Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine Esimesed inimese loodud kunstilised esemed ja jäljendid on vanad umbes 40 tuhat aastat. Visuaalsete kujunditega samal perioodil arenes sümboolne mõtlemine. Vanimad leiud on koopajoonised, kivist ja mammutiluust kujukesed. Kunsti teket seostatakse rituaalide, usu ja maagiaga, kuid eelkõige võimaldas seda mõistuse areng. Umbes 10 0003000 aastat e.m.a. oli eluallikaks põlluharimine ja karjakasvatus. Sellest perioodist pärineb maske, müstilisi kujusid, tootemeid, põletatud savist kaunistustega nõusid. Tekkis ja arenes ornamentika. Huvitavad on megaliitilised (suurtest kividest) ehitised: menhir kõrge püstine kivirahn (sageli alleena), dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, millel asetseb horisontaalselt kiviplaat, ning kromlehh ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, millel asetseb iga kahe kivi peal rõhtselt kolmas (kuulsaim Stonehenge`is Inglismaal) .
Hiljem tekkisid seal lähedal põlluharijate asulad. Abu Hureyra tihe asula, kindlustamata ja suht ühesuurused hooned. Mingi ühiskonnakorraldus seal olema pidi. Pealik ei olnud selgelt eristatav. Jeeriko (isegi kuni 8000 ema). . Leiti suur müüriga kindlustatud linn, vahitorniga. Pealikuresidents puudub, aga selged märgid kultusest. Leitud kaunistatud kolbad. Ilmselt esivanematekultus. Catal Hüyük tellisasula. (al 7500). Seal olid veised ja härjad kultusobjektid, karjakasvatus oli tähtis. See on suurim ja kõige paremini säilinud neoliitiline asulakoht, mis tänaseks on leitud. Tihedalt ühesuurused majad, müürita. Puudusid tänavad ehk liiklus toimus mööda katuseid ja majja sai sisse läbi luugi. Sealt on leitud ruume, mis on pühadeks peetud. Kuju "Paks jumalanna", ilmselt viljakusekultus. Istub mäe peal üks vohav naine ja kaks suurt kiisut on kõrval. Üldiselt on leitud üldse palju naisekujusid. Alasti, selgete sootunnustega ja suured
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
Uued hõimud olid ka kindlasti europiidse rassi esindajad. PT 3. Varajane metalliaeg ja rooma rauaaeg Eestisse jõudsid esimesed metallesemed 3,5 tuhat aastat tagasi. Eestile ei toonud metall mingisugust murrangut kaasa, siin puudusid kivimid. Kivist ja luust jäljendati pronksesemeid. Pronksiaja keskel hakati asulaid piirama kaitseseintega. Asva kindlustatud asula järgi hakati kõike nimetama Asva kultuuriks. Pronksiaja peamiseks elatusalaks kujunes karjakasvatus, kõrvalalaks oli maaviljelus. Kuna metalli hakkas rohkem sisse tulema, viitab see kaubavahetuse suurenemisele. Tihedad sidemed Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega. Raud oli pronksist igatepidi parem, Eestisse jõudsid need esemed V sajand eKr. Pronksiaega ja varajast rauaaega nimetatakse kokku varajaseks metalliajaks. Uueks matmisviisiks olid maapealsed kivikirstkalmed. Samuti on üks kalmetüüpe laevkalmed, kus kivid olid paigutatud laevakujuliselt
Hetiidid (kaardil punasega) Umbes 1700 e.m.a Hati riigi (Vana riik) Hetiitide vana riik kujutas ennast juhtiva linnriigina (Bogazkoy alluvuses) HATTUSA tähendab Hattide asuala Mesopotaamia riikides polnud absoluutne monarhia. Hetiitide kuningas oli konföderatsiooni pea, Erinevad linnriigid allutatud Hattusale. Kõrgemate sõjaväelaste rahvakoosolek kuningas pidi arvestama. Kapadookia riik väike-aasias idaosas Hetiidid suhtlesid Mesopotaamia ja Egiptusega. Oluline karjakasvatus, põlluharimine. Hetiitidele avaldasid mõju Mesopotaamia (võeti üle kiilkiri, hieroglüüfkiri, võeti laensõnu, võeti mõõt- ja kaaluühikud.) Samuti on hetiite mõjutanud Mesopotaamia seadusandlus. Hetiitide infoallikaks on Hattusa linna varemetest leitud valitsejate arhiiv, avastati 20 saj. alguses. Üle 15 000 kiilkirja tahvli andmeid riikluse kui religiooni kohta. Egiptuse vaarao Ramses II ja hetiidi kuninga vaheline kirjalik leping seal räägitakse 1000 hetiidi jumalast
