhoones.
VANA-KREEKA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Geograafilised olud Maastik mägine valitses poliitiline killustatus (polnud ühtset riiki). Ühendust peeti mere kaudu. Kliima soe põlluharimine, karjakasvatus. NB! Kreeka tähtsus: Vana-Kreekast sai alguse Euroopa kultuur! I Ajaloo põhietapid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk II a tuh eKr * Kreeta ajajärk e minoiline kultuur: olid lossid (Knossos), oli oma kiri, mida lugeda ei osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt
talv. Sademeid 300-500 mm/aastas Suvel mjutavad troopilised humassid ja talvel mjutavad parasvtme humassid. Mullad: Pruunmullad, vheviljakad. Taimed: Salvei, rosmariin, oleander, tamm, seeder, oliiv e. lipuu, loorber Kohanemine eluks vndis: taluvad hsti puda, Loomad: Mgilambad, pekaarid, rebane, ilves, mger, hirved Kohanemine eluks vndis: sellele vndile omaseid loomi leidub vhe, enamjaolt leidub naabervndites elutsevaid loomi Inimtegevus: Maaharimine, karjakasvatus, metsade raiumine, puude pletamine, viinamarja kasvatamine, pllumajandus, tdeldakse pllumajandustoormet
kaugenevad asutusest. Inimene maeti külili, looteasendisse, käed asetatud pea alla. Usutakse, et laibad olid kinni seotud. See võis tuleneda muutusest usundis. Too 2 näidet, mis viitavad sellele, et Kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Marginaalne põllumajandus 2. Savinõude kaunistamine ja kasutuselevõtt. Too 2 näidet, mis viitavad, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Karjakasvatus 2. Vene kirves. Eestlaste etnogenees päritolu . Esemelised ajalooallikad arheoloogia Laibad, luud antropoloogia Keeleteadus Geneetika 19. saj lõpp vanem teooria 1990ndad uuem teooria Refuugium jääajal paik, kus inimesed elasid ja jää eest peitusid. Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
Uutele hõimudele olid iseloomulikud peale nöörijäljenditega savinõude ka omapärased matmiskombed. Maasse kaevatud haudadesse asetati surnud tugevasti kägardatud asendis. Kalmistud paiknesid asulatest eemal veekogu lähedal või kõrgemal künkal. Venekirveste kultuuri hõimud tegelesid algelise loomakasvatuse ning maaviljelusega. 5. Milline oli inimeste peamine tegevusala Eestis pronksiajal, milline rauaajal? PRONKSIAJAL- peamine tegvusala oli karjakasvatus RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine 6. Millele viitab asulate kindlustamine pronksiajal? Asulate kindlustamise fakt viitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. 7. Millisesse kalmetüüpi matsid oma surnud pronksiaja inimesed, millisesse rauaaja inimesed? PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa
samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg 6.saj. e.Kr- 13.saj. p.Kr o Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates
kalevipoja säng Linnusasula kompleksid ELATUSALAD Põlluharimine ja Põllu harimine ja Ribapõllundus Kõik jäi samaks Karakasvatus ja karjakasvatus karjakasvandus(tooda Künnipõllundus maaviljelus ngust jätkus isegi Ader rausat otsaga väljaveoks) Kaheväljasüsteemi ga põllud TEGEVUSALAD/ Küttimine ja Kasutusele võti käsitöölised kes Linnuste ümber Suutsid
INDIA Riiklus ja ühiskond Reivo Keng 2011 India Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level
Asva Muinaslinnus Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas. Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes...
