Kolme tüüpi põllud vaadati uuesti üle ja jaotati talumeeste vahel: kõrgmaa ehk varasem üleujutuste tasandik, mida katsid juba põõsad, ning madalmaa ja saared, mis olid värskelt jõesängi muutumise tõttu tekkinud. Niilus oli Egiptuse tähtsaim transporditee. Mööda jõge sõitsid inimesed ning veeti loomi ja igasuguseid raskeid laste. Sadamaid polnud üldiselt vaja, kuna laevad suutsid maabuda jõekallastel. Karjakasvatus Karjakasvatuse põhieesmärk oli piima ja liha tootmine. Samuti olid tähtsal kohal nahk, vill, sarved, munad ja rasv. Koduloomad olid vajalikud ka põllutööl ja raskete koormate vedamisel. Kõige väärtuslikum koduloom oli lehm, talupoegade tähtsaim elatusallikas. Lehmapiim oli hinnaline toode. Peeti ka lambaid ja kitsi. Põhiline reisi - ja kaubaveoloom oli eesel. Majandus ja kaubandus...
Brasiilia on maailma suurim suhkruroo ja kohvi tootja ja kakao, sojaubade, apelsinimahla, tubaka, troopiliste puuviljade ja pähklite netoeksportija. Loomakasvatus on oluline mitmel pool riigis, kiire kasv kodulindude, sea-ja piimatööstuses kajastavad muutusi tarbijate maitses. Toodangust 60% moodustavad erinevad põllukultuurid ja 40% karjakasvatus . Põllumajandustoodete ja toiduainete eksport moodustavad umbes 35% riigi ekspordist. Brasiilias eristatakse kahte põllumajanduslikku ala. Esimene asub lõunas ning moodustab kaks kolmandikku riigi pindalast. Seda iseloomustavad hea kliima, suur sademete hulk, viljakas pinnas, kõrge tehnoloogia ja piisav infrastruktuur ning suurte kogemustega tootjad. Selles piirkonnas toodetakse enamik Brasiilia teraviljatoodangust. Teine piirkond asub põuast...
Neoliitikum Eestis Neoliitikumi ehk noorema kiviaeg Eestis algas keraamika kasutuselevõtuga (u. 3300. a eKr) nagu mitmel pool mujalgi Põhja- ja Ida-Euroopas. Lisaks keraamikale jõudis neoliitikumis Eestisse ka maaviljelus ja karjakasvatus ning laiemalt levis ka kivilihvimise oskus. Eesti neoliitikum jaguneb neljaks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: Narva, tüüpilise ja hilise kammkeraamika ning nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal...
Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisi putkkirveid, odaotsi ja ehteid. Pronksiaja põhilised elatusalad Eestis Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus . Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. 9/10 leitud ulukiluudest pärinevad just neilt...
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8...
Varased põlluharijad ja karjakasvatajad Uued oskused Kivi lihvimine Kivisse augu puurimine Savinõude valmistamine (VIII at eKr) Niidinööri valmistamine Kanga kudumine Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük...
Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7...
2.Peamised Küttimine Maahari Põlluharimi Tööstus, Rasketööstus, Elektroonika, majandush , korilus mine ne ning kaevandus, kaevandus, keemiatööstus arud ning (alepõllun karjakasvat põllundus põllundus, haru. Vähenes kalastami dus), us. ning karjakasvatus . füüsilise töö ne. karjandus karjakasvatus vajadus. (rändav) . Aga tegeleti ainult 1- ga. 3.Levik Mõned Mäestike Arengumaa Tänapäeval ei Paremates Arenenud tänapäeval hõimud aladel , des. leidu...
Tihedam asustus oli KeskEestis ja viljakamatel aladel. Asustamata olid soised alad, kus olid kehvad põllumaad.Põlluharimine oli muinasaja lõpul tõusnud kõrgele järjele. Põllupidamises kasutasime kolmeväljasüsteemi: ühel osal põllust kasvatasime suvivilja, teisel osal talivilja ja kolmas osa põllust oli kesa all (puhkas). Ka karjakasvatus oli muinasaja lõpul oluline tegevusala. Kalapüügi ja küttimise osatähtsus vähenes, kuid ikkagi andis see meile olulist leivakõrvast. Mõnel pool tegeleti ka mesindusega. Mesi oli tähtis toiduaine, tollal ainus magusaine. Tollel ajal pidime oskama käsitööd, kuna kõik majapidamises tarvilikud riided, riistad ja esemed valmistasime ise. Peamiseks käsitööks oli ketramine ja kudumine, metalli ja puutöö. Muistsel ajal oli eestlaste metallitöö juba kõrgel tasemel...
Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)...
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus , metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on...