tööriistu- kirved. o Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, sarvest ja luust. o Pronksiaja keskel hakati meil asulaid piirama paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. o Kõige tuntum on Asva kindlustatud asula (Asva kultuur) IX-VI eKr. o Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks karjakasvatus.- lambad, kitsed, veised ja ka hobused ja sead. o Kõrvalalaks oli maaviljelus ja kõplamahjandus (polnud laiaulatuslik) o Elatuslisa andis küttimine ja kalapüük o Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. o Sissetoodava metallihulga suurenemine viitab kaubavahetusele. Lähedased sidemed olid Kesk-Rootsi, Ojamaa ja Edela- Soomega. o V saj eKr jõudsid eestisse esimesed raudesemed
, päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 22. Kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happesademed ja sudu tekkepõhjused, mõju keskkonnale; näited inimtegevuse mõjust armosfääri koostisele · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine · Osoonikihi hõrenemine (algas 70-ndatel) - Tekkepõhjused: osoonikihti kahjustavate ühendite sattumine atmosfääri (Lämmastikuühendid, halogeenid, hüdroksüül) ja kõrgel lendavad lennukid. Mõju keskkonnale: Elusorganismide mutatsioonid, haigused, häirib fotosünteesi
vastased) ja patsifism (passivne vastupanu) ja usuline sallivus (ahvatleb mh baptiste) · Penn rajab Philadelphia (,,vennaliku armastuse linna"): 1776 PA keskus ja suurim linn (40 000) · Immigrandid mh Inglismaalt, Hollandist ja Saksa põllumehed, kes rajavad oma I asula (Germantowni) P-s 1683 · Kümne aastaga saabus kohe 20 000 elanikku · Arenenud õitsev majandus (põllumajandus, karjakasvatus, kaubandus) · ,,Lahkusuliste oese", teine Rhode Island 9. Maryland 1630.aastatel · Rajati usulistel põhjustel katoliiklaste pelgupaigaks lord Baltimore omandina ja tema eestvedamisel · Esimese 200 asuniku hulgas oli võrdselt katoliiklasi ja protestante · Usuline sallivus (kat. eelisõigused kaotati 1689) · Tubakaistandused ja orjad (nagu Virginias) 10. Virginia 1587/1607 (vt eelmine loeng) 11.-12. Põhja- ja Lõuna-Carolina algus 1650.aastatel, poolitati 1729
kütid/korilased (sõltuvus loodusest, liikuv eluviis, inimesi eristav. väikesed grupid, eraomand puudub, sooline Massikultuur paljude inimeste seas levinud, tööjaotus, võrdsus, keskse võimuorgani puudumine) massimeedia vahendusel levitatav kultuur, suhteliselt uus 2. aiaviljandus (ekstensiivne põllundus, Vaikse Ookeani ja inimesi ühendav. saared, Lõuna-Ameerika vihmametsad) Kõrgkultuur väheste priviligeeritute seas levinud: 3. karjakasvatus (nomaadid rändavad koos karjaga, enamasti pikkade traditsioonidega. sõjakad, armastavad iseseisvust) Subkultuur väheste (enamasti mittepriviligeeritud) 4. põllumajandus (intensiivne põllundus elatakse inimeste hulgas levinud. pidevalt ühes kohas ja kasvatatakse taimi ja loomi, Kontrakultuur domineerivale kultuurile vastanduv.
Mõis pidi oma karja vähemalt kaks korda päevas lüpsma ja piima juustukotta ise kohale toimetama. Mõis säilitas õiguse müüa piima ka oma inimestele (töölistele). Lepingus sätestati piima eest tasumise kord ja määratleti kautsjoni tasumise tingimused. Piimarentnik sai mõisalt nii hooned, eluruumid kui ka osa masinaid (juustupressi, võimasina jm) ja anumaid. Mõis andis ka aiamaa ja küttepuud. Lahmuse oli tüüpiline Liivimaa mõis. Karjakasvatus ja piimakarjandus oli 19. sajandi lõpul20. sajandi algul juhtiv mõisamajanduse suund Eestis, kui raudteevõrgu rajamise järel tekkisid soodsad tingimused piimaproduktide turustamiseks. Tüüpiline mõisamajapidamistele oli seegi, et seal töötasid oma meiereid ja juustukojad, mis töötlesid ümber nii oma kui ka naabermõisate ja talude piima. ERA, f. 58, n. 4, s. 3372 Ärakiri Lahmuse mõisa endise omaniku Maksimilian Bocki 24. oktoobri 1931 palvest
Kõik maailma ühiskonnad elatishankimise viisi järgi kaheks: *Anastava toiduhankimisviisiga ühiskonnad - inimesed ise midagi ei kasvata, aga tarbivad mida looduses leida on, nt kütid, kalurid ja korilased, tarbivad seda mis looduses on *Viljelevaga toiduhankimisviisiga ühiskonna - panustavad sellesse,et nende elatusvahendi oleks olemas, kodustavad loomad, kasvatavad ise taimi, nende toiduallikas on koguaeg enda kontrolli all. NT karjakasvatus ja põlluharimine. Mingis ühiskonnas inimesed võivad tegeleda nii viljeleva kui anastavaga, Võivad olla omavahel segunenud. Ühiskonnad, kus elatakse küttimisest, jälgitakse, etloodusressursid taastuksid, püüavad mitte üleküttida. Seotud sotsiaalse süsteemi ja poliitilise struktuuriga. Nt kütid, kalurid, korilased – väige grupp inimesi elab suurel maaalal. Kasutavad ressursse, mida saab tarbida suurel alal