on skunk ja pesu- karu. Poolkõrbed ja kõrbed Kaamel on kõrbe tähtsaim liikumis vahend ja temalt saab villa,piima,nahka ja liha Kõrbe ohtlikuim roomaja on:Kobra Ekvaatoriaalsed vihmametsad Lindudest on levinud:Koolibri ja tuukan Loomadest ,aga gorilla,jaaguar ja kapibaara Loodusvööndid mäestikes Laialt on levinud karjakasvatus,levin umad kariloomad on:lambad ja pikakarvalised,suu rte sarvedega jakid. Kasutatud materjalid http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/taigaloom.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Punakurk-kaur http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm http://www.hullumaja.com-polaarrebane http://et.wikipedia.org/wiki/Sinivaal http://www.geo.ut
Lobster Claw flower Akulekule LOOMAS TIK Rahvuskala: Humu-humu- Mere kilpkonnad -nuku-nuku apua'a Vaal Kameleon MAAS TIK JA MULLAS TIK · Hawail on esindatud 11 kliimatsooni. · Maastik vaheldub karmist vulkaanilisest lopsaka troopikani. · Ferralliitmullad Mauna Kea, kustunud vulkaan INIMTEGEVUS · Põllumajandus: Suured kohvi-, orhideede- ja banaaniistandused, kasvatatakse ananassi, suhkruroogu, riisi. · Karjakasvatus: kitsed · Kalandus: hülged, kalad, kilpkonnad · Turism: Oahu saar on turistide meelispaik, kuurordipiirkonnad, tervislik kliima, looduskaitsealad. TURIS M Suuremad saared: 1. Maui - Talumatult romantiline. 2. Oahu - Vastuoluline ja tulvil ööpäevaringset actioni't. 3. Kauai - Kõige troopilisem ja lopsakam. 4. Hawaii - Orhideed, kohviistandused ja maailma tegusaim vulkaan. 5. Molokai - Peidetud ja sõbralik. 6. Lanai - Eksklusiivne luksus. 7
ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistamine (meie talvel) sõrmrohi Kõrb kuum, kuiv, hallmuld kaktus, öine eluviis, rändkarjakasvatu külm kõrb Gobi kõrb
Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur. Kultuur sai oma nime Vene kujuliste kirveste järgi (vene e. paat), mis olid väga hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega. Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks. Põhjuseks nõude kaunistamine horisontaalsete nöörijäljenditega kaela osa ümber. Osa keraamikas võis olla kaunistatud kuuseoksa mustriga. Koos venekirves kultuuriga jõudis Eestisse algeline kõplapõllundus ja karjakasvatus. Endiselt olid elatusaladeks olid ka küttimine, korilus ja kalapüük. Matmiskombed: · Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis, sageli üks käsi pea all. · Hauapanused tagasihoidlikud · Kalmistud asusid asulatest eemal, veekogu lähedal, kõrgendikul TV lk 7 ül 2.3 Tooge näiteid, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel. · Nõude põhjad olid lamedad, et ümber ei kukuks
1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3. Kergem oli harida põldu, peamiseks erinevuseks oligi arengutempo looduslike tingimuste tõttu. Viljakad mullad lubasid harida kergemini põldu ja arenes kiirelt karjakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 4. Pronksiajal hakati rajama maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid. Rauaajal kasutati matmiseks tarandkalmeid, jööb mulje kui pronksiajal väärtustati inimest rohkem, kalmed olid suuremad ja maeti kirstu, rauaajal tihti peale mässiti vaid linasse. 5. Inimeste elu muutus lihtsamaks, arenes kaubandus ja põllumajandus. Tööriistad oli efektiivsemad ja töö
Pronksesemete vähene levik. b) Uuendused: · kindlustatud asulad (Asva, Iru) · kivikirstkalmed (Jõelähtme) maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega. · muinaspõllud (Saha-Loo) kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllilappe. · kultuskivid (Tumala) arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c) Elatusalad ja eluolu: · Rannikupiirkond karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder). Küttimine ja kalapüük. Üksiktalud, põllumaa eraomandus ja varanduslik ebavõrdsus. Kaubavahetus kesk-rootsiga (toodangu vastu sai pronksesemeid). Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. · sise-Eesti hõredamini asustatud (tihedad metsad). Karjakasvatus ja alepõllundus. Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. Kinnismuistseid teatakse suhteliselt vähe. d) Vanem rauaaeg:
3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinn...