Pärsia võimu ajal juutide hulgas ainujumalakultus. Indoeurooplaste riigid Algkodu ja laialiränneMusta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. Rändkarjakasvatus, põlluharmine Laialiränne2000ekr lahkusid, indiasse, iraani, v.aasiasse, euroopasse Hetiidi impeerium Loodusja tegevusalad stepp, mida piirasid mäed: rikkad loodusvarad(puit, kivi, raud, kuld), karjakasvatus , põlluharimine, käsitöö Uuendused esimesed rauasulatajad 1300ekr(tööriistad, relvad), hobune ja kodaratega ratas, sõjakaarik Riik ja valitsemine 1700ekr koondas kun Hattusilile I hõimud ühtseks riigiks, pealinn Hattusa, kun oli valitseja ja väejuht, toetus sõjalisele ühiskonnale, kujunes impeeriumiks, koosnedes vallutatud sõltlasriikidest, 1200ekr langes kallaletungi tõttu Kultuursulam, kiilkiri, kultuurivahendajad Pärsia suurriik...
Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...
Põldude rajamine muutis inimesed paiksemateks. Rooma rauaaeg- vanem rauaaeg,,sest sel ajal avas hiiglasuur Rooma impeerium uksed Euroopale,sealhulgas Eestile.Leidude järgi oli see tõusuperioodiks. Peamiseks elatusalaks vanemal rauaajal oli kindlalt nüüd põlluharimine ja karjakasvatus , ka käsitöö, metallitöö. Eesti 3 suurimad kultuuripiirkonda- Lääne-,Põhja-,Kesk-,Lõuna-Eesti. Linnuste rajamine- keskm. rauaajal muutus olukord Eesti rahutumaks, hakati rajama linnuseid, need ehitati järskudele nõlvadele, ümber linnuse rajati kraav. Tuntakse praegu u 120 muinaslinnust. Mägilinnused-rajati üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale...
· Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kujunesid välja kihelkonnad ja nende omavahelised liidud- maakonnad (8 suuremat); riikluse tekkeni Eesti alal muinasaja jooksul ei jõuta. · Muinaseestlaste usund oli animistlik- usuti elus ja eluta looduse hingestatusse ning kummardati loodusega seotud jumalaid ja haldjaid....
Ultraviolettkiirgus on tugev mutageen ja kanserogeen. Inimesel põhjustab ultraviolettkiirgus nahavähki. Osooniaukisi põhjustavad froonid, kloori- ja fluoriühendid, mida kasutakse külmutusseadmetes, aerosoolpulverisaatorites, vahustites. Osooni lagundavad ka lennukite ja autode heitgaasidest kõrgele atmosfääri sattunud lämmastiku oksiidid. Kõrbestumine Intensiivne põlluharimine ja karjakasvatus hävitavad mulla struktuuri ning põhjustavad mulla vaesumist. Taime- ja loomaliikide arvu vähenemine Inimene hävitab taimedele ja loomadele sobilikke elupaiku, sellega kaasneb liikide arvukuse vähenemine. Looduslik mitmekesisus avaldub kolmel tasandil: · Geneetiline mitmekesisus; · Liikide mitmekesisus · Elupaikade mitmekesisus. Ökoloogiline kriis Inimeste arvukus kasvab kiiremini kui taastuvad ressurssid, mis on vajalikud inimeste eluspüsimiseks....
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus , käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3...
maakasutuses 11% Fossiilsetest kütteainetest 87% Muu Prügimäed Metaan Riisikasvatus Karjakasvatus 0% 10% 20% 30% 40% EESTI "EDUSAMMUD" kasvuhoonegaaside tootmises RIIK CO2 CH4 NOX EESTI 25,2 0,35 0,1 LÄTI 8,6 0,6 0,03 LEEDU 10,0 0,008 0,05 POOLA 9,53 0,15 0,03...
Põllumajanduse kõrval hakkas arenema ka käsitöö, kuid polnud eriti arenenud. Aja jooksul hakkasid tööriistad arenema ning põlluharimine muutus kergemaks. Enne põlluharimise levikut oli olnud ainsaks koduloomaks koer. Nüüd hakati aga loomi pidama nii toidu kui ka kehakatte saamiseks, kuid jahtimine oli siiski veel kõrgel kohal. Esmajoones hakati kasvatama lambaid, kitsi, sigu ja vähemal määral ka veiseid. Nagu karjakasvatus , oli põllumajandus alguses kõrvaline ja väike jahinduse kõrval. Kusagil asula lähedal raiuti või põletati maha väike tükk metsa ning kohendati mulda kõblastega. Maalapile külvati otra, millele ajamööda lisandus nisu. Ka naeri kasvatamine ulatub põlluharimise algusaega. 8 Aegamööda loomade pidamine ja põlluharimine laienes ning võidi elama asuda ka veekogudest kaugemale...
Mullad punakaspruunmullad. Taimed: kõrrelised, rohttaimed, kuivalembelised puud. Loomad: lõvi, Aafrika, elevant, kaelkirjak, sebra, vöölane. Inimtegevus ja probleemid on samad mis savannides. 8. Evatoriaalsed vihmametsad a) Aafrika, Aasia, Ameerika, kliimavööde on evatoriaalne. Muldadest esinevad ferraliitmullad. Taimestik : kookos, liaanid, loomadest : simpans, gorilla, jaaguar, koolibri. Inimtegevus alepõllundus, karjakasvatus . Probleemid : puude maha raiumine, lõrbestumine, happevhimad, loodusvarade raiskamine....