- Eesti lääne- ja loodeosa ranniku pideva loodusliku tõusu tingimustes on vabanenud ja vabaneb ka tänapäeval mere alt üha uusi maalappe. Esmalt asustavad neid pioneerkooslused, millest hiljem kujunevad enamasti primaarsed rannaniidud, st kooslused, kus on levinud suhteliselt soolataluvad taimeliigid. *Ajalooliselt on ulatuslike alade teket soodustanud fakt, et inimasustus oli koondunud ranniku lähipiirkonda, kus kalapüük, karjakasvatus ja põllundus olid rannarahva põlised tegevusalad. Koos traditsioonilise talumajapidamisega, kus peeti loomi ja kasutuses oli iga väiksemgi maalapp, kujuneski välja rannamaastik koos poollooduslike kooslustega. Rannaalad on olnud Eesti üks tihedamalt asustatud piirkond (eriti Saare- ja Pärnumaal ning Läänemaa lõunaosas), seetõttu võeti mere alt vabanenud maa-alad kohe kasutusele karjamaadena.
1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga Tveri karjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tveri karjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Elatusalad Karjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus (sh alepõllundus) ning sellega liituv karjakasvatus. Üpris olulised on olnud ka kalapüük ja küttimine. Viimastel sajanditel on karjalastele teenistust andnud metsatööd. Tänapäeva Karjala põllumajanduses on karjakasvatus olulisem kui maaviljelus. Enamik Karjala karjalasi elab linnades ja linna tüüpi asulais ning on tegevad mitmesugustel kaasaegsetel elualadel. Tveri karjalaste seas on põllumajandusega tegelejaid enam. 33 Usk Karjalased pöörati õigeusku juba keskajal
Rootsi laenud on tulnud kindlast piirkonnast Rootsis – Stockholmi piirkond, Ahvenamaa, Gotland ja Soome rootslased. Laenud põhiliselt eestirootsi keelest (murded ja kirjakeel) ja riigirootsi (e rootsi kirjakeelest). Kokku u 100 ringis. Sõnavara on seejuures teistsugune, nt olmesõnavara vähe, mis näitab, et kontaktid ei olnud nii sügavad ja tihedad, rohkem valitsuslikke, seisuslikke ja administratiivseid suhteid näitavad. Rannarootslaste tegevuseks kalapüük ja karjakasvatus, piimatoodete valmistamine. Teised rühmad on nt soomerootsi laenud, vanarootsi, ojamaa laenud. Põhilised teemavaldkonnad on siiski kalapüük, loodus, olme, ühiskondlikud sõnad: viiger, räim; iil, iiling, rünk; kepp, märss, plasku; plika, hoor, kadalipp, kroonu, pagar, moor; kelk, käru. On ka muid mõjusid, nt ö hääldamine õ asemel Saaremaal, laulev intonatsioon. Suuremad mõjud siiski murretes. Tänapäeval vähe laenatud, nt mõned tõlkeraamatutest: spunk, muumitroll.
rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. 7.Mida on teada vanimast skulptuurist? Vanimad skulptuurid on 40 000 20 00 aastat vanad algelised luust valmistatud loomakujutised. 8.Mida tähendab neoliitiline revolutsioon? Millist mõju see avaldas kunstile? Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Põlluharimine ja karjakasvatus muutusid peamiseks elualaks ning vähenes sõltuvus looduse juhustest. Tekkisid kogukonnad, hakati elama majades ja kujunes tööjaotus. Kunstis peaaegu kaovad realistlikud kujutised. Kaunistamiseks kasutati ornamenti. 9.Mille tagajärjel kasvas neoliitilises kunstis huvi ornamendi vastu? Usuti paljudesse vaimudesse ja nendega suhtlemiseks korraldati rituaalseid pidustusi, tseremooniad, kus kasutati fantaasiaküllaseid kostüüme ja maske. Nende kaunistamiseks kasutati ornamenti 10
Charles Darwin. The Origin of the Species. (1859) Seletab liikide teket ja mitmekesisust Kohanemist Evolutsiooniteooria sotsiaalsed rakendused Ühiskonnad kujunenud aja jooksul lihtsamatest keerulisemateks Paralleelselt keerulistega eksisteerivad lihtsamad ühiskonnad on maha jäänud. Kehtib nii majanduse ja tehnoloogia kohta kui viitab moraalsele, intellektuaalsele ja esteetilisele arengule. Šoti moraalifilosoofide skaalad Karjakasvatus Tööstus/kaubandus Küttimine ja korilus Põllupidamine Metslus Barbarism Tsivilisatsioon Arengutase Aeg Sotsiaalse evolutsooni teooria... ... andis õigustuse kolonialismile - Koloniseeritud rahvad ei suuda end oma alaarengu tõttu ise juhtida. Tõend nt rahvuse ja rahvusriigi puudumine. ..