RAHVASTIK · Üle 90% elanikkonnast on koondunud riigi lõunaossa · 2007. aastal oli 49% malilastest nooremad kui 15 aastat, 47% vanuses 1564 ja 3% olid 65-aastased või vanemad · Mali suurim rahvas on bambarad, kes moodustavad elanikest 36,5% , fulbesid (17%), Volta rahvaid (12%), songaisid (6%) ning tuareege ja maure (10%) ja muid rahvaid (50%) MAJANDUS · Mali on üks vaesemaid riike · Peamisteks majandusharudeks on : põllumajandus karjakasvatus kalandus · Mali piirkonna moodustab kõrb 65% · Puuvilla ja kariloomade järel ekspordib Mali kõige enam kulda RIIGIKAITSE · Mali relvajõud koosnevad maaväest, õhuväest, sandarmeeriast, rahvuskaardist ja politseist · Neis teenib 7000 meest · Maavägi koosneb neljast motoriseeritud jalaväe pataljonist ja ühest tankipataljonist · Õhuväepataljon koosneb kahest kompaniist, kuhu kuulub 16 lahingulennukit ja 400 meest
Turism, vee otsimine, küttimine enamlevinud kõrrelised 4) Kultuurtaimed 2) Loomastiku eripära Mais, tee, kohv Enamus loomastiku moodustavad pisiimetajad ja närilised, elavad urgude, toituvad taimedest 3) Traditsioonilised tegevusalad KÕRB Karjakasvatus, sõjad, põlluharimine 4) Kultuurtaimed 1) Taimestiku eripära Suhkrupeet, mais, päevalill, oder, nisu Põõsad ja poolpõõsad mis on osaliselt igihaljad, sisaldavad tugeva lõhnalisi eeterlikke õlisid 2) Loomastiku eripära PARASVÖÖRME SEGA- ja Öine eluviis, päevase kuumuse eest LEHTMETS otsivad varju maa seest, heledavärvilised
asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Nox Freoonid Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid Vulkaanipursked Aurumine veekogudest Inimtegegevused kasvuhooneefekti tekitajana Fossiilsete kütuste põletamine Metsade raiumine Põlluharimine Karjakasvatus F o s s iils e te k ü tu s te p õ le ta m is e l v a b a n e v a d k a s v u h o o n e g a a s id S ü s ih a p p e g a a s Tsem endi to o tm is e s t 2% M u u tu s te s m a a k a s u tu s e s 11% F o s s i i ls e t e s t k ü tte a in e te s t
leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale Euroopa ja Venemaa jõudsid nad aastal 1000 isegi Ameerikasse. Viikingite retkedel sattus Eestisse raudrelvi, kuld ja hõbemünte ja ehteid. Selle aja lõppedes ründas Eestit Kiievi vürst Jaroslav Tark, kes 1030. aastal rajas Tartu, kust 1061 välja aeti. Sellel
KOHALIKUD PÕLISASUKAD EHK BEDUIINID Egiptuses Siinai poolsaare kohalikke põlisasukaid kutsutakse beduiinideks. Nad elavad kõrbetes ja mägedes ja neid on kokku kuskil 350 000 inimese ringis (koos Punase mere läänekalda kõrbega). Kõrberahvas talub + 40 kraadi sooja väga hästi. Beduiinid on kõrbealade araablased, kelle põhitegevusalaks on karjakasvatus. Kasvatatakse kaameleid, kitsi ja lambaid. Nad rändavad talvisel ajal karjaga kõrbesse, suvel kolivad oaaside lähedusse, kus tegelevad põllumajandusega . Nimesid kaamelitele : Osama bin Laden, , mister Saddam ja Mister Bush. Nende majad on ehitatud tellistest. Vundamenti pole ja põrandaidki pole. Otse maapinnale laotakse kaltsuvaibad, mõned madratsid ja padjad. Keset ruumi vineeritüki külge kinnitatakse söepann, mida nimetatakse pliidks.
* Öine eluviis * Heledavärvilised * Varjub liiva alla päikese ja vaenlase eest * Puuduvad higinäärmed, on soolanäärmed * Sabasse ja küüru ladestuvad rasvad Kaamli kasu inimestele * Liha * Villa * Piima * Nahka * Liiklusvahend ja veoloom Inimtegevus kõrbes * Turism * Küttimine * Maavarade kaevandamine * Põllundus Oaasipõllundus * Karjakasvatus Kitsed, veised, lambad Kõrbestumist põhjustavad keskkonnaprobleemid * Ülekarjatamine * Kõrbete laienemine * Muldade väljakurnamine * Nafta- ja põhjaveereostus * Puude, põõsaste kütteks raiumine
Osati hoida ja süüdata tuld. Tegeldi kalapüügiga. 2. Anastav ja viljelev majandus. TV 2 Anastav majandus: · Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4 · Nooremal kiviajal hakkasid inimesed põldu harima ja karja kasvatama.