Esimest, varasemat, on tihti seostatud soomeugrilaste asumisega Eestisse, teist aga baltlaste (indoeurooplaste) asumisega Läänemere äärde. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid. · Pronksiaeg ja rauaaeg Umbes 1800 eKr alanud pronksiajal muutus asustus Eestis paikseks ja levisid põlluharimine ning karjakasvatus. Tekkisid ka kindlustatud asulad. Küllaltki tihedad majandussuhted olid Skandinaaviaga. Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Et antud perioodi saab tänu üksikutele kirjalikele allikatele uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega ja ka arheoloogilise leiumaterjali aines on rikkalikum, samuti periood küllaltki pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodideks
surutud, sageli üks käsi pea all. Surnule pandi kaasa ka esemeid- eluks teises ilmas. Tegeleti algelise loomakavastusega, kasvatades kitsi, veiseid ja sigu. Võimalik, et nad tundsid ka mõningaid kultuurtaimi, seetõttu seostatakse venekirveste kultuuriga maaviljeluse algust. 5. Asva kultuur 9.-6.s. e.Kr. (elanike tegevusalad, aletamine) Lk.16-17 Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Peamised tegevusalad karjakasvatus, maaviljelus, küttimine, kalandus, arenes ka kaubavahetus(toodi sisse metalli). Tänu metallkirvestele levi aletamine. Mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Kui põllu viljakus langes, siis lasti talle uus mets peale kasvada. 6. Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed)
invasioonile sai al-kuhl ehk kangem alkohol varsti tuntuks ka mitmel pool Euroopas. Algaegadel tegelesid saladusliku eluveega peamiselt apteekrid, alkeemikud ning usuvennad, kuid XVI sajandil täitsid viski, rumm, dzinn, tequila ning brändi juba ka lihtsurelike peekreid. Erinevalt viinamarjaviljeluseks sobivatest soojadest piirkondadest edenes tuultest räsitud Normandias paremini hoopis õunakasvatus, esimestena on sealseid uhkeid viljapuid kirjeldanud vanad roomlased. Hästi edenes ka karjakasvatus, just Normandiast on pärit legendaarne Camembert ja mitmed teised kuulsad juustusordid. Teadagi nõudis rammus talutoit seapraad, rohke koorekastmega kala või teised mereannid, korralikku allaloputamist. Esialgu saadi seedimisele abiväge kääritatud õunamahlast, hiljem asendus see kangema kraamiga. Millal õunasiidrist brändit tegema hakati, pole täpselt teada. Esimesed kirjalikud viited kangeks siidriks ehk siidribrändiks kutsutud joogile pärinevad 1553. a Cotentini poolsaarel
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus. Pärast lüüasaamist jäid paiseks, võtsid vastu ristiusu (samas on seda lahingut peetud ületähtsustatuks, sest selleks ajaks olid ungarlased juba alustanud paikseks jäämist, pealegi levis juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur)
Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja lõunaosa Ps loodeosas Etuuria Ps lõunarannikul ja maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere-sõit, Põlluharimine, karjakasvatus. põlluharimine, käsitöö. viinamarja- ja oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne suurpere 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa hõimud Tundmatu rahvas Kreekast tulnud
Levinud laiemalt ulatuab põhjas Soome- keskossa, idas Loode-venemaale, piirdevad samalaadsed arheoloogilised kultuurid, lõuna pool Valgevene aladele. Kandjad tulid idast, läänemere soome hõimudega.(Teooria) Nöörkeraamika.savipotid, kaunistatud nööritaoliste asjade jälgedega. Venekirveste kultuur.Kivikirved disainitud paadikujuliseks. Sisserännanud põhja-euroopast ja kesk-euroopast, mitte vägivaldne.Järk-järguline kokku sulamine. Sellega jõudis Balti aldele karjakasvatus ja põlluharimise algmed. Asulakohti teada palju, paiknesid veekogude kaldal.Asti, Kuramaa rannikul, Venta jõe jõgikonnas, Koivajõe ülemjooksul. Umbes 1500 eKr üleminek kiviajalt metalli aega. Pronksiaeg, see järel varane rauaeg. Pronksiaeg 1500-500 ekr.Kr-00.Pronksiaja muudatus, pronksist valmistatud esemed, puudusid vajalikud eeldused seega ei valmistatud kohapeal. Siisse toodav kaup, ehted, tööriistad ja relvad aga vähe, haruldased. Kõnelesid staatuse sümbolist
Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul lõunaosa Etuuria maakond ja Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, viinamarja- ja põlluharimine, oliivkasvatus. käsitöö. Ühiskond Patriarhaalne 12 Linnriigid Kreeka suurpere aristokraatlikku elulaad ja kultuur linnriiki Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud
Merd sõideti kreeklastest vähem. Geograafiline terviklikkus: Eeldus ühtse riigi tekkeks. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul lõunaosa Etuuria maakond ja Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, viinamarja- ja põlluharimine, oliivkasvatus. käsitöö. Ühiskond Patriarhaalne 12 Linnriigid Kreeka suurpere aristokraatlikku elulaad ja kultuur linnriiki Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud
haakuvate ühiskonnatüüpide omapärad. Kultuure võib reastada vastavalt eri elementide (tehnoloogia, teadmised, mateiaalse kultuuri tase ning sotisaalse struktuuri keerukus) arenguastmele alates lihtsaimast ja lõpetades kõige keerulisemaga. Kultuuri tüüp: kirjaoskuseelne. Elatusviis: korilus, küttimine, karjatamine, aiandus, maaviljelus. Elatuti korilusest. Arenesid välja jahindusühiskonnad - mitu pere, naised korilus, mehed jaht, saaki jagati, see sidus. Jäädi paiksemaks. Karjakasvatus tõi loomatalituse, -kasvatuse, aianduse, maaharimise ja saagikogumise. Asumid suurenesid, õpiti naabritelt. Kultuuri tüüp: ajalooline. Elatusviis: maaviljelus, tööstus. Hakati maad harima. Tekkis kaubavahetus, saagi hoiustamine. Vajadus numbrisüsteemi ja kirjakeele järele. Kaubavahetus. Seadused ja võimu kogunemine pealikutele. Kultuuri tüüp: modernne. Elatusviis: tööstus. 3.5. Kuidas konfliktiteooria kultuuri arengut vaatleb/selgitab?
Kõige keerulisemad ühiskonnd: · Sotsiaalsed putukad sipelgad, mesilased · Inimesed Ühiskond ja riik · Igapäevases kõnes on riik ja ühiskond tihti sünonüümid (Eesti riik = Eesti ühiskond) · Laiemas tähenduses on ühiskond midagi enamat kui riik; riik on üks ühiskondliku elu vorme Ühiskonnatüübid (elatusvahendite hankimise viisi alusel) · Kütid ja korilased · Aiaviljelus (hortikulturalism) · Karjakasvatus · Põllumajandus · Industriaalne · Postindustriaalne Kütid ja korilased · Kõige varasem ühiskonnatüüp · Tänapäeval seda väga palju enam ei ole · Sõltuvus loodusest - ise midagi ei toodeta ega kasvatata · Kütivad loomi ja korjavad taimi · Liikuv eluviis · Kung (Aafrika) ja aborigeenid (Austraalia), Selk'nam (Lõuna-Ameerika) · Väikesed grupid kuna sõltutakse loodusest, pole võimalik väga suurtes gruppides
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
teiste rahvuste elemente). Toimuvad ungarlaste röövretked Kesk-Euroopasse, eriti kannatas nende all Saksamaa. 955 saavad lüüa Saksi kuninga Otto I käest Lechi lahingus. Pärast lüüasaamist jäid paiseks, võtsid vastu ristiusu (samas on seda lahingut peetud ületähtsustatuks, sest selleks ajaks olid ungarlased juba alustanud paikseks jäämist, pealegi levis juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur)
Puisniidud olid eriti iseloomulikud Läänemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna-Soomele ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniitude teke ja kadumine -puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000-8000 aastat tagasi. -ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala. -puisniitude kõrgaeg oli 19.sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18% Eesti pindalast. -seejärel hakkas looduslike niitude pindala vähenema, kuna kergemini kultuuristatav osa hariti üles ning kasutati põllu- või kultuurheinamaana. Siiski kahanes puisniitude pindala kuni Teise maailmasõjani suhteliselt aeglaselt.