Sündimus-Suremus/riigi rahvaarv x 1000. Sündimuse mõjutegurid. Riigi arengutase, moetrendid, naiste haridus ja positsioon, traditsioonid, usk, puudulikud teadmised kaitsevahenditest. Surma põhjused: joogivee vähedus, toidu puudumine, hügieeni puudumine, meditsiin puudub, kehv ja ühe külgne toit, nakkushaigused, südame-verekonna haigused, kasvajad, õnnetusjuhtumid, enesetapp, narkootikumid. Rhavaarvu muutumine: algusest_ põllu harimine, karjakasvatus, tekkisid linna, elu edens ja lihtsustus- rahvaarvu kasv, kiire ülesminek tööstuse kasvuga,.miljardi piiri ületas 1804.a. edasi järjest suuremaks. Mix kiire kasv päh on? Vee, toidu, meditsiiniabi, rõivaste puudus, suur ränne, ei jätku haridust, tööd.
regiooniks: ranniku rauatootmisega. asjaolu, et rooma rauaaeg piirkonnaks ja sisemaaks. Kasutusele võeti oma oli arvatavasti rahulik Peamiseks elatusalaks soorauamaak. sõdadeta ajajärk. kujunesid karjakasvatus ja Arvatakse, et eelrooma maaviljelus. rauaajal jätkus üksik Kujunes välja põllumaa taluline asustus ja eraomandus. süvenes ebavõrdsus. Pronksitooret toodi eel kõige Skandinaaviast.
VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist) · mängiti keelpille (gusli, gudokk, domra, balalaika), puhkpille (viled, sarvepillid), löökpille, lõõtspille ja kitarri · kirikulaul 1117 saj. profes...
Põllumajandus moodustab 9% riigi SKT-st. Asub Lõuna- Ameerikas Kliimavööde: lähistekvatoriaalne, troopiline ja pisike jupp on ka ekvatoriaalne Lühike vegetatsiooni periood Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on seal ühed maailma viljakaimad. Peamiselt on seal punamullad. Toodangust 60% moodustavad erinevad põllukultuurid. Kasvatatakse maisi, riisi, sojaube, nisu, suhkrurooga, kohvi, kakaod, puuvilju, tubaka taimi, pähkleid. Toodangust 40% moodustab karjakasvatus. Kesk-Brasiilia koosneb põhiliselt ainult rohumaadest, mis sobivad karjakasvatamiseks. Kasvatatakse kõige enam veiseid. Veisekari on koondunud Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás ja Minas Gerais piirkonda, kus asub üle 46%Brasiilia kariloomadest, seega rohkem, kui 87 miljonit isendit. Eksport: suhkruroog, kohv, kakao, soja, puuviljamahl (Nt:apelsini), tubakas, troopilised puuviljad, pähklid, rauamaak, jalatsid. Põllumajandustoodete ja toiduainete eksport
tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes u. 4000 eKr.) Matmiskombed Ei saa midagi kindlat öelda, Surnud sängitati asula Hauda asetati surnu külili, sest avastatud on väga vähe territooriumile, vahel isegi elamu kägerdatud asendis. Kalmistud matuseid. alla
Kromanjoonlaste poolt. Koopamaali õitseng nn. Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 a eKr) Iseloomustab: tõetruu, meisterlikult tabatud poosid ja liikumisviis Põhitoonid punane, must, valge, kollane Rasva, kondiüdiga segati mineraalseid värve Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure harvem Mesoliitikumis(keskmisel keskajal) u. 12000-5000.a eKr ja neoliitikumis u. 5000a.eKr Joonistus lihtsus, skemaatilisem- taotuslik! Arenes karjakasvatus, põllundus Teistpoolsust vahendasid nõiad ja samaanid Teistpoolsuse(müsteeriumi) kujutamine abstraktselt, mütoloogia kujutamine Levis ornamentika- lisakujundus, koosneb reeglipäraselt korduvatest elementidest. Vanimaks skulptuuriks on naise kujuke Austrias Willendrofi Veenus u. 30 000-25 000.a. eKr, leitud Austrias, peeti ilmselt viljakusesümbolina. Pronksiajal(Euroopas II aastatuhandel eKr) Ilmus I kiviarhitektuur- MEGALIITILISED EHITISED
Mesoliitikum 9-5 aastatuhat. 3. Neoliitikum ,millised muutused toimusid ühiskonnas nooremal kiviajal ? 5000 eKr 1800 eKr. neoliitikum. Võetakse kasutusele keraamika, käsitsi valmistatakse. Suur muutus. , Uus kultuuritüüp kammkeraamika kandjad, soome- ugrilased on jõudnud eestisse. 4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6. Eesti ühiskond muinasaja lõpul Mõisted: kolmeviljasüsteem,kammkeraamika(tegemist on meie rahva esivanemate siia jõudmist tähistava kultuuriga 4 aastatuhande keskpaiku enne kristust) Maalinn,adramaa,arheoloogia,animism,kunda kultuur,nöörkeraamika,venekirveskultuur, kivikirstkalmed,tarandkalmed.
Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid,
Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel Arenenud oli hobusekasvtus, hobuseid viidi isegi Venemaale 17.saj alguses hakati Eestisse sisse tooma tubakat 17. saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt Viljaliikidest tõusis esikohale talirukis ja lina
Näiteks: Piisonid. Altamira koopad Hispaanias 13500- 11000 e.m.a. Hiina hobune. Lascaux koopad Prantsusmaal 15000- 13500 e.m.a Neil aegadel valmistati ka kivist ja luust kujusid, nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis palju kannatlikust. Kujude loomisel oli oma osa ka kindlasti usundil. Periood u. 12000- 5000 e.m.a. Loomade kujutamine muutus skemaatilisemaks. Inimeste elu muutus keerulisemaks, tekkis põllundus ning karjakasvatus. Kunsti kaudu püüti kujutada uskmumusi ja mütoloogilisi õpetusi. Oluliseks sai viitamine ja nähtamatu nähtavaks muutmine, mitte täpne kujutamine. Näiteks: Vibukütid ja hirved. Los Caballos, Hispaania. 10000- 9000 e.m.a. Tänapäeva ja ürgaja kunsti sarnasusi Tänapäeva kunsti märksõnaks on mängulisus nagu oli ürgajal. Inimestel on siiani tarvis ilu ning loomisrõõmu. Kuigi tänapäeval kasutatakse sadu tuhandeid erinevaid värve on põhilised
4. Taimestik peavad taluma kuivust. Enamjaolt tsitrusviljad, oliivipuud. Metsaraie ja ülekarjatamise tõttu on valdavalt säilinud põõsarinne, sest see on piirkond, kus inimtegevus on kestnud tuhandeid aastaid. 5. Loomastik lambad, kitsed, sest nad pole paljunõudlikud. Pole liigirikas loodusvöönd. 6. Mullastik väikese toitaine- ja huumuse sisaldusega 7. Inimesed tegevusalad: karjakasvatus, istandustes taimede kasvatamine, turism. Ajalooline ja kultuuriline paik. PARASVÖÖTME ROHTLA 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima temperatuuride aastaringne amplituud on suur. Sademeid piisavalt. 3. Piirkonnad Euraasia (stepp), Põhja-Ameerika (preeria), Lõuna-Ameerika (pampa), Lõuna-Aafrika (veld), Ungari (pusta). 4. Mullastik mustmullad kõige viljakamad mullad taimekasvatuseks (huumuse kiht väga paks) 5
kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed(maapealsed kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst), lohukivid(ohverdamine, täistaeva vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak) Asustus, majandus, ühiskond Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba, lina. Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr) rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad, vastupidavamad. Uued põllud oli korrapärasemad, suurus ja asend määrati varem paika.
Kasvatati otra, nisu, kaera. Alepõllud. Asulad väiksemad, ilmselt elati koos ühe perena – taluline asustus. Kalmistud kõrgematel kohtadel, elu-paikadest eemal. Madalad hauad, surnu hauas kägaras. Panusteks ehted tööriistad ja relvad. Kiviaja lõpul tekstiilkeraamika – muster vajutatud riidega. d) Pronksiaeg alates 1800 kuni 500 a eKr: pronksiaja algus sarnane kiviajaga. Metalli väga vähe, esimesed pronksist esemed on kirved. Maaharimine, karjakasvatus, jaht, kalapüük. U aastal 1100 eKr murrang. Põhja ja Lääne – Eestis kindlustatud asulad (Asva, Kaali), esimesed teadaolevad põlispõllud (Saha-Loo), maapealsed kalmistud. Sisemaa pronksiajast andmeid vähe. Kivikirstkalmed: surnu asetati maa peale ehitatud ringmüüriga ümbritsetud kivist kirstu. Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega.
Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisniit · Vahenurme puisniit · Tagamõisa puisniit · Koiva puisniit Puisniitude teke · Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000- 8000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala. Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. Puisniitude kadumine · Esimeseks oluliseks puisniitude kadumise põhjuseks kujunes 1950ndatel aastatel talude kollektiviseerimine. Maa ja loomad ühistati, kolhoosnikud võisid eravalduses pidada mõnd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