piirkonnas. Olulisem Euroopa jaoks on Lähis - Ida, kus toimus nisu ja odra kodustamine. Hirss Aafrikas, riis Ida - Aasias, mais ameerikas. See näitab,et homo sapiens oli piisavalt tark taipamaks, et taimede eest hoolitsemisel on võimalik saada toidutagavarasid. Maaviljelus kujunes järk- järgult. Maaviljeluse alguseks loetakse Lähis – Idas aastat u 10 000 eKr. Selleks ajaks oli taimedes toimunud mingid muutused, need olid nüüd erinevad metsataimedest - algne sordiaretus. Ka karjakasvatus sai alguse Lähis - Idas, tõenäoliselt veidi hiljem kui põlluharimine. Esimene kodustatud loom oli lammas, seejärel kitsed. Kasutati peamiselt lihaloomadena. Seejärel kodustati veised ja sead. Loomade kodustamine toimus siis, kui küttides ei tapetud tervet karja, vaid hakati neid jälgima. Veiseid võidi kasutada ka ohvriloomana. Sigade puhul on arvatud, et need võisid ise inimese juurde tulla, et inimeste elutegevuse jääke süüa. Nii võis koduneda enne siga ka koer. Kass
sõjakirvestest. Iseloomulikud olid ka nöörjäljenditega savinõud ning uued matmiskombed (maaviljeluse algus). 7. Asla kultuuri nimetus tuleb kõige tuntumast kindlustatud Asva asulast Saaremaal (9 6 saj. eKr. ) Pronksaja keskel, asulaid piirati palkide ja müüriga, oli kogunenud kaitsmist vajavat vara (pronks, loomakarjad) 8. Peamised elatusalad muinasaja alguses olid kalastamine, küttimine ning korilus. Muinasaja lõpuks põllundus, kaubavahetus, kaubavahendus, karjakasvatus 9. Alepõllundus mets raiuti maha, puud jäeti mõneks ajaks kuivama, põletati ära, tuhk jäeti väetiseks, mõned aastad kasvatati saaki, siis lasti mets peale kasvada. -5- 10. Linnuste suuremad rühmad: 1. mägilinnused igast küljest kaitsesid looduslikud künkad. Otepää mägilinnus 2. neemiklinnused püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale oli looduslikult kolmest küljest kaitstud
Nabonaid (555 539) ei pärinenud Nebukadnetsari suguvõsast. Nabonaid edendas kuujumal Sin'i kultust, võimalik, et Marduki kultuse arvel, mis tõenäliselt põhjustas Marduki preestrite vastuseisu. Babüloonia langes Pärsia kuninga Kyrose rünnaku ohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 langes riik Pärsia võimu alla. EGIPTUS Eeldünastiline periood (u 5000 3000) V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil (V IV aastatuhandel) domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähedifferentseeritud põlluharijateasulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vasekasutus. Aaastatuhande viimastel sajanditel (u 3300 3000) ilmusid ülem-Egiptuses (eriti Hierakonpolise ümbruses) esimesed monumentaalehitised (valitsejate residentsid või pühamud), ülikuhauad ja valitsejakujutised (tuntuimad nn. Skorpioni-valitsuskepil ja Narmeri paletil: u 3200 - 3100)
särjekala, märtsikuu, linnulaul, röntgenikabinet, südamearst. Sellesama reegli järgi kirjutatakse kokku ka: 1. sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid (täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud), nt vennaarmastus (`armastatakse venda', vrd venna armastus `vend armastab'), rõõmuavaldus (avaldatakse rõõmu), rukkilõikus (lõigatakse rukist), kartulipanek, rehepeks, karjakasvatus, kalapüük, tuletõrjuja, buldooserijuht, metsavaht, raamatupidamine, pesupesemine. Konkreetse üksikjuhtumi korral kirjutatakse selline omastav järgnevast nimisõnast lahku, nt vaiba puhastamine, kinga parandamine, põranda värvimine, kirja saatja, parketi lihvija, vrd 26 liigimõistelised tegevusalad või ametid vaibapuhastus, kingaparandus, põrandavärvimine,
Aiaviljelus (hortikulturalism) ekstensiivne põllundus (ka üsna primitiivne). Ehk tegelevad juba taimede kasvatamisega haritakse maad, aga mitte väga põhjalikult, primitiivselt (ei ole niisutamist, väetamist jne). Tänapäeval esineb sellist ühiskonnatüüpi Vaikse Ookeani saartel (seal ka kalastamine); Lõuna-Ameerika vihmametsades. Ka tänapäeva ühiskonna kontekstis esineb nii nimetatud potipõllundust Karjakasvatus kasvatavad kariloomi, kindla elukoha puudumine, nõuab suurt maa-ala. Seega on nad enamasti nomaadid ehk rändavad koos karjaga ringi. Samuti omistatakse neile sõjakust, armastavad iseseisvust nende peamine ressurss on selline, mida on kerge ära varastada, ära ajada. Selleks peab ta olema valmis oma resurssi kaitsma. Põllumajandus antiikaja ühiskonnad, feodaalne ühiskond. Põhiline tunnus on intensiivne
MS. Suur linn,müüriga kindlustatud,kuulsad vahitornid.Sisemine korraldus oli ühiskonnas hea.Pole pealiku residentsist märki.Kultusest on märk, kolbad leitud,vääriskivid silmadeks,asetatud müüri ,tähendust pole teada.Tõenäoliselt esivanemad või esivanemate kultus. Sugulusliinid olid ühiskonnas tähtsal kohal.. Türgi keskosas 7 a t, Catal Hüyük,Anatoolia stepi platool.Olulisel kohal oli karjakasvatus.Asulas on leitud ka märke, et veised,härjad olid kultuslikud objektid.Palju kaevatud.Tihedalt, 1 toalised majad, polnud kindlustatud,polnud tänavaid, vaid liiguti mööda katuseid, polnud ka uski olid katuse luugid.Pealiku residentsi pole.Hea sisemine korraldus. On leitud ruume mida on peetud pühamuteks, seal on härja kultuslikule austamisele viitavaid märke.Leitud paks,jumalanna kuju,rõhutatud sootunnustega,vilja kandev,viljakust stimuleeriv,istub kuhitise peal(miks mägi-mäe
õlist proovitava ära kõrvetas, oli too süüdi, samuti veeproov, ristiproov jne) ning nähti ettevalurahaga lepitust vägivallategude korral.. 18 saj. eKr. pärinev Hammurabi seadus. Arhailine õigus, mis saab alguse Roomast ja Kreekast on tihedaltseotud maagiaga. Juutide kasutatav Moosese seadus pärineb 8 saj. eKr, see on üks primitiivsemaist arhailistestseadustest, kuna on loodud lõdva hõimuliidu (tugevad sugukonnad, nõrk keskvõim) ja ühiskonna poolt,kus.domineeris peamiselt karjakasvatus. Tegemist oli uusi maa- alasid vallutajarahva õigusega. 12 TAHVLISEADUSED pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr)suurenesbürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikottaArhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsevkuningas või kirik. Arhailine õigus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA
Peale selle dikteeris ühinemise ka paratamatus liita üheks tervikuks spetsiifilisi erijooni omavad Põhja- ja Lõuna-Egiptuse majandused. Lõunas, kus org kujutas endast kitsast riba, kasutati peaaegu kõik kõlblikud viljakad maad madalatel nurmedel ära põllu jaoks, ja mis puutub karjamaadesse, siis neid oli väga vähe. Põhjas aga oli põllumaa kõrval küllalt maid, mida võis kasutada karjamaaks. Põhja-Egiptuse mõningais osades oli karjakasvatus koguni elanikkonna peamiseks tegevusalaks. Seepärast oli Lõuna-Egiptuse täielikuks majanduslikuks heaoluks vajalik ühendada ta Põhja-Egiptuse karjakasvatusrajoonidega. Järgnevatel aegadel hakati Egiptuses praktiseerima omapärast karjakasvatamise viisi. See seisnes selles, et teatavaks aastaajaks kariloomad aeti või veeti lotjadel Ülem-Egiptusest Alam-Egiptuse karjamaadele. Seda kinnitavad kujutised ja tekstid. Niihästi kujutavad
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
1.2 Metalliaeg Varajane metalliaeg: pronksiaeg: u 1500 600 a eKr, varajane rauaaeg: 6. sajand 1. sajand eKr pronks ei tõrjunud kivi kõrvale; pronksesemed olid sisse veetud Uuralitest ja hiljem Skandinaaviast; järjest olulisemaks hakkasid muutuma meresidemed varasele metalliajale on iseloomulik, et tekkisid kindlustatud asulad; tuntuimad on Asva (Saaremaal), Iru, Ridala elatusalad: küttimine, põlluharimine ja karjakasvatus (võrdse tähtsusega), matmiskommetes toimus muutus: ilmusid maapealsed kivikirstkalmed (tähtis Jõelähtme leiukoht) pronksiaja lõpul, rauaaja keskel toimus otsustav üleminek põlluharimisele PõhjaEestis ja Saaremaal, sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal
Mõistmine, kognitiivne skeem. Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerumine lapsepõlves. Tehakse lapsele selgeks, milline on sobilik käitumine meie ühiskonnas ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine. Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) - sõltuvalt sellest, mis ajastus me elame ja kus riigis, nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakasvatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalne ühiskond). Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967): Autokraatne nii nagu mina ütlen, nii on, ei toimu läbirääkimisi, arutelusid, selgitamisi. Üldiselt on sellised lapsed tagasitõmbunud, ei näita välja initsiatiivi, ei käitu elavalt, lapsed on iseseisvusetud (sest nad ei tea, mis on lubatud), lapsed kipuvad sellisel juhul olema ka
Teist maailmasõda 95% LAU kullast. Teemantite poolest oli riik 1931. a esikohas maailmas 30% kogutoodanguga. Kulla ja teemantidega tegelesid peamiselt britid, põllumajanduses tegevad suurmaaomandikud olid peamiselt afrikaanerid. Sõja tõi aga kaasa suuri muutusi, sest maavarasid ei ostnud enam teljeriigid, küll aga sai suuremaks partneriks USA. Relvatööstuse areng oli sõja ajal aga väga arvestatav. Põllumajanduses domineerisid jätkuvalt karjakasvatus (LAU oli üks maailma suurimaid villatootjaid) ning viinamarjakasvatus. Apartheid 1947. a töötati Stellenboschi ülikoolis apartheiditeooria, mille järgi: Afrikaanerid on kõrgem rass, kelle ajalooliseks missiooniks on teiste rasside üle valitsemine Afrikaaneritel on ainuõigus Lõuna-Aafrikale, kuna buurid olevat sinna jõudnud enne teisi Bandutis ei tohi “tsiviliseerida, nad peaksid arenema loomulikku teed mööda Tuleb võidelda igasuguse rassilise segunemise vastu
Lähis-Ida savinõud 55 pärinevad u 8500 eKr. Vanimad leiud Anatooliast. Algselt vormiti neid käsitsi. Vanimad nõud munakujulised, üldiselt ornamenteerimata. U 70006000 eKr tuli kangakudumine. U 8000 eKr kaubavahetuse tõus (sool, vulkaaniline klaas). Lähis-Ida neoliitikumis toimus ka spetsialiseerumine karjakasvatusele. U 6500 eKr Zagrose alal hakati üha enam spetsialiseeruma koduloomapidamisele. Karjakasvatus oluline ka Süüria stepialal. Asulakohad tekkisid soodsa loodusega kohtadesse. Vajalik oli joogivesi, sobiv maa põlluharimiseks, karjamaad loomade kasvatamiseks. Sellised kohad olid sageli kasutusel aastatuhandeid ning nii tekkisid paksu kultuurkihiga. tell-asulad. Neoliitilikumis Jarmo asulakoht Zagrose mägede jalamil Põhja-Iraagis. Kaevas 1948. 1955. Robert Braidwood. Varasem asustus siin kas 9000 või 8000 a eKr. See ei ole
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
21 saj. 10,000 a.e.Kr. 18 saj. Liikmed Tasandid Eesmärk Suhted Joonis 7. Ajastud ja neile omased organisatsioonivormid (Lipnack, Stamps 2000). Väikeste gruppidena tegutsesid inimesed juba miljoneid aastaid tagasi küttides ja tegeledes korilusega. Sellest ajast pärineb inimeste ,,kultuuri DNA" populatsioonid olid väikesed nagu ka perekonnad. Gruppidest moodustusid agraarühiskonna arenedes hierarhiad. Põllumajandus- ja karjakasvatus asendasid sammhaaval koriluse ja küttimise, populatsioonid muutusid suuremaks, tekkisid külad ja linnad, perekonnad muutusid suuremaks inimeste paikseks jäämise tulemusena. Industriaalühiskonna teke soodustas bürokraatia ilmingute levimist. Majanduse kasvu soodustasid ideede ja tehnoloogiate areng 15.sajandil, tööstusettevõtete teke ja kasv 18-19.sajandil ning küpsusfaasi jõudmine 20.sakandiks. Rahvaarv kasvas drastiliselt, toimus urbaniseerumine ja perekondade
elundite vahetul ärritamisel , nt sokulaadi lõhn, maitse), teist tüüpi signaalsüsteem on ettekujutamine sellest samast sokulaadist, inimestel on ka nn "loogiline mõtlemine". III omandatud info edastamine- see võimendab inimese evolutsiooni (info edasikanne on vertikaalne põlvest põlve, samas horisontaalne on ka praegu- internet). Seda sai siis teha kui oli piisavalt toitu, inimese evolutsioon sai paremini toimida siis kui hakkab arenema karjakasvatus jms. Religioon ja kunst oli ennem kui põllumajandus. IV religiooni kujunemine, kunst, kiri, teadus jne. Riigieksami küsimused: võrrelda inimest ja inimahvi (üsimusel ka pildiversioon, antud inimese luustik ja inimahvi luustik). Seostustest, tuleb panna kokku süstemaatilised kategooriad ja inimese taksonoomilised üksused. Kuidas on inimene kaasajal mõjutanud bioevolutsiooni. Nimetage neli erinevat tõendit, mis tõestavad inimese päritolu loomariigist
käes. Ajutine Põhja-Balti komitee. Tekkis Tartus, asutajateks J. Tõnisson ja J. Raamot. Ametlikult moodustati sõjapõgenike abistamiseks. 1916.suvel esitati riigiduumas seaudseelnõu bati kubermangude omavalituse muutmiseks (93-projekt). Teemaks Balti kubermangude piiride ümberkujundamine (lätlased, eestlased eraldi). Sellest projektist ei saanud asja, seda lubati arutada pärast sõja lõppu. 01.10.2008 Mõisates vähenes sõja-aastatel tunduvalt külvipind ja karjakasvatus, sest valitses töökätepuudus. Kolmandik talude hobustest võeti armeele. Põllumajanduses katkesid ka importkaupade sisseveod, see avaldas mõju ka saagikusele. Kasvasid toiduainete hinnad, seega põllupidajate rahalised sissetulekud suurenesid. Paljud Eesti talud said seetõttu oma talud võlgadest vabastada ja päriseks osta. Hinnatõusuga kaasnes ka inflatsioon, eriti sõja lõpupoole. Need talunikud, kes olid endale sukasäärde raha kogunud, kandsid suuri kahjusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